Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad k...
ja Mükeene -rajasid kreeklaste esivanemad ahhaillased - oma kiri , mis on desifreeritud, ka siin laburündi taolised lossid , kuid erinevalt kreeta kultuurist ümbritsetud kükloopiliste müüridega , Doorialased tungisid Babüloni ning hävitasid mükeene kultuuri 4.Naine ja abielu Vana-Ida riikides ja Kreekas-Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-eest koste all. Ka avalikus elus osalesid nad vähe,käies vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus, mida vähem väljas käisid seda parem. Abielu eesmäk oli soetada seaduslikke järglasi. Tunded abielus ei mänginud mingit rolli.Mehed võisid luua suhteid väljaspool abielu ja pidasid tihti üleval hetääre,kellega tavaliselt kujunesid lähedasemad suhted kui abikaasaga 5.7maailmaimet-Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja
kultuuripärandist. Neid kõiki ühendas islam ja araabia keel. 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siiidid usuvad, et islami kogukonna juht imaam võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija.Ali noorempoeg Husain hukkus koos kaaslastega Karbala lahingus ning siiidid usuvad, et üks Ali järglastest ei surnud ning usuvad, et tuelb viimsel päeval õiglust tooma.Siiidid tähistavad iga- aastastel usupidustustel leinates Husaini märtrisurma.Muudes usuküsimustes erinevad siiidid sunniitidest üsna vähe. 4. Nimetage kolm araablaste olulisemat kultuurisaavutusi ja põhjendage valikut. 1)Islam Araabiat ja rahvaid ühendav religioon. 2)antiikkultuuripärand-nii said araablaste vahendusel Euroopas tuntuks India arvusüsteem nn araabia numbrid.Arv ,,0'' ja malemäng. 3)medresed-Lääne-Euroopa sai hiljem paljude vanakreeka teostega tuttavaks just araabiakeelsete
patriitside ja plebeide suhted kostsid naiste eest, pol õigusi polnud, õigused pisut suuremad kui teravad. kuna pleb-d nõudsid rohkem maad, võlaorjuse kaotamist klassikalises Kreekas, naine pidi olema truu, avalikust elust ja pol õigusi, plebeid pidasid koosolekuid ja valisid polnud naised kõrvale jäetud.kreekas:polnud kodanikuõigusi, võis rahvatribuunid=ametnikud, kes kaitsesid plebeide huve. 12-tahvli osaleda ainult usupidustustel, naise koht oli kodus, monogaamsus, seadused: esimesed Rooma seadused, 12-l pronkstahvlil, plebeide meessoost isiku eestkoste all. Orjad: kasutati peaaegu kõikjal, nõudmisel pandi kirja,et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tähtis osa, olid omaniku vara, rikka peremehe juures töötades oli tõlgendamist patriitside poolt, karmid, võlaorjuse ja võlgniku neil vahel üsna hea positisoon, neid lasti ka vabaks ning neist hukk, kui too laenu tagasi ei maksa
hinnati enamasti põlluharijatest madalamale seisusele jäävateks. Linnaelu tegelik keskus oli koosoleku- ja turuplats agoraa Orjadesse suhtuti kui varandusse, kellega käidi ümber oma suva järgi, kuid nende tapmine oli siiski paljudes linnriikides siiski keelatud. Aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naised kodanikuõigusteta, nad olid õiguslikult mingi mehe eestkoste all, käisid ainult usupidustustel, naise koht oli kodus, käisid vähe väljas. Kuros - alasti noormehe skulptuur (6.saj eKr) Kore riietatud neiu skulptuur Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi. Mehed käisid rahvakoosolekutel, sümpioosionidel, sõjakäikudel, sportimas,. Mehed võisid luua ka uusi suhteid abielus olles. Hetäär sõbratar, armuke Sparta: stabiilne riigikord ja militaarne kasvatus. Saavutasid sõjalise üleoleku Solon riigimees, poeet ja seaduseandja
kasutati laialdaselt, enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud, orjadesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võib ükskõik kuidas ringi käia nende tapmine oli siiski keelatud, kuna orjad tegid ära suurema osa tööst, sai lihtrahvas elada vabamat elu, reeka ühiskond oli patriarhaalne naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe isa, abikaasa või mõne meessugulase eestkoste all, valikus elus osalesid naised suhteliselt vähe, käies vaid usupidustustel, reeklaste meelest oli naise koht kodus: mida vähem nad väljas käisid, seda parem, valitsemine - kreekas kujunes linnaühiskond, tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga, polis oli enamasti üsna väike kogukond, kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, peale selle oli igas
Nende põlde harisid orjad ja sõltlased. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Kuna neil oli rohkem aega ennast harida, pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna nende sulest. Neil olid ühised pidusöögid ehk sümpoosionid, oma sõpruskonnaga. Igaüks proovis olla parim. 7.Ühiskond Kreekas oli patriarhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eeskoste all. Käisid enamasti vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus ja arvati, et mida vähem ta sealt ära käib, seda parem. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Naiselt nõuti monogaamisust. 8. Spartas peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest olulisemaks. Spartiaatidel oli väga range sõjaline kasvatussüsteem. Spartas oli võim geruusia käes. Ateena oli aga demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse eest võrdsed ja aristokraatial
17. Võrdle naiste ühiskondlikku positsiooni Kreekas ja Roomas. KREEKA ROOMA Polnud kodanikuõigusi Naised olid seaduse silmis Olid õiguslikult mõne enamasti isa, abikaasa või meestsoost esindaja eestkoste mõne meessugulase eeskoste all all Käisid ainult usupidustustel Poliitilised õigused puudusid Kreeklaste meelest oli naiste Kohtus pidi esindama mees neid koht kodus- mida vähem väljas Isa valis tütrele abikaasa käid, seda parem Võisid abielu lahutada Abielu eesmärk oli soetada Teatud juhtudel said ka seaduslikke järglasi meestest sõltumatut elu elada
umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse
vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. Igapäevaelu Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation. Jalas kanti sandaale. Kreeklaste toidulaual leidus rohkesti puu- ja köögivilju, söödi ka kala ja juustu. Joogiks tarbiti ka piima, kuid peamiselt siiski veega tublisti lahjendatud veini.
kasutati pea kõigis valtkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenindajad jms abiline oma pere tööjõu kõrval neile jäeti kõige raskemad ja ebameeldivamad tööd 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Õpik lk. 100-101, vihik. PATRIARHAALNE ÜHISKOND – isa valitsuse alune, võimutäius kuulub meestele ja perekonna raames pereisale, naised on sageli üsna õigusetud naised käisid enamasti ainult usupidustustel abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllaltki pinnapealseks vaesemad naised pidi käima ise turul vms HETÄÄR – kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas ATEENA SPARTA Naiste positsioon madal Naiste positsioon kõrgem täistsid isa, venna, abikaasa olid otsustamises iseseisvamad käsku
tsivilisatsioonieelsele tasemele) u) Kreeka alad läksid Rooma riigi koosseisu v) linnriikide kujunemine w) kreeka usund segunes Idamaade (Mesopotaamia piirkond, Egiptus) mõjutustega x) toimus Maratoni lahing y) üheks tähtsaimaks keskuseks oli Knossose palee Kreeta saarel z) olulisel kohal usundis oli härjakultus (avaldub nt seinamaalidel) aa) valitsesid makedoonia päritolu, kuid kreeka keelt kõnelevad peaaegu piiramatu võimuga kuningad bb) usupidustustel ja rahvakogunemistel räägiti meelsasti lugusid kangelastest (hiljem pandi nad kirja, kujunesid eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia") cc) käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega seotud linnaelanikkond (elamud jäid linnamüüride piiresse, põlluharimiseks vajalik maa väljaspool linnamüüre) dd) kreeka tuntuimate filosoofide (Sokrates, Platon, Aristoteles) tegevus
· Kangelaseeposed *Trooja sõja lugu 8.-7. s eKr vormiti sellest mitmeid kangelaseeposi. *Kuulsaimad: "Ilias", "Odüsseia" *Autoriks peetakse Homerost · Lüürika *Lühemad luulevormid *Ette kanti suuliselt, vile- või keelpilli saatel *Levinumad puust kitara ja kilpkonnakilbist kõlakastiga lüüra *Lüürika lüüra saatel ettekantav luule *Luuletuste loomine ja esitamine aristokraatide harrastus *Esitamine sümpoosionil või usupidustustel *Jagunes soolo- ja koorilüürikaks · Teater *Antiik-Kreeka - teatri sünnimaa. *Seoses veinijumal Dionysose austamisega, kelle kaaslasi kujutati sokujalgsetena või hobusesabalistena. · Spordivõistlused *Aristokraatide meelisharrastus *Spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. *Spordiväljak - gymnasion (kr k, alastioleku koht). · OM *Üle-Kreekalised *iga nelja aasta tagant *Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas
-peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond: -patriarhaalne ühiskond -puudisid kodanikuõigused -kuulusid mõnele mehele(isa, abikaasa või mõni meessugulane) -käisid enamasti ainult usupidustustel -abielu eesmärk olid lapsed -abielu lepiti kokku naise isa ja peigmehe vahel -tavaliselt võttis 30a mees endale alles murdeeast välja kasvanud tüdruku -mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat
Seth jõle elukas, kes kehastas hirmsaid jõudusid. Anubis koerapeaga surnutejumal. Surnute palsameerimine ja matusetalitused. Osiris surnutejumal. Isis viljakuse ja emaduse jumalanna, naine, kellel sarvede vahel kuu. Ptah kujutati inimesekujulisena. Memphise süsteemi peajumal. Jumalatele rajati templeid. Templis olevale jumalakujule ohverdati loomi, teda pesti ja riietati. Lihtrahvas nendest talitustest osa ei võtnud (v.a mõned korrad aastas, usupidustustel). Egiptlased uskusid, et nad elavad edasi ka pärast surma. Surma hetkel lahkus küll surematu hing kehast, kuid hiljem pöördus preestri palvel sinna tagasi. Seetõttu ei tohtinud surnukeha hävitada. See mumifitseeriti. Sisselõike teinud meest hakati kombe kohaselt sõimama ja kividega pilduma, et ta vaaraot oli puudutanud, nii et ta pidi põgenema. Nina kaudu eemaldati aju, südame asemele pandi püha mardikas skarabeus. Surnukeha oli umbes 40 päeva soolas, kuivatati 70 päeva
Luule- Esitati flöödi või kelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Nende looming keskendus eeskätt isiklikele tunnetele, mõtetele ja tõekspidamistele. Eepos- Nii aristokraatia kui ka lihtrahvas hindasid kõrgelt muistsetest aegadest jutustavaid lugulaule ehk eeposeid ja neid loovaid rhapsoode. Neid kanti ette nii aristokraatide kodades kui ka avalikel usupidustustel. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Homeros oli parim ja kuulsaim poeet. ,,Ilias" ja ,,Odüsseias" olid kreeklaste hariduse aluseks. 4) Aleksander Suur(356-323eKr) 336ekr Philippos 2 mõrvati ja troonile tõuseb Aleksander Suur. Aleksander oli haritud ja hästi kasvatatud. Lasi mõrvata kõik oma sugulased. 335eKr sõjakäik Pärsiasse- ülestõus Teebas- Teeba hävitamine.
kuid seda juhtis aristokraatide grupp (Just mõjukas esinemine rahvakoosolekul ja Demokraatia on kulukas. täiuseni lihvitud kõnekunstioskused olid tollases avalikus elus peamisteks võitlusvahenditeks.) Demokraatia oli kulukas. 6. Kreeka ühiskonna ja eluolu eripära. Kreekas valitses patriarhaalne ühiskond naistel kodanikuõigused puudusid ning ühiskonnaelust said nad vaid usupidustustel osa. Abielu sõlmiti järglaste saamise eesmärgil. Mees veetis suure osa ajast väljaspool kodu, nii oli abikaasade suhtlus väga pinnapealne (lihtrahva seas siiski rohkem). Aristokraatidest mehed pidasid üleval ka hetääre. Kuna meessugupool oli sealses ühiskonnas tunduvalt eelistatum, kasvatati ka poisslapsi suurema pühendumusega: neid koolitati jne, tütarlapsed said enamasti ainult koduse õpetuse. Kreeka ühiskond oli
soodustas seda veelgi. Väga laialt austati Egiptuse Isist, kes oli Vahemere maade kõige populaarsem jumalanna, teda samastati loodusega ja paljude Kreeka jumalannadega ning teda peeti kogu maailma valitsejaks. Paljude jumalate auks peeti riitusi kitsas ringis, kus osalesid vaid pühendatud. Pühendamatutele nendel riitustel toimunuvast rääkida oli pühaduseteotus. Sellistel salajastel riitustel osalejad lootsid enamasti lähemat sidet jumalaga, kui see oli tavaks avalikel usupidustustel ja uskusid et see toob neile parema saatuse pärast surma. Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult eha nõudnud neilt pikka aega religioossed auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele. Eriseisundist hoolimata püsis
· OSIRIS kehastas looduseiga-aastast suremist ja kevadist uuesti sündi, SETH tõi põuaperioodi. · Igal aastal populaarse jumala 18-päevalised pidustused. d)Templid jumalate maised eluasemed. · Jumalad olid kõikjal taevas ja maal, kuid vajasid varjupaika, kus inimesed nende eest hoolitseksid. · Ohverdamist-toitmist (loomad) viisid läbi PREESTRID. · Rahva ette ilmusid JUMALAD suurtel usupidustustel pidulikus rongkäigus laevakujulises kandetoolis jumal kuulutas rahvale ja võttis vastu rahva soove. 2. Matmiskombestik a)Hauakambrid: · Pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis. · Peamiselt ehitati vaaraodele ja ülikutele. · Seintel maalingud lahkunu elust, tekstid kasulike teadmistega. Vaarao Tutanhamoni hauakamber on ainus rüüstamta haud. 3. Ettekujutus hauataguses elust
rääkisid ainult rahvalaulikud kes laulsid minevikus aset sündinud müütidest. Esimene Kreeklane kes alustas ajaloo kirjutamist oli Herodotos. Tema raamat Historia räägib Kreeka - Pärsia sõdadest. Kuid raamatus on juttu ka varemast ajaloost. Herodotos kirjeldas ka muude rahvaste kombeid ja uskumusi. Herodotost nimetatakse ajaloo isaks. Maailma teater saigi alguse Kreekas. Kreeklased pidasid veinijumala Dionysose auks iga aastaseid dionüüsiaid. Nendel usupidustustel etendati näitemänge. Esimene teater oligi Dionysose teater Ateenas. Kreeka teater koosnes kolmest osast theatronist, skeenest, ja orkestrast. Theatron oli ala kus etendati näidendeid ja see tähendabki kreeka keeles vaatemängu kohta. Skeene oli ehitis theatroni taga. Skeenel oli lavakujundus ja muu tehnika. Hiljem ehitati skeene külge tõstuk millega sai näitlejaid üles tõsta. orkestra on koht kus istusid inimesed. Seal etendati tragöödiaid ja komöödiaid.
Linnamajad olid tavaliselt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väi- ke nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristo- kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Jalas kanti sandaale. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju ning kala, piima ja juustu, peamine jook oli veega tublisti lah- jendatud vein.
Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid. Nii ongi Kreeka kirjanduse vanimateks säilinud mälestusmärkideks eeposed. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelate tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded – võitlusiha, patriotism, armastus ja viha
Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Egiptuses olid usukuulutajad, kelle usu või kombetalitus oligi messias. Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel (neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri. 4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate uskumustega. Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma ümbritsevat jõge purjetades
Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Egiptuses olid usukuulutajad, kelle usu või kombetalitus oligi messias. Dionüüsia oli veinijumala Dionysose auks peetud pidustus. Egiptlased ei saanud kuidagi läbi meeldivate lõhnadeta. Nende religioosseid kombetalitusi saatis põletamisel head lõhna andvate ainete - viiruki ja mürri - suitsu. Rituaalse hommikutualeti ajal (jumalakuju pesemine, rõivastamine, ehtimine) hoiti kuju ees suitsutamisnõu selles põlevate lõhnaainetega. Kõikidel usupidustustel (neid aga oli muinasegiptlastel arvukalt) suitsutati viirukit ja mürri. 4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate uskumustega. Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma ümbritsevat jõge purjetades
ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ka suuremate linnriikide elanikkond ei ületanud kolme-neljakümmet tuhandet inimest. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud meessoost elanikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi kaitsejõu. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu täiskasvanud meessoolisi põliselanikke
ka väljapoole linna. Linnaelu tegelik keskus oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ning rikaste ja suursuguste uhked maamajad. Keskusest eemal, kaljustel mäeveergudel, asendusid põllud karjamaade ning harvade karjuseonnidega. Kuid ka polise ääremaad ei jäänud linnast kuigi kaugele. Seetõttu oli maaelanikkond linnaga tihedalt seotud käis seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel jumalatele austust avaldamas. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Ka suuremate linnriikide elanikkond ei ületanud kolme-neljakümmet tuhandet inimest. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud meessoost elanikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi kaitsejõu. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu täiskasvanud meessoolisi põliselanikke
2. Linn akropoli jalamil, palju templeid. Linna ümbrus tasane ja põlluharimiseks sobiv. Oliivi ja viinamarja istandused. Linna ümbruses külad ja suursuguste maamajad. 3. Kitoon, sandaalid 4. Söödi palju puu- ja juurvilju. Veidi kala ja vähe liha. Joodi lahjendatud veini. 5. Aristrokraatia ühine pidusöök (koosjooming). Hoidsid sõpruskondi. 6. Alastioliku koht. Spordiväljak selle juurde kuluvate puhke ja olmeruumidega. 7. Naine mehe või isa vms eestkoste all. Avalikus elus vaid usupidustustel. Naise koht kodus. 8. Taheti olle parimad kõiges. 9. Aristrokraatias: Teoorias vaid noorte õpetamine, tegelikkuses ka erootiline kiindumus. Pederastia oli normaalne. Rollid kindlalt paigas, mehel initsiatiiv, nooruk pidi vasstama ainult tüsise ja väärika mehe lähenemiskatsetele. Oldi bi. Lihtrahva seas: ei olnud nii levinud, võimalik, et ka tauniti. Vabade noormeste homo-prostitutsioon häbiväärne. Ajalugu Page 13
templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kitoon – Põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riideese Peamiseks toiduks olid puu- ja köögiviljad. SPORT Kreeklaste seas oli sport väga tähtsal kohal. Hinnati ilusat lihaselist keha. Sporti tehti Kreekas alasti ja sellepärast oligi spordiväljaku nimi gümanaasion („Alastioleku koht“) . Kuna spordi tegemine oli tähtsal kohal taheti peagi hakata sellel alal võistlema. Võistlustest enim kuulsust kogusid olümpiamängud
templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion. Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kitoon Põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riideese Peamiseks toiduks olid puu- ja köögiviljad. SPORT Kreeklaste seas oli sport väga tähtsal kohal. Hinnati ilusat lihaselist keha. Sporti tehti Kreekas alasti ja sellepärast oligi spordiväljaku nimi gümanaasion (,,Alastioleku koht") . Kuna spordi tegemine oli tähtsal kohal taheti peagi hakata sellel alal võistlema. Võistlustest enim kuulsust kogusid olümpiamängud
k) aristokraatide vaheline pidusöök -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond: -patriarhaalne ühiskond -puudisid kodanikuõigused -kuulusid mõnele mehele(isa, abikaasa või mõni meessugulane) -käisid enamasti ainult usupidustustel -abielu eesmärk olid lapsed -abielu lepiti kokku naise isa ja peigmehe vahel -tavaliselt võttis 30a mees endale alles murdeeast välja kasvanud tüdruku -mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat
· Tähtsaimatest pühamutes oli ka jumala koda e tempel suuremates oli nii templeid kui altareid mitu · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palved esitada. suuremate pühamute juures oli selleks preestrid ja preestrinnad nad olid tavalised aristokraadid, ei moodustanud eraldi seisust · Tähtsaim rituaal oli vereohver · Jumalate ühine austamine ühendas poliste kodanikke ilmnes eriti paljudel iga-aastastel usupidustustel · Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid. Olid spetsiaalsed pühamud, kus sai jumalatelt nõu küsida Kuulsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas. = preestrinnat, kelle suu läbi Apollon tulevikku kuulutas nim püütiaks · Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis neid pärast surma ootab. saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tegudest eluajal = karistused pidid tabama juba eluajal või päranduma järgmistele põlvedele
)Lüüral oli kilpkonnast kõlakast ja kitara oli puust ja esinduslikum. Eepilise luule ja lüürika funktsioon suurtes piirides oli erinev, eepika oli valdavas osas kangelas eepika ja pühendunud kaudsetele ja kunagistele kangelastele, lüürika oli pühendatud aristokraatlike autorite tõekspidamiste ja tunnete avaldamiseks. Solon Athenas- kes avaldas oma seisukohti värsi vormis nii eepilisi kui ka poliitilisi. Osa kanti ette avalikult erinevate usupidustustel, ja seal oli ta osalt ka koori laulud ja soolo ettekanded. Teine osa on see mis kanti kitsamas ringkonnas ette ja seal see kontekst oli sümboosium ehk joomispidu. Kangelas eepika ja diadaktiline eepika(õpetuslik)- seonduvad kahe tõelise eepilise suurkuju Homeros kangelas eepika looja(Poeet suure algustähega.värside looja) ja konkurent Hesiodos diktaktilise looja Kangelas eepika laulis muistsest kangelasajast , heksameetriline, nendest loodi hulgaliselt erinevaid
millest sai Sparta hegemoonia kindel tagatis. Ühtlasi kaasnes spartalaste militaarse elulaadiga spartalik ellusuhtumine, mille juurde kuulus lühike lakooniline jutt ja põlgus teiste linnriikide toretseva elunautimise vastu. Kuid laul, tants ja pidustused polnud ka spartiaatidele võõrad, vaid seondusid tihedalt spartiaatide kasvatusega. Sparta meeste, poiste ja tüdrukute kooride laul ja tants oli tuntud kogu Kreekas ja võistulaulmised Sparta usupidustustel tõid kokku Kreeka kuulsamaid laulikuid. Muusika, distsipliin ja võitlusvaim kuulusid Spartas lahutamatult ühte. Väliselt taotles Spartas kehtinud Lykurgose kord kõigi spartiaatide võrdsust (spartiaadid nimetasid end võrdseteks homoioi): kõik tegid läbi ühesuguse kasvatuse, rikkuse demonstreerimist peeti taunitavaks, klerose müük oli kas keelatud või vähemalt taunitav (tõendid on vastukäivad), ja rikastumise vältimiseks olevat Lykurgos keelanud koguni metallraha kasutamise
annaabi.ee 
