Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks
koorik; · haavand,mis ei parane; · suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib see nahavähi tüüp näole,kus algab pärlitaolise sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini
käesoleva uurimustööga saada paremat ülevaadet solaariumi kohta. Teades, et paljud minu sõbrad ja tuttavad külastavad solaariumit, uurin kuidas mõjub solaarium nende nahale ja tervisele. Minu uurimus põhineb internetist leitud materjali põhjal. Töö on jaotatud kahte peatükki.Esimeses peatükis käsitlen materjale, mis kajastavad kasulikkust ja kahjulikkust nahale ja tervisele. Teises peatükis püüan peatükis annan protsentuaalsed näidud, mis näitavad solaariumi mõju nahavähi tekkele ja müütidest ning tegelikkusest. 2 1. SOLAARIUM Solaariumi ja päikese vahe seisneb ranges doseerimises ja A-spektri ultraviolettlainete optimaalses suhtes ning karmide C-lainete mõju välistamises. Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust. Samuti võite tunda kunstpäikese soodsat mõju oma meeleolule ja enesetundele. Spetsialistid
kõrgeimasse riskigruppi koos alkoholi ja sigarettidega. Ühe seansi pikkus on olenevalt nahatüübist 615min Solaariumist saab kakskümmend korda suurema kiirgusdoosi kui meie kliimas suvisel keskpäeval. Kahjulikkus Põhjustab enneaegset vananemist ja kortsude teket Naha päevitumine põhjustab pigmendirakkude (melanotsüütide) DNA Click to edit Master text styles kahjustust, mis soodustab nahavähi teket Second level Nõrgendab immuunsussüsteemi Third level Fourth level Tekitab sõltuvust Fifth level Statistika
Väldi solaariumi kui sul on: · Hele nahk · Palju tedretähne ja sünnimärke · Kalduvus kergesti päikesepõletust saada · Ägenenud põletik · Diagnoositud kasvaja Vastunäidustused solaariumile · Teatud retseptiravimite tarvitamine · Kuiv ja vananev nahk · Rasedus · UV-tundlikkus ehk päikeseallergia · Nahahaigused Mida toob solaariumis päevitamine endaga kaasa? · Põletikud võivad ägeneda · Pruunid plekid nahal · Nahk kuivab · Nahavähi risk suureneb 75% võrra Nahavähk · Eesti kõige levinum vähitüüp · Ta võib hakata levima pigmendilaigust või sünnimärgist Kuidas ennetada nahavähi teket? · Kasuta päikesekaitse kreeme · Kaitse nahka riietuse ning mütsiga · Jälgi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi · Pöördu kohe nahaarsti poole kui märkad midagi oma nahal Fakte solaariumi kohta · Soomes tohib alla 18aastane noor solaariumi minna vaid arsti saatekirjaga
vanus kahaneb iga päevaga. Samuti on kunstpäevitamine järjest populaarsem meeste hulgas. Nahaarst Elo Kuum selgitab fakti, et solaariumil ei ole meie nahale pakkuda midagi muud kui vaid kahjulikku mõju, sest igasugune päevitus on alati vastus naha kahjustustele, põhjustades suurema hulga pigmendi tootmist. "Positiivne on teadagi ilus jume, aga see on ajutine. Pikemas perspektiivis tõstab pidev solaariumis käimine nahavähi ja melanoomi riski, samuti kiirendab naha vananemist. Päris mitmetel noortel inimestel on tekkinud just solaariumiskäimise tagajärjel kehale väiksed valged heledama pigmendiga kohad ehk valged laigukesed," räägib Kuum. Solaariumid võivad suurendada vähiriski 75% eriti lastel ja noorukitel. Nahamelanoomi risk on 75% suurem, kui kasutada selliseid päevitamisvahendeid enne 30. eluaastat. Juuli lõpus andis maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) esimest korda
Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasneda. Kolmandas ja neljandas peatükis on välja toodud erinevad UV kiirgused, nende positiivsed ja negatiivsed omadused ja mõju inimese organismile. Viies peatükk on ülevaade melanoomist ehk nahavähi ühest vormist, mida tihti seostatakse solaariumi kasutamisega. Kuues peatükk on erinevatest nahatüüpidest, mille määratlemine on päevitamise seisukohalt väga oluline. Seitsmes peatükk koosneb nõuannetest solaariumi külastajale ja kaheksas peatükk on küsitluse analüüs. Küsitluse koostasin koos juhendajaga ja küsitlesin Aravete Keskkooli õpilasi alates 12 eluaastast. Teema kohta puudusid kindlad kirjalikud allikad, nt raamatud, seetõttu oli raske
lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli.Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse.Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest Alles nüüd, kus nahavähi ja pahaloomulise pigmentkasvaja melanoomi esinemissagedused arenenud riikides kasvavad, on inimeste hoiatamine liigse UV-kiirguse eest saanud üheks vähivastaste programmide koostisosaks. Arstide arvates eksisteerivad kõigi lainepikkuste UV- kiirgusel naha suhtes negatiivsed kõrvaltoimed. Viimased võivad olla kas lühiajalised (päikesepõletus) või pikaajalised (naha vananemine, melanoom, nahavähk, fotodermatoosid).
Geelküüned Geelküüned on populaarsed just seetõttu,et nad kaitsevad oma küüsi murdumise eest Polümeeri sisaldav geel kõvastub kokkupuutel ultraviolettvalgusega tegemist sellesama UV kiirgusega, mis on kasutusel ka solaariumides, põhjustades nahavähki, sh melanoomi. Kunstlik UV valgus suurendab nahavähi arenguriski ja ka naha enneaegset vananemist. Teiseks probleemiks on nii lakis kui ka geelküünte eemaldamisvahendites sisalduvad kemikaalid. Sellised ühendid võivad põhjustada dermatiiti, allergiaid ja nahakuivust. Kunstküüntega võib kaasneda ka seeninfektsioonioht.
milles oleva kasvaja avastamiseks piisab uuringust optilise toru ehk endoskoobiga. Kui see pole 11 võimalik, siis soolt võib uurida röntgenkontrastainega. Kasvaja levikuulatuse määramiseks kasutatakse kõhuõõne ultraheliuuringut või kompuutertomograafiat (Labotkin 2004). NAHAVÄHK Epidemioloogia Nahavähk on üks sagedasemaid vähivorme maailma valge nahaga elanikkonna hulgas ning nahavähi arv suureneb koos vanusega. Naistel on haigestumus suurem kui meestel, mis on arvatavasti tingitud sellest, et nende nahk on õrnem ja enamasti vähem kaetud. Nii tööl kui majapidamises puutuvad paljud naised kokku mitmesuguste lahustite ja pindaktiivsete ainetega, mis võivad olla nahavähi teket modifitseerivaiks tegureiks. Pesemisvahendite vähkitekitavad omadused ei ole küll tõestatud, kuid eemaldades nahalt rasu, kahjustavad nad nahka ja loovad eeldused kantserogeenide toimeks
Tekivad harva. Genoommutatsioon- Väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. -> Indutseeritud mutatsioonid- eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud võivad tekkida uued alleelid. mutatusioonid. Kaksikute meetod- päriliku või mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe- ja erimunakaksikute abil Kantserogeenid- tegurid, mis kutsuvad esile nahavähi teket. Muutlikkus: Kombinatiivne muutlikkus- Seisneb vanemate geenialleelide avaldub a) liigilises mitmekesisuses; ümberkombineerumises (meioosi ja viljastumise käigus) järglaste genotüüpideks. b) liigisiseses populatsioonide lahknevuses -> erinevate genotüüpidega järglased c) populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes
Stress, haigus Haiguse esinemine suguvõsas o Biopsia kahjustunud nahast o Vereproov VITILIIGO EI KAHJUSTA INIMESE ÜLDIST TERVISLIKKU SEISUNDIT. VITILIIGO PÕHJUSTAB STRESSI, ISOLEERITUST, MADALAT ENESEHINNANGUT JA KA DEPRESSIOONI RAVI Vahel on parim ravi "mitte ravida" Hormoonkreemid (varajases staadiumis, väikesed kolded) Süsteemne valgusravi Kosmeetika Nõustamine PROGNOOS Suurenenud nahavähi tekke oht Pole kindlat tõhusat ravi Vahel taastub normaalne naha värv spontaanselt Ettearvamatu kulg TÄNAME KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS http://www.psoriaasikeskus.ee/vitiliigo.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Vitiligo http://4.bp.blogspot.com/_bUgrbaY15VA/SXsO1BkyZoI/AAAAAAA http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/vitiliigo.d? id=6479040 http://www.vitiligosupport.org/vitiligo/diagnosis.cfm http://www.kliinikum.ee/koolitus/Kliinik2009/k/Vitilii
· Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA- kiigusega aeg) · Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem · Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata läbi päikeseprillide siis on nahal kohe nähtavad kohad, mis on muutunud roosakaks ning siis on aeg varju minna!" · Melanoom · Melanoom on pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest. · Igal aastal diagnoositakse maailmas üle 3 miljoni nahavähi · Haigestuvad järjest nooremad · Melanoomi tekkepõhjused · Ultraviolettkiirgus (nii päike kui ka solaarium); · Päikesepõletused (eriti lapsepõlves saadud); · I, II nahatüüp; · Palju sünnimärke nahal; · Kaasasündinud sünnimärkide esinemine; · Atüüpiliste/düsplastiliste sünnimärkide esinemine; · Melanoomi esinemine perekonnas või patsiendil endal varasemalt. Kuidas ära tunda? Kasutatud allikad · http://www.nahakliinik.ee/sunnimark-nahakasvaja/m elanoom/
maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, ka surmaga. 5)Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas. a)kasut.lahustitena- rasvade,õlide,vaikude lahustamiseks b)freoonide om. veelduvad kõrgendatud rõu all kergesti ka toatemp., madal keemistemp., neelab soojust, keemiliselt väga püsivad. Kasut. külmikutes soojust neelava ainena Atmosfääris tõusevad freoonid atm.kõrgematesse kihtidesse, kus jõuavad osoonikihini. See lõhub osoonikihti, UV kiirgus suureneb, tõstab nahavähi riski. c)pestitsiidide esit. nõuded 1)Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, ka inimese 2) peab pärast looduskeskk. kasut. kiiresti lagunema 3)ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides Nukleofiil - : Elektrofiil + Radikaal . (üksikelektron) 1. 1)Pol.kov.side- moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel ühiste el.paaride abil
Üritatakse vältida freoonide kasutamist aerosoolides, kuid on "moes" toota kui ka osta freoonivabu aerosooltooteid, kuid tuleb teadvustada, et sageli on freoonid asendatud butaaniga, mis ei kahjusta küll osoonikihti, kuid võib põhjustada madalamate atmosfäärikihtide saastatust, pealegi on butaan väga tuleohtlik. Osoonikiht kaitseb meid kiirguse eest ja kui see kahjustub, siis osoonikiht hõreneb ja suureneb päikesekiirgus Maal. See omakorda suurendab päikesepõletuste ja nahavähi ohtu. Isegi kui freoonide vallapäästmist kohe poole võrra vähendataks, kahekordistuks nahavähk järgnevate aastakümnete jooksul ikkagi.
Nahk Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja meie kehast moodustab 5 kg nahk Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vana...
maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed OLEMUS: sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam ehk siis väiksem kui pH5 PÕHJUSED: reostunud õhk (lämmastiku- ja väävliühendid) TAGAJÄRJED: happelisemad pinnas ja veekogud, taimede kahjustumine, loomade, vee- ja mullaorganismide kahjustumine Sudu OLEMUS: teatus sorti õhusaaste PÕHJUSED: kivisöe põletamise tagajärjel ,,Londoni-sudu" (niiskus, tahm ja väävlioksiidid)
ehituses ja talituses. Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja midasuurem doos, seda tugevam on selle mõju. Mõju ja kahju tervisele Enim tuntuid UV-kiirguse kahjulik toime on päikesepõletus, mille korral tekib nahas põletik koos rakkude kärbumisega. Päikesepõletusele tekivad nahapunetus ja villid. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud kahjustused ja põletik põhjustavad naha vananemise. Marrasnaha rohke paljunemine soodustab nahavähi teket. Riskifaktor ka silmakasvaja tekkeks. Pärsib immuunsüsteemi seda osa, mis kaitseb kasvajate ja viiruste eest. Mitmed infektsioonid, nagu herpes, tuberkuloos jt võivad ägeneda ja sageneda. UV-tundlikkus ja nahatüübid Pigmentatsioon takistab UV-kiirguse tungimist sügavamatesse nahakihtidesse. Mida tugevam on päevitus,seda paremini kaitseb see päikesepõletuse ja DNA muutuse eest, ning vähesel määral takistab immuunsüsteemi pärssumist.
käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski. Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba 5-10-protsendiline kaalukaotus teeb tervisele head. 6. Hoia oma nahka Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, see on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas ka kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, aga suurendavad nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus. Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel. Naudi päikest ilma liigse "praadimiseta" ning ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest. Vaata ka siia. 7. Vaktsineerimine: väike vaev suur kasu
DNA saab kahjustatud, toimuvad instruktsioonides muutused, mis võivad tekitada rakke, mis kasvavad kontrolli alt välja ning moodustavad vähirakkude masse. Suur osa DNA kahjustustest tekib ultraviolet-kiirgusest (UVK), mida leidub päikesekiirtes ja solaariumides. UV kiirgused jagunevad kolmeks: ultraviolet A (UVA), ultraviolet B (UVB), ultraviolet C (UVC). Ainult UVA ja UVB kiired jõuavad maapinnani. UVC kiirgus neeldub atmosfääri. Teadlased uskusid varem, et UVB kiirgusel on oluline osa nahavähi moodustumisel. UVB tõepoolest põhjustab ohtlikke muutusi naha DNA-s, kaasa arvatud onkogeneesi aktiveerumine võib normaalsed rakud pahaloomuliseks muuta. UVB kiired tekitavad päikesepõletust ja mitmeid basaalrakulisi ja lamerakkude vähke. Kuid ka UVA-l on oma osa nahavähis, see tungib nahast läbi veel sügavamale kui UVB, see nõrgestab naha immuunsüsteemi ja tõstab nahavähi riski, eriti melanoomi. Solaariumid toodavad eriti kõrgeid UVA kiirte doose,
Ravimite ja päikese koostoimel tekkinud kõrvaltoimed nahal sarnanevad päikesepõletusele. Fotosensitiivsus on üks nahavähi teket soodustavatest faktoritest. Naha valgustundlikkust suurendavat ehk fotosensibiliseerivat toimet avaldavad eeskätt infektsioonivastased ravimid (fluorokinoloonid), diureetikumid, südamehaiguste ravimid (nt kaltsiumkanalite blokaatorid, AKE- inhibiitorid ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA). Ka taimsed ravimid (nt harilikku naistepuna sisaldavad ravimid) võivad põhjustada fotosensibilatsiooni. Fotosensibilatsiooni tekkemehhanismid
lipiidid annavad f) tselluloosi inimesed ei seedi, kuid see parandab soole peristaltikat 10.Talvel fotosüntees lakkab ning kartulimugul kasutab tärklist energia saamiseks. Selleks lagundab ta tärklise uuesti glükoosi molekulideks 11.Päevitamine annab organismile vajalikku D-vitamiini ja mõjub hästi luude tugevusele, samuti stimuleerib naharakke tootma pigmenti, mis kaitseb päikesekiirte eest. Liigne päike mõjutab naha vananemise kiirust ja võib halvimal juhul kaasa tuua nahavähi ja silmahaiguseid. 12.Kas eelistada margariini või võid? Margariini, sest seal on asendamatud omega-rasvhapped ja puuduvad transrasvad.Taimeõlis puudub kolesterool, seetõttu ei leidu seda ka margariinis. 13.Transportvalgud juhivad kindlalt tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Nt hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. 14. a)loomserasvarikkad b) lümfotsüüte c) reguleerivad d) valkude uuendamiseks e) glükoosijääke f) veresoonte lupjumine 15
süsinikdioksiidi taset atmosfääris, lihtsamalt öeldes sõidavad inimesed liiga palju autoga. Alguses võib tunduda, et lahendus on väga lihtne: tuleb sõita jalgrattaga ja kasutada ühistransporti. Halba see muidugi ei teeks, kuid inimesed on liiga palju kahju juba teinud. Kliima soojenemine toob endaga kaasa terve hunniku suuri probleeme, neist kõige tuntum on ilmselt osooniaukude tekkimine. Osoonikiht kaitseb meid UV-kiirguse eest. Kui see pääseb läbi osooni on väga kõrge risk nahavähi tekkimisele. Samuti kahjustab kiirgus taimi ja kõike elavat planeedil Maa. Kõik probleemid ja väljakutsed, mis meie teele satuvad on tegelikult inimeste enda põhjustatud. majanduslanguse põhjuseks oli ju inimeste suutmatus laenu tagasi maksta ja globaalse kliima soojenemise põhjuseks on see, et inimesed on liiga mugavaks muutunud. Kuigi ajad on kõikide jaoks väga rasked ei tohiks suurde masendusse sattuda, sest siis kipume tegema mõtlematuid otsuseid ja asjad lähevad veelgi hullemaks
Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. Basalioomi esineb 5-10 korda sagedamini kui lamerakulist vähki. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on:
Võivad päranduda kui muutused on tekkinud sugurakkudes. Näiteks: daltonism, hemofiilia, kurttummus. Mittepärilikud - tingitud keskkonnamõjudest. Ei pärandu järglastele. Näiteks: gripp, tuulerõuged, bronhiit. Päriliku eelsoodumusega - määrab genotüüp. Tunnuse avaldumist määrab keskkond. Näiteks: suhkruhaigus, reuma. 14. Miks ühe pere lapsed võivad olla välimuselt erinevad? 15. Liigne UV-kiirgus on tugev mutageen. Kuidas selgitada nahavähi ohu suurenemist seoses osoonikihi hõrenemisega ? Osoon kaitseb Maal olevaid organisme liigse UV- kiirguse eest. Osoonikihi hõrenemine toob endaga kaasa ohtlikul hulgal UV-kiigust, mis on inimestele väga ohtlik. UV-kiirgus hävitab nukleiinhappeid, pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri 16. Kas ühes norm sugurakus on mõlemad sugukromosoomid? Selgita! 17. Downi sündroom – põhjus, karüogramm, mutatsiooni liik
UVC-kiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus. Selle pikkuseks on 100 - 280nm. Õnneks see filtreerub maa osoonikihis või absorbeerub atmosfääris ja selle kiirguse lained maapinnale 3 ei jõua. (Psoriaasikeskus, 2012)UV-kiirgus on inimesele kahjulik ja ohutuid UV-kiirgusi ei tunta. ( American Cancer Society, 2014) 2. UV-KIIRGUSE MÕJU INIMESELE UV-kiirgus on üks suurimaid nahavähi tekkimise riskifaktoreid. Inimesed, kellel on kokkupuude päiksevalguse ja päevituslampidega, on kogu aeg väga suure nahavähi riskiga. Tavaliselt on päiksevalgus inimkehale hea ja vajalik aga just UV-kiired moodustavad päikesevalgusest, selle kahjuliku osa. Nimelt UV-kiired kahjustavad naharakkude DNA-d ja tänu sellele tekivadki nahas DNA kahjustused, mis tekitavad vähkkasvajaid, Mõlemad nii UVA ja UVB, mis jõuavad maapinnani, on inimesele ohtlikud.
aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast (Jürgens i.a). ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained.
Ära unusta pöörata tähelepanu puhkusele, meelelahutusele, liikumisele, toitumisele ja värskes õhus jalutamist. Ravi tulemused Õigete võtetega saab haiguse oluliselt kontrolli alla, kuid ravida tuleb terve elu jooksul. St. psoriaasi ei ole võimalik täiesti välja ravida, igaveseks. Psoriaasi ravi peab alati määrama arst! Ravi on igal inimesel individuaalne! Psoriaasi ajatakse segamini mõned kindlat tüüpi dermatiidid seeninfektsioon ekseem luupus süüfilis ja mõned nahavähi vormid Kuidas ennast aidata? toitu tervislikult ja regulaarselt alustades päeva korraliku hommikusöögiga luba endale küllaldaselt puhkust, eriti juhtudel, mil sa tead, et sinu psoriaas võib taas välja lüüa harrasta joogat, mediteerimist, sügavaid hingamisharjutusi kuula muusikat, tantsi see tõstab sinu endorfiinitaset ajukemikaali, mis tõstab tuju söö ja maga piisavalt, et sinu hing ja keha puhkaksid ning oleksid terve
UV- kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talitluses. Mida lühemalainelisem on UV- kiirgus ja mida suurem doos, seda tugevam on selle mõju. Samas sõltub erinevate bioloogiliste toimete tugevus lainepikkusest. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud naha kahjustused ja põletik põhjustavad omakorda naha vananemist. Kuigi tegemist on peamiselt kosmeetilise probleemiga, võib marrasknaha rakkude paljunemine soodustada nahavähi teket. UV-kiirgus on riskifaktor ka silmakasvajate tekkes. Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganismidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest. Nõrga kiirguse esilekutsutud muutused raku struktuuri kuuluvate molekulide liikumises võivad mõjutada selle elutegevust. Kõrgsageduslikumal osal raadiokiirgusest, mikrolainel, on kvandi energia suurem ja seepärast ka suurem võimalik mõju
Maapinnani tungib UVA- kiirgus ja vähemal määral UVB-kiirgus. UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel. UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus
4. MELANOOM Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib
kaer, kapsas, kartul Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul. Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus. PABH vitamiin: maks, pärm, idandatud nisu, tatar ja oder, kartul, kliid, meliss, porgand, riis, spinat. Bakteritevastase toimega, takistab nahavähi arengut. Omastamist ja hulka organismis vähendavad kohv ja alkohol. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Jood: tatar, lepp, kollane vesikupp, hanijalg, spinat, käokann, toomingas, viinamari, peet Aitab üleliigse rasva ümbertöötamisel ja kõrvaldamisel. Vajalik naha, juuste, küünte ja luustiku normaalseks arenguks. Hävitab organismis baktereid, viirusi ja mikroobe.
omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks.Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud.Mitte- ioniseerivateks kiirgusteks loetakse näiteks mikrolaineahjus tekkivat kiirgust, ultraviolettkiirgust ja nähtavat valgust.Kahjutud pole nemadki. Tänaseks on teada päikesekiirgus kui üks nahavähi tekkepõhjusi. Ioniseeriva kiirguse kasutamine. Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti. Seda meetodit kasutatakse näiteks paberi tootmisel liinilt tuleva paberilehe paksuse kontrollimiseks või mikropragude otsimiseks detaili sisemuses.
Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks, see kaitseb Maal elavaid organisme ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. Osooniekraani õhenemise või hävimise korral enamik organisme hukkuks, sest kosmosest lähtuv kiirgus muudab valkude ja nukleiinhapete struktuuri ning selle tulemusena ei saa need enam täita neile iseloomilikke funktsioone. Viimasel ajal globaalprobleemina esile toodud osooniauke seostatakse inimestel esineva nahavähi sagedase tõusuga (Sarapuu 2002 ). 6. Kokkuvõte Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides seisneb eelkõige valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks muutmises ja jääkainena hapniku eraldumises. Need on vajalikud biosfääri säilimiseks. Kasutatud allikad · Miidla, H. 1984. Taimefüsioloogia. Valgus. Tallinn. 423 · Sarapuu, T. 2002. Bioloogia gümnaasiumile I osa. Eesti Loodusfoto. Tartu. 191 · Looduse entsüklopeedia. 2008. Varrak
või püüdvad kinni vähipõhjustajad. Vähivormid, mille ennetamisel on roheline tee üles näidanud mõningast abi on seedetrakti nagu kõhu-, väikese seedekulgla-, kõhunäärme- ja käärsoolevähk. Samuti on roheline tee näidanud oma ennetavaid omadusi kopsu- ja östrogeeniga seotud vähkide ennetamisel nagu seda on enamus rinnavähke. Riikliku Vähiinstituudi raport leidis et Hiina mehed ja naised, kes joovad rohelist teed on vähenenud riskitasemega söögitoru ja nahavähi arenemisel. Kolesterooli vähendamine Kolesterooli on tavaliselt liigendatud kui "paha poissi", mis põhjustab erinevaid haigusi täiskasvanutel, kuid see on kemikaal, mis on looduslikult olemas ja vajalik meie kehades selliseks oluliseks protsessiks nagu rakumembraanide tootmine ja rakkude sulatamine. Kuid on olemas "hea" kolesterool ja "halb" kolesterool. Uurijad on leidnud, et rohelise tee joomisega "halva"
2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe välimust! Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksakümmend neli päeva oli ta merel ringi sõitnud, ilma et ühtki kala oleks õnge otsa jäänud. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal. Põski katsid tal healoomulise nahavähi pruunid laigud, mis tekivad oäikese peegeldusest troopikamerel. Need laigud ulatusid tal kuni kaelani, ta kätel aga paistsid sügavad armid. Kõik ta juures oli vana, välja arvatud silmad, need olid tal merekarva, lõbusad ning võitmatud. LK 15 Mida näeb vanamees öösiti unes? Miks ta ei näe enam torme, naisi, suuri kalu, jõukatsumisi ega oma naist? Nägi unes oma nooruspäevade Aafrikat, tolle kaugeid kuldseid ja valgeid randu, - nii valgeid, et
punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks. 1.5Naha hooldamine a) Kontrolli üle oma toidulaud. Koka, saiakesed, sokolaad ja eriti veel kartulikrõpsud on ju vistrikule tõeline magustoit, sest vistrik ongi ju end nahapinnale pressinud jääkained. b) Nahka ei tohi üle toita, sest siis läheb see laisaks. Kui kuival nahal rasuse naha hooldusvahendeid kasutada, võib näo päris põhjalikult ära rikkuda. Kui T-tsoon
piiramine. Hapestumine on põhjustatud kütuse põletamisest ja tööstuse saastest. Selle tagajärjeks on happesademete teke, mis moodustub, kui lämmastiku ja väävliühendid õhuniiskusega ühinevad. See kahjustab metsi, taimejuuri ja mulda. Lahenduseks oleks atmosfääri paiskuvate ja lämmastikuühendite vähendamine. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised ühendid. Selle tagajärjeks on taimede kasvu pidurdumine, nahavähi ja mutatsioonide teke, immuunsüsteemi kahjustumine. Lahendusi: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, riikidevahelised kokkulepped, tootmine taastuvatest energiaallikatest, tööstuses ja transpordis kahjulike ühendite emissiooni piiramine. Kliima soojenemine on Maa keskmise temperatuuri tõus. Seda põhjustab kasvuhooneefekt, mis ei lase Maalt tagasipeegelduval soojuskiirgusel hajuda kosmosesse. Kasvuhooneefekti on
kasutamist ei piirata). 1996 septembris ühines Eesti lõpuks ka Montreali protokolliga, mis annab osooni lõhkuvate ainete tarbimise vähendamise ja lõpliku keelustamise ajagraafikud. Need tähtajad on aga küllalt pikad, ulatudes tuleva sajandi esimestesse kümnetesse. Osoonikiht kaitseb meid kiirguse eest ja kui see kahjustub, siis osoonikiht hõreneb ja suureneb päikesekiirgus Maal. See omakorda suurendab päikesepõletuste ja nahavähi ohtu. Isegi kui freoonide vallapäästmist kohe poole võrra vähendataks, kahekordistuks nahavähk järgnevate aastakümnete jooksul ikkagi. Eestis on juba vaieldamatuid edusamme freoonide kasutamise piiramisel. Nii on AS Matek (makroflexi tootja) neilt saadud andmeil oma tehnoloogilises protsessis üle läinud R11 ja R12 kasutamiselt (1994.a üle poole Eestis tarbitud osoonikihti lõhustavate freoonide kogusest) propaan-butaanile, R22 ja R134a osatähtsus on neil veel umbes 1%.
lainepikkus on λ = 10…380 nm. Ultravalgust kirjeldab UV indeks, mis näitab ultravalguse intensiivsust ja mille mõõtühikuks on 1 mW/m2 . Ultravalgust indeksiga alla 2 võib pidada inimesele ohutuks, väärtustel 3-5 on mõistlik esmakordsel päevitamisel piirduda 30-60 minutiga. Kui indeksi väärtus on üle 5, tuleb päikese käes töötamisega olla ettevaatlik, ultravalguse ohtlik kogus võib tekitada nahavähi 4 Nähtav valgus laine sagedus jääb vahemikku 1014 Hz...1015 Hz ja lainepikkus vahemikus λ = 380...760 nm. Sellise sagedusega elektromagnetlaineid nimetatakse valguseks. 5 Infravalgus Lainepikkusel λ = 760 nm...1 mm on lained inimsilmale nähtamatud. Infravalgust kiirgavad kõik kehad, mille
transpordis, olulist osa etendab ka hapniku kasutamine meditsiinis. Peale dihapniku kasutatakse ka hapniku allotroopset teisendit trihapnikku ehk osooni. Nii di- kui trihapnik on puhtal kujul elusorganismidele mürgised. Osoon moodustab 10 - 50 km kõrgusel maapinnast osonosfääri, mis kaitseb meid kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse mõjul osoonikiht kohati hõrenenud. Osooniaukude tekkega seostatakse nahavähi esinemise sagenemist maailmas. Atmosfääri kaitsmiseks inimtegevuse negatiivse mõju eest on oluline teha rahvusvahelist koostööd ja saavutada kokkuleppeid erinevate riikide vahel kogu maailmas. KASUTATUD KIRJANDUS: · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hapnik · http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Priestley ·
· UV-kiirgus- üherakulistele hukutav mõju. Looduslikes tingimustes tagab isepuhastumise (keskkonna steriliseerimine. Operatsiooniruumid). Mitmed loomorganismid näevad UV-kiirguses (õisi tolmendavad putukad). Võib põhjustada organismide pindmiste kihtide kahjustusi (taimdele lehtede kattekiht). Evolutsiooniline roll: ekvatoriaalaladel elavad rohkem pigmenteerunud organismid. Inimesel on UV- kiirguse liig nahavähi riskifaktoriks ja silma sõrkkesta kahjustaja. Tagab inimsel D vitamiini teatud vormi sünteesi. · Nähtav valgus- taimdele tagab pigmentide sünteesi (kartuli idud keldris), tagab fotosünteesik vajaliku kiirgusvahemiku (klorofüllid, abipigmendid ksantofüllid), tagab fotoperioodilisuse (taimede füsioloogiline reaktsioon: lühipäevataimed jne). Loomadel tingib nähtav valgus teatud pigmentide sünteesi (silma vikerkesta värvuse
Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Okasmetsas on liivakas ja vett hästi läbilaskev muld. Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademate hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda ja huumushorisondiga viljakad mustmullad. 3) Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik ? Kus piirkondades on levinud osooniaugud ? Sest osoonikiht kaitseb meid kõrvetava päikese eest. Ta ei lase ultravioletkiirgust nii palju läbi. Ilma selleta oleks nahavähi risk ohtlikult suur ja ilmselt oleks enamus elu ainult ookeanipõhjas, kuhu seda kiirgust ei ulatu. Osooniaugud on Antarktikas aga on hakanud tekkima ka Euroopa, Põhja- Ameerika ja Arktika kohal. 4) Aasia kaart PILET 7 1) Millistes piirkondades tekib uus maakoor? Millised protsessid seal toimuvad ? Uus maakoor tekib laamade lahknemispiirkonnas, ookeanite keskahelikes. Kui vahevööst pärit konvektsioonivool surub maakoore katki ja väänab selle servad üles
kasutusalad on kütuste põletamine tööstuses ja transpordis, olulist osa etendab ka hapniku kasutamine meditsiinis. Peale dihapniku kasutatakse ka hapniku allotroopset teisendit trihapnikku ehk osooni. Nii di- kui trihapnik on puhtal kujul elusorganismidele mürgised. Osoon moodustab 10 - 50 km kõrgusel maapinnast osonosfääri, mis kaitseb meid kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse mõjul osoonikiht kohati hõrenenud. Osooniaukude tekkega seostatakse nahavähi esinemise sagenemist maailmas. Atmosfääri kaitsmiseks inimtegevuse negatiivse mõju eest on oluline teha rahvusvahelist koostööd ja saavutada kokkuleppeid erinevate riikide vahel kogu maailmas. Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia VII, Tallinn, 1994 Eesti Entsüklopeedia IX, Tallinn, 1996 Karik, Hergi. Hämmastavad ained. Tallinn, 1991 Karik, Hergi. Elemendid meis & meie ümber. Tallinn, 1994. Pihlak, Arno-Toomas. Tähtsaima loodusvara hulk väheneb. Eesti Loodus nr 10,
Protseduurid on korduvad, 4-6 nädalaste intervallidega. Maksimaalsete tulemuste saamiseks soovitatakse jällegi laserravi kombineerida tretinoiini ja teiste paiksete toimeainetega ning ka näiteks keemilise koorimisega. Laserid ja valgusallikad, mis väljastavad UVB-kiiri, on soodustanud valgete striiade pigmendi taastumist. Ravimeetodi miinuseks on see, et tulemuste säilitamiseks on vajalikud kordusprotseduurid ning UVB-kiirguse kumuleerumisel suureneb nahavähi risk. [5] Laser silmaravi 5 Laser Silmaravi leitutati juba 1950. aastal (Jose Barraquer) ning on sest saadik läbinud mitmeid täiendav-uuendavaid avastusi nii tehnilisest kui ka protseduurilisest küljest. [6] Operatsiooni liike on mitmeid, aga eesmärk on neil sama. LASIK, ALK ja PRK (ASA) operatsioonide korral toimub silma sarvkesta lõikus mikromõõtmetes
tööstuses ja transpordis, olulist osa etendab ka hapniku kasutamine meditsiinis. Peale dihapniku kasutatakse ka hapniku allotroopset teisendit trihapnikku ehk osooni. Nii di- kui trihapnik on puhtal kujul elusorganismidele mürgised. Osoon moodustab 10 - 50 km kõrgusel maapinnast osonosfääri, mis kaitseb meid kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse mõjul osoonikiht kohati hõrenenud. Osooniaukude tekkega seostatakse nahavähi esinemise sagenemist maailmas. Atmosfääri kaitsmiseks inimtegevuse negatiivse mõju eest on oluline teha rahvusvahelist koostööd ja saavutada kokkuleppeid erinevate riikide vahel kogu maailmas. 11
Radioaktiivne pole mitte kiirgus, vaid seda tekitav aine. Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud. Mitte- ioniseerivateks kiirgusteks loetakse näiteks mikrolaineahjus tekkivat kiirgust, ultraviolettkiirgust ja nähtavat valgust. Kahjutud pole nemadki. Tänaseks on teada päikesekiirgus kui üks nahavähi tekkepõhjusi Autosõit saab saatuslikuks ligi 300 sõitjale aastas. Riskianalüüsi spetsialistid on arvutanud, et üks tavaline röntgeniülesvõte on riski poolest võrdne umbes 250 km autosõiduga suhteliselt ohututel Euroopa teedel. Reis Tartust Tallinna ja tagasi = rohkem kui poolteist röntgeniülesvõtet. Suvine automatk Põhjamaadesse = kümned röntgeniülesvõtted iga osavõtjajaoks! Autosõidust, sealhulgas ka lõbusõidust keeldujaid, pole kohanud
aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80
aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi.15 Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80
on positsiooni selgitava muutuja parameeter, on hälbe näitaja, mis eeldatavasti järgib tavapärast levikut. Peamisteks reisieesmärkideks võivad saada näiteks tervise taastamine ja aktiivne puhkus. Olulisele kohale tõusevadki seega terviseturism, aktiivne puhkus ja ka maaturism. Seda on võimalik põhjendada rahvastiku vananemisega. Väheneda võivad aga rannapuhkused, sest inimesed hakkavad endale rohkem teadvustama päikese otsest mõju nahavähi tekkele. Päevitamine muutub aasta-aastalt inimestele aina ohtlikumaks osooniaukude laienemise tõttu. (Jakobson 2003) Aga mida suuremad on rannad, seda rohkem mahub ka sinna inimesi ja seda rohkem raha toovad nad sisse. Erosioon on aga kasvav probleem ja liiva aina väheneb, mistõttu tulevikus on üha enam vaja liiva randadesse juurde tuua teistest paikadest. (Beach... 2013: 38) On kindel, et rannaturism ära ei kao, aga või arvata, et see väheneb. 12 13 KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
