Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uurali mäestik (Vene keel) (0)

1 Hindamata
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

Реферат
География России
Уральские горы
Уральские горы
Уральские горы находятся на северо-западе России. Они лежат между Восточно-Европейской и Западно-Сибирской равнинами.Длина Уральского хребта - более 2000 километроб, ширина - от 40 до 150 км.
По восточному подножью Уральских гор проходит условная граница между Европой и Азией.
Географически Уральские горы делятся пять гастей:
Южный Урал
Центральный или Средний Урал
Северный Урал
Приполярный Урал
Полярный Урал
Высочайшие вершины:
гора Народная ( 1895 м над уровнем моря)
гора Яман-Тау (1640 м над уровнем моря)
гора Тельпосиз (1617 м над уровнем моря)
Уральские горы были известны с древнейших времен еще грекам и арабам, но сведения о них были оборывочно и неточны. Сейчас невозможно сказать, кто из учерных древнего мира первым высказал соображение о том, что где-то в отдаленных северо-восточных землях находятся горы. Мысль о них жила многие века, хотя горы выгляделии скорее мифическими, чем реальными. Подлинное открытие Урала принадлежит русским.
В предгорьях и горах Урала недра полны несметных богатств: медь, железо, никель, золото, алмазы, платина, драгоценные камни и самоцветы, уголь и каменная соль. Из 55 видов важнейших полезных ископаемых, которые разрабатывались в СССР, на Урале Представлено 48. В недрах гор содержится более двухсот разных минералов.
На севере можно встретить обитателей тундры - северных оленей в лесах водятся медведи, волки, лисицы. В Южных степях встречаются суслики-байкаки, землеройки, змеи и ящерицы. На распаханных землях распространились грызуны.
Реки Урала принадлежат к бассейнам Печоры, Волги, Урала и Оби, т.е. соответственно Баренцева, Каспийского и Карского морей. В связи с очень большим водопотреблением промышленного Урала и сбросом сточных вод, многие реки страдают от загрязнения отходами промышленного производства. Уральские реки представляют интерес в качестве источника гидроэнергии для строительства небольших гидроэлектростанция на горных реках, но используются пока мало.
Озера на Урале распространены очень неравномерно. Наибольшее их количество сосредоточено в восточных предгорьях Среднего и Южного Урала.
Самая чистая вода в озерах Тургояк, Зюраткуль, Увильды (белый диск виден на глубине 19,5 м).
Кроме естественных водоемов, на Урале находится несколько тысяч прудов-водохранилищ, в том числе более 200 заводких прудов, часть из которых сохранилась еще с петровских времен.
Реки и озера - прекрасные места отдыха.
Источники
http://ru.wikipedia.org/wiki/География_России
http://www.cheltravel.ru/attractions/gory/
http://russia.rin.ru/guides/5905.html
http://www.russia.yaxy.ru/rus/base/team/555.html
http://botan0.ru/?cat=3&id=229
http://www.soliaris2010.narod.ru/2severnii_ural.html
http://www.ecosystema.ru/08nature/world/geoussr/3-6-3.ht m
http://www.turgoyak.com/text/turgoyak-2.html
Uurali mäestik-Vene keel #1 Uurali mäestik-Vene keel #2 Uurali mäestik-Vene keel #3 Uurali mäestik-Vene keel #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor arlis007 Õppematerjali autor
Referaat Uurali mäestikust vene keeles

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

География в России
5
doc

География в России

: 2011/2012 ­ . 17,1 1/3 . -150 ( 125 ), 1092 2270 (2001). 11 . -- (10,5 ). : - (4,7 ), , , , , , , , , --, , . -- 60 933 ( 38 808 -- . (7598,6 ), (4209,3 ), (3485 ), (2245,8 ), (1325,8 ), (1239 ). -- . . 12,4 % , 84 % ; . -- 350 . ². . ( 17 680 9720 ²). - . , , , (). ; . 8 . , , . C +1 °C , +25 °C ; -- +6 °C , -50 °C - . , . . , , , , , , . , . 35% . 300 550 . : , , , , , , , , , . 85 25 . . 2000- 20000 . . , , . -- , ; . , : ,- , , - , , Pyccka (350--460 ) , 2100 , . -- (5642 ) --

Vene keel
Vladimir Võsotski
38
doc

Vladimir Võsotski

, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . . 1- : «...

Vene keel
Lõputöö-ratsaklubi avamine
86
doc

Lõputöö. ratsaklubi avamine

( ,) 400 EEK / 500 EEK / 28 29 2000 ­ 2001 ­ Fie Marina Saks - 2002 - Fie Viktor Ivanov - , 2004 - 2005 - ­ Kaarlo Ahhokas - ( ) 2005 ­ 2006 - ­ Kaarlo Ahhokas - ( ) 2005 ­ 2006 ­ Olga Sehlova ­ , 2007-k.a Tallinna Majanduskool,ärikorraldus 2005-2007-Tallinna Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium 2001-2005-Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium / GRC 2007 ­ 3 « » ( ) 2008 - 3 « » ( ) 2009 ­ 3 « » ( ) 2005-2006- Hoburaud,baaridaam 2007 ­ OÜ Hoburistadevarustus ,müüja 2006 ­ OÜ SDE,spordiklubi admenistraator 2008 - OÜ Kalevi Veekeskus, klienditeenindaja 2008 - OÜ Abilis, sekretäär : B 30 SWOT- 31 SWOT- 32 33 34 35 RESÜMEE Lõputöö teemaks on äriplaan"ratsaklubi avamine"

Ettevõtlus alused
Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine
102
docx

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (htt

Ilutaimede kasutamine
Putinist referaat-
40
doc

Putinist referaat..

, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ( . .

Vene keel
Programmeerimine PHP
134
pdf

Programmeerimine PHP

avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel PHP on serveripoolne skriptikeel, mis võimaldab genereerida dünaamilisi veebilehti. Selle nimi pärineb kõige esimesest versioonist, mida nimetati "Personal Home Page Tools". Täna nimetatakse seda kui "PHP: Hypertext Preprocessor" (hüperteksti-eeltöötleja). PHP skripti sisaldavale HTML lehele omistatakse tavaliselt laiend .php. PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi all avaliku lähtekoodina

Allika?petus
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine
Sissejuhatus infotehnoloogiasse
29
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

It is used for secure communication over a computer network, and is widely used on the Internet. https = http + cryptographic protocols. uses an SSL (secure sockets layer) certificate, which helps create a secure encrypted connection between the server and the browser HTML(Hypertext Markup Language)(Kujunduskeel) 1993 is the standard markup language for documents designed to be displayed in a web browser. CSS(Cascading Style Sheets) 1996 Täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML täienduseks . is a style sheet language used for describing the presentation of a document written in a markup language like HTML. Javascript 1995 Brauseri programmeerimiskeel: javascripti programmid töötavad otse brauseris: muudavad htmli, css-i, võtavad ühendust serveriga jne jne JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks. AJAX AJAX tähistab: Javascript + asynchronous queries

Sissejuhatus infotehnoloogiasse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun