AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi?
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine
33.Kes kasutas esimesena võimalust iseseisvuda peale Venemaa nõrgenemist? Poola 5. novembril 1916. a. 34.Nimeta 2 tulemust, mis Esimene maailmasõda tõi? Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine.Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. 35.Mis aastal hakkasid alghariduses ümberkorraldused XIX sajandil? 1870, 36.Mis andis tagasilöögi haridusele XIX sajandi lõpus? venestusreformid. Kohustuslik vene õppekeel, tuim tuupimissüsteem, sobimatud õpikud ja umbkeelsed õpetajad 37.Mis kujunes peamiseks teaduskeskuseks Eestis? Tartu ülikool,kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. 38.Kes hakkasid XIX sajandi lõpul kujundama Eesti muusikaelu? Konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. Tuntuimad neist Aleksander Läte ja Miina Härma. 39.Mis oli Eesti teatri sünnidaatumiks? 24. juuni 1870. aastal, 40.Miks halvenes tööjõu kvaliteet Esimese maailmasõja ajal?
raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku loodusteadustele ning tütarlastegümnaasiumid. ·Tagasilöögi andsid venestusreformid. Vene õppekeel, sobimatud õpikud, umbkeelsed õpetajad. ·Maale loodud 5-aastased ministeeriumikoolid võimaldasid anda põhjalikumat haridust. ·Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906. a. lubati asutada emakeelseid erakoole. ·Rajati uusi kursehariduskoole kommerts-, kaubandus-, õmblus-, ja põllutöökoole lisaks senistele merekoolidele ning raudtee tehnikakoolile. ·Kõrghariduse omandamist pakkusid Tartu Ülikool, Tartu Veterinaariainstituut, Mihhail
laulupidu Varjud VII Raha Eile öösel Mälu Hingede tramm Kujundid Epiteet: Sellest sipelgapihaga aneemilisest naisest. 5 Mida valvavad umbkeelsed masinad. Küllastuse tunnil, lärmakas kohvikus. Personifitseerimine: Kass ulub kuu poole. Koer kriibib ust ja näub. Elavate luude peale, mis alles kisendavad, küünitades välja kraavist. Metafoor: Mida sa tahad must, teine, kes sa mõõdad mu tahtmise jõudu, mis silma võrkkesta aeglaselt rebestav, aina laienev auk. Inimtühjal tänaval löövad vastu nägu nagu kõvad, lakkeriputatud karnevalimaskid.
11. Kultuur Haridus *Algharidus: *vallakool muutus kohustuslikuks *koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust üldhariduskool *uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud *Keskharidus: *keskharidus muutus 8-klassiliseks *1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid *Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. *1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus *1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli *1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole *esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. *Kõrgharidus: *eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus *sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija
Eesti riigis eesti keele õpetamist võõrkeelena ei saa siiski lugeda normaalseks nähtuseks. Mõistetav on, et vanem põlvkond, kes on Eestisse tulnud 50-60 aastaselt, ei õpi kohalikku keelt ära, aga seda enam peaks riik soosima noorte keeleõpet, kes muidu elavad umbkeelses perekonnas ja nagu ka artikli autor välja tõi, ei ole neil vajadust isegi eestikeelse meedia järele. Nii jääb ainsaks võimalikuks lüliks nende ja eesti kultuuriruumi vahel keel. Ilmselgelt jäävad umbkeelsed noored isolatsiooni. Läbi aegade on näidanud uuringud, et venekeelse elanikonna töötus on suurem, kui eestlastel. Integratsiooni programmid on alati olnud väga aktuaalne teema Eesti poliitikatandril. Samas ei ole sellest erilist kasu, kui programmid ei jõua venelasteni, kuna nad ei mõista keelt. Aksel Kirch, kes on üks autoriteetsemaid integratsiooni uurjaid eestis, väidab, et keelebarjäär on etnilise konflikti põhialuseks Eesti ühiskonnas s.t
Haridus Algharidus: vallakool muutus kohustuslikuks koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, seinatahvlid, eestikeelsed õpikud Keskharidus: keskharidus muutus 8-klassiliseks 1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes. 1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus 1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli 1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne. Kõrgharidus: eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes Teadus sakslased: Carl Schmidt- füüsikalise keemia üks rajajaid Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija
Viimasel ajal on koolivägivallast palju juttu olnud. Õpilased muutuvad aina isekamateks. Isegi veel teismeliseikka jõudmata lapsed tikuvad oma oraalset ja füüsilist ülemvõimu näitama mitte ainult kaasõpilaste, vaid ka õpetajate suhtes. Pole siis ime, kui õpetajad viimases hädas politsei poole pöörduvad, et saaksid oma põhilist tööd, laste õpetamist, jätkata. Suuremates koolides juba töötavadki turvamehed, aga need, sageli umbkeelsed tegelased, on õpilaste poolt tihti naljanumbriks muudetud. Kas varsti tuleb meil mõnel pool toimiva munitsipaalpolitsei kõrvale luua ka koolipolitsei? Tekib küsimus, et mis on tänapäeval üldse kool? Laste lõbutsemispaik? Kuid vandalism ei ole ju lõbu, aga kes sellest ikka peale mõne terve mõistusega isiku aru saab. Võrreldes kunagist kooli ja selle korda tänapäeva omaga, siis jääb mulje, et nüüdisajal on sellest saanud üks suur naljanumber, kus saab aega veeta
Venestamine on 1880.aastatel alanud Vene keskvõimu pealetung äärealade rahvastiku ümberrahvastamiseks, selleks kasut vene keele, kultuuri ja õigeusu pealesurumist. | *koolides venekeelne õpetus- haridustaseme langus *vene keelt kõnelevad ametnikud- mitteoskavate vallandamine *vene õigeusu pealesurumine *eestlaste omaalgatuslike ettevõtmiste tegevuse piiramine *Balti erikorra piiramine *vene keeles õpetamine alates 1 klassist *tegutseda lubati vaid eesti karskusseltsidel *umbkeelsed vene õpetajad ja ametnikud *koole allutati vene haridusministeeriumile *baltisakslaste õiguste kärpimine *kehtima hakkasid vene seadused Majanduse areng Põllumajandus +:*uued agrotehnilised võtted(sordiaretus) *kaasaegsed põllutöömasinad *väetised *üleminek piimakarjale *tõuloomad *jätkud talude päriseks ostmine -: *taludel võlad *sotsiaalne kihistumine(60% talurahvast olid maata/väga vähese maaga)
Kuna kohalikud sakslased kaebasid, et nad ei suuda rahvuslikku liikumist vaos hoida saadeti 1882 senaator Manassein revisjoni läbi viima. Revisjon oli mõeldud Balti erikorra halvustamiseks, lätlastelt ja eestlastelt saadud 50 000 märgukirja baltisakslaste laiutamisest kasutati hoopis venestamise toetuseks. Revisjoni tulemusi kasutati ettekäändena poliitiliste muudatuste läbiviimiseks. 1885 määrati Tallinna kuberneriks Sergei ahhovskoi. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse umbkeelsed vene ametnikud, ametiasutuste ametlikuks keeleks sai vene keel. Paljud rahva poolt valitud vallategelased vallandati puuduliku vene keele oskuse tõttu, kaotati talurahvakohtud kihelkondades, maakondades seati sisse talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine 1887 - sunduslikuks õppekeeleks vene keel, vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus, kahes esimeses klassis tuli õppida sellises keeles, et kolmandal saaks üle minna vene keelele
see raamat ise on minu siiani kadunud vaimne aare ning toit minu seiklushimulisele hingele? Jõudsin koju ning alustasin lugemist. Teose probleemid: See teos rääkis ühest lõbusast seltskonnast meremeestest. Mehed olid seikluse alguses baaris, kus toimus kähmlus varguse kahtluse pärast. Kapten Täiskuu tahtis oma laeva Liisaga merele sõita, et ühelt maalt aare tuua, tal oli selleks ka kaart. Mõned meestest olid neist täitsa umbkeelsed ning valede arusaamade tõttu tekkisid väikesed rüselused, milled kapten maha rahustas ning meeste rahustamiseks rummivaadi välja tõi. Madrustel oli vaidlus draakoniga. Kapten askeldas kaardi lugemisega. Laeva trümmis elutses mees, kes tahtlikult ning katkematult laeval olevat toidumoona hävitas. Vahepeal muutus kogu raamatu sisu arvutimänguks, kus ämblikud ründasid madruseid, alguses vähehaaval ja nõrgemad, kuni mürki sülitavate punase triibuga ämblikuteni välja,
Tahe teha tööd Vähene vene keele oskus Suhtlemine võõrastega Otsekohesus Inglise keele oskus Võimalused: Ohud: Areneda! Loomade ettearvamatu käitumine Vene keele praktika Inimeste ettearvamatu käitumine Inimestega suhtlemine Umbkeelsed külastajad Inglise keeles suhtlemine T-O Kriitilises olukorras (loomade/inimeste ettearvamatu käitumine) ei satuks paanikasse ja suudaksin kiiresti reageerida. Umbkeelsete klientide puhul aitab julge pealehakkamine, sest käte abil on samuti võimalik seletada. N-V Kuna ettevõtet külastab palju vene krrlt kõnelevaid turiste, saan kõrvalt kuulata ja enda keeleoskust parandada. T-V Suhtlen vabalt võõraste inimestega ning antud ettevõttes on see võimalus olemas.
rahvuslik kultuur. Haridus. Rajati hulgaliselt uusi koole, laienes õpetuse sisu, Vallakool oma kolmetalvese õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks. Uued õppevahendid: gloobus, arvelaud, seinatahvel. Üha rohkem inimesi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Kohustuslik oli vene õppekeel. Umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. 1890. aastatel jätkus hariduse edenemine, üldine kirjaoskuse % oli Eestis 1897. 77,7% - kõrgeim vene kubermangudest. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole. Tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid. Kõrgharidust sai õppida Tartus. Teadus. Peamiseks Tartu Ülikool, seoses venestusega lahkusid paljud sakslased, alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene õppejõudude seas esile mõned teadlased. Pärast Eesti Kirjameeste
Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: Tallinn, Harju-,
väeliikidele. Erruläinud sõjaväelased jäid enamasti Eestisse. Aastail 19451950 saabus Eestisse 170 000 valdavalt venekeelset immigranti, kelle abil venestati Kirde-Eestis terveid piirkondi. Edaspidi lisandus igal aastal 20 00030 000 uut tulijat ja 15 00020 000 inimest naasis itta. Eestis rajati mitmeid uusi suurtehaseid, kaevandusi ja elektrijaamu, mille toodang läks itta. Eestisse jäid tööstussaaste ning eestlastele võõra kultuuritausta, temperamendi ja olmetavadega umbkeelsed töölised. Kõik see pidi aja jooksul tooma kaasa põlisrahva jäämise vähemusse oma kodumaal ja järk-järgulise venestumise. Nõnda taheti luua uus venekeelne nõukogude rahvus. Siiski ei olnud kõik sõjajärgsetel aastatel toimunud muutused üksnes negatiivsed: näiteks paranesid kohe pärast sõda oluliselt tervishoiutingimused, mis tõi kaasa väikelaste suremuse languse ja keskmise eluea tõusu. Ka täienesid tänu
● 10. juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel ● Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna ● Juuli lõpul sakslaste uus pealetung ● 28. augustil langes sakslaste kätte Tallinn ● 1941.a. lõpuks oli Eesti rahvuslastele selge – maa oli vahetanud peremeest ● Poliitiline korraldus: ● Eestis loodi Ida-alade ministeeriumile alluv kindralkomissariaat, eesotsas K. Litzmann ● Kohale toodi umbkeelsed saksa ametnikud ● Loodi Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe ● Rajati koonduslaagrid – Kalevi-Liiva, Klooga, kuhu paigutati nõukogude sõjavangid ja juudid Lääne-Euroopast Majanduspoliitika: ● Peaülesanne - saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine ● Tööstus- ja kaubandusettevõtted kuulutati sakslaste sõjasaagiks ● Rõhku pandi põlevkivi kaevandamisele ja keemiatööstusettevõtetele ● Jagati abi sõjakahjude likvideerimiseks
-Seega muutus kirjaoskuskool üldhariduskooliks. -Kasutusele võeti uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel, harmoonium. -C.R.Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. -Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. -1870.a. asutati uued gümnaasiumid Tallinnas,Narvas ja Viljandis. -Tagasilöögi andsid haridusele venestusreformid. -Kohustuslik vene õppekeel, Eesti oludele sobimatud õpikud,umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. -1890.a.jätkus hariduse edendamine. -Üldine kirjaoskuse protsent oli Eestis 1897. 77,7 % -Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. -1906.lubati asutada emakeelseid erakoole( Hugo Treffneri Gümnaasium, Tütarlaste Gümnaasium) -Esimesed kutsehariduskoolid-merekoolid Narvas ja Paldiskis ning raudtee tehnikakool Tallinnas- loodi juba 1870,aastatel.
alguse 1881.a. Hariduse muutused: 1)õppetöö vene keeles(v.a. usuõpetus). 2)venelastest õpetajad. 3)Tartu Ülikoolis õppetöö vene keeles. Ülikool nimetati ümber Jurjevi ülikooliks. Õppejõududeks umbvenelased. Usuelu muutused: 1)vene õigeusu pealesurumine luteriusu asemel. 2)õigeusu kirikute ehitamine. Aleksander Nevski katedral Toompeal , Pühtitsa klooster ja Kuremäe klooster Asjaajamises:1)vene keel ametiasutusted ja kohtupidamises 2)ametnike vallandamine, asemele umbkeelsed venelased. Esimene raudtee Eestis ehitati 1870.a. , marsuudil Peterburg-Narva- Rakvere- Tallinn-Paldiski. Raudtee olemasolu andis tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd parem toorainega varustada. Raudtee soodustas ka põllumajandus arengut, inimeste liikumisvõimaluste laiendamist , kaubavedu. Kujunev raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele. Rongiga liikumine võimaldas kiiremine arsti abini ja linnast linna liikumist.
ühiskonnas endas. Venestusaeg Venestusaeg sai alguse 1881. aastal Aleksander III trooniletulekuga. Eesmärk oli piirimaade venestamine, et neid kindlamalt liita impeeriumiga põhimõttel: üks keiser, üks usk, üks isamaa ja üks rahvas. Ametiasutustes, ka nendes, kus enne oli kasutusel eesti keel, kehtestati venekeelne asjaajamine. Senistesse eestikeelsetesse koolidesse tuli vene õppekeel. Paljud õpetajad ja ametniku vallandati ja asemele toodi umbkeelsed ja oskamatud. Tartu ülikoolilt võeti senine autonoomia ja õppekeeleks kehtestati vene keel. Ühtlasi soosisid võimud igati vene õigeusu levikut. Senised vaimsed juhid oli kas surnud (Kreutzwald, Jakobson, Koidula), muude hädadega eemal (Jannsen halvatud) või asunud võõrsile (Hurt, Veske). Alles jäänud inimesed võtsid omavahelises väiklases võimuvõitluses kasutusele intriigid ja salakaebused. Nendega paistis eriti silma ajalehe "Valgus" toimetaja Jakob Kõrv
*Rahvuslike liikumiste tulemusena ei toimunud poliitiliste olude paranemist *Hakkasid ilmnema suurvere sovinismiklikud püüdjad väikeseid rahvad venestada. *Eestis loeti venestus poliitika alguseks aastat 1885 *Venestamine oli vene keele ja meele pealetung *Venestamine mõjus raskelt Balti-Sakslastele *Vene tsaar aleksander III ei andnud rüütelkonnale tagasi varem kehtinud privileege *Paljud Sakslased vabastati kõrgetelt ametipostidel, uued ametnikud olid Umbkeelsed(ei oska teisi keeli peale emakeele) *Venestamine tõi kaasa muudatused poliitikas, majanduses ja sotsaalküsimutes *Vallad reorganiseeriti ja liideti kokku Haridus *Valla koolides olid ainsaks lubatud keeleks vene keel *Õpilased ja õpilased ei mõistnud üksteist ja haridustase langes *Tartu ülikoolist sunniti lahkume Balti-saksa õppejõud Tagajärjed *Venestamine tõi kaasa erinevaid arusaamu
usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Ragasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: tallin, Harju-, Viru- ja
kõige venepärase rõhutamise ning keisri- ja isamaa-armastuse süvendamise. Balti aadlike privileegid (eesõigused) ei sobinud sellesse skeemi ja tsaar jättis need troonile asudes kinnitamata. 1882.a saabus Balti kubermange revideerima senaator Mannassein, kelle eesmärgiks oli koguda erikorda halvustavaid andmeid.1885. aastal algasid poliitilised ümberkorraldused: uuteks kindralkubernerideks määrati sakslaste asemel venelased, riigiametisse määrati umbkeelsed venelased, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö, vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine haridusele, mille muudatused olid: kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel, vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati,
skeemi ja tsaar jättis need troonile asudes kinnitamata. 1882.a saabus Balti kubermange revideerima senaator Mannassein, kelle eesmärgiks oli koguda erikorda halvustavaid andmeid. Kokku laekus tema juhitud komisjonile Eesti ja Läti aladelt ligi 50 000 peamiselt baltisakslaste vastu suunatud kaebust. Nende põhjal alustati 1885.a poliitiliste ümberkorraldustega: · Uuteks kindralkubernerideks määrati sakslaste asemel venelased · Riigiametitesse määrati umbkeelsed venelased · Saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) · Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine hariduselu. Muudatused olid: · Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus)
baltisakslaste vastu, mis hiljem toodi ettekääneks reformide tegemiseks 1883. aastal Hugo Treffneri Gümnaasium .......... troonile astub Aleksander III 1884.aastal õnnistatakse sini-must-valge lipp 1885.aastal Liivimaa kubermeriks Zinovjev, Eestimaal Sahhovskoi ning alustati poliitiliste ümberkorraldustega + Kindralkubernerideks sakslaste asemel venelased + Riigiametitesse umbkeelsed venelased + Ametiasutustes seati sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) + Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Hariduselu alased muudatused: + Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus) + Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati
Liivimaal hakati asutama õigeusu talurahva koole, luterlike talurahvakoolide kõrvale. 1859 oli Liivimaal kokku üle 130 külakooli, luterlikke koole oli mitu korda rohkem, aga ühiskondlikus pildis muutus õigeusk nähtavamaks. Vene keskvõim püüdis Balti erikorra privileege mitte piirata, keskvõim hakkas manitsema ettevaatlusele kohalikke kubermanguvalitsusi, Riia õigeusu piiskop saadeti üldse Riiast minema. Vene õigeusu preestreid maapiirkondades oli vähe, olid umbkeelsed, suhtlesid tõlkide vahendusel. Esialgu peeti ka jumalateenistusi viletsas olukordades, alles aja jooksul hakati kirikuid ehitama. Suur hulk talupoegi oli õigeusku astunud, üsna pea sai selgeks, et talupojad ei saanud kergendusi ja maad, see tõi kaasa selle, et suur hulk talupoegi soovis luterlusse tagasi pöörduda. 1850.1860.ndatel 35 000 talupoega soovis luterlusse tagasi tulla, esialgu tagasipöördumine luterlusse oli seadusega keelatud ning tõi kaasa pahandusi
,,majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt mahajäänuid". Kultuurirevolutsiooni poliitikat rakendades korraldati ka Koola poolsaarel kirjaoskamatuse likvideerimise kursusi ja asutati lugemistaresid ning koole vähese kirjaoskusega inimestele. Lisaks enne revolutsiooni saami külades tegutsenud kuuele koolile avati mitmeid algkoole, paar rändkooli, mis liikusid suve- ja talvekülade vahet ning juba 1920. aastate teisel poolel ka internaatkoole, kus õpetajateks olid sageli umbkeelsed venelased. Alles 1930. aastast alates asusid koolides õpetama esimesed Leningradi Põhjarahvaste Instituudis hariduse saanud saami õpetajad. Noored saami haritlased õppisid nii Murmanskis kui ka Leningradis ja Moskvas. 1920.-1930. aastatest alates hakkas riik üha enam sekkuma põlisrahvaste perekonnaellu. Lastel tuli kooliskäimise ajaks internaati elama jääda, mis rebis neid lahti perekonnast ja traditsioonilisest eluviisist ning nõrgendas nende keeleoskust
annaabi.ee 
