Praegused põlluharimise süsteemid ja masinad ei ole piisavalt välja arendatud, et maksimaalselt efektiivselt eemaldada umbrohtu põldudelt ilma kemikaale kasutamata Funktsionaalne põlluharimine Põldu peaks harima planeeritult ja tihedalt täies ulatuses Eesmärk on vähendada seemnepanga täienemist, seemneid purustades on võimalik vähendada järgmisel aastal umbrohu koguseid Aastane adraga kündmine matab seemned efektiivselt umbrohuseemned aastaks Muul viisil umbrohuseemnete matmine võib häirida pinnast ning võib siiski jätta osad umbrohuseemned pinnasele Näiteks suure täpsusega maaharimisel ribadena saab põllul suunata umbrohuga pinnase maa alla või kõrvale ja puhta mulla suunata tagasi kultuurile. Nii väheneb umbrohu levik kultuuri ribal. Mulla umbrohuseemnetega mulla suunamine mujale on kasulik, kuna sedasi võib mitu aastat aega minna, enne kui samad seemned uuesti
Ei kasutata herbitsiide. Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudavad aktiivselt kahjustajatega võidelda, sünteesides selleks spetsiaalseid ühendeid. Püsimajäämistingimused Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele
vähendab terade proteiinisisaldust, seejuures ka jahu toiteväärtust. Eestis aretatud sortide proteiinisisaldus on 1113 % Leiva küpsetamiseks sobib jahu, mille proteiinisisaldus on 1214%. Suurem sisaldus võib mõjutada pätsi mahtu ja sisu kvaliteeti. Kuivatamine ja hoiustamine Puhastamisest, sorteerimisest, kuivatamisest ja hoiustamisest oleneb edasipidi rukki kvaliteedi säilimine. Soovitatav on enne kuivatamist vilja eelpuhastamine lisanditest (umbrohuseemned, õlekõrred jms.) Vili tuleb kuivatada kohe pärast koristust. Rukkiterade optimaalne temperatuur kuivatamisel on 4055 kraadi. Suurema niiskusesisaldusega vilja tuleb kuivatada madalama temperatuuriga. Hoiustamiseks sobiv teradeniiskus on 1214 %. Pärast kuivatamist on otstarbekas läbi viia seemne ja toiduvilja järelpuhastus ja sorteerimine. Vili tuleb enne ladustamist korralikult maha jahutada. Vilja ei tohi säilitada niiskes, sest see loob
Viimasel ajal on nisu hakatud ka kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumustöödel ja ka katusematerjalina. Nisu on väga palju erinevaid liike, tuntumad neist on harilik nisu ehk pehme nisu ja speltanisu. Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr ning tänapäeval kasvatatakse meil nisu kõige rohkem. NISUJAHU Nisujahu saadakse nisu jahvatamisest veskis. Nisu ettevalmistamise eemaldatakse teradest sõklad, muld ja umbrohuseemned. Nisujahu koostis ja toitaineväärtus sõltub sordist. Jahu kvaliteeti näitab tuhasisaldus ja kleepvalgu hulk. Tuhasus peegeldab jahu heledust ja tumedust. Mida rohkem on nisuteriseid enne jahvatamist kooritud, seda heledam ja väiksema tuhasisaldusega jahu on. Selline jahu annab ka mõnevõrra enam toiduenergiat. Ja vastupidi, mida vähem on teriselt kesti eemaldatud, seda tumedam ja kiudainerikkam toode valmib. Selline jahu on mõnevõrra väiksema energia sisaldusega. NISUJAHU LIIGID
kõrrekoorimine ja sügiskünd. Kõrrekoorimise peaülesandeks on mitmeaastaste umbrohtude nõrgestamine ning põllule varisenud umbrohuseemnete idandamine. Koorimine on oluliseks võtteks ka mitmete taimekahjurite ja -haiguste tõrjel. Koorimisviisi, -sügavuse ja -riista valik sõltub umbrohtude liigilisest koosseisust. Kui põllul kasvavad peamiselt lühiealised seemnetega paljunevad umbrohud tuleb kõrrepõldu koorida 5...7 cm sügavuselt. Mullapinnal leiduvad umbrohuseemned viiakse sellega niiskesse kihti ja kuni 40 % neist hakkab idanema (ülejäänud on puhkeolekus). Ühtlasi hakkavad idanema või kõdunema ka pealmisest mullakihist pinnale kerkivad umbrohuseemned. Koorimise järel tärganud umbrohud hävitatakse 2...3 nädala pärast järgneva sügiskünniga. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrje tugineb nende väljakurnamise printsiibile. Et see oleks võimalikult täiuslik, ei või umbrohtudel lasta koguda varuaineid mullas olevatesse organitesse
- kombaini vale reguleerimine - 20% - liigniiske vilja koristamine - 15% - muud põhjused - 10% • Saagikadude vähendamiseks külvata teraviljaliike ja -sorte vahekorras, mis tagaks viljade järjepideva valmimise – koristuskonveieri. 43 Kuiva vilja koristusjärgne töötlemine • Kaalumine. • Vastuvõtmine (valgpunkrid, kaldenurk 45°). • Eelpuhastamine – eemaldatakse viljast peened (umbrohuseemned, liivaterad jm) ja jämedad lisandid (õlekõrred, aganad jms). • Eelpuhastamisega saab vähendada: - niiske vilja prahisust kuni 5%, - niiskust kuni 2%. • Selle tulemusena võib kuivatite tootlikus suureneda kuni 10%. 44 Kuivatamine • Kuivatamisest sõltub: - seemne-, - toidu-, - söödavilja kvaliteet. • Teraviljakuivatite struktuur: - šahtkuivatid – 57%, - ventileerpunkrite baasil ehitatud
Kahes maos leidunud kuuseokkad olid sinna sattunud tõenäoliselt putukat haarates. Suvel (16. juuni31. august; 10 magu) suureneb loomse toidu osa veelgi, seda oli igas maos. Taimset toitu sisaldasid veidi üle poolte magudest. Kõige enam oli söödud põrniklasi, kärsaklasi, jooksiklasi, kiletiivalisi ja tirtslasi. Menüüd rikastasid konnad, sisalikud ja hiired. Teraviljadele andsid lisamaitset kibuvitsamarjad, sõstrad ja umbrohuseemned. Sügisel (1. septembrist 30. novembrini; 10 magu) väheneb loomsete osiste osakaal tunduvalt. Valdavaks saab teravili, põhiliselt nisu. On söödud ka pihlaka- ja leedrimarju ning mitmesuguseid puuvilju, samuti inimtoidu jäätmeid. Talvelgi (1. detsembrist 31. märtsini; 26 magu) on kalade, lindude ja pisiimetajate (hiired, karihiired) jäänuseid rohkesti. Üheteistkümnes maos leidunud suuremad luu- ja lihatükid näitavad raibetel või solgiaukudel toitumist
Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2
37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda mõjutavad tegurid. Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2
Põllumehel tuleb nendega pidevalt võidelda, sest umbrohi võib lämmatada järgmisel kevadel tõusva vilja ja vähendab tublisti viljasaaki. Üks maltsataim kasvatab kuni sada tuhat seemet. Paljud umbrohud levivad ka varre- või juure juuretükikestega. Maaharimisega hävitatakse umbrohtusid, samuti taimekahjureid ning haigusi. Sügisene maaharimine algab kõrretüügastega põllupinna kobestamist, mida nimetatakse kõrrekoorimiseks. Pehme muld meelitab idanema mahavarisenud umbrohuseemned ja takistab juurte kaudu levivate umbrohtude arenemist. Kui kooritud põllud hakkavad tärganud umbrohtudest rohetama alustatakse künniga. Vanarahvas ütleb: ,,Rohunina tärkab, künnimees ärkab." Künniga pööratakse põllu pealmine kiht tagurpidi. Umbrohud ja taimejäänused heidetakse adraga kündmisel mulla alla, kus nad kõdunevad põllurammuks. Kündmine muudab mulla kohevaks. Kohev muld aga võtab hästi sisse vihma- ja lumesulamisvett ning säilitab taimede kasvuks
kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm. 10. Aganaleib esivanemate toidulaual Aganaleib kujunes 16.–17. saj eesti talurahva igapäevaseks leivaks ja püsis sellena kuni 19. saj keskpaigani. Aganaid tambiti leiva lisandiks tambilasnaga suures künas. Aganaleiba tehti ka tuulamata viljast. Rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli – viljaterad, aganad (kõluterad, sõklad, ohted, lehe- ja varreosakesed, umbrohuseemned), kõlkad, kõrretükid – pandi kotti jahvatamist ootama. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas, kraapis kurku ja oli valus süüa. 11. Leivategu kui protsess Leivateoga kaasnevad tööd Juuretise valmistamine Juure segamine ja hapendamine Taina sõtkumine ja kergitamine Leivaahju kütmine Leivapätside vormimine ja kergitamine Juuretise võtmine säilitamiseks Leiva küpsetamine I etapp Segatakse juuretis 1–1,2 l sooja (40°C) veega. Lisatakse rukkijahu nii palju,
võib rikkuda säilimist ja seega ka idanevust. Meie tingimustes ei tohi odraterade niiskus olla suurem kui 15% ja väiksem kui 11%. Terade kõige soovitavam niiskusesisaldus on 13,5%. Sordipuhtus. Õlleodras ei tohi olla lisandeid: teiste teraviljade (kaer, rukis, nisu) seemneid, mehaanilisi vigastusi või kahjurite poolt rikutud teri, samuti kõrbenud ja idanenud teri. Äärmiseks piirmääraks on 2%. Samuti ei tohi terade seas olla üle 1% peen prahti (kivikesed, aganad, umbrohuseemned), mis läheb läbi 1,5mm läbimõõduga ümaraukudega sõela. Õlleoder ei tohi olla nakatunud terakärsakatega. Lubatud on 1. astme lestanakatus ( see on kuni 20 lesta ühe kilogrammi terade kohta) Idanevus. Väga tähtis õlleodra kvaliteedi näitaja on idanevus, sest üksnes korralikult idanevates terades tekib piisavalt ensüüme, mille mõjul endosperm muutub lahustuvaks. Viiendal kasvatamispäeval peab idanevus olema vähemalt 90%. Hästi
edasi?) Valmiskompost on tume ja ei haise ning pole taimejääke Kompost parandab mulda ja väetab, kuid tuleb mullaga segada, muidu on liiga vänge Ohud kompostimisel - Veereostus - Tolm - Seeneosed - Lagugaasid - Hais - Närilised ja putukad - Tuleoht Ohud komposti kasutamisel • Reoainete kandumine vette ja toiduahelasse – Raskmetallid – Orgaanilised reoained – Kahjulikud mikroelemendid ja toksilised ühendid • Umbrohuseemned • Terviseriskid – Vigastamise oht (torkivad ja haavavad esemed) – Salmonella, coli, helmindid • Reoainete akumuleerumine, toitainete väljakanne – Lämmastiku väljakanne toorkomposti kasutamisel – Raskmetallide akumuleerumine • Metaankääritamine on orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. • Käärismissaadusteks on: – Biogaas (metaan + süsinikdioksiid)
seentele, vetikatele, algloomadele) parimad elutingimused (sobiv niiskus, temperatuur, reaktsioon ja toiteelementide tasakaal). Lämmastikuvaeste jäätmete kompostimisel on vaja lisada kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid (1 ts komposti kohta 0,7–1,0 kg lämmas- tikku). Kompostimisel muutuvad orgaanilises aines sisalduvad taimetoitained kergesti omastatavaiks ning hävivad haigusi tekitavad mikroobid, helmintide munad ja umbrohuseemned. Komposti liik ja väärtus olenevad kasutatud ainesest ja valmistamise tehnoloogiast. 19 Kasutatud kirjandus: 1. Hortese koduleht: http://www.hortes.ee/?op=body&id=75&art=209 2. Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/1124214 http://www.envir.ee/997 3. Prügihundi kampaania http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/Aia_ja_haljastujaatmed 4
Suureks ohuks põllukultuuride saagikusele on umbrohud. Nende oluliseks vähendamiseks tuleb rakendada teiste võtete kõrval ka mullaharimist, eriti põldude koorimist. Koorimine on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite (assimilatsiooniaparaadi) hävitamine. Teiseks peab koorimine provotseerima umbrohuseemned idanema. Taliteraviljade külv on teiseks oluliseks tööks sügisel Asjatundlikud põllumehed peavad sügiskündi taimekasvatusliku tootmise vundamendiks. Selle headusest sõltub olulisel määral põllukultuuride saagikus. Seepärast tuleb sügiskünnile osutada ka vajalikku tähelepanu. Künni headus sõltub suurel määral adrast, künnimehe oskustest ja teadmistest ning põllu seisundist. Oma tegevusega loob inimene põllul soodsad tingimused kultuurtaimedele. Kobestamine ja
siis taas mesofiilne faas ning järelvalmimine, mis võiks toimuda madalamal temperatuuril kui 40 C, sest üle selle ei suuda kompostis tekkida huumust. Määrusest tulenevalt nõutakse kompostimisel avatud aunades temperatuuri > 55 C vähemalt 10 ööpäeva jooksul või temperatuuri ≥ 65 C vähemalt 3 ööpäeva. Temperatuuril 55 C hävinevad patogeensed mikroorganismid ning 60..65 C juures kaotavad idanemisvõime umbrohuseemned. Kogu protsessi jälgimiseks ja paremaks kontrollimiseks ning määrusest tulenevalt oleks vajalik dokumenteerida järgnevad andmed: - Kompostimiseks kasutatud materjal, kogused tonnides, jäätmeliikide koodinumbrid ja nimetused; 19 - Komposteerimisel kasutatud aunade mõõtmed: kõrgus, laius, pikkus; - Kompostimise alguse ning lõpu aeg;
Sõnnik küntakse 15-16cm sügavusele. Järgneval perioodil hoitakse põld umbrohupuhas pindmiste harimisvõtete abil. Vähemalt kolm nädalat enne taliteraviljakülvi tehakse veel korduskünd sama sügavalt, nagu künti sügisel. Sedagi peaks tegema agregaadis äketega. Kuni külvini hoitakse põld puhas pindmiste harimisvõtete abil. Sellise harimissüsteemi rakendamisel on muld õhukeste (4-5cm) kihtidena süstemaatiliselt pinnale toodud ja seal paiknevad umbrohuseemned suures osas idanema meelitatud. Samal ajal on ka vegetatiivselt paljunevad umbrohud tublisti väljakurnatud ja hävitatud. 12) Sügisene mullaharimine varavalmivate kultuuride järel Kui koristustöödega suudetakse õigel ajal valmis saada, siis koristuse järel veel 1-1,5 kuud taimede vegetatsiooniks sobivat aega. Seda saab ja tuleb ära kasutada põldude puhastamiseks umbrohutdest ning mulla veevarude suurendamiseks. Saab kasutada kahte mullaharimisviisi :
5) saab kasutada pealtväetisena 6) lihtne määrata N-sisaldust Puudused: Puudused: 1) mass ebaühtlane 1) ei saa kasutada tõstukeid 2) raske doseerida ja ühtlaselt 2) ohtlike gaaside tekkimise oht laotada 3) patogeensed bakterid ja 3) nõuab eraldi laotustehnikat umbrohuseemned säilitavad virtsale eluvõime 4) toitainete hulka raskem määrata 4) ebameeldiv lõhn 5) madalam N-sisaldus 5) ei saa kasutada põhku 6 II VÄETISED TURVAS, KOMPOSTID JA PÕHK VÄETISENA TURVAS Turvast kantakse loomadele allapanuks, mullaomaduste parandamiseks ( e.
ka mullaharimist, eriti põldude koorimist. Viimase viie aasta vaatlused on näidanud, et seda tööd tehakse Eestimaa põldudel alla 10% seda on vähe. KOORIMINE on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite (assimilatsiooniaparaadi) hävitamine. Teiseks peab koorimine provotseerima umbrohuseemned idanema. Nende varu mullas (kuni 20 cm tüseduses kihis) on olnud 0,930...2,406 miljonit seemet ruutmeetril. Arvukad uurimused on näidanud, et Eesti mullastik-klimaatilistes oludes omab koorimine umbrohtude tõrjel efekti vaid siis, kui põldudel jälgitakse umbrohtumise iseloomu. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude (harilik orashein, põldpiimohakas, põldmünt) rohkel esinemisel tuleks neil lasta moodustada koristamisel äralõigatud lehekodariku asemel uus
( Tasakaalust väljas toidu maitse muutub, taime arengufaaside läbimine muutub, koed jäävad õrnemaks ja kahjustusi esineb rohkem, ka sekundaarseid kahjustusi ( ENNETAV 4. Taimekasvatuslikud võtted Külvikord kultuuride järgnevus, mis tagab taimedele parimad toitumistingimused ja vähendab kahjurite levikut ( Mullaharimine künd ja sügavkobestus hävitavad mullas talvituvaid organisme, viib umbrohuseemned sügavamale, kus need ei idane. Äestamine nõrgestab taimi, kobestamine aktiivistab mulla mikroorganismide elutegevust, muudab niiskustingimusi, kõrre koorimine hävitab mullas olevaid kahjurite vastseid, hävitab tärganud orase, kus muidu talvituksid kahjustajad, hävitab umbrohtu · Multsimine mõjutab organismide arengutingimusi. Orgaaniline mults (rohi, põhk, kompost) suurendab org aine varu
Niitmise kõrgus 7-10cm. Kuid luhtkastevarre esinemisel tuleks niita madalamal. Suure hulga söömata rohu korral on niitmine tülikas, vikat ummistub. Järelniidetud heina ei koristata. See kuivab karjamaal ja järgmisel karjatamisringil ja loomad söövad seda meelsasti. Veel hooldusvõtteid: äestamine ja rullimine Karjamaa probleeme Rohukamara söödavust mõjutab roojahunnikute esinemine. Nende ümber jääb osa rohtu söömata, hunnikute all rohi võib hukkuda. Kasvama võivad hakata umbrohuseemned. Nii või jääda 15-20% karjamaast rammutukkade alla. Järelikult teiseks oluliseks hooldustööks on roojahunnikute laotamine. Toitainete tagastamine karjamaale loomade väljaheidetega on mulla viljakuse parandamise seisukohalt soodne. Halb on see, et toitained paiknevad ebaühtlaselt. Laialiajamine väldib rammutukkade teket. Karjamaad võib äestada ainult karjamaaäkkega, mis ei vigasta oluliselt rohukamarat. (eriti valge ristiku kamara puhul). Karjamaad kahjustavad
Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika vegperiood tõttu väetisi hästi ja annavad nende mõjul suurt enamsaaki, vaid toitaineterikastel muldadel.Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt. Peeti peab naatriumiga väetama, vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus.Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja
põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika vegperiood tõttu väetisi hästi ja annavad nende mõjul suurt enamsaaki, vaid toitaineterikastel muldadel.Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt. Peeti peab naatriumiga väetama, vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus.Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki
1) koorida tuleb õigeaegselt: hiljemalt 2...3 päeva pärast viljakoristust 12...14 päeva enne sügiskündi; 2) koorida tuleb ettenähtud sügavusega: pikaealiste umbrohtudega (näiteks võilill, orashein, paiseleht, põldohakas jm) risustatud põldu kooritakse sügavusel 8...12 cm, lühiealiste (näiteks harakalatv, põldrõigas, karuohakas jm) puhul aga sügavusega 6...10 cm; 3) pindmine mullakiht peab olema hästi kobestatud, sõmerdatud, kõrretüü täielikult maha lõigatud ja umbrohuseemned mullaga kaetud; 4) kooritud põllu pind peab olema tasane, ilma sügavate vaonditeta ja koondharjadeta; 5) kooritud põllul ei tohi olla vahelejätte ja töötlemata põlluosi. Koorlid liigitatakse kahe tunnuse alusel järgmiselt: 1) haakimisviisi järgi eristatakse haake-, ripp- ja poolrippkoorleid; 2) tööseadise tüübi järgi on hõlm- ja ketaskoorlid. 21. Hõlmkoorli ehitus ja tööseadised. Hõlmkoorli ehitus, koostisosad, töö- ja abiosad on samased hõlmadraga. Hõlmkoorli
2.1 vähelevivad 2.1.1 sammasjuurelised 2.1.2 narmasjuurelised 2.1.3 puhmikulised/kõrrelised 2.1.4 mugul-sibul umbrohud 2.2 hästi levivad 2.2.1 võsundilised 2.2.2 risoomidega 2.2.3 roomjuurelised 64. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil Antropohooria- inimeste abil 65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused. Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut
Lõpukünd peab olema sirge ja kokkukünniga paralleelne. Lõpuvagu (vao põhi) ei tohi olla sügavam kui ülejäänud künd ega laiem ühe saha töölaiusest. Vagu peab olema puhas ja ilma astanguteta. Lõpuvao viilud peavad olema sarnased ülejäänud künniga (eksamil ei küsita) Umbrohutõrje jäätmaadel ja söötidel on seda efektiivsem, mida täiuslikum on künd. Künniga viiakse umbrohutaimed ebasoodsatesse tingimustesse, kus nende elutegevus lõpeb. Mitteidanenud umbrohuseemned viiakse sügavamatesse kihtidesse. Tihendurull ehk pakker kindlustab: - parema külvialuse koos kiirema ja ühtlasema tärkamisega - eelnev tagatakse ühtlasema külvisügavuse ja parema veevarustusega alumistest kihtidest - künniviilude tasandamine vähendab ülemise kihi kuivamist tuule abil MULLAHARIMINE JA SELLE MINIMEERIMINE 1 cm töösügavust tähendab 150 tonni mulla liigutamist! Eesmärgiks oleks otsekülv, st kündi ei toimu
Kaunviljadest valmistatakse koorimata ja kooritud herneid. Viimaseid võidakse veel poleerida. Liigitatakse terveteralised ja poolitatud ning värvuse järgi kollased, rohelised ja seguherned. Oad liigitatakse valged (parimad, keevad kiiremini pehmeks), värvilised ja kirjud. Tangainete kvaliteedinäitajateks on värvus, maitse ja lõhn ning nakatatus aidakahjuritest. Kõrvallisanditeks loetakse tangudel koorimata või riknenud tuumad, kestaosakesed, umbrohuseemned ja mineraalosakesed. Ei tohi olla tumenenud, kibeda või hapuka maitsega, läppunud, hallituse või muu kõrvallõhnaga ning kahjuritest nakatatud. 8.5. Tärklis, inuliin, linnased, nisugluteen Tärklis kujutab endast polümeeri, koosnedes kahest polüsahhariidist amülopektiinist ja amüloosist. Mõlemad koosnevad paljudest glükoosi molekuli jääkidest. Tärklis on valge pulber, mis koosneb mikroskoobi all nähtavatest väikestest terakestest. Terade
annaabi.ee 
