Karol Pakkas, Tanel Tilts Majandusuudised ja majandus uudistes Rühmatöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Kati Nõukas Sissejuhatus Antud töös kirjeldame nelja majandusuudist. Kaks uudist on seotud Eesti majandusega ning kaks välismajandusega. Üritame anda omapoolse hinnangu ja ennustada mis võiks olla tagajärgedeks. 1.Valgevene vendade globaalne Eesti äri Telekomiettevõtte Top Connect juhid Anthony (31) ja Max Rivshin (37) tahavad Eesti
Johanna Saarnits, 11.d Abort - hea või halb? Tänapäeval on abort väga levinud jututeema. Kuuleme sellest nii hommikustes uudistes kui ka igapäevaselt teistega suheldes ning paljudel on kujunenud tugevad arvamused, mis võivad paljuski erineda. Mis on küsimused või dilemmad abordi teemat käsitledes ja miks ei ole kindlat piiri, kas see on hea või halb? Esimene ja ilmselt levinuim dilemma on selles, kas abort on mõrv. Esimeselt hoobilt ilmselt tundub see tapmisena, sest vahekord on toimunud, munarakk viljastatud ja toimub loote arenemine. Teadusliku poole pealt vaadates on lootel kõik elutunnused
– mida tähtsam uudis, seda enam peaks valima juhtlõigu. Mida kõvem teema, seda enam peaks valima juhtlõigu. Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus. Pehmetes uudistes on kolm väärtust: prominendid, konflikt ja sündmuste lähedus lugejatele. - Konflikt – pehmed uudiste teemad on sport, seiklused, sõda, mängud. Suurt vägivalda võib olla 2% uudiste pinnast. - Prominendid – prominentide elu on keskne pehmetes uudistes: rikkad, staarid, tippajakirjanikud, tippsportlased, lauljad, kurijategijad, imelapsed, armsad loomad, päästjad. Sündmused nende elust on pärit nende eraelust ja keskne osa on seks.
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed
kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatakse otsesteks ja edasilükatuteks. Otsese leadi puhul on resümee avalõiguks, edasilükatu puhul kusagil tagapool. Kõvades uudistes kasutatakse selle järgi alati otsest leadi. Edasilükatud leadi kasutatakse pehmetes uudistes ja nt kõvades lugudes – jätkulood. Üks algusetüüp on selline, mis pakub esimeses lõigis olulisima info, millele järgneb teema
Samas kui lugeda artiklite kommentaare ja kuulata seda, mida räägivad meie kaasmaalased nendest, tekkib ka hirm, aga teistsugune hirm. Kuidas saavad inimesed teiste inimeste suhtes nii kohutavalt õelad olla? Kes tahab pagulasi põlema panna, kes tahab, et nende paat põhja läheks või et keegi nad lihtsalt maha lööks. Lugedes inimeste kõnesid Sõbraliku Eesti kõnefestivali lehelt, saan ma aru, et väga suur roll selles kõiges on meedial. Kõik need hirmsad asjad tuuakse uudistes eriti suurelt välja, et küll on pagulased seda ja teist valesti teinud ja nüüd nad ongi kohutavad inimesed. Enamus inimesi usuvadki, et nii on nagu uudistes öeldakse. Paljudel ei olegi enam oma arvamust, kõik on nii nagu raadios ja televiisoris räägitakse. Inimesed ei hakkagi neist teisiti mõtlema, sest see mida meedia kajastab ongi nende jaoks see tõde. Tegelikult on aga nende seas ka väga normaalseid ja töökaid inimesi. On neid, kes
Intervjueerijad juhatatakse köögilaua äärde. Hiljem köögi tuleb ka Kurt. Nad istuvad elutuppa diivanile. Kuristik rukkis ilmumise järel mõistis Rita Rait, et tegu on meistriteosega, ning ta tõlkis selle raamatu vene keelde. Kurti raamatuid avaldati Nõukogude Liidus üllatavalt palju. Kurt vaatab televiisorid vähe, kuna tema arvates on uudised jubedad ja televisiooni konrollivad pööraselt rikkad inimesed. Ta ei vaata ka uusi dokumentaalseepe. Teda vihastab uudistes kõige rohkem et ta ei saa teada, mis maailmas õieti toimub. Kurti arvates Ameerikas ükskõiksed keskonnaküsimuste suhtes on valitsus, kes tahavad teha kõike, mis nad soovivad. Kurti arust enesekaitseks mõeldud sõjad on õigustatud. 11 septembri ajal oli Kurt Long Islandil ning ta polnud üllatunud 11 septembri sündmustest. Kui Kurt oleks elanud Nõukogude Liidus oleks ta kirjutanud teistsuguseid raamatuid või valinud mõni muu eriala. Kurt Vonnegut teeb ka kunsti.
11.2017) Tunnused: Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav Ajakirjaniku hoiakud jäävad tagaplaanile Intervjuu Uudis Intervjuus küsitakse ainult ühte Uudises küsitletakse mitmeid inimest inimesi ja nende arvamusi Uudistes refereeritakse teisi inimesi Intervjuus on ainult ühte või tsiteeritakse konkreetset inimest küsitletud. Arvustusartikkel: „Tundmatu sõdur»: klassikaline nagu iga-aastane sõjaväeparaad“ (Postimees, 29.11.2017) Tunnused: Tutvustab mingit teost või sündmust analüüsib sündmust ja annab põhjendatud hinnangu Arvustada võib teatri- filmi-, muusika-, kirjandus- või muid sündmusi ja teoseid.
Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama. Massiteabevahenditega on inimesi kõige lihtsam infromeerida.
Magasin siin pool päeva. Härra Smith'i käsul oli rannavalvekopter toonud Maria Gogour', Abraham Larnisoni ja Steve McGuire' Pariisi moodsaimasse hotelli , kus neile serveeriti külluslik hommikueine, anti nad arstide hoole alla ning pakuti ükskõik missugust sealsest üheksast luksuslikust numbrist, et välja puhata. Nad kõik olid sellega päri. Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek, nähes, et uudistes näidati tema kaaslaste fotosid ning kommenteeriti juhtunut. Reporter oli närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel. Märjal asfaldil, millelt peegeldusid linnatulede valgusvihud, lamasid kaks surnukeha. Abrahami sisemus muutus õõnsaks ning järgmisel hetkel kostis numbris uksekoputus, mille peale ta ehmus. Pea oli mõtetest tühi ja hetkeks talle tundus, et kõik ümbritsev oli kadunud, kuid järgmisel momendil tabasid tema aju koputuse helilained kui noad
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Tänapäeva noored tahavad saada kuulsaks, teha karjääri, saada rikkaks. Kui vanasti inimesed mõtlesid rohkem pere peale, et nii kui täisealiseks olen saanud, loon pere, siis tänapäeva noored nii ei mõtle.Nad mõtlevad et pere loomiseks on aega. Ennem tuleb saada rikkaks, saada hea töökoht, et kuidagi peret üleval pidada.Paljud ei tahagi pere luua.Kujutavad omale ette kuidas nad aastate pärast uudistes ja ajakirjades ning ajalehtedes on kas kuulsa juristi, firmajuhi või näitlejana. Ükskõik kellena, peaasi et kuulus.Paljud tahavad seda, kuid ei tee sellejaoks midagi. Noored arvavad et ehk kunagi tuleb see kõik iseenesest.Samas paljud õpivad noorest peast palju, üritavad teha kõik, et täiskasvanuna saada seda, mida tahavad.Kui Sa arvad, et pead iga hinna eest olema edukas, võib see kaasa tuua närvilisuse, endas pettumuse või stressi
Ollakse liiga rumal ja kuulatakse igasuguseid pettureid ning ostetakse nende tooteid ja kaupu. On väga palju laisku, kuid kavalaid müügimehi, kes teenivad raha põhimõtteliselt tühiseid ja olematuid asju müües. Näiteks paar aastat tagasi müüs keegi hiinlane maad, mis asus tema jutu järgi kuu peal. Õnge läinud rumalaid oli mitmeid. Muidugi ostetakse ka asju ja kaupu, mis ikkagi pikemalt kasutusele võetakse ja ka korralikult tarbitakse. Alles lähipäevil oli uudistes juttu ülikooli lõputöödest, nende müüjatest ja ka hindadest. Kui inimene lõputööd teha ei oska, raha on palju, siis lastakse ka see omale valmis teha, muidugi suure summa eest. Aga kas siiski kõik on müügiks? Osta saab maju, villasid, autosid, lennukeid, saari, isegi inimesi on võimalik osta. Prostitutsioon on väga laialdaselt levinud. Inimesed lihtsalt müüvad ennast, selle vastu võidelda on võimatu. Kuid on ka asju, mida osta ei saa
Erika Salumäe ,,Jääda ellu" Lugesin Erika Salumäe elulooraamatut ,,Jääda ellu". Raamatut valides tahtsin lugeda mõne sportlase lugu ja Erika Salumäe raamatut soovisin lugeda veel ka seetõttu, et hiljuti oli uudistes informatsioon, et ta müüb oksjonil ära oma medalid ja meened. Ta on teinud nende pärast väga suurt tööd. Aga kuna tervis vajab ravi, siis ei jää tal teist valikut. Tervis on ikka kõige tähtsam. Erika Salumäe on kahekordne olümpiavõitja, lisaks mitmed-kümned meistrivõistluste medalid ja karikad. Selleks, et seda saavutada on ta pidanud tegema väga palju tööd. Ta on väga tugev, samas aga väga kinnine ja sissepoole elav inimene. Ta ei ava end naljalt
on ka tõeks teinud. Reformierakond on palju teind Eesti elu parandamiseks. Selles erakonnas on ka sellised poliitikud kes ei aja lolli mõla. Nagu näiteks Keskerakonnas paljud. Alati kui midagi ebaseaduslikku või muud taolist toimub on seal mängus Keskerakond ja Savisaar. Seda mees on mai tea... Minu sellise arusaama tekkimist on mõjutanud kõigerohkem enda arusaam asjast ja meedia. Perekond ja sõbrad pole üldse mjutanud. Raadios,ajalehtedes ja uudistes tuleb ikka iga päev juttu erakondade teemal. Sealt ikka saab teada millega milline erakond on jälle hakkama saanud. Keskerakond on ainult peninäride erakond põhimõtteliselt. Seal keskendutakse peaaegu ainult nende probleemidele ja kuidas nende elu paremaks teha. Aga tuleks ikka nooremate inimeste peale ka mõelda. Kuidas noored peale koole oma elu ikka alustada suudaks ja, et nad tahax oma elu ikka siin Eestis elada. Tuleb ikka kogu
Ma saan aru, et inimesed on uudishimulikud ja tahavad staaride elu kohta teada, aga kui äkitselt on kõik ajalehed-ajakirjad seda uudist täis, siis juhtub nii, et tähtsamad uudised jäävad nende varju. Meediavabaduse positiivseks pooleks leian uudiste kiire edastamise, kas siis internetis, raadios ja/või telekas uudistesaate näol. Leian, et selline asi on tänapäeval üsna oluline, sest inimesed saavad kiiresti informeeritud. Naljakas pool sellest võib olla aga see, kui uudistes räägitakse näiteks, et suhkru, või mõne muu toituaine hind, tõuseb varsti nii mitu protsenti, siis järgmisel päeval võib näha poes, et seda toiduainet ostetakse ja varutakse endale koju hulgaliselt. Lõpetuseks leian, et meediavabadus on tänapäeval oluline, kuigi kõik võiks jääda ikka normaalsuse piiridesse ja inimesteni võiks jõuda tõene informatsioon. Liisa Sildmaa
eemalehoidmine osutuda pisut keeruliseks. See võib olla vahel lausa nii keerukas, et mõned inimesed satuvad sellest tõsisesse sõltuvusse, mis segab nende igapäeva toimetusi. Tänapäeval peaaegu igas seltskonnas on keegi, kellel on vajadus pidevalt kontrollida näiteks oma nutitelefonist Facebooki uudiseid. Arvan, et seda probleemi peaks käsitlema hoopis tõsisemalt, see on nagu haigus, mis vajab ravi. Mõne inimese jaoks võib sotsiaalmeedia muutuda lausa hävitavaks. Viimasel ajal on uudistes palju näidatud juhtumeid, kus noorukid teevad enesetapu interneti pärast. Inimesed on erinevad ning kahjuks on olemas selliseid veebiportaale, kus on võimalik anonüümselt postitada ükskõik mida ja leidub ka selliseid inimesi, kes kasutavad anonüümseks jäämise võimalust ning laimavad internetis kedagi. On olnud mitmeid juhtumeid, kui taoline sõimamine on läinud lausa nii käest ära, et ohver tunneb, et peab lõpetama oma elu.
,,Lähme tagasi;" ütles Ainar. ,,Ei vaata, mis seal on!" Ja korraga unustas ka Ainar koju minemise soovi. Neist sada meetrit eemal asus ülimalt suur koobas. Poiste silmist paistis korraga täielik põnevus ja erutus. Nad polnud varem midagi säärast näinud. ,,Lähme vaatame sisse!" ,,No ma ei tea, olgu, lähme vaatame;" ütles põnevusest tulvil Ainar. Kui poisid koopa avani jõudsid oli kuulda ainult kahte karjatust ja riiete kärinat. Sama päeva õhtul levis kõigis uudistes teade, et kaks kaheksaastast poissi on jäänud kadunuks ning muretsevad vanemad ja politsei juba tegelevad päästeoperatsiooniga. Sel päeval veel ei teatud, et kahjuks pole poisse võimalik leida. Kuna poisid olid läinud salaja metsa ja seal karukoopa avastanud ning kahjuks oli karu seal ka sees olnud ja poistel ei jäänud aega põgenemiseks, sest karu jõudis nad enne jõhkralt tükkideks rebida ja hiljem ka ära süüa.
Eesti rahva mure liiga palju alkoholi tarbimist. Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. Paneb mõtlema või mis? Enam polegi nii harv nähtus kui uudistes räägitakse alkoholi tõttu juhtunud õnnetusetest. Paljude eestlaste jaoks on alkohol mõnuaine, stressimaandaja või lõõgastaja, kuid tegelikult on alkohol mürk, mille väikesed kogustedki võivad põhjustada alkoholisõltuvust. Alkohol on olnud probleemide allikaks juba aastaid, kuid tänavu on need probleemid aina tihedamaks muutunud. Eestlastele mõjub see laastavalt kui liiga palju inimesi järjest rohkem hakkavad oma tervist alkoholiga rikkuma
Elu kui teater Tihtipeale võib meie tavaline elu tunduda kui teater, näitemäng. Paljud need sündmused võivad tunduda nähu filmistseenid eriti mõeldes viimase aja sündmustele need mitmed konfliktid maailmas, kaduvad lennukid, valla pääsenud epideemiad ja kõik muu mida oled harjunud nägema pigem filmides kui uudistes. Maailmas toimub midagi kahtlemata, aga kas ei ole mitte alati toimunud? Kas ei ole mitte alati öeldud et maailmalõpp tuleb ja et noored on hukas? Pidevalt on ju arvatud et maailm saab otsa, seda arvati ju millenniumi vahetusel ja ka 07.07.07 ja ka 21.12.12 ja on kindlasti ka varem arvatud. Noorte kohapealt võin kindlalt öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka mõistetud alati on arvatud et nüüd on tulevik hukkas kui mingi järjekordse uudse
haisuga ka sealt pidin ära minema, sest see üli vastik hais tikkus kohe vägisi mu ninna, mis ei tunna harilikult muud peale õhtuse kala lõhna ilmselt pärineb see mu vanavanavanavanavanavanaemast kes oli krokotill. Alles oli jäänud vaid üks koht kuhu minna mu õpetaja kõrval, õnneks oli jäänud vaid üks peatus. Õpetaja muidugi vatras ainult mu hinnetast ja siis ta kiljus jubeda häälega herilane bussijuht ehmatas ja vajutas avarii nuppu sellest tuli isegi ju uudistes juttu lõpp kokkuvõttes tänu sellele kümnele minutile sain ma telekasse ja mind isegi interviuueeriti. Aga vot ma sain kommi ja teie ei saanud või nüüd tegelikult mõned saavad... Autor: Mia Zeiger 5.c
autojuht alles 30 meetri kauguselt, siis valgustatud liiklejat näeb autojuht juba 130- 150 meetri kauguselt. Niisiis, pimedal ajal on ohtlik kanda tumedaid riideid ja olla seejuures veel ilma helkurita. See on lausa kurvastama panev, et suur hulk inimesi ei teagi kui vajalik on olla nähtav ning nad ei teadvusta endale helkuri olulisust. Inimesed arvavad, et helkur on lapsik ja üldsegi mitte moodne. Selliselt toimides on nad enda suhtes ääretult hoolimatud. Sageli kuuleme uudistes vigastatud või hukkunud jalakäiatest, kes ei kandnud helkurit. Statistika kohaselt sai 2012. aastal surma 20 inimest, kes ei kandnud helkurit. Sellest vaatavad paljud inimesed üle ja arvavad, et see arv on väike ja nendega midagi sellist nagunii ei juhtu. Inimesed ei saa aru, et surma saanu võib järgmine päev olla keegi sinu lähedane või hoopis sina ise. Uuringud näitavad, et helkurit kannavad enim lasteaialapsed ja algkooliealised, kes aga pimedas ringi ei liigugi
8N elektroonika pood, transpordineetus. hindade kokkuleppimine, koostöö lepingute sõlmimine, mööbli ja seadmete tellimine. 10N Reklaamimine Tutvustava lehekülje loomise kokkulepe, Suhtekorraldaja WWW.EEK.EE lehele, seejärel koduleheküljel köögi-puhkenurga reklaamimine uudistes ning eraldi lahtris 11N- Mööbli/Seadmet Mööbel: diivanit(200x140 2tk), Finantsjuht 13N e soetamine köögikapid(80x120x46 6tk), söögilaud(180x80 2tk), tool(12tk). Seadmed: Veekeedukann(2tk), mikrolaineahi(3tk), külmkapp(85x50x62 1tk), korktahvel(200x100 1tk), raadio(1tk), prügikast(1tk) 13N- Sisustamine Mööbli ja seadmete paigutamine
Kodutöö keskkonnakaitses e. Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset? 1. Maksta põllumeestele suuremaid toetusi, et nad saaksid kasutada õiged väetisi õigetes kogustes. Tänu sellele jääks ära kevadine sõnnikuhais Tartus ja sellest tulenev reostus. 2. Pakendikäitlus tuleks teha kohustuslikuks kõigile ja selle üle tuleks teha järelvalvet. Paljudes piirkondades ei ole vaja pakendit sorteerida. See aitaks kaasa taakasutuse levikule. 3. Tõsta kütuse aktsiisi, vähendada ühistranspordi maksumust ja tõsta selle mugavust (nt. tihedam graafik, mugavamad pikamaa bussid). Loodetavasti hakkaks rohkem inimesi ühistransporti kasutama, tänu millele oleks meil puhatam keskkond. 4. Luua rohkem kergliiklusteid ja sellega kaasnevaid objekte (nt. rattaparklaid) ka väljaspoole kesklinna. Aitaks kaasa olukorrale, kus inimesed passivad autodega ummikutes, et sõita jõusaali trenaz...
nad ka ülekutse neile teha, et eesti keel ära õppida ning teha kodakondsuseksam. Mina pole küll kuulnud ühtegi sellega seotud kampaaniat Keskerakonna poolt, kuigi neil oleks võimu see teostada. Kui Riigikogu valimised võidaks erakond, keda pooldavad mitte-eestlased, siis see oleks päris halb. Õnneks saavad kodakondsuseta isikud valida üksnes kohaliku omavalitsuse valimistel, kuid mitte Riigikogu valimistel. Keskerakond kasutab valesid vahendeid. Alles hiljuti oli uudistes teema, et Tõnu Trubetski astus Keskerakonda. Selles on kindlasti raha mängus (see on küll minu arvamus). Ju see partei loodab, et saab nii punkareid hääletama meelitada, kui nende nii öelda iidol ka seal erakonnas on. Keskerakonnal ei oleks viga midagi kui nad viiksid oma lubadused täide ja edendaksid Eesti elu. Tühjad lubadused ei vii meid kuhugi. Peab tegutsema ja mis peamine, ausalt! Keskerakond ei tegutse ausalt ja just sellepärast ma seda parteid ei pooldagi.
mõistlik alkoholi tarbides. Alguses, kui ta sai 18-aastaseks, siis ta isa noomis teda küll aga nüüd on see täiesti vastupidi. Ja isegi pere keskel sünnipäevadel, kui klaase tõstetakse, siis minu silma järgi joob ta ära ainult selle toosti klaasi täie shampust ning siis jätkab ta ülejäänud õhtut mahla või muu mittealkohoolse joogi joomisega. Mulle on tuttav see teema, et noored joovad praegusel ajal väga palju. See teema on käinud läbi igalt poolt: uudistes, päris paljudes tundides(erit inimese õpetuses) ja tänaval. Kui meile inimese õpetuses filme joomise kohta näidati ei mõistnud, kui halb, vastik ja ebameeldiv see on. Kui ma läksin kinost koos Malle ja Kallega bussipeatusesse oli seal mingi kamp meist vanemaid noori, kes jõid ja suitsetasid. Algul ma ei saanudki aru, et nad joovad vaid hoidsin hinge kinni, et mitte seda kohutavat haisu tunda aga natukese aja jooksul oli näha
on uudishimulikud ja tahavad staaride elu kohta teada, aga kui akitselt on koik ajalehed ajakirjad seda uudist tais, siis voivad tahtsamad uudised nende varju jaada. Meediavabaduse positiivseks pooleks leian uudiste kiire edastamise, kas siis internetis, raadios voi telekas uudistesaate naol. Leian, et selline asi on usna oluline, sest inimesed saavad kiiresti informeeritud. Naljakas pool voib olla see kui uudistes räägitakse näiteks suhkru, või mone muu toituaine hind. Naiteks hinna tous teatud protsendi vorra ning siis jargmisel paeval võib naha poes selle toiduaine metsikut ostmist ja varumist. Lopetuseks leian, et meediavabadus on meie inimestele aaretult oluline, kuigi koik voiks jaada normaalsuse piiridesse ja inimesteni võiks jõuda toene informatsioon
Tänavaküsitlus: Soomes töötavad eestlased! Uudistes ning mujalt meediast on tihti kuulda, et paljud eestlased käivad Soomes tööl või lõpuks kolivad jäädavalt sinna, mis pole Eesti riigile hea. Seetõttu otsustasime 6. veebruaril uurida Rapla linna inimestelt, milline on nende suhtumine sellese, et paljud eestlased lähevad Soome tööle. Esimesena vestlesime 45. aastase Annega, kes on ametilt juuksur. Pärast pikemat mõtlemist vastas Anne: ,,Eriti hästi ei suhtu, kuna see pole normaalne, et noored Eesti isad peavad
takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul enesetapuni. Kindlasti on kõik märganud uudistes aina sagedamini ilmuvaid koolikiusamise tõttu elu lõpetanud noori. Koolivägivalla üks põhjuseid on, et kaasõpilased ei suuda aktsepteerida teisi, veidi erinevaid inimesi. Tihtipeale on see tingitud sellest, et lapsel on teistsugune välimus, mis võib olla sageli põhjustatud mõnest haigusest, pere rahaline seis, erinev käitumine ja mõttekäik. Olen ka ise märganud, kuidas sageli on kiusatavad just näiteks laiema kehaehitusega või veidi halvemas olukorras riietusega.
Jones. Kirjeldatud ravimeetod on kasutuses siiani nii inimestel kui ka loomadel (näiteks võidusõiduhobustel). Desensibiliseerimisel on ka halbu omadusi, näiteks võib see immuunsus tekkida asjade või sündmuste vastu, mis on vastuolus inimese üldise moraali või eetikaga, kuid neid moraalivastasteid situatsioone nähes või neis olles ei pööra inimesed immuunsuse tõttu enam neile tähelepanu ega sekku. Näiteks kui uudistes oli aasta aega iga päev pilte ja juttu Ukrainas käimas olevast sõjast, siis alguses tuntud hirm ning ärevus kadusid sealse sõja kohta ning tekkis immuunsus. Tänasel päeval käib seal sõda edasi, kuid inimesed ei tunne enam selle kohta huvi ega soovi sekkuda. Sama nähtus leiab aset ka meedia tõttu vägivallaga. 2014. aastal Sylvie Mrugi poolt korraldatud uuringus selgus, et noored, kellel on suurem kokkupuude filmides ja fiktsioonis
atributeerida nii, et lugeja teaks, kes millist vaadet esindab. • Lugudes, kus info tuleb erinevalt allikatest, tuleks kõik allikad välja tuua. Kui palju ja kus atributeerida? Atributsioonide hulk. Atributsioon peab alluma loo faktidele. Faktid on loos primaarsed ja peavad saama suurema osa loo mahust. Liiga palju atributsioone raiskab ruumi. Tavaliselt on üks-kaks viidet allikale. Atributeerimise kohad. Tavaliselt ei ole kõvades uudistes vaja atributeerida juhtlõigus. Seal peavad olema faktid, mis suudavad ise enda eest seista. Kui tekib küsimusi allika kohta, siis piisab lühikesest atributsioonist, et usaldusväärsust tekitada. Juhtlõigus on atributsioon vajalik kolmel juhul: • Kui uudise allikas on tähtis-tähtsam kui see, mida teada antakse. • Kõnelugudes juhtlõigus, kus kogu juhtlõigu info pärineb kellegi sõnavõtust
Tava inimese mõte kuulsusest on võimalus omada kõike mida hing ihaldab, siis oled nagu paradiisis ja kõik on hästi , kuni elu lõpuni. Mis on tegelikkus ? Ma ei tea, mis tunne on olla kuulus, kuid seda pole vist väga raske ettekujutada. Esimene mõte on muidugi see, et oled kuulus ja kõik on hästi. Pikemalt sellele mõeldes ei tundu see nii. Neil pole peaaegu üldse privaatset elu, iga nende samm on uudistes ja kohe terve maailm teab. See võib algul tunduda huvitav või põnev, kuid see väsitab. Sa ei saa rahulikult poodigi minna, kui juba sada fänni või ajakirjaniku su ümber järsku tulevad. Koguaeg peab mingi turvamees valvama, sest võib ka olla mingeid vihkajaid, kes tahaks tappa, kuna kuulus olles ei pruugi kõik fännid olla. Kindlasti on ka osad, kes vihkavad. Kunagi ei saa teada, kas inimesed ümber, kes
Kuigi mõeldakse välja igasuguseid turvakaameraid, lukke, alarme, et ikkagi kuidagi tekitada inimestele turvatunne kodumaal elamiseks ning vältida vargusi. Siiski arvan, et tänu suhteliselt heale arengutasemele on meil kuritegevus väiksem kui kuskil vähem arenenumas riigis. Arvan, et Saaremaal elada on küllaltki turvaline. Majanduslangus ning sellega kaasnevad probleemid on kahjuks siiski terves maailmas. Kuigi uudistes on räägitud, et töökohti rohkem ei vähendata Eestis, seega on kõigil lootus, et majanduslangus paraneb varsti aga eks seda näitab meile aeg. Võib-olla majanduslangus õpetab meile rohkem tööd ja raha austama, kes varem selle peale ei mõelnud, õpetab meil kokku hoidma ning asjadele läheneda säästlikult ning ökoloogiliselt.
Kultuur või kultuuritus Üks väga päevakajaline ja samas äärmiselt tõsine, meid kõiki puudutav, probleem Eestis on liiklus. Just see, mis on viimased paar aastat teedel ja tänavatel toimunud, eelkõige just mootosõidukite vallas. Ei möödu ilmselt ühtegi päeva, kui uudistes ei mainita ränki õnnetusi, kus inimesed saavad raskeid vigastusi või isegi surma. Kuigi ma ei ole veel autojuht, häirib see probleem tõsiselt. Kõige murettekitavamad on liiklusõnnetused mis on põhjustatud alkoholijoobes juhtide poolt või valede sõiduvõtete pärast. 2007. aasta esimese üheksa kuu jooksul 152-st hukkunust 103 ehk 2/3( kokku liikluses toimunud õnnetusi aasta jooksul 2434 ), said liikluses surma enda eksimuse või hooletuse tagajärjel, kas otseselt liiklusreegleid
sotsiaalset eliiti. Kui uudisekünnise ületab mees, on see midagi loomulikku, naise ilmumist uudistesse peetakse erandlikuks (Halonen 1995). Uudiste diskursus on määratuletud kui objektivistlik ja maskuliinne. Naise ilmumine sinna on häiriv asjaolu, sest naisel on maskuliinses võimudiskursuses üsnagi kindlaksmääratud positsioon-kaasneda, dekoreerida, püsida taustal. I.K. Halonen on märkinud, et kuna enamik naisi ei ole ühiskonna võimustruktuurides aktiivsed, esinevad nad uudistes oma spetsiifiliste naiselike kvaliteetide tõttu (hoolitsus, dekoratsioon, meelelahutus). Soosüsteemide normide ületamine või rikkumine pälvib naiste puhul meedia tähelepanu, meeste varieeruvust talub meedia paremini. Soo konstrueerimine meediatekstides Naomi Wolf kirjutab oma raamatus ,,Ilu müüt", et ilu on pooleldi varjamatu, pooleldi salajane kriteerium, mille alusel naisi läänemaailmas tööle võetakse, sellega diskrimineerides neid võrreldes meeskonkurentidega (Wolf 1996)
Sündis Tallinnas 27. Märts 1883. Aastal. Haridus: · 1893 1893 saksakeelne erakool. Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm · 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes". 1901 1902 ajakirjanikuna ,,Teatajas", kuhu soovitas teda Eduard Vilde, kellele näitas Under oma luulekatsetusi. Abiellus Carl Hackeriga ja 1902 1906 elas Moskvas. 1906 tagasi Eestis ja algas intensiivne sissekasvamine eesti kultuuri ja küpsemine luuletajaks. 1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrimuuseumis. ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918) ja ,,Sinine puri" (1918) esindavad Underi loomingu noorusjärku.
Mõeldes uudistesaadetele, saab sealt infot päeva tähtsündmuste kohta. Igal õhtul näeme, mida head või halba sünnib maailmas meie ümber, kuid mitte meiega. Vaadata on võimalik asju lillelaadast kuni õudusunenägudeni. Maailm pole kade näitama meile oma palet. Uudised tekitavad meile reaalsustaju. 140 kilomeetrit tunnis pole võimalik libedal teel kurvi võtta ja pangaröövlid püütakse kinni, kuid ikkagi on neid, kes üritavad seda muuta, kuid lõpetavad ikkagi õhtustes uudistes. Mõni õnnestunud suur tegu paneb aga kõiki mõtlema, aga mis siis kui.... Me kõik mõtleme kaasa uudistega. Filmid on meie salaelu, elu mida ihaldame. Soovi korral midagi suurt teha, hakkame vaatama filmi, sest see on lihtsam, kui tänaval päriselt pahade vastu võidelda. Head filmi vaadates tundub see tõeline. Kujutame ette, et suur kangelane, kes päästab maailma ollakse ise. Kuid see ei õnnestu alati isegi filmides, kuigi me usume ja loodame, et meie kangelane päästab maailma
Tervist, mu nimi on Madis Valge, olen 37-aastane ning mulle meeldib ujuda. 2. Ujuda meeldib paljudele, kuid te olete natuke erilisem. Nimelt olete te omale eesmärgiks võtnud ujuda Suurbritanniast Prantsusmaale. Millal te seda teha kavatsete ning kui pikk see vahemaa on? Täpselt nii, ma kavatsen selle aasta suvel, 9.-12. Augustil ületada La Manche'i väina. Vahemaa pikkus on 60 kilomeetrit ning aega on mul selle ületamiseks 20 tundi. 3. Kust teil selline idee tuli? Ma nägin uudistes, et Teet Daaniel oli esimene eestlane, kes seda ületas ning, et ta tegeleb praegu seitsme ooekani väljakutsega, ma tahtsin ka üks neist olla, kes seda väina olid ületanud ujudes. 4. Kus kohas te elate, olete te üldse nii pikki vahemaid varem ujunud? Ma elan Pärnus, meri on siin täpselt külje all seega harjutada saab siin väga hästi. Olen lapsest saati mere ääres elanud ja supelnud. Varasemalt olen ma Pärnu lahte ületanud, kuid see ei
Reklaamide puhul tuleb olla hoolikas, tihti on nende alumistesse servadesse lisatud tibatilluke kiri, mille läbivaatamisel ei pruugi pakutav kaup enam nii ahvatlev tunduda. Reklaamid avaldavad mõju rohkem lastele kui täiskasvanutele. Meediat võib pidada võimsaks relvaks, sest see pakub teavet suurtele rahvahulkadele. Nt kui keegi mõistetakse süüdi mõrvas, kuid tegelikult on ta süütu, siis ühiskonnas peetakse teda ikkagi tapjaks, sest nii on uudistes öeldud. Järelikult võib meedia inimese elu ära rikkuda. Ajakirjanikel on ka komme tihti artiklitesse asju juurde panna. Kuulsustele on probleemiks paparatsod, kes püüavad neid tabada piinlikes olukordades ja mitte nende parima välimuse juures. Põhjus peitub loomulikult reitingus: tahetakse tõsta ajalehe populaarsust ning ajakirjanik, kellel see õnnestub, võib suure tõenäosusega ametikõrgendust saada.
Psühholoogilist ehk vaimset vägivalda kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt verbaalsed ähvardused eakaaslaste suhtes (narritamine ja pilkamine) ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga (teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või lõhkumine). Vaimne vägivald on samaväärne füüsilise vägivallaga kuna see mõjutab õppimist ja elukvaliteeti. Füüsiline vägivald seisneb kaasõpilasele kehalise valu tekitamises. Uudistes kajastatakse tihti ka neid uudiseid, kus õpilased on juba nii kaugele läinud, et kaasõpilasi ja õpetajaid tulistama hakkavad. Tihti on tulistajateks just kiusatavad, kes ihkavad kättemaksu enda kiusajatele ja õpetajatele selle eest, et need neid ei aidanud. Vägivallal on korduv iseloom. Vägivald koolis pole ühe-, vaid mitmekordne tegevus ja pika aja jooksul toimuv. Siit tõstatub probleemidering, mis on seotud koolivägivalla kahe osapoole
Kokkuvõttes oleme suhteliselt sarnased geograafilisest vaatenurgast vaadates, kuid Sloveenia medalisaak Vancouveris trumpab Eesti saagi mitmekordselt üle. See näitab, et suurus ilmtingimata ei määra võimekust spordialadel, lihtsalt peab oskama õigel ajal alustada. Puudub see intuitsioon, see väike vahe, mis teeb võitjast olümpiavõitja. Nõukogude reziimi ajal suudeti need säravamad suusasõbrad õiges vanuses välja noppida ja nende valikute vilju on näinud kõik uudistes 4 olümpiakulla, 3 maailmameistritiitli ja mitmete muude medalite näol. Tundub, et võõrvõimuga läks ka hästi õlitatud spordimasinavärk. Viimastel aegadel on rohkem tähelepane hakatud pöörama sellele, mida noorte sporti juhtivad ametnikud teevad. Julges sõnavõtus kommenteeris Vene Federatsiooni president D. Medvedev kõigi aegade kehvemat Venemaa tulemust taliolümpialt, süüdistades ,,rasvastest kõutsidest" spordiametnike. Võib-olla pole õige hakata näpuga kohe
suudetakse. Samas on eestis ka palju venelasi. Peale Eesti taasiseseisvumist jäid paljud venelased siia ega läinud ära kodumaale. Ka nemad on ühed tööpuuduse tekitajad. Paljudel venelastel on küll Eesti kodakondsus, aga Eesti keelt nad ikka ei oska. See ajabki vihale, sest mõni on eestis elanud terve oma elu, aga Eesti keelt põrmugi ei oska. Paljud venelased on seotud ka kuritööga ja see annab eestile halva maigu. Näiteks uudistes räägitakse alatihti, et keegi röövis jälle panka või midagi muud ja kui nimi avalikustatakse, on see alatihti venepärane nimi. See kõik on eestit halvustav ja siis räägitaksegi, et eestis on suur kuritegevus. Eesti on küll väike, aga siin on küllaltlaselt palju rõõmu ja natuke ka kurbust. Eestis on kokkuhoidev, hea haridusega ja sportlik rahvas. Meie lippu hoiavad kõrgel ka tublid sportlased. Samas on ka natuke negatiivset, milleks on tööpuudus ja venelaste suur osatähtsus.
Tihti jooksevad lapsed kodust ära ka majanduslike raskuste pärast või liiga vähese või rohke tähelepanu pärast. Kui laps tunneb, et ta on justkui piiratud siis ta tahab põgeneda. Kui ta ei tohi midagi teha ning igat tema sammu jälgitakse kullipilguga, siis laps vajab puhkust, rahu ning põgeneb oma kodust, kust ta saab olla vabam. Teiseks põhjuseks võib olla liiga vähene tähelepanu. Laps tunneb, et teda ei armastada ning läheb otsib armastust kuskil mujalt. Just oli uudistes lugu tüdrukust, kes kaotas oma elu, kuna perekonnas ei pööratud talle tähelepanu ning otsis armastust mujalt. Selliseid äärmuslikud olukorrad viivad lapsed traumani ning nad tahavad selle koledust eest põgeneda. Lapsed, kes on tänavalasteks saanud on mitmeid ning neid on kõigil oma lugu. Igal lapsel on oma põhjus miks nad on kodu hüljanud ning valinud tänavaelu. Kuskil pole õiget või valet põhjust, kuna iga inimene tunneb ise, mis moodi tema oma probleemid lahendavad
kõrval teismeealiseks, oleme me olnud kogu selle aja Euroopa suurriikide lükata-tõmmata. Viimasel sajandil on meid tahetud küll ühe kui teise suurriigiga liita. 21. sajandil on välispoliitiline olukord Eestile küll soodsam, kuid meid on ümbritsemas suurem oht. Oht kaotada oma imeilus riigikeel. Meid varitsev oht on kui aastate pikkuse peiteajaga gripp - elame selle sees, ometi me ei pööra sellele tähelepanu kuni õhtustes uudistes kajastatakse riigikogu istungit, mis meid uue riigikeele poolt hääletama kutsub. Võõrast keelt on igal pool. Isegi poodi piima järele minnes ei saa ümber võõrkeelsetest plakatitest ja reklaamidest. On meil ometigi Eesti Vabariik, mille riigikeeleks eesti keel. Eesti keele väljasuremine võib praegu tunduda täiesti absurdne ja ülepaisutatud probleem, kuid kas mitte iga suur muutus ei saa alguse väiksemast? Praegu on vaid televisioon ja meelelahutus
Meedia - noorte väärtushinnangute kujundaja Iga inimene tahab olla teadlik sellest, mis toimub ülemaailmselt. Mitmed tahavad olla kursis asjadedega ja sündmustega, mis neid ümbritsevad. Sellist informatsiooni edastatakse uudistes. Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Uudised mõjutavad meid igapäevaselt. Noorte väärtushinnangud peegeldavad noore tegevust,käitumist ja teadmisi, kuna väärtushinnangutest lähtuvalt valib ta endale käitumisviise. Noored loevad palju meediauudiseidja seega saavad sealt palju informatsiooni. Seega Kokkuvõttes meedia on üks noorte väärtushinnangute kujundaja. Kuidas täpsemalt? Väga palju on tekkinud nn
kohustusi. Kui raamatupidaja eksib, siis võib see kahjustada ettevõtet väga kõvasti, halvimal juhul isegi pankrot. Raamatupidaja on ettevõtte üks tähtsaim töötaja ning ta peab suhtlema ettevõtte juhtkonnaga ja riiklikele institutsioonidega. Raamatupidaja pingelisemad tööperioodid on kuu- ja aastalõpud. Raske eriala, mida paljud tahavad õppima minna ja suurt edu saavutada on meditsiinitöötaja. Sinna ei saa igaüks, vaid ainult parimad. Praegu võime uudistes näha, et meil jääb meditsiinitöötajaid vähemaks, sest paljud lähevad välismaale tööle. Eestis saavad nad küll head palka, kuid välismaal pakutakse seda rohkem. Meditsiinitöötajad, kes on jäänud Eestisse, tahavad, et Eesti ühiskond väärtustaks neid rohkem. Mina leian, et meditsiinitöötajad peaksid saama väärilist tasu oma töö eest või vähendama nende töökoormusi. Eesti ühiskonnas on väärtustatud erialasid väga palju. Meie Eesti ühiskonnas on
Liiklus kui õudusunenägu Liiklusõnnetusi toimub maailmas ühe päeva vältel tohutult. Sellised juhtumid on paratamatud ja ei ole teada iial, kuna, kus või kuidas õnnetused aset leiavad. Olgu hukkunuid üks, kaks on see ikka kõigile väga raske. Isegi Eestis on olnud perioode, kus surnujuhtumeid ühel päeval on mitu, eriti talvekuudel. Inimesed, kes kuulevad õnnetustest uudistes, ei pööra sellele suurt tähelepanu, kuna tänapäeval tundub see tavaline, arvestades massilist transporti ja rahva elukiirust. Liiklusõnnetused on muutunud justkui igapäeva eluks meie ümber, põhjustades siis erineval viisil kahju. Paljud inimesed hoolivaid ainult iseendast ja nad ei taha, ei viitsi pöörata tähelepanu õnnetustele, mis niigi on sagedad. Minu arvates on see muidugi mõistetav, ei olegi võimalik elada kõigi elu, igaühele kaasa tunda, aga paraku inimesed ei
Töötus Eestis Nagu me kõik teame, on majandus väga lai mõiste. Rääkides majandusest võime selle all mõelda paljusid erinevaid asju nagu näiteks siseturgu, eksporti, ostusuutlikust ja muud sellist. Just selle pärast on mitmetel inimestel raske mõista, mis toimub hetkel riigis või maailmas, kui uudistes öeldakse, et hetke majandusseis on halb. Lihtinimesele ei ütle see eriti palju. Kuid üks asi, mis siiski näitab väga hästi ära, kuidas riigi majandusel läheb, on töötus. Suur töötus riigis näitab väga hästi ära, et kõik siseriiklikud ning majandusalased asjad pole korras. Töötus on olnud ka väga kuum teema viimastel aastatel Eestis ning usun, et see on siiski tähtis teema ka siiamaani. Järgnevalt proovingi välja tuua, kuidas on töötus Eestis viimastel aastatel muutunud
Nord Streami gaasijuhe Arvamustöö Nord Streami gaasijuhe on pakkunud kõvasti kõneainet nii Eestis, kui mujal Euroopas. Tihti ma näen Nord Streami nime nii uudistes, kui ajalehtede pealkirjades ja olen mõtelnud, miks sellest küll nii palju räägitakse. Nüüd ma siis lõpuks taipasin, et see gaasijuhe hakkab kõvasti mõjutame Euroopa tulevikku, kuhu kuulun ka mina ise. Gaasijuhe tuleb, see on nüüd üsna kindel, kuna Soome ja teised riigid on andnud oma heakskiidu. See saab olema umbes 1200 km pikkune, kahest paralleelsest torust koosnev ning arvatakse et isegi 7,377 miljardit maksma minev enneolematu gaasijuhe. See suursugune
Inimesed on laisemaks muutunud. Senine elu tundub toimivat ning on väga mugav. Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuses süüdlaseks. Inimeste põhjustatud kahjud on suured. Kallale on mindud ,,Maa kopsudele" ehk metsadele, mille puit küll annab meile mööblit, paberit, muid tarbekaupu, aga ka näiteks soojust ja valgust. Ometigi on selle põletamise saadus ehk süsihappegaas suurim oht meie kliima säilimisele. Lisaks on tihti uudistes kuulda jälle mõnest naftatankerist, mis karile sõitnud ning millest nafta merre voolanud. Selle tulemusena hukkuvad kalad ja linnud. Reostus on kalda pealgi suur. Freoonid, mis näiteks meie külmkappegi töökorras hoiavad, on meid ultraviolettkiirguse eest kaitsva osoonikihi hävitajaks. Kui aga osoonikihis on augud, jõuab elule ohtlik kiirgus maale intensiivsemalt, tekitades inimestel vähki ning hävitades ka teisi looduse osi
Demokraatiat võiks koolis rohkem olla. Näiteks siis kui õpetaja küsib kas õpilased tahavad kodutööd teha või kui õpilased on otsustanud, et nad tahaksid koju minna, siis õpetaja võiks olla sellega nõus, aga samas siis ei tuleks koolis õppimisest midagi välja, sest arvatavasti keegi ei käikski siis koolis. Televiisoril on demokraatiaga palju tegemist. Alustades sellest, et kas telekas tööle panna või mitte ja nii uudiste saadeteni välja. Uudistes on suhteliselt palju kasutatud demokraatiat. Poliitikas on see vajalik, sest on otsuseid, mille valib rahvas ja nii see jõuab lõpuks poliitikuteni välja. Seda on vaja, sest kui riik võtab mingi lolli otsuse vastu ning rahvas ei ole sellega nõus, siis on rahvas jälle plakatitega väljas ja lõhuvad Tallinna linna. Kodus on demokraatiaga ka palju pistmist. Alustades perekonnast ja lõpetades sõpradest. Vahest on see juba päeva alguses, kui ema küsib, kas täna olen peale
annaabi.ee 
