Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Hooke`i seaduse Töövahendid: Uuritavast materjalist traat, rakendamine traadi materjali indikaatorkelladega varustatud mõõteseade traadi elastsusmooduli määramiseks pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint. tõmbedeformatsiooni kaudu. Skeem Traadi pikenemine tõmbel d1 = ...± ...mm, d2 = ...±... mm, d3 = ...±... mm, d = ...± ... mm, l = ... ± ... , cm
õppetool Töö nr 13K Töö pealkiri PULBRI SEDIMENTATSIOONANALÜÜS Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.02.2011 Aparatuuri skeem: Joonis Stopper 1. arretiir 2. tasakaaluosuti 3. tasakaalunäit 4. tasakaalustuskang 5. näit Po 6. konks 7. suspensioon uuritavast pulbrist 8. kaalukauss 10. jalakruvid H sukeldussügavus TÖÖÜLESANNE Määrata pulbri osakeste jaotus mõõtmete järgi TÖÖKÄIK Torsioonkaal korrastatakse.( Selleks asetatakse ta alusele ja jalakruvidega 10 seatakse horisontaalseks. Konksu 6 otsa riputatakse kaalukauss, asetatakse see veega täidetud mensuuri ja vabastatakse arretiir 1. Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse
kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO 3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega (soolasildadega). Ag/Ag+ elektroodi puhul tuleb kindlasti kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda, muude elektroodide ja võrdluselektroodi korral võib kasutada ka KCl. Kui koostatakse galvaanielement uuritavast anoodist või katoodist koos võrdluselektroodiga, siis eemaldatakse üks soolasildadest ning võrdluselektrood asetatakse vahelahusesse. Edasi koostatakse mõõteskeemid, mille abil määratakse · elektromotoorjõud uuritavale galvaanielemendile; · elektromotoorjõud galvaanielemendile, mis koosneb ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist;
Sissejuhatuses ei tooda välja tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja seda ei kuhjata üle arvudega. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö sisulise osa (põhiosa) mahust, piirdudes enamasti kahe- kolme leheküljega. Töö põhiosa: Ehk sisuline osa koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning jagudest, mille pealkirjade lõppu punkte panna. Põhiosa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist. Peaosa peab andma ammendava õlevaate koostatud tööst, alates probleemi(de) püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste (ettepanekute) esitamiseni. Töö põhiosa annab vastused (lahendused) sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele. Sageli koosneb põhiosa kahest- kolmest peatükist. Esimeses neist analüüsitakse probleemi, antakse ülevaade uuritavast problemaatikast kirjanduse
saab alguse munarakst *Matthias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et küik taimed on rakulise ehitusega *Theodor Schwann leidis 1839.a. Et ka loomorfanismid on rakulise ehitusega *Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. Teooria organismide jagunemisest. Rakuteooria põhiseisukohad: *Kõik organismid koosnevad rakkudest *Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust *Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Mikrotoom- uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke l'ik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Elektronmikroskoom- Valguskiirt asendab seal elekrovool Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudu piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. Bakterid Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed rganismid nt looma, taime, senne, protistirakud Kõige väiksem rakk üherakuline organism on mükoplasma(bakter)
Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. 7. Miks peab ampermeetri takistus olema väike? Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. 8. Miks peab voltmeetri takistus olema suur? Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur 9. Mis ülesanne on vooluallikal? Vooluallika ülesandeks on laetud osakeste ümberpaigutamine
teineteist eeldavate probleemide lahendamine ehk Newton sai oma avastuste tegemisel tugineda ainult religiooni ja jumala autoriteedile, kuid kõik kes tulid peale Newtonit võisid juba tugineda tema autoriteedile religiooni ületamisel ja teadusliku maailmapildi seletamisel. Imre Lakatos tõestas, et puudub normaalteadus, sest kui teadlased oleksid olnud normaalsed, siis poleks toimunud teaduse arengut. Samas leiab ta ka, et teadust üldiselt ei saa panna piiridesse, piirid sõltuvad uuritavast objektist, nähtusest vms uuritavast harust, milles vastav nähtus on tõene, milles mitte, sest taotletavad eesmärgid on erinevad. Teadusfilosoofia tahab öelda, et teadusel puudub kindel filosoofiline põhi, kuid filosoofia on siiski vajalik eeldusteks ja põhjendusteks ehk kõik teadused on alguse saanud filosoofiliast või filosoofilisest ideest seejärel iseseisvunud ehk filosoofiast eraldisesivaks muutunud. Filosoofiast
rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid on arenenud alates 15.sajandist. Mida aeg edasi seda täiusklikumad mikroskoobid on leiutatud. Rakkude uurimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid mikroskoope,mikrotoome ja radioaktiivseid isotoope. Erinevate rakkude vaatamiseks sobivad erinevad mikroskoobid. Organismide ehitus on 4 rakutüüpi: epiteel-.lihas-.side- ja närvikude. Elektronmikroskoobi leiutamisega hakkas tsütoloogia kiiremini arenema.Mikrotoomi abil lõigatakse uuritavast esemest õhukesed lõigud.Radioaktiivsete isotoopide mõjul uuritakse rakus toimuvaid keemilisi protsesse. Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning see avastati 17.sajandil, kuna siis oli ka mikroskoopide areng, millega rakke uurida, jõudnud piisavalt kaugele. Tänapäeval kasutatakse lisaks mikroskoopidele ka muid bioloogial põhinevaid teadusharusid. Rakuteooria järgi on kõik organismid
lahendamise suutlikkust, mälu ja meeleolu; täiskasvanute vanusegrupis on näitajad veidi ebastabiilsemad. Kaalulangetajad võivad arvata, et hommikusöögi vahelejätmine aitab neil kiiremini saleneda, kuid tegelikkus on hoopis vastupidine. USAs läbi viidud uurimuste järgi sööb igapäevaselt hommikusööki 78% ja enamikel päevadel 90% inimestest, kes on alla võtnud vähemalt 13 kg ja säilitanud saavutatud kaalu kauem kui ühe aasta. Vaid 4% uuritavast grupist ei söönud kunagi hommikusööki. Mida süüa ? Tervisliku ja täisväärtusliku hommikusöögi üheks valemiks on kombinatsioon täisterasaadustest, puu- või juurviljast ja mingisugusest proteiiniallikast. Viimaseks vali toidus, mis on madala rasvasisaldusega (nt lahja jogurt) või sisaldab tervislikke rasvu, näiteks maapähklivõi. Proteiinirikaste toiduainete seedimiseks kulub kauem aega ning nad tekitavad pikemaajalise täiskõhutunde.
Objektiivse ajalooteaduse võimalikkusest? Usun, et ,,objektiivne ajalugu" on erinevate inimeste jaoks väga suhteline. Objektiivne ajalugu võib olla see, kui sündmusest on kirjutatud ainult ja tõesti ainult faktid. Objektiivset ajalugu saab siis saavutada, kui sündmusest ei kärbita mitte midagi. Siiski on subjektiivsuse mahasurumine raske ja vaid vähesed suudavad pea täielikult objektiivset ajalugu kirjutada. Objektiivne ajalugu võib olla see, kui sellest teatud uuritavast ajaloosündmusest on kirja pandud ainult faktid ja ei midagi enamat. Seal ei tohiks olla midagi, mis sunniks lugejale peale sündmusest kirjutanud ajaloolase arvamust. Sündmusest peab olema kirjutatud neutraalselt, avaldamata omapoolset arvamust. Objektiivset ajalugu saab ainult siis saavutada, kui sündmusest ei ole mitte midagi kärbitud või kirjutamata jäetud. Kuid see on raske, sest kõiki fakte me sellest sündmusest ei saa kunagi teada, ükskõik, kui palju vaeva sellega ka ei nähtaks
2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Ei 3. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? HRA 4. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust 5. Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N 6. Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Sõltuvalt uuritavast materjalist 7. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga materjali kõvadus? Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust 8. Kuidas tähistatakse Vickersi meetodil saadud kõvadusarvu? HV 756 9. Millise(d) kõvaduse mõõtmise meetodi(d) peaksin valima 50 mm diagonaaliga karastatud ja noolutatud võlli kõvaduse mõõtmiseks? HV 10. Milline on koormus ja otsik Brinelli meetodi korral? Otsikuks on kuul (läbimõõduga
Antud laboratoorses töös uuritakse materjali värvuse hõõrdepüsivust hõõrudes uuritavat materjali vastu valget testriiet. Peale katsetamist toimub materjali värvuse muutuse hindamine hall-valge etalonskaala järgi ning värvuskoordinaatide mõõtmisel kolorimeetriga. 2. Töö käik 2.1. Töö vahendid 1. Katsetatav materjal 2. Valge testriie 3. Käärid 4. Hõõrdeseade 5. Hall-valge etalonskaala ja hall etalonskaala 2.2. Tegevuskava 1. Lõigata uuritavast kangast välja kaks katsekeha mõõtmetega 150x120 mm 2. Võtta valge testriide karbist kaks katsekeha. 3. Teostada proovi ja testriide värvuse mõõtmine kolorimeetriga. 3. Kuiva hõõrde puhul: Kuiv testriide proov kinnitada hõõrdeseadme „sõrme“ külge ja kinnitada klambriga. Uuritava materjali proov kinnitada seadmelauale parema poolega ülespoole. Liigutada seadmelauda 10 korda edasi-tagasi.
1.3 Lipiidide reaktsioonid Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks
kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega (soolasildadega). Ag/Ag + elektroodi puhul tuleb kindlasti kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda (Miks?), muude elektroodide ja võrdluselektroodi korral võib kasutada ka KCl. Kui koostatakse galvaanielement uuritavast anoodist või katoodist koos võrdluselektroodiga, siis eemaldatakse üks soolasildadest ning võrdluselektrood asetatakse vahelahusesse. Edasi koostatakse mõõteskeemid, mille abil määratakse elektromotoorjõud uuritavale galvaanielemendile; elektromotoorjõud galvaanielemendile, mis koosneb ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist; elektromotoorjõud galvaanielemendile, mis koosneb teisest uuritavast elektroodist ja võrdluselektroodist.
Koostasin retsensiooni Amanda Palmiku tööle. Uurimistöös on 16 lehekülge. Uurimuse eesmärgi sõnastamine 4 uurimuse eesmärk on välja toodud selgelt ja seotud probleemiga. Uurimistöös on eesmärk arusaadavalt ja hästi sõnastatud. Kirjanduse teema- ja ajakohasus 4 kirjandus on teemakohane, kuid allikas, kus on kasutatud veebikeskkonda slideshare ei pruugi olla eriti usaldusväärne. Teised allikad on usaldusväärsed. Ülevaate piisavus 3 uuritavast teemast on antud põhjendatud hulga allikate toel rahuldav ülevaade, mis on üldjoontes kooskõlas töö pealkirja ja uurimusliku osaga. Uurimuse teoreetilisest osast ei suutnud välja lugeda, miks mõjutab kool inimese endasse suhtumist. Teema käsitluse sisuline loogilisus 5 teoreetilise ülevaate osad on omavahel loogiliselt ja hästi jälgitavalt seotud andes ammendava ülevaate uurimuse taustast. Uurimisstrateegia ning andmekogumismeetodi adekvaatsus ja valiku
suhtlemine; vaimne heaolu: kognitiivne funktsioon, valu jne. Igale küsimusele antakse valikvastused. Töö muutub kvantitatiivseks kui: andmete analüüsi käigus omistatakse vastustele numbrilised väärtused, grupeeritakse valdkondade kaupa ja saadakse tulemused, mis on statistiliselt töödeldavad. Elukvaliteedi mõõtmiseks või hindamiseks saab kasutatada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Meetodi sobivus oleneb uuritavast teemast ja kogemusest, mida tahetakse haarata. Tihti võrreldakse omavahel kvalitatiivset ja kvantitatiivset uuringut, tuues välja nende mõlema puudused uuritava materjali usaldusväärsel analüüsimisel. Stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine
osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kui teised eksisteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse) tõene 5. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: determineeritud protsessid. 6. Filosoofilise psühholoogia perioodil väideti, et psühholoogiast ei saa kunagi eksperimentaalset teadust, sest psühholoogia uurimisel ei ole võimalik uuritavast nähtust kontrollida ega kasutada numbreid-mateeriat. Seda väitis: immanuel Kant. 7. Teadusliki psühholoogia alguseks loetakse aastat: 1879 8. Inimese psüühika osaks on: psüühilised omadused, protsessid, seisundid. 9. Psühholoogias uuritakse seda, millised on in.psüüh protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjub in.mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse tõene 10
Teiseks reegliks oli uuritava probleemi jagamine mitmeks osaks, et teda oleks lihtsam lahendada. Kolmas reegel nägi ette mõtete juhtimist kindla korra järgi, esemeid tuleb tunnetada vastavalt nende lihtsusele, alustades kergemini tunnetatavatest asjadest isegi kui sellise meetodi puhul lõhutakse esemete loomulik järjekord. Neljandaks on vaja koostada iga probleemi uurimisel põhjalikud ja täielikud loetelud igast detailist, et uuritavast küsimusest põhjalik ülevaade saada. Reeglid kirjeldavad deduktiivset meetodit kuna sunnivad inimest eirama asju, mis ei ole tõesed. Järeldused tehakse kogemuste põhjal järgides kindlaid seaduspärasusi. Deduktiivne meetod on uurimisviis, mille abil tehakse üldisest järeldus üksikule, näiteks: kõik muinasjutud on õnneliku lõpuga, järelikult Punamütsike on õnneliku lõpuga. Antud järelduse tegemisel on muidugi eelduseks, et kõik muinasjutud ikka on õnneliku lõpuga
5. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. 6. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) glvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodist). 7. Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiivne. 8. Kui mõõdetava galvaanielemendi emj
6. Uurimistöö andmete analüüs - kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. 7. Uurimistöö läbiviimise etapid: teema valik teabeallikatega tutvumine uurimistöö kava koostamine eesmärkide/hüpoteeside sõnastamine andmete kogumine andmete analüüs uurimistulemuste tõlgendamine ja üldistamine 8. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade - uuritavast probleemist antakse ülevaade erinevate teabeallikate abil kogutud teabe abil (teaduslikud allikad). 9. Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö uurimisküsimuste ja hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. 10. Uurimistööle esitatavad kriteeriumid: uudsus ja aktuaalsus süsteemsus objektiivsus selgus
ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. KATSENDMED Katse temperatuur 25 A. Elektromotoorjõu mõõtmine
voolu tugevust olulisel määral. Ampermeetri väikese takistuse korral ei erine vool läbi ampermeetri kuigivõrd sellest voolust, mis voolaks ahelas ampermeetri puudumise korral. 7. Miks ühendatakse voltmeeter pinget mõõtes juhiga rööbiti? (2p) Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur 8. Mida tähendab lause: ,,Vase eritakistus on 1,7 10 -8 m" (3p) Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide
Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj
voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd/CdSO4/KCl/CuCl2/Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse umbes 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO 4 0,01m ja CuCl2 0,05m), kuhu sisse paigutasin elektroodid. Elektroodide vahele asetasin KCl vahelahuse ja ühendasin lahused omavahel elektrolüütiliste sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning galvaanielementidele, mis koosnesid ühest uuritavast elektroodist ja hõbehõbekloriidelektroodist (võrdluselektroodist). Katseandmed esitatakse järgmiselt. Katse temperatuur 25 °C. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =φ(+)mõõdet – φ(-)mõõdet E´´arv = φ(+)teor – φ(-)teor Näiteks 0,737 0,724 V 0,7663V Cd/CdSO4//KCl//AgCl/Ag V 0,1m 0,05m
Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd, CdSO4KClCuCl2,Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse u 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO4 0,05m ja CuCl2 0,1m), kuhu sisse paigutasin elektroodid. Elektroodide vahele asetasin KCl vahelahuse ja ühendasin lahused omavahel elektrolüütiliste sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning galvaanielementidele, mis koosnesid ühest uuritavast elektroodist ja hõbehõbekloriidelektroodist (võrdluselektroodist). Teoreetiline põhjendus ja valemid Galvaanielememdi elektromotoorjõud E võrdub juhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestada, elektroodide potentsiaalide vahega: , kus 2 ja 1 on vastavalt positiivse ja negatiivse elektroodi potentsiaalid. Kui elektroodil toimub reaktsioon OksOks + ze- = RedRed, kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e on elektron ja on koefitsient, siis on tema
ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. Näiteks elemendis Ag/AgCl/KCl//KCl//CuSO4/Cu on vaskelektrood positiivne. Elemendi emj.
· Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust, selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakke uuritakse: binokulaarse mikroskoobiga-saab vaadelda kahe silmaga stereomikroskoop-võimaldab 5-60 kordset suurendust valgusmikroskoop-ei saa vaadata väga väikeseid rakustruktuure radioaktiivsed isotoobid-uuritakse rakus toimuvaid biokeemilisi protsesse Mikrotoomiga valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik. 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. üherakulised(amööb,kingloom,silmviburlane) ja hulkraksed organismid. Päristuumne rakk eeltuumsed ehk prokarüoodid-bakterid. puudub memraaniga piiritletud tuum ja rakusisemuses on vähem organelle ja mebraanseid struktuure. päristuumsed ehk eukarüoodid-jagunevad protistideks,taime-,seene- ja loomariigiks.iga rakk on ümbitsetud rakumembraaniga
2) Zeaksantiin = 2340 451nm juures K = (0,1290 *30*0,703*1000) / (2340 * 1,55) = 0,75 mg% Kokkuvõteks. Karotinoidid on absorbeerivad nähtavas valguses, mille tulemusena me näeme nende värv. Nimelt need on erinevate viljade erinevate värvuse põhjuseks. Näiteks meie uuritava pipra punane värvus on B-karoteeni sisalduse tulemusena. Karotenooidid on võimalikult ekstraheerida uuritavast ainest organiliste lahustiga ja määrata optilise tiheduse järgi nende kontsentratsioon aines. Saadud andmed ei lange kokku teatmeteosest leidnud andmetega. Selle põhjuseks on mittetäielik karatenoidide ekstraheerimine ja mõned vigastused,. Lisaks sellele pipras võivad esineda ka teise karotenoidid, kuid pika beta karoteeni sisalduse tõttu ja nende neeldumismaksimumide kokkulangemine beta karoteeni neeldumismaksimumtega takistab nende avastamist.
Tasakaalustuskangi 4 pööratakse vastupäeva kuni tasakaaluosuti 2, mis nihkus kaalukausi paigaldamisel vasakule, jõuab nullasendisse. Täpsete andmete saamiseks nihutatakse kangi 4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes.
Valida nende seast need, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni. Paradigma Paradigma on teooria, millest lähtutakse teadustöös, ning ettekujutus teadustegevusest milliseid vahendeid teaduslikus uurimistöös kasutatakse, milliseid väärtusi tunnustatakse , kuidas teadustööd korraldatakse. T. Kuhn Positivistlik paradigma Maailm on väline ja objektiivne · Uurija on sõltumatu uuritavast objektist · Teadus ei sõltu uurija hinnangutest · Uurija keskendub faktidele · Uurija otsib põhjuseid ja fundamentaalseid seaduspärasusi · Formuleerib hüpoteesi ja kontrollib selle õigsust · Lahutab nähtuse lihtsustamise eesmärgil osadeks · Kasutab kvantitatiivseid meetodeid · Mõõtmiste suur arv Fenomenoloogiline paradigma · Maailm on sotsiaalne konstruktsioon ja subjektiivne · Uurija on osa uuritavast objektist · Teadus juhindub inimese huvidest
Töö teostamise kuupäev: 19.02.2016 ONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Skeem Töö ülesanne ja töövahendid Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. Töö käik Valmistasin 50 ml lahuse uuritavast ainest (isobutanool) ja veest. Lahjendasin erm. lahuse 1 : 2 6 korda. Hakkasin tilgutama lahuse stalagmomeetriga ning kandma tulemused tabelisse. Tilgutamise meetod põhineb eeldusel, et et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpinevusjõuga F. st. Lahjendasin iga ning kandma t tilk rebitakse lahti uga F. 1. Arvutan keskmise tilga arvu. Avutan pindpinevuse järgmise valemi abil
osmootne rõhk on suurem, kui rakkuvahelise ruumi vedeliku osmootne rõhk. See on peamine jõud mis normaalselt hoiab vereplasma vee kudede verekapillaaride valendiku sees, vesi ei liigu kudedesse, ei tekiturset, ja veri püsib vedela ja hästi voolavana. 14) Millisesse gruppi kuuluva verega on AB0 süsteemi järgi tegu, kui vereplasma esinevad A antikehad ja erütrotsüütide pinnal B antigeenid? V. B 15) Kui veregruppi määramisel panna kokku uuritavast verest pärit erütrotsüüdid ja teada oleva grupiga verede plasmad ning aglutinaadid tekivad seal, kus erütrotsüütid on lisatud A grupi ja 0 grupi plasmale. Millise veregrupiga on tegu? V. B
Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud, päripidine ebakujutis. Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem 3. Mikroskoobi suurenduse määramine Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoop nagu pikksilmgi, koosneb tavaliselt kahest läätsede süsteemist: objektiivist ja okulaarist. Mikroskoobi objektiivi ülesandeks on tekitada uuritavast esemest võimalikult suur kujutis. Ebakujutise saamine mikroskoobis TÖÖ KÄIK A) Silma minimaalse vaatenurga määramine 1. Joonestage paberile kõrvuti kaks väikest ristkülikut ca 1mm kaugusele teineteisest. 2. Kinnitage paber silmade kõrgusele ja eemalduge temast suurima kauguseni, mille korral näete ristkülikuid veel valge ribaga eraldatuina. 3. Mõõtke kaugused. 4
3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste kujust 24 Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? : 1. Grafiidiosakeste tugevusest 2. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 3. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 4. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 25 Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? : 1. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse 2. Võetakse uuritav materjal, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse 3. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi 4. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist 26 Lihv 1. Tegemist on puhta raua mikrostruktuuriga (umbes 99,85% Fe ja C < 0,01%). Pöörake tähelepanu sruktuuri ühtlusele
mood pea-ja seljaaju ning organismi ühtseks tervikuks. nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. 3.Rakkude uurimise võimalused, meetodid-valgusmikroskoop(mitme objektiiviga ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat, võimaldavad objekti pildistada), binokulaarmikroskoop ( võimadab vaadelda kahe silmaga), stereomikroskoop(ruumiline pilt), mikrotoom(sellega valmistatakse uuritavast objektist üliõhukesi lõike), elektronmikroskoop(saab vaadelda raku sisse, valguskiirt asendab elekronide hoog, mida juhitakse magnetite abil), radioaktiivsed isotoobid(kasutatakse rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks) 4.Organismide rühmitamine 5.Eukarüootse raku tsütoplasma koostis ja ül- Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt organelle. Enamikus rakkudes on 1 tuum, mis regul kogu raku elutegevust. 6.Võrdle
ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka galvaaniahela koostamisel võrdluselektroodi abil. Seega mõõdetakse antud töös elektromotoorjõudu: 1) uuritavale galvaanielemendile; 2) ja 3) galvaanielementidele, mis koosnevad ühest uuritavast elektroodist (poolelemendist) ja võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. Näiteks elemendis Ag/AgCl/KCl//KCl//CuSO4/Cu on vaskelektrood positiivne. Elemendi emj.
Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)- ioonidega ja komleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Töö käik: Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast tahke ensüümi preparaadist valmistan lahus, mille kontsentratsioon võrdub 5 mg/ml. Analüütilistel kaaludel kaalun 25 mg ensüümi. Minu kaalutis on 0,0258 g. Viin kadudeta ensüümi gradueeritud katseklaasi ja lisan 5 ml atsetaatpuhvrit pH väärtusefa 4,8. Segan klaaspulgaga u 5 min kuni ensüüm on lahustunud. Ensüümreaktsiooni läbiviimine Võtan 50 ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteerin 25 ml substraati, milleks on 7%-line sahharoosi lahus atsetaaspuhvris (pH = 4,8).
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 7.03.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkelladega materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu, määramiseks, kruvik, mõõtelint. Skeem Töö teoreetilised alused Keha deformatsiooniks nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nimetatakse deformatsiooni elastseks
Emulsioonid on levinud toiduainete valdkonnas (piim), autotööstuses (lateksvärvid). Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi lisatakse 1 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiide. Katseklaasi loksutatakse homogeense lahuse moodustumiseni, seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse intensiivselt. Jälgitakse, kumb katseklaas muutub häguseks. Järeldus: Pärast vee lisamist ja loksutamist, oli selgelt näha, et uuritavast proovist nr 1 moodustatud lahuses olid lipiidid. Lahus muutus häguseks, läbipaistmatuks. Seal esinevad lipiidid ei lahustunud veel, vaid moodustasid vees mikroskoopilisi tilgakesi. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd akroleiin. Sama reaktsiooni annavad teisedki glütserooli sisaldavad ained (ei anna vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada,
teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N C. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N D. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N Score: 6/6 13. Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Student Response Feedback A. Sõltuvalt materjali paksusest ja pinnakvaliteedist B. Sõltuvalt uuritavast materjalist C. Vickersi korral antakse koormus ette vastavalt otsiku suurusest D. Sõltuvalt uuritavate detailide suurusest Score: 6/6 14. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga materjali kõvadust? Student Response Feedback A. Õhukeste materjalide korral (alla 2 mm materjalid) B. Lõõmutatud materjali kõvadust C. Karastatud terase puhul, kui Rockwelli C skaalas ei saa mõõta D
RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas UURIMISMEETODID: Binokulaarsed mikroskoobid võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Stereomikroskoobid suuremate objektide uurimiseks Elekrtonmikroskoop objekti muudab nähtavaks elektronvoog;elus objekte ei saa Mikrotoom valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik RAKKUDE MITMEKESISUS: I Tuuma sisalduse alusel : Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, vähe organelle ( bakterid) Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas ; (ainu- ja hulkraksed) II Rakkude arvu järgi : Ainuraksed ühe rakuga ( bakter, kingloom, amööb) · Väga väikesed · Iseloomulik väliskuju · Aine- ja energiavahetus toimu ühe rakumebraani kaudu ( käitub kui tervik rakk)
Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N * D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 13. Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Student Response * A. Sõltuvalt uuritavate detailide suurusest * B. Sõltuvalt uuritavast materjalist * C. Sõltuvalt materjali paksusest ja pinnakvaliteedist D. Vickersi korral antakse koormus ette vastavalt otsiku suurusest Score: 6/6 14. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga materjali kõvadust? Student Response * A. Õhukeste materjalide korral (alla 2 mm materjalid) B. Grafiitmalmide kõvadust * C
tingitud kõikidest lahuses olevatest, aromaatset tuuma sisaldavatest aminohapetest, väljendatakse kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mol/ml (1 mol = 181 g = 0,181 mg). Töö käik: Ensüümiprepadaadist töölahuse valmistamine Uuritavast proteaasi preparaadist valmistan lahus, milles ensüümi kontsentratsioon võrdub 1,5 mg/ml. Ensüümina kasutan savinaasi. Analüütilistel kaaludel kaalun 7,5 mg ensüümi. Minu kaalutis on 0,0081 g. Viin kadudeta ensüümi gradueeritud katseklaasi ja lisan väike kogus puhverlahust. Segan klaaspulgaga u 5 min kuni ensüüm on lahustunud. Seejärel lisan puhverlahust 5 ml-ni ja loksutan läbi. Ensüümreaktsiooni läbiviimine
D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga on 136 kraadi ja jõud o Score: 6/6 13. Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Student Response A. Sõltuvalt uuritavate detailide suurusest B. Sõltuvalt materjali paksusest ja pinnakvaliteedist C. Vickersi korral antakse koormus ette vastavalt otsiku suurusest D. Sõltuvalt uuritavast materjalist Score: 6/6 14. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga materjali kõvadust? Student Response A. Õhukeste materjalide korral (alla 2 mm materjalid) B. Grafiitmalmide kõvadust C. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust D. Lõõmutatud materjali kõvadust Student Response E
9,8...980 N D. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N Score: 6/6 13. Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Student Response A. Sõltuvalt materjali paksusest ja pinnakvaliteedist Student Response B. Vickersi korral antakse koormus ette vastavalt otsiku suurusest C. Sõltuvalt uuritavast materjalist D. Sõltuvalt uuritavate detailide suurusest Score: 6/6 14. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga Student Response A. Grafiitmalmide kõvadust B. Karastatud terase puhul, kui Rockwelli C skaalas ei saa mõõta C. Lõõmutatud materjali kõvadust D. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust E
sisalduse alusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped türosiin, trüptofaan ja fenüülalaniin omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja tänu sellele on spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsioonisegust võetud proovides mõõdetaksegi kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust (A v D) uuritavas lahuses. Katse käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistasin uuritavast proteaasi preparaadist, milleks oli savinaas, ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris lahuse, milles ensüümi kontsentratsioon oleks vahemikus 1-5 mg/mL. Pidin valmistama 5 mL lahust kontsentratsiooniga 1,5 mg/mL. Selleks kaalusin analüütilistel kaaludel 0,0080 g ehk 8 mg savinaasi, panin selle gradueeritud katseklaasi ning lisasin puhverlaust. Segasin lahust senikaua, kuni ensüüm oli täielikult lahustunud. Ensüümireaktsiooni (kaseiini hüdrolüüsi) läbiviimine
N C. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N D. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N Score: 6/6 13 . Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Student Response A. Sõltuvalt materjali paksusest ja pinnakvaliteedist B. Sõltuvalt uuritavast materjalist C. Vickersi korral antakse koormus ette vastavalt otsiku suurusest D. Sõltuvalt uuritavate detailide suurusest Score: 6/6 14 . Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga materjali kõvadust? Student Response A. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust B. Õhukeste materjalide korral (alla 2 mm materjalid) C. Grafiitmalmide kõvadust D
ole võimalik kaheti mõista. Teiseks reegliks oli uuritava probleemi jagamine mitmeks osaks, et teda oleks lihtsam lahendada. Kolmas reegel nägi ette mõtete juhtimist kindla korra järgi, esemeid tuleb tunnetada vastavalt nende lihtsusele, alustades kergemini tunnetatavatest asjadest ehk probleemi lahendamise käik tuli järk-järgult üles ehitada. Neljandaks on vaja koostada iga probleemi uurimisel põhjalikud ja täielikud loetelud igast detailist, et uuritavast küsimusest põhjalik ülevaade saada. Hulknurga pindala leidmisel tuleks hulknurk jagada osadeks, mis on meile tuttavad, näiteks kolmnurgad ning seejärel läbi kolmnurkade pindalade summa leida uuritava hulknurga pindala. Üldine: Deduktiivse meetodi puhul tehakse järeldusi üldisest üksikule, liigutakse nii öelda ülevalt alla näiteks: kõik inimesed on surelikud, ma olen inimene järelikult olen surelik.
vaadata väga väikesi rakustruktuure. 5. Binokulaarses mikroskoobis saab preparaati vaadata kahe silmaga. 6. Stereomikroskoopi kasutatakse suuremate objektide vaatamiseks ning see võimaldab 5-60- kordset suurendust. 7. Elektronmikroskoop leiutati 20. sajandi I poolel. Valguskiiri asendab elektronmikroskoobis elektronvoog. 8. Viimase poolsajandi vältel on avastatud uusi rakustruktuure ja täpsustatud nende siseehitust. 9. Mikrotoom on aparaat, millega lõigatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks hästi nähtav. 10. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. Need viiakse mõne ühendi koostisesse ning jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist. ,,Märgitud" aatomitega ühendite tuvastamine toimub spetsiaalse radioaktiivsusloendajaga. Rakuteooria kujunemine 1. 1831
RAKK- 50 mikromeetrit. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter). 0,1-0,3 mikromeetrit. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. (munarebud) NB!! K a vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune, kuid läbimõõt on niivõrd väike, et silmaga rakku ei näe. Rakke uuritakse mikroskoopide abil. Binokulaarne mikroskoop- võimalik vaadelda kahe silmaga. S tereomikroskoop- suuremate organismide uurimiseks. Mikrotoom- sellega lõigatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindelpiirkond oleks nähtav. Elektronmikroskoop- valguskiirt asendab elektronvoog. Võib näha isegi molekule. (leiut. 1931) V algusmikroskoop- ühe okulaariga ja valguskiirega. Rakumembraan- ümbritseb rakku, andes sellele kuju. Ühendab rakke kudedeks. Kaitseb rakku. 1. Aktiivne tarnsport- Ainete liikumine läbi rakumembraani. (Vajab ATP-d ehk lisaenergiat) 2
annaabi.ee 
