Teaduslik urimstöö 1. Probleemi püstitamine: Kuidas mõjub hallitusele soe ja külm ? 2. Taustifo: Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, kuigi hallitusseeni peetakse siiski mikrosskoopiliseks organismideks. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitustoiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis või akna all päikesevalguse käes. Valgus ei ole hallitusele kasvamiseks oluline. 3. Hüpoteesi püstitamine:
kõvenenud. samad. 4.päev Muutusi pole. Sai on peaaegu Sai oli niiskuse tõttu kivikõva. märg ning kõvenenud natuke. 2.3 Saia kõvenemine poe saia järgi Uurisin saia kuivamist erinevates keskkondades. Esimesel päeval juba mõne tunniga oli näha I saial muutust, sai hakkas kõvenema. Teisel päeval oli I sai juba kivikõva II sai andis märku kuivamisest ning III sai, tema ümber oleval kilekotil oli näha auramisel tekkinud piiske. Kolmandal päeval oli märgatav muutus vaid II saial: oli tunda järjekordset kõvenemist. Neljandal päeval olid olulised muutused III saial: sai oli niiske ning natuke kõvenenud. KOKKUVÕTE 2
Tallinna Gümnaasium HALLITUS Teadustöö Koostaja: Mari Puu 11b Juhendaja: Jüri Leht 2008 Probleem Hallituse tekkimine. Milline vahe on hallituse tekke kiirusel soojas ja külmas. Taustinfo Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitus toiduainel üsna kiiresti arenema
Ainukesed muutused toimusid saia lõhna juures- ebameeldiv lõhn suurenes veelgi ehk roisubakterid jätkasid oma tööd. II katseklaas: sai oli täielikult kuivanud ning hallitus puudus. III katseklaas: sai oli täielikult kuivanud ja hallitus puudus. Muutusi eelmise korraga ei esinenud. Viimast korda jälgisin katsetulemusi 26.09.2012. I katseklaas: Muutused eelmise korraga võrreldes puuduvad. Sai on bakterite poolt lagundatud ning tänu roisubakteritele on saial ebameeldiv lõhn. II katseklaas: Muutused eelmise korraga võrreldes puuduvad. III katseklaas: Muutused eelmise korraga võrreldes puuduvad. 26.09.2012 saadud tulemustega lugesin katse lõppenuks. Saiadel ei esinenud hallitust, sest I katseklaasis tõi liigne niiskus kaasa roisubakterite ülekaalu, II katseklaasis kuivas sai niivõrd kiiresti, et hallitus ei jõudnud tekkida ja III katseklaasis puudusid sobivad tingimused hallituse arenemiseks. Kokkuvõte
jahedamasse).Kooriku temperatuur võib tõusta 160-ne kraadini · kooriku värvumine toimub valkude ja suhkrute toimel: suhktutest ja valkudest moodustuvad MELANOIDID ,mis pruunistuvad. Samas annavad need ka koorikule aroomi ja maitse,need ained tungivad ka koorikust sisusse,seega kujundavad need ka toote sisu maitset. · Kõva sile ja koorik säilitab tootes pikemalt aromaatseid aineid ja niiskust.Seega kahvatu ja õrna koorikuga leival/saial ei olehead maitset ja need tahkuvad kiiremini. · 100-115 kraadi juures tärklisest amülaasi ja kuumuse toimel moodustuvad dekstriinid,mis temperatuuritõustes pruunistuvad. · 140-150 kraadi juures koorikus olevad suhkrud hakkavad karamellistuma,mis temperatuuri tõustes pruunistuvad · 200 kraadi juures hakkab pealispind söestuma ( mida suurem on suhkrusisaldus,seda madalamal temperatuuril see algab.) 3) sisu moodustumine:
võivad hallitusseened inimesele põhjustada ja kuidas neid ennetada. Töö eesmärk on teada saada, kuidas tekivad hallitusseened ja kuidas võivad nad inimesele ohtlikud olla. Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinformatsioon Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul
puuvilja, 120g 100-protsendilist värskelt pressitud mahla või ¼ klaasitäit kuivatatud puuvilja. Täisteravilja on soovitatav tarbida 3-5 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on umbes 1 viil leiba, ½ klaasitäit keedetud täisteravilja või täisteraviljast pastatooteid. Täisteravilja on oluline tarbida iga päev. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust (v.a. täisteranisujahust) küpsetistel ja pastatoodetel, keedukartulil, praekartulitel ja kartulipüreel on kõrge glükeemiline koormus. Neid toiduaineid soovitab ETA tarvitada piiratud koguses. Rasva on soovitatav tarbida 4-7 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon küllastamata rasva on näiteks 1 supilusikatäis seemneid või 1 teelusikatäis head õli, 10 mandlit. Küllastatud
Head süsivesikute allikad on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, milles leidub ka vitamiine ja mineraalaineid. Harvardi toitumisteadlased soovitavad süsivesikutest eelistada komplekssüsivesikuid ehk madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid, sest need tõstavad vere suhkru taset aeglaselt ja säilitavad selle pikemat aega stabiilsena. Selliseid süsivesikuid on näiteks täisteratoodetes ning puu- ja köögiviljades. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust küpsetistel, pastatoodetel ning isegi keedukartulil, rääkimata praekartulitest ja kartulipüreest, on aga vastupidi kõrge glükeemiline indeks. Mida kiiremini süsivesikud verre imenduvad, seda rohkem stimuleerivad nad insuliini tootmist. Liigne insuliin aga põhjustabki rasvumist, on uue toitumispüramiidi autorid veendunud. Suhkrust ja teistest kergesti imenduvatest süsivesikutest ei
Seejärel alanda kuumus küüslauk. Vala peale vein ja lase 1-2 ööpäeva viska ära, see on edaspidiseks kasutu. Määri kala Lõika saial koorik ära, hoia viile pisut aega Paprikapulbrit 150 kraadile ning hauta 2 tundi. marineeruda. Võta lihad marinaadist ja patsuta õliga ja grilli kas sütel või eelsoojendatud ahjus
Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. V ja m – variable (varieeruv) ehk siis tööjõud. Tööjõud on muutuv tootmistegur. Tööjõule antakse väärtus läbi palga. Kuid kõikide töötajate tootlikkus ei ole võrdne. Tootmisteguritest ainukene komponent, mis annab ettevõttele lisaväärtuse ehk m, mis toodab kasumit. Annab ainukesena kasumit, kuna ta on muutuv suurus. Nt 3 pagarit pannakse tööle ning antakse tund saiade tegemiseks. Üks teeb 10, teine 13 ja kolmas 16 saia. Saial on oma keskmine hind ning tükitöö kasu kajastub keskmises saia hinnas. Palk ei kajasta kõikide võimeid ühtemoodi, vaid kajastab mingit keskmist. Kui keegi teeb paremini tööd, siis ta toodab ettevõttele kasumit. T – toode/teenus Selles seoses puudub raha. Osaühingul miinimum sissemakse 2500 € Aktsiaseltsil 25 000 € Ettevõte peab olema kasumlik. TJ R -> TV -> To -> K -> R´ M R – raha TJ – tööjõud TV – töövahendid M – materjal To – tootmine
annaabi.ee 
