SISSEJUHATUS (LK 79-82) Pehmetes uudistes kasutatakse juhtlõigu asemel sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest: huvilugu ja tuumlõik. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust
Pehmed ja eriuudise tüübid pakuvad vabadusi ja lisavõimalusi võrreldes kõvade uudistega. Seega: juhtlõik on avalõik, mis annab lugejale uudise tuuminfo. Teine algusetüüp on sissejuhatus. See koosneb kahest osast. Esimene osa annab lugejale meelitava stseeni, meeleolupildi jne. Selle pikkuseks on 1-2 lõiku ja selle rolliks on tekitada huvi lugejas. Teine osa pakub samuti olulisema info resümeeritud kujul. Ehitatakse samamoodi kui juhtlõik. Esimene pool on huvilugu; teine pool on tuumlõik. Sissejuhatust kasutatakse pehmetes uudistes jne. Sellise alguse kasutamise on sellepärast, et lugeja on tuuminfoga juba kursus, aga ajaleht proovib uudist lugema meelitada. Algusele keskendunud vorm annab lugejale olulisema info ja lubab selle põhjal otsustada, kas tahab lugemist jätkata või lõpetada. Selline vorm on kasulik kirjutamisel ja toimetamisel. Kui alustada olulisema kirjutamisest, siis on kerge juttu koos hoida. Toimetades saab lugu lõpus
uudise stiil; kontrollida, et tekstis pole keelelist manipuleerimist; teha korrektuur. Toimetamine Kui uudis on valmis, siis ei saa seda veel toimetajale ära saata. Uudis tuleb lugeda veel kord läbi toimetaja pilguga ja parandada vead, mis jäid kahe silma vahele. Siin kehtivad toimetamise põhimõtted ja soovitused: 1. Kõigepelt lugeda lugu algusest lõpuni läbi ilma parandusi tegemata. 2. Siis mõelda uudis läbi uudisväärtuste seisukohast. 3. Siis vaadata üle uudise juhtlõik/tuumlõik ja huvilugu. 4. Siis üle vaadata uudise kompositsioon – kas teema-arendus on enne tausta ja perspektiivi jne. 5. Siis veelkord üle vaadata uudises olevad faktid, tsitaadid ja detailid. 6. Siis üle kontrollida faktide täpsus ja vaadata, kas allikad on kasutatud korrektselt, kas identifitseerimine, allikate avamine ja tsitaadid on korras. 7. Siis üle vaadata stiil, kontrollida keelelist eetikat ja teha korrektuur. 8
uudisväärtustele ning kuidas seda suurendada. Esiteks tuleb otsustada kui väärtuslik on lugu uudisväärtuste seisukohast ja kas on arvestatud lisakirteeriume. Seejärel tuleb mõelda, kas uudisväärtust ei saa suurendada. Siis tuleb vaadata, kas miski teeb loo kirjutamise ebaeetiliseks b. Juhtlõigu korrastamine. Esimene ülesanne on teha korda uudise juhtlõik või tuumlõik, sest kogu materjal sõltub sellest. Tuleb leida kõige uudisväärtuslikum fakt ja kontrollida, kas see on juhtlõigus. Kui juhtlõigu sisu on korras, siis tuleb kontrollida, kas juhtlõik vastab vormistureeglitele. Tavalisemad vead on need, kus on toodud mitu fakti, tarbetud detailid ja taust. Kui on toodud ebaoluline materjal, siis tuleb kirjutada uus juhtlõik. Kui lool on
annaabi.ee 
