püstitati romaani stiilis ülikooli kirik · Üliõpilaste arv, mis 1850-ndatel aastatel · kõikus 500-600 vahel, hakkas jõudsamalt kasvama 1870-ndail aastail, ületades 1880- ndate aastate algul 1200 piiri. Rõhuv enamus üliõpilasi pärines Läänemere kubermangudest (eelkõige Liivimaalt). Umbes ¼ oli tulnud Venemaalt. Paljud üliõpilased olid rahvuselt poolakad. · 1889-1895.a. viidi Tartu ülikoolis läbi ülikoolireform. · Saksa õppekeelega Universitas Dorpatensisest sai vene õppekeelega Universitas Jurjevensis. Kasutatud materjal · http://www.miksike.ee/documents/main/referaad · https://www.google.ee/search?q=%C3%BClikoo · http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2& ved=0CDIQFjAB&url=http%3A%2F %2Fwww.ajaloomuuseum.ut.ee %2F771870&ei=Q4z9UOeLBLHs0gXMqoH wDA&usg=AFQjCNHwnKuc8T_- rGSylhtTthIsX2Q7Sw&bvm=bv.41248874,d. d2k Aitäh kuulamast!
(kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Esmakordselt kasutan andmebaas ISE. Andmebaas võimaldab leida artikleid Eestis varasemalt ilmunud. Minu jaoks oli tegemist väga lihtsa andmebaasiga, lihtne käsitleda ja lihtne otsida kõikvõimalike artikleid. TLÜ raamatukogu andmebaaside kasutamine - http://biblioserver.tlulib.ee/ Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Leian 9 artiklit. Näide Pealkiri: „Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte“ Andmebaas: Haridus Allikas: Universitas Tartuensis Ilmumisaasta: 2006 Kuupäev, osa nr.: 21.juuli Leheküljed: lk. 8 Allika laad: Ajaleheartikkel Annotatsioon: pedagoogilise praktika läbiviimisest Tartu Ülikoolis möödunud õppeaastal Märksõnad: ülikoolid/Tartu Ülikool/üliõpilased/praktikandid/praktika / õpetajakoolitus/ õppekorraldus
väljaande tüüp: ajakiri; artikli tüüp: artikkel 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud? Hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Ei ole ISE andmebaasi varem kasutanud. Peale juhistega tutvumist lihtne ja loogiline kasutada. TLÜ raamatukogu andmebaaside kasutamine - http://biblioserver.tlulib.ee/ 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Vastus: kaheksa Andmebaas: Haridus Pealkiri: Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte Allikas: Universitas Tartuensis Ilmumisaasta: (2006) Kuupäev, osa nr. :21. juuni Leheküljed: lk. 8 Andmebaas: haridus; märksõna: õpetajakoolitus; allika: Universitas Tartuensis; perioodi otsing: 2006 6. Andmebaasi Soome-Ugri kasutades, leidke Kalev Jaago poolt kirjutatud artikleid, mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas
Leidsin neli kirjet, millest üks on selle kohta, et infohariduse osakond kolis Viljandist Tartusse. Mugav kasutamiseks, aga arvasin, et kirjeid tuleb rohkem. Sõna: dokumendihaldus Artikli tüüp: artikkel Ilmumisaasta: 2010-2015 Vali teemabaas: ISE haridus Nimi: Õpperühm: TLÜ raamatukogu andmebaaside kasutamine - http://biblioserver.tlulib.ee/ 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Üheksa artiklit leidsin. Näide: „Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte“. Andmebaas: Haridus Märksõna: õpetajakoolitus Perioodi otsing: 2006-2006 Allika: Universitas Tartuensis 6. Andmebaasi Soome-Ugri kasutades, leidke Kalev Jaago poolt kirjutatud artikleid, mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Leian kolm artiklit
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole
kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie. Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni 1917. aastani. Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252. Kõige suurem rüütlite ordu-Saksa ordu Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles:Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks
Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel Aastatel 1700-1721 toimunud Põhjasõja tõttu katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe-
One of them was V. I. Lenin Palace of Culture and Sport, which was later renamed to its present name - Linnahall. A large concrete structure, architect of Linnahall is Raine Karp. The venue also features a heliport, Tallinn Linnahall Heliport (IATA: CHE, ICAO: EECL), with service to Helsinki, and a small port for Linda Line catamarans. University of Tartu The University of Tartu (Estonian: Tartu Ülikool, Latin: Universitas Tartuensis) is a classical university in the city of Tartu, Estonia. University of Tartu is the national university of Estonia; it is the biggest and highest-ranked university in Estonia. The University of Tartu is a member of the Coimbra Group and the Utrecht Network, and was established by King Gustavus Adolphus of Sweden in 1632, thus being one of the oldest universities in Northern Europe. The university's four museums, its Botanical Gardens, and sports facilities are, by and large,
65 ülikooli, mille tegevuses peegeldus tolleaegne ideoloogiline võitlus ja opositsiooniline mõte. 1 Ülikoolide korraldus. Enamik tolleaegse ülikoolide õpeejõude ning üliõpilasi oli tulnud teistest linnadest ning maakohtadest, mistõttu neil puudusid ülikoolilinnas igasugused kodanikuõigused. Enda huvide kaitsmiseks oli vaja ühineda tsunftitaoliseks organisatsiooniks. Sellist ühendust hakati ladina keeles nimetama universitas magistrorum et scholarium. Universitas tähendas ühtekuuluvust kogumit ja keskajal kasutati seda mõistet eelkõige käsitööliste tsunftide kohta. Seepärast võib ülikoolide ladinakeelset nimetust tõlkida ka kui õpetajate ja õppijate tsunfti.Õpetamise tsunft ta oligi oma meistrite (doctor), sellide (baccalaureus) ja õpipoistega (scholarius või ka studiosus). Keskajal oli ladina keel rahvusvahelise suhtlemise keeleks, mida ülikoolides kasutati nii
juhatusel. Koor rivistus üles, dirigent andis hääled kätte ja siis äkki jooksis uksest sisse üks hilinenud kooripoiss. See kooripoiss oli Aare Laanemets." Tootsi roll tegi Laanemetsa kuulsaks, järgnes roll filmis ,,Aarete saar"(1971) ja edasi valiski Laanemets näitlejakutse ja astus lavakunstikateedrisse. Järgmised filmirollid tegi ta juba õppinud näitlejana: 1976 Suvi 1981 Pikk tee düünides 1981 Kaugele maale 1985 Kahe kodu ballaad 1990 Sügis (Universitas Tartuensis. Tartu ülikooli ajakiri. Aprill 2014 ja Teatritasku, 6.veebruar 2014) 3.3. Teatrirollid ning lavastused Peale filmides mängimise töötas Aare Laanemets ka Draamateatris näitlejana, kus tema esile tõusu rolliks oli Kaarel August Kitzberg "Tuulte pöörises" (1979, lavastas Mikk Mikiver). Aastatel 1983-1999 töötas Laanemets Pärnu teatris Endla. Selle aja jooksul kujunes temast eesti teatripildis oluline näitleja ja lavastaja. Endlas jõudis ta mängida üle 40 rolli
Paaz Rüütliks saamise I etapp, poiss õppis seltskonnakombeid Linnaõigus Linna sõltumatus teha otsuseid Raad Linnavalitsus Bürgermeister Rae tähtsaim liige Oldermann - Gildi, tsunfti või muu organisatsiooni esimees Tsunft Käsitööliste ühendus Skraa Tsunfti põhimäärus Gild Kaupmeeste ühendus Hansa Läänemerd hõlmav kaubalinnade liit Skolastika Ülikoolides viljeledud teadused kokku Empirism Kogemusele rajatud teadus (mata, füsa) Universitas Ülikool Rektor (keskaja ülikoolis) Ülikooli juht Dekaan Õppejõudude valitud juht Karavell Kaugsõidulaev, võis sõita ookeanil Tordesillase leping Leping Hispaania ja Portugali vahel, jagati Lõuna-Ameerika Reformatsioon Kiriku ja Ühiskonna muutumine ristiusu puhastamisega Hussiidid Jan Husi õpetusest alguse saanud liikumine Indulgentsid Patulunastuskirjad Simoonia Vaimulike ametikohtade ostmine Kalvinism Calvini õpetuse järgi tegutsev ristiusuvool
Kui põlvkonnad vahetusid, kujunes Prantsusmaa katedraalikoolides põhiaineks dialektika (arutelukunst) ning õpetlase kõige tõhusamaks tööriistaks oli intellekt. Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest majandus ja inimeste haridus on tihedalt seotud. Linnades sündis täiesti uut tüüpi haridusasutus, milleks oli ülikool. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Koos ülikoolidega tekkis ka uus ühiskonnakategooria, sellesse kuulusid õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad. Populaarsemates ülikoolides õppis korraga sadu üliõpilasi Euroopa eri maadest. Keskaegne ülikool jagunes nelja teaduskonda
Ülikoolide tekkele andis tõuke keskaegse kultuuri elavnemine ning olulist rolli mängis ka inimeste suurem rändamine ja teadmiste kasv Lääne-Euroopas. (Boeree) Juriidilise hariduse vastu tekkis huvi peamiselt linnade võitlusel suurfeodaalide vastu, kus linnad soovisid suurendada oma sõltumatust, milleks vajati aga õiguslikke akte. Seega kujunes õigusteadus peamiselt linnriikide tekke ajendil. Keskaegsete ülikoolide tekkimine Ülikooli ladinakeelne nimetus universitas tähendas algselt mingi eriala spetsialistide ühendust või gildi, hiljem juba kitsamalt akadeemikute ühendust. Ülikoolid arenesid välja kloostri- ja toomkoolidest, mis meenutasid oma olemuselt algkoole, kuid seal õppisid noorukid ning õpetajateks olid mungad ja preestrid. Ülikoolide peamiseks erinevuseks sai see, et ülikoolid hakkasid pakkuma kvaliteetset teadus- ja õppetööd. (Havlidis 2015) Kõikvõimalikel korporatsioonidel oli keskajalal kombeks erineda üksteisest oma
tekkitud XIII—XIV sajanditel. Esimene eesti keelne aabits ilmus 1575. aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles. 3.TARTU ÜLIKOOL 3.1 Tartu Ülikooli ajalugu Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana. Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana. Esimeseks Akadeemia rektoriks kuningas Gustav II Adolf määratas oma õpetajat ja mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte. 5 3.2 Eesti aeg Tartu Ülikoolis Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Esialgset õppejõudude nappust aitasid
Linnakäsitöölastele ning kaupmeestele oli väga tähtis kirjakeele oskus. Selle tõttu rajati linna põhikoolid, kus käsitöölased ja kaupmehed alghariduse said ning siis arenesid välja ka ametikoolid ehk abakusekoolid (õppetöö põhiprogramm rajati ladina keelele, kuid õppetöö ise käis tihti õpilase emakeeles). Linnakoolidest arenes välja ülikoolid. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Koos ülikoolidega tekkis ka uus ühiskonnakategooria, sellesse kuulusid õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad. Populaarsemates ülikoolides õppis korraga sadu üliõpilasi Euroopa eri maadest. Keskaegne ülikool jagunes nelja teaduskonda
portaal- sissekäik (kohal tihti ka valgmik) import- siseveokaubad vastureformatsioon- rekatoliseerimine seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool ,,pietas"- vagadus, jumalakartus Tallinna Paap- crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja ühtluskool- oli võimalus minna ühelt kooli astmelt teisele ilma probleemideta vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel) kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel) gümnaasiumid- asutati kubermangulinnades (saksa/ vene keel) maamarssal- rüütelkonna pealik Liivimaal
Saksamaal tekkisid alles 14 saj ja P-Euroopas oli esimene 1477 Uppsala ülikool Rootsis. Tartu ülikool oli 1632. Ülikooliülesehitus. Õppejõud e professor, magister, doktor täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased e koolipoisid, püüdlejad, õpipoisid, sellid. Paavst andis ülikoolile privileegid selle tegevuseks, kus üliõpilastele ja õppejõududele olid samad õigused vaimulikega. Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid. Lõpuks tähendas universitas tervet ülikooli. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikool valis endale juhi rektori (valitseja), õppejõud määrasid dekaani (kümnik). Õppetöö ülikoolis. 7 vaba kunsti: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika (arvutamine), geomeetria (kujundid), astronoomia (täheteadus), muusika (ja kirjandus). Skolastika. Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, kooliõpetus, -teadus. Tugines muistsetele autoritele ning nende seisukohtade
Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Vaimuliku kasvatuse väljund tekkis päritolult kirju, meelsuselt ühtne vaimulik seisus. Karistamine. Kokkuvõte keskajast Keskaja koolikorraldus lähtus hierarhia ideest. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus KÕRGHARIDUSE ARENG LÄÄNEEUROOPAS Keskaeg: UNIVERSITAS (lad. k.) Tähendas sarnaste huvidega inimeste ühendust Studium Generale Kunstide teaduskond (facultas artium) 2-aastane üldhariduslik kursus Erialased õpingud kolmes teaduskonnas Iseloomulik keskaegsele ülikoolile: Õppetöö ladina keeles. Kasutati lectio e. loengu meetodit ja (algallikate lugemine ja kommenteerimine). Dispuute (pro et contra). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi (magister artium). Pärast eriala õpinguid promoveeriti doktoriks.
homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse. NT:riidekangas, maatükk 4. Jagamatud asjad- asjad, mis tükeldamisel kaotavad om aolemuse ja väärtuse. NT:marmorkuju 5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio
Surmaajaks on isiku eeldatav hukkumise aeg või aasta lõpp, mil saadi isiku kohta viimased andmed (mitte kohtulahendi jõustumine). Alternatiiv surnuks tunnistamisele on surma tuvastamine (TsÜS § 22). Selle eelduseks on asjaolu, et isiku surmas võib kindel olla (kuid laip on hävinenud ning surmaakti ei saa koostada) JURIIDILINE ISIK · Juriidilise isiku mõiste areng Isikute ühendused Vanas Roomas - universitas. (Rooma riik, municipium e. linnkogukond, tsunftid ja gildid). Tunnused: õigusvõime olemasolu, organisatsioonilise struktuuri kaudu tagatud sõltumatus oma liikmetest, vastutuse piirang. Keskajal olid kasutusel terminid: persona ficta, persona representanta. Termini "juriidiline isik" eelkäijaks oli termin "moraalne isik" (S.Pufendorf). Termini "juriidiline isik" võttis kasutusele G.Hugo (Lehrbuch des Naturrechts, 1798).
Kolledžid hakkasid saama palju toetusi, kuna kogusid enda raamatukogudesse palju väärtkirjandust. Paljudes kolledžites mõeldi välja uusi õpetamismeetodeid. Ülikooli üldine struktuur Ülikoolid erinesid suurest antiikajal olevatest koolidest selle tõttu, et ülikoolid tegid kvaliteetset teadus -ja õppetööd. Peamised ülikoolide tüübid olid Pariisi ja Bolgona ülikoolide tüübid, samas ka neil oli sarnaseid seaduspärasusi, nagu ka studium generalel ja universitas scholariumil. Keskaja ülikoolid olid enamasti loodud paavsti või keisri poolt. Nagu iga korporatsioon keskajal, tahtsid ka ülikoolid erineda üksteisest oma privileegidega. Kõige tähtsam nendes privileegidest oli autonoomsus. See tähendas seda, et ülikoolid olid asutused, kes ajasid oma siseasju ise ja kauplesid teiste organisatsioonidega. Neil oli volitus võtta õppima õpilasi ja määrata õpetama õpetajaid. Ülikoolidel oli lubatud luua oma sisekorra
Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli tegevuse oma asutamisürikuga ja andis seega üliooolile privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Üliõp olid enamasti pärit eri piirkondadest või koguni eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendustesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Aja jooksul hakkas sõne universitas tähistama tervetr ülikooli. Õppetöö ja suhtlemine oli ld.k. see võimaldas eri maadest pärit üliõp ja õppejõududel hakkama saada. praktiliste asjade ajamiseks valis ük endale juhi, rektori, üppejõud määrasid aga dekaani. Üliõp ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord või eri ülikoolides olla erinev. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Kolm alamastme: grammatika,
saj läks hariduses juhtpositsioon kiiresti kasvavate linnade kätte. Linnades asusid toomkoolid (kadedraalkoolid) (Eestisse loodi 1319 esimene), kus õpetati tulevasi vaimulikke. Eraalgatuse või rae ülesandel loodi juba ka grammatikakoole või linnakoole, mis andsid haaridust kaupmeeste ja käsitööliste lastele. Linnades sündisid keskajal ka uut tüüpi haridusasutused- ülikoolid. Ülikoolid rajati käsitööliste korporatsioonide eeskujul. Universitas- tsunft ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude. Kujunes uus ühiskonnakategooria- õpetlased ja õppejõud ehk vaimse töö tegijad Hiliskeskaeg 15-16.saj Püha Saksa Rooma keisririik 962-1806. Habsburgide võimu alt vabanes 1292.a 3 Šveitsi kantonit- seda peetakse Šveitsi riigi alguseks PAAVSTIRIIK 13.saj oli paavstide suuraeg. 1302 valiti paavstiks Clemens V, kes valis asukohaks Avigoni. Paavstid jäid Avigoni kuni 1378.a. kõik paavstid olid siis prantslased
- Karm seadus, kuid seadus. 29. Res publica res populi (est). (Cicero) – Riik on rahva asi. 30. Testis ideoneus pater filio aut filius patri non est. (Paul) – Kõlblik tunnistaja ei ole isa pojale või poeg isale. 7 31. Mores sunt tacitus consensus populi, longa consuetudine inveteratus. (Ulp) –Tavad on rahva vaikiv nõusolek, mis on juurdunud pika harjumuse käigus. 8 IX 1. Bellum omnium contra omnes (Thomas Hobbes) – Kõikide sõda kõigi vastu. 2. Universitas Tartuensis – Tartu Ülikool Alma mater – toitja ema 3. Vita brevis, ars longa. - Elu lühike, kunst pikk 4. Bellum civile – kodusõda Commentarii de bello civili – "Märkmed kodusõjast" (Caes.) 5. Homo sapiens – tark inimene 6. Omne initium difficile est – iga algus on raske 7. Litterarum radices amarae, fructus dulces – Kirjanduse(teadus) juured on mõrud, vili magus. 8. Sociale animal est homi - Inimene on sotsiaalne olend. 9
Põhja-Itaalia linnadest said õpetatud juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohal ning sai juriidilise ülikoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad ülikoolid. Antiikajast ei ole tuua ühtegi näidet selliste üksuste kohta, nagu seda olid keskaegsed ülikoolid oma privileegide, kindlate õppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sõna ülikool ei tähendanud universitas litterarum (teaduste ühisus), vaid üliõpilaste ja õppejudude korporatsiooni (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna ülikool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal. Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkonda: glossaatorid ja postglossaatorid. Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid. CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Selline lähenemine iseloomustas kogu
tekkimisega said suurema võimu ka linnade omavalitsused. Nüüd said nad arutada neid asju, mis varem kuulusid foogtile. Foogti õigused olid läinud üle linnavalitsusele. Foogt jäi vaid linna ametnikuks, kes alistus linna raele. Kuigi nominaalne võim oli ikka veel maahärra käes, oli tegelik võim juba rael ja linna autonoomse võimu arenemistee oli vaba. Algul said linnaõiguse suuremad linnad, väiksemad hiljem. Linnades oli nüüd administratsiooni alal kaks organit: Universitas villae- linnaelanikest koosnev kogu ja Linnanõukogu ehk raad. Raad koosnes 12-24 isikust. Raad jagunes kahte ossa: istuv raad ja vana raad. Üks pool tegeles ühel aastal, teine pool teisel aastal. Rae ülesanded- turu korraldamine, maa-alade andmisega kauplustele jne, hiljem ka tühikute täitmine linnaseaduses, linnakaitse, varustamine, heakord, kohtupidamine nii tsiviil- kui kriminaalasjades, hoolekanne, kirikute eest hoolitsemine. 14.saj kujunesid tsunftid ja gildid.
*-tor - person, doer, masculine form. The suffix is attached to the stem: victor (`winner', from the verb vincere `to win'), spectator (spectare). *-orium - place, where the activity marked with the verb occurs: dormitorium (dormire `to sleep'). In English the suffix is -ory: dormitory. *tas - it denotes an abstract notion, derives from the adjective: celebritas (celeber), libertas (liber), universitas (universus). In English the suffix is -ty: celebrity, liberty, university. *-tudo - characteristic or condition, derives from the adjective: longitudo (longus), fortitudo (fortis). In English -tude: longitude, fortitude. 5. The Angles, Saxons and Jutes. The Angles were one of the main groups that settled in Britain in the post-Roman period, founding several of the kingdoms of Anglo-Saxon England, and their name is the root of the name "England".
Selle printsiibi arenedes (ehk nagu Gr ütleb, armastuse ja õigluse vajaku tõttu) tekib tsiviilühiskond (societas civilis). Nii nagu üksikute inimeste kokkuleppest tekib riik, nii võib riikide vaheliste kokkulepete alusel tekkida rahvaste või riikide ühendus. Erinevalt Machiavellist, Gr leidis, et rahvusvaheline õigus (selle teooria) ei saa rajaneda rahvaste ja valitsejate egoismile, vaid peab juhinduma riikide suhtlemise printsiipidest kogu maailma hõlmavas ühenduses (magna universitas). [16 saj. koloniaalvallutuste ja maailmakaubanaduse mõjud õiguse teooriale.] Gr oli ususõdade vastane ning kutsus üles üldisele usu- ja maailmavaatelisele sallivusele, mille raamimiseks ta sõnastas neli printsiipi (vt allpool). Gr pidas kõige vanemaks ühiskonnakorralduseks vabariiki, mis vastab kõige enam loomuliku seisundi normidele, seetõttu pidas ta nii päritavaid kui ka valitavaid monarhiaid ajutiseks nähtuseks teel rahva võimu allikate juurde.
homogeenseteks osadeks, kusjuures osad ei kaota väärtust, vaid säilitavad oma terviku olemuse. NT:riidekangas, maatükk 4. Jagamatud asjad- asjad, mis tükeldamisel kaotavad om aolemuse ja väärtuse. NT:marmorkuju 5. Lihtasjad-asi,mida ühiskondlik-majandusliku vaate kohaselt loetakse tervikuks nagu KIVI, PUU. 6. Koostatud asjad-lihtasjade mehhaaniline ühend. NT:laev, hoone 7. Asjade kogum-universitas facti-paljudest liht või koostatud asjadest asi. Asjade kogumit käsitletakse ka tervikliku õiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis määrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses. NT:Pilt ja selle raam, 10. Vili- fructus-asjast perioodiliselt eraldatav osa. Looduslikud viljad nagu loomade juurdekasv. Tsiviilsed viljad –asja tulu nt maja üür, kapitali-hoiuse protsent. VALDUS-possessio
täiesti tarbetu ja meie võtame need ikkagi ametkondlike rüppe. Lugejale kõige lähemad lehed käsitlesid mingi suure kollektiivi (vähemalt 2000 töötajat, nt jalatsikombinaadi või Suure Teatri) ajaleht. Eriti 80ndatel aastatel kujunes mõni ametkondlik leht ehtsaks ajaleheks. Eestis näiteks mõnesid meie kuulsa loominguliste liitude pleenumi materjale ei saanud ametlikus ajakirjanduses avaldada, seetõttu avaldati ametkondlikus - kolhoosilehes. Tartus ilmunud ,,Universitas" oli samamoodi ametkondlik leht, nagu kõik õppeasutuste lehed. Ajakirjad Ajakirjade süsteem ei sõltunud haldusjaotusest. Ajakirjad ilmusid Moskvas, vabariikide tasandil ning väga vähesel määral väljaspool liiduvabariikide pealinnu. Ajakirjade puhul on olulised nende ajakirjanduslik liigitamine üldloetavad väljaanded, mis mõeldud kõigile (nagu üldpoliitilised); spetsialiseeritud väljaanded (mingi tunnuse järgi kujundatud sisuga väljaanded); erialased väljaanded (mõeldud
annaabi.ee 
