SISSEJUHATUS (LK 79-82) Pehmetes uudistes kasutatakse juhtlõigu asemel sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest: huvilugu ja tuumlõik. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. Kontrast – populaarsuselt teine. Võrreldakse või vastandatakse isikut, sündmust, seisukohta, olukorda teisega. Suur osa kontraste on kahelõigulised – üks annab ühe poole ja teine teise.
Arutleva kirjandi kirjutamine 1. Sissejuhatus Eesmärgid: - püstitada põhieesmärk või -tees; - juhatada lugeja teemasse; - luua sobiv meeleolu; - luua lugejaga usalduslik side; Tüübid: - huvilugu - esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum. Enda seostuvus või kogemus teema või probleemiga. Kirjandusest kirjutades mingi sündmuse kirjeldus. - probleemi püstitamine - esitatakse probleemküsimus. Küsimuse vormis, kuid pigem väitlausena. - mõistete seletamine - seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. Mis kontekstis mõistet kasutatakse?
standardkuju. Pehmed ja eriuudise tüübid pakuvad vabadusi ja lisavõimalusi võrreldes kõvade uudistega. Seega: juhtlõik on avalõik, mis annab lugejale uudise tuuminfo. Teine algusetüüp on sissejuhatus. See koosneb kahest osast. Esimene osa annab lugejale meelitava stseeni, meeleolupildi jne. Selle pikkuseks on 1-2 lõiku ja selle rolliks on tekitada huvi lugejas. Teine osa pakub samuti olulisema info resümeeritud kujul. Ehitatakse samamoodi kui juhtlõik. Esimene pool on huvilugu; teine pool on tuumlõik. Sissejuhatust kasutatakse pehmetes uudistes jne. Sellise alguse kasutamise on sellepärast, et lugeja on tuuminfoga juba kursus, aga ajaleht proovib uudist lugema meelitada. Algusele keskendunud vorm annab lugejale olulisema info ja lubab selle põhjal otsustada, kas tahab lugemist jätkata või lõpetada. Selline vorm on kasulik kirjutamisel ja toimetamisel. Kui alustada olulisema kirjutamisest, siis on kerge juttu koos hoida. Toimetades saab lugu lõpus
Ka suunavaks algus tekstiks. Millised on sissejuhatuse eesmärgid? 1. Elustada lugeja mälus teadmisi ja hoiakuid, mis tal antud teema kohta on. 2. Püstitada teksti põhieesmärk. 3. Juhata lugeja teemasse 4. Luua lugejaga usalduslik suhe ning sobiv meeleolu. Sissejuhatuses tuleks alustada rahulikult ja tasakaalukalt, ei ole hea alustada sissejuhatust kriitiliselt. 5. Ülesehituselt võib sissejuhatuse jagada järgmiselt: Mõiste avamine ,,Uudishimu inimloomuse omadus"; Huvilugu esitatakse teemaga seonduv juhtum, millest võib autor olla osaline; Sisujuht annab ülevaate tekstiteemast, osadest ja eesmärkidest; Kirjutada tsitaadina, keel kui ühendaja ja eraldaja; Ajalooline ülevaadet alustatakse nähtuse või probleemi juurest; Armastus teemast ei saa alustada Evast ja Aadamast ,,Isamaa koidule luules"; Kirjaniku loomingu põgus iseloomustus ,,Ibseni tegelaste maailm"; Teatmekirjandusest lähtuv teemakohane info ,,Eesti keele saatusest";
Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1. Sissejuhatus (umbes 1/6 kirjandi mahust) 2. Teema arendus (umbes 2/3) 3. Lõpetus (umbes 1/6) Sissejuhatus Esimene lause on kirjandi kõige üldisema sisuga lause. Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega (küsilausega või ideelausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline; 2. probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks; 3. mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti sel juhul, kui need on mitmeti tõlgendatavad; 4. tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest; 5. päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne
1)äratama lugejas huvi 2)andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab 3) avama autori põhiidee 4) olema lühike · SJ ülesanded : 1) Püstitada põhiprobleem, põhitees 2) Juhtatada lugeja teemasse 3) Luua sobiv meeleoli 4) Luua lugejaga usalduslik suhe, tekitada huvi Sissejuhatuse koostamsie erinevad võimalused: 1) Huvilugu- esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla osaline 2) Probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks 3) Mõiste selgitamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad 4) Sisujuht antakse ülevaade teksti teemast, osadest ja eesmärkidest 5) Päevateemaline põige tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakajaline näide
Nt "Sa oled maailmas, mis mulle ja ka nähtavasti teistele suletud on. Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1.Sissejuhatus (umbes 1/6 kirjandi mahust) 2.Teema arendus (umbes 2/3) 3.Lõpetus (umbes 1/6) Sissejuhatus Esimene lause on kirjandi kõige üldisema sisuga lause. Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega (küsilausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1.Huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline. 2.Probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks. 3.Mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. 4.Tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest. 5.Päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid
Tuleb leida kõige uudisväärtuslikum fakt ja kontrollida, kas see on juhtlõigus. Kui juhtlõigu sisu on korras, siis tuleb kontrollida, kas juhtlõik vastab vormistureeglitele. Tavalisemad vead on need, kus on toodud mitu fakti, tarbetud detailid ja taust. Kui on toodud ebaoluline materjal, siis tuleb kirjutada uus juhtlõik. Kui lool on sissejuhatus, siis on järgmine ülesanne teha korda huvilugu. Kui tuleb teha uus tuum, siis ka uus huvilugu. 3. Uudise kompositsiooni kordategemine Pärast algust tuleb teha korda uudise kompositsioon. See jaguneb kolmeks: a. Teema-arenduse materjali ja lisainfo eraldamine. Esmalt tuleb kontrollida, kas teema-arendus ning taust ja perspektiiv on eraldi. Tavalisim viga on taustalausete või lõikude paiknemine keset teemaarenduse osa. Seejärel tuleb tõsta lisamaterjali teema-arenduse järele
Toimetamine Kui uudis on valmis, siis ei saa seda veel toimetajale ära saata. Uudis tuleb lugeda veel kord läbi toimetaja pilguga ja parandada vead, mis jäid kahe silma vahele. Siin kehtivad toimetamise põhimõtted ja soovitused: 1. Kõigepelt lugeda lugu algusest lõpuni läbi ilma parandusi tegemata. 2. Siis mõelda uudis läbi uudisväärtuste seisukohast. 3. Siis vaadata üle uudise juhtlõik/tuumlõik ja huvilugu. 4. Siis üle vaadata uudise kompositsioon – kas teema-arendus on enne tausta ja perspektiivi jne. 5. Siis veelkord üle vaadata uudises olevad faktid, tsitaadid ja detailid. 6. Siis üle kontrollida faktide täpsus ja vaadata, kas allikad on kasutatud korrektselt, kas identifitseerimine, allikate avamine ja tsitaadid on korras. 7. Siis üle vaadata stiil, kontrollida keelelist eetikat ja teha korrektuur. 8
III) Lõigud, lõik ei tohi olla v2ga pikk , 7- 9 lauset, kui lõik venib liiga pikaks 1. on see et kirjutaja j22b ühe asja ümber liiga palju keerutama 2. kaldutakse teemast kõrvale. IV) Kirjand peab n2itama teie silmaringi Kirjand koosneb kolmest osast. 1. Sissejuhatsus 2. Sisu 3. kokkuvõte sissejuhatus sissejuhatused jagunevad järgmiselt: 1. huvilugu otsitakse teemaga seonduv juhtum, milles autor võiks olla osaline, ning jutustatakse lühidalt 2. probleemi püstitamine esitatakse probleem väitena või sõnastatakse see kysimusena. 3. mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatud mõistet või mõisteid ja juhul kui nad on mitmeti mõistetavaid või raskesti mõistetav 4. sisujuht antakse ülevaade teksti teemast osadest ja eesmärkidest 5
annaabi.ee 
