Laen (loan) ehk krediit on võlgu võetud raha (või ka muu vara), mille laenu saaja (ehk võlgnik) peab kokkulepitud tingimustel ja tähtajal laenu andjale (ehk võlausaldajale) koos teatava lisasummaga tagasi maksma. Nimetatud lisasummat nimetatakse intressiks. Intress (interest) ehk kasvik on tasu laenatud raha või muu vara kasutamise eest laenuperioodi jooksul. Intressi suurust väljendatakse protsentides laenatud rahasummast teatava ajavahemiku kohta. Tavaliselt on ajavahemikuks ehk intresside arvestamise perioodiks üks aasta. Laenu intressi suurust määravat protsenti nimetatakse laenu intressimääraks (internest rate) ehk laenuprotsendiks. Antud juhul laenu summa (võlgnikule antud raha) laenu saamise hetkel on rahaliselt ekvivalentne laenu andjale tagasi makstud kogusummaga (laenu nimiväärtus + intress) laenutähtaja lõpul. Eeltoodu selgitab ka esimest printsiipi, mille kohaselt sama nimiväärtusega raha reaalne väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1
1300 – 100% 26 – 2% aastas Esimese aasta tulu oli 26 eur. 1326 – 100% 20 – 1,5% Teise aasta tulu 20 eur 1346 – 100% 7 – 100% Kolmanda aasta tulu 7 eur Kogutulu 1353 inflatsioon 1,2 % aastas miinus 16 eur = 1337 eur. Ülesanne 2 Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised variandid. Variant 1. Võtta laenu lihtintressimääraga 6% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus ja Intressi ajabaas on act/365. 10 000 eur 1 aasta = Variant 2. Võtta laenu lihtintressimääraga 6% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus ja intressi ajabaas on act/360. Variant 3. Võtta laenu liitintressimääraga 5,9% aastas ja tagastada ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval, kusjuures intressi juurdearvutus
praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka
graafik 0,1 0,11 e kasutades Exceli funktsioone neljakümneks aastaks 1000.-euro investeerimiseks. ks kord aastas, aasta lõpul ja tulumäärad on järgmised: FV=SUMMA+ i ASTMES N s hoiustada 34 600.-eurot aastase intressimääraga 4%. ödumisel, kui intressi arvestatakse: 37 423,36 kr 37 452,15 kr intress 0.02 37 466,84 kr intress 0.01 37 104,44 kr intress 0.003333 iustada 34 600.-eurot aastase intressimääraga 4%. ödumisel, kui intressi arvestatakse: intressi arvutan eelmise ülesande valemi järgi;) staks liitintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus 2 aasta pärast. ev, siis kasutatakse tulevikuväärtuse leidmiseks funktsiooni FVSHEDULE esimesel aastal on intressimäär 10% ja teisel 11%
FV kapitali tulevikuväärtus (future value) = FV(rate;nper RATE perioodi intressimäär (interest rate) = RATE(nper;pmt NPER perioodide arv (number of periods) = NPER(rate;pmt PMT perioodilise makse suurus (payment) = PMT(rate;nper Type näitab, kas tehingud tehakse perioodi alguses (1) või lõpus (0) NB! Sularaha, mis panka makstakse, esitatakse negatiivse väärtusena, pangast võetud sula Näide 1 Soovid koguda raha projekti käivitamiseks ja paigutad panka 10 000 kr. Pangas on intressim intressi arvestatakse iga kuu. Lisaks säästad aasta vältel iga kuu 1 000 kr ja paigutad summ lõpul panka. Kui palju raha on pangas aasta pärast? pv rate pmt nper type ### 0.50% ### 12 0 Näide 2
14 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Ülesanded: 1. Ettevõte analüüsib 10-miljonilise projekti finantseerimist kas täielikult omakapitalist 100 krooniste lihtaktsiate emissiooniga või 25% ulatuses 10%-lise intressimääraga võlakirjade ja 75% ulatuses uute lihtaktsiate emissiooniga. Projekti intresside ja maksude eelseks kasumiks loodetakse saada 1,6 miljonit, maksumäär on 30%. Lahendada ülesanne tingimustega, kui ettevõttel pole tulumaksukohustust. 2. Firma uurib täiendavaid kapitalimahutusi 500 000 krooni ulatuses et suurendada EBIT 200 000 kroonilt 300 000 kroonini. Vajaliku 500 000 võib saada, kui müüa 500 lihtaktsiat hinnaga 1000 krooni või müüa 500 000 krooni eest võlakirju intressimääraga 8,5%
Kalameeste pank pakub intressimääraks 6,55% kuid seda arvutatakse iganädalaselt. Põllumeeste pank pakub seevastu intressiks 6,61% kuid seda arvutatakse (intress kapitaliseeritakse) kaks korda aastas. a) Millist raha paigutamise viisi Te eelistaksite? b) Leidke veel, millist intressi peaks küsima Swedbank, kes soovib pakkuda sama efektiivset tulu (EAR) mida osas a) leitud parim pank, kuid intressi arvutataks kord kvartalis. 4. Ettevõte võttis palkade väljamaksmiseks lühiajalist laenu 10. juunil 90 000 krooni. Laen tuleb koos intressidega tasuda 13. septembriks. Pank küsib pangalaenult intressi 16,25%. Milliseks kujuneks laenuintressi summa, kui kasutatakse lihtaega (30/360) või eksaktset intressimäära (tegelik/360). Oletame nüüd, et ettevõttel on intresside tasumiseks vaid 1800 krooni, mis päeval peaks siis
...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
Makse suuruse leidmiseks kasutame funktsiooni PMT Rahanduse kategooriast 2. Lapse koolitamiseks ülikoolis kulub 4000 eurot. Eeldatavasti läheb seda summat tarvis 15 aasta pärast Võimalik on sõlmida lastekindlustusleping, mis kogub kasumiosalust 2,5% aastas. Kui palju tuleks iga kuu lõpul sisse maksta, et 15. aasta pärast oleks see summa olemas? 3. Soovite koguda raha auto ostmiseks. Selleks hoiustate viie aasta jooksul iga aasta lõpus 15000, kusjuures hoiuselt makstav intressimäär on 6%. Leidke, kui palju koguneb teie hoiuarvele perioodi lõpuks. Annuiteedi nüüdisväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame PV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. 3 aasta jooksul tuleb teil maksta iga aasta lõpus 2000 eurot. Mis on selle väärtus, kui intressimäär on 10% aastas? Kui maksed sooritatakse perioodi lõpus, on tegemist hariliku annuiteediga (tavaannuiteet), kui
(rate) - intressimäär Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille PMT, makseomafinantseering - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. TYPE Kui suur summa , tüüp tulebmille - intervall, igaskohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpus, 1 perioodi algus kuus tagasi maksta? Kui suur on laenu kestuse ajal makstud kogusumma
pensionikindlustus 5240 1700 52 105 3383 (kr) 4) Kui suur on tulumaks? 0,24 · 3382,8 = 811,92 812 (kr) 5) Kui suur on netopalk? Netopalk = brutopalk töötuskindlustus pensionikindlustus tulumaks 5240 52 105 812 = 4271 (kr) Vastus. Töötaja saab palgapäeval kätte 4271 krooni (netopalk). Intressid Intress on tasu raha kasutamise eest. Kui me pangas raha hoiustame, maksab pank meile intresse. Kui me pangast raha laename, peame maksma pangale intresse. Intresse maksame rahas. Intressi suurus sõltub kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär on protsentides laenusummast tavaliselt 1 aasta kohta. Sellisel juhul näitab intressimäär, mitu protsenti laenusummast aasta jooksul laenule lisandub. 6 6. klassis kasutame ülesannete lahendamisel lihtintressi, st eelmise aasta intressi uue aasta intresside arvutamisel ei arvesta. Näide 1.
- intressimäär (rate) Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille omafinantseering PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. Kui suur TYPEsumma , tüüptuleb igasmille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpus, 1 perioodi - intervall, kuus tagasi maksta? Kui suur on laenu kestuse ajal makstud kogusumma (kuumakse*ajaperiood) ja laenuintresside kogusumma (kogusumma+laen)? 4
PV 55000 RATE 0.762% NPER 240 PMT -500 FV 0 TYPE 0 Lehekülg 1 Rahandus NB! Intressimäära ja perioodide juures tuleb tähele panna järgmist: - kui tehakse sissemakseid iga kuu näiteks nelja aasta jooksul ja intress on 12%, siis tuleb perioodiks arvestada 4*12 ning intressimääraks 12%/12. - kui tehakse sissemakseid aastas korra nelja aasta jooksul ja intress on 12%, siis tuleb perioodiks arvestada 4 ja intressimääraks 12% pp, 1 perioodi NB! Kõik kättesaadavad summad on positiivsed, väljaantavad aga negatiivsed. Algkapitali leidmine
intressimäära NÄIDE: Investeering 100 000, periood on 5a ja intressimäär 10% 100 0001,6105 (tabelist A1)=161 050 Intressiarvutamine võib toimuda sagedamini kui kord aastas. nm i TV n=PV (1+ ) m intressimäär jagada kordade arvuga aastas NÄIDE: Firmal on võimalus 100 000 hoiustada pangas A intressimääraga 10 %, mida arvutatakse kord aastas. Teine võimalus on pank B, kus intress on 10%, mida arvutatakse poolaastate kaupa. Kumba panka on kasulikum raha paigutada? A- 100 0001,1000 =110 000 0,1 B- 100 000(1+ 2 )12 = 110 250 Intressimäär võib olla nominaalne või reaalne e. tegelik e. aasta intressimäär (AIM) Nominaalne lepitakse kokku tehingu sõlmimisel, reaalne võib erineda nominaalsest määrast sõltuvalt intresside arvutamise sagedusest. i m AIM =(1+ ) -1 m NÄIDE
Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta igas kvartalis säästma, et küsimuses A leitud summa pensionilemineku hetkeks koguda? Lahendus: Kõigepealt leiame, kui suur peaks meil olema kogutud summa pensionile mineku hetkeks. Selleks kasutame annuiteedi nüüdisväärtust ning seda et soovitav pension oleks 75%x12 000 = 9 000kr.
PV, praegune_väärt - algkapital (present value) NB! Intressimäära ja perioodide juures tuleb tähele pa FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) - kui tehakse sissemakseid iga kuu näiteks nelja aas RATE, määr - intressimäär (rate) 12%, siis tuleb perioodiks arvestada 4*12 ning intress NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) - kui tehakse sissemakseid aastas korra nelja aasta PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) siis tuleb perioodiks arvestada 4 ja intressimääraks 1 TYPE , tüüp- intervall, mille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpp, 1 perioodi algus) NB
väärtuse teada saamiseks tuleb läbi viia väärtuse hindamine. Ajalugu: John Newton’i liitintressi teooria, Edmund Halley’ nüüdisväärtuste tabel, John Smart’i osamaksete tabelikogumik, Richard Parry raha ajaväärtuste tabelite raamat. William Inwood’i tabelid, Alfred Marshall’i väärtuse hindamise valem, Irving Fisher’i intressiteooria, L.W.Ellwood’i tabelid-väärtuste hindamise meetodid ja tabelid. RAHA AJAVÄÄRTUS Mõisted: Lihtintress (simple interest) – intress, mida arvutatakse igal järgneval perioodil ainult algsest põhisummast. Liitintress (compound interest) – intress, mida arvutatakse põhisummalt ning sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) – olevikus (praegusel ajahetkel) liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Nüüdisväärtus (present value) – tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu, kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna.
Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu
Laenate 50 000 EUR aastaintressiga 9% ja vahetate selle No Investeerite selle 1-ks aastaks Norra võlakirjadesse intressmääraga 7%- Kasutate katteta intressiarbit Milline on Teie kasum /kahjum tehingult(EUR),kui 1 aasta pärast on valuutakurss 8 NOK/EUR? Milline on Teie kasum /kahjum sellelt tehingult(EUR),kui 1 aasta pärast on valuutakurss 7,6 NOK/EUR? Minu lahendus ????? Laen 50,000 EUR aasta intress 9% 4,500 EUR 1euro= 7,8 NOK 425,100 NOK Intresmäär 7% ???? 454,857 NOK 1euro= 8 NOK 56,857 EUR KASUM-> 2,357 EUR 1euro= 7,6 NOK 59850 EUR
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaatab tulevikku, prognoosib tuleviku sündmu
323 · esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmanda 1 1300 2.0% 26 2 1326 1.5% 19.89 3 1345.89 0.5% 6.72945 Kolmanda aasta lõpuks 1352.619 · aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? Aasta summa intress 0 1300 1 1326 2 2 1345.89 1.5 3 1352.619 0.5 Inflatsioonimäär 1.04% mise tingimuste puhul: s toimub aasta lõpus; pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; eisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised varia Variant 1
Mõtle valem! mitu päeva vana sa Kasuta funktsioone Ülesanne 3 oled Vorminda eelmise tabeli päise rida 2 realiseks tekstiks, kusjuures sõnad päevades ja täisaastates on väiksem kirjasuurus Ülesanne 4 Leia mitu tööpäeva on jäänud kuu lõpuni (kasuta fn-i Networkdays ja eelpool olevaid kuupäevi)? Leia mitu tööpäeva on jäänud aasta lõpuni? Leia mis kuupäev on tänasest 24 tööpäeva pärast ning mis kuupäev oli 43 tööpäeva tagasi (fn Workday)? Ülesanne 5 Teisenda ühe aasta kuupäevad vahemikku 0 kuni1 (kasuta fn-i Yearfrac) minda erinevalt: , kuu ja nädalapäeva nimi ja nädala number,
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "FINANTSARVESTUS" ÄRIPLAAN Koostajad: Sten Lepamaa Gert Sarapuu Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu kirjeldus 5
hinnataseme stabiilsus Sõltuv väikeriik Tänapäeva piirideta finantsurgude ja kiiresti kasvava väliskaubandusliku läbikäimise tingimustes ei ole üksikul väikeriigil võimalik oma hinnataset ning selle muutusi ülejäänud maailma ja eelkõige oma väliskaubanduspartnerite hindadest suvakohaselt isoleerida. Keskpanga reguleerimisvõimalus Keskpank püüab soovitud vahetuskursi taset või selle kõikumisvahemikku hoida ennekõike lühiajaliste intresside suunamise abil. Nii toimib vahetuskurssi jälgiv keskpank juhul, kui ei ole tegemist valuutakomiteega Valuutakomitee süsteem Valuutakomitee süsteemi rakendamine on vahetuskursi stabiilsust taotleva rahapoliitika erijuhtum. Valuutakomitee süsteem erineb tavapärasest seotud vahetuskursiga rahapoliitikast selles, et keskpank annab kindlaksmääratud vahetuskursile eelkõige sularaha, kuid tihti ka kogu baasraha (s.o. valuutakomitee, keskpanga kõigi kohustuste) suhtes otsese garantii.
12.1978 12 Pets Tamm 36603187894 18.03.1966 3 Juts Paju 35511114578 11.11.1955 11 Riin Klütze 44406087896 8.06.1944 6 Inks Vaher 48011259512 25.11.1980 11 Ülesanne 3 Vorminda eelmise tabeli päise rida 2 realiseks tekstiks, kusjuures kõik teise rea tekstid on väiksema kirjasuurusega. Ülesanne 4 Leia mitu tööpäeva on jäänud kuu lõpuni (kasuta fn-i Networkdays ja eelpool olevaid kuupäevi)? 30.11.2010 -542 Leia mitu tööpäeva on jäänud aasta lõpuni? 31.12.2010 -519 Leia mis kuupäev on tänasest 24 tööpäeva pärast ning mis kuupäev oli 43 tööpäeva tagasi (fn Workday)? 24 29.01.2013 -43 26.10.2012 Ülesanne 5
Rahavood ajas · Kaks sama suurt, kuid erinevatel ajahetkedel toimuvat rahavoogu ei ole võrdsed · Erinevatel ajahetkedel toimuvaid rahavooge saab võrdustada, kui neid korrigeerida intressiga · Intressi nimetatakse ka raha ajaväärtuseks. © Robert Kitt Mõisted intressiarvutuses · Põhiosa (principal) on summa, millele arvutatakse intresse. Üldreeglina on see ka investeeritav summa · Intress (interest) on tasu raha kasutamise eest ehk summa, mida teenib põhiosa · Intressimäär (interest rate) on suhtarv (protsent), mis näitab kui palju teenib ajaühikus (peaaegu alati 1 aasta) 1 rahaühik © Robert Kitt Mõisted võlakirjadega · Kupong (Coupon) võlakirja intress. Nimetatakse kupongiks, kuna vanasti olid paberist võlakirjad, kust sai intresse ära rebida · Mantel põhiosa. Kui kupongid olid
Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga
Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu
metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti konkurentsitingimustest ja ka sellest, et mõnikord ei soovita laenukoormust suurendada. 3 4 Debitoorse võlgnevuse süvaanalüüsiks tuleks teha veel mõningad arvutused
..." (What if analysis). Simuleerimismudeleid kasutatakse, kui optimeerimismudeleid pole võimalik konstrueerida. Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. NÄIDE 1.1. Lõppkapitali arvutamise mudel Härral X on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta pärast. kui aastane intress on 9%? Võtame kasutusele järgmised tähistused Seos lõppkapitali arvutamiseks algkapital K0 ' 12 000 kr K1 ' K0 % r K0 ' K0 (1%r) aastaintresss r ' 9 % lõppkapital K1' ? Leiame lõppkapitali väärtuse K1 ' 12000 (1 % 0,09) ' 12000 @ 1,09 ' 13080
toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud
aga krediidikulukust arvutatakse aasta baasil. Kui kaheks nädalaks 50 euro laenamisel 2 „Tarbimise finantseerimise problemaatikast“ – Swedbank, august 2013, ettekande slaidid 3 http://www.ptac.gov.lv/upload/2013_parskats_par_nebanku_kredit_sekt_1_01_2013_-30_06_2013.pdf, lk. 10 4 tuleb tagasi maksta 58 eurot, on kahe nädala intress 16%, aga aasta peale arvestatuna (52 nädalat) 416%. 1.4. Turu koosseis, äritegevuse tasuvus Laenuturu reguleerimata osas tegutseb üle 100 ettevõtte ning nende arv kasvab. Kasvu üheks põhjuseks on eriti viimasel ajal märgatav trend, et teistest Euroopa Liikmesriikidest tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad
NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen..................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
