Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üldnõuded katusele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pleki, laudis, räästa, plekk, kinnitus, laudise, tuulutus, kirjeldatu, katusekatte, rannila, lameõmblus, 300mm, torude, püst, katusekate, seletuskirja, tihendamiseks, ulatuma, 50mm, koonus, saematerjal, projektis, projekteerija, ryl2000, viimistlus, lumekoormuse, roovitus, linti, lüüakse, kohtadesse, katust, teostaja, klambrid, sõlmedmuud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire
o kandvad jäigastavad seinad o mittekandvad jäigastavad seinad Sandwich-välisseina välispinna viimistlusvõimalused on järgmised: sile vormipind, harjapind, värvitud pind, pesubetoonpind, klinkerplaatpind, tellisplaatpind, lihvitud mosaiikbetoonpind, klombitud pind ja looduskivipind. Elementide maksimaalsed mõõdud on: = pikkus 12000 mm = kõrgus 3800 mm = max paksus 380 mm. Paneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst- ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelidevahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorukesed 10 mm (joonis 3.15). 35 Vuugid hermetiseeritakse poorkummist tihendiga ja elastse vuugitäitega (joonis 3.16). Joonis 3.16. Välisseinapaneelide omavaheline ankurdamine ja vuugi
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind Katusekate on pintarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara. Katusekate peab oleam kinnitatud alusele nii, et alus võimalik liikumised, tuul või jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus, mille katusekalle rõhtpinnas uhtes on > 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle r]htpinna suhtes on alla 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. Ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80 Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks Pööratus katus on katuslagi, mille soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata
soojustada. Tänapäeval ehitatakse rõhtpalkseinu masintöötluse teel, talviseks kasutamiseks tehakse maja topeltseintega. Sel juhul piisab, kui prussidest seinte paksus on 6 ... 10 cm. Kahe seina vahe täidetakse mineraalvillaga paksusega mitte vähem kui 10 cm, sellise seina soojajuhtivus võib olla vähem kui 0,3 W/m2 0K. Traditsioonilised puitsõrestikseinad Need on ehitatud prussidest 5 x 15 või 5 x 20 cm postide vahega 75 ... 100 cm. Mõlemale poole naelutati laudis, mille vahe täideti termoliidiga. Tuuletõkkeks kasutati ehituspappi ja aurutõkkeks tõrvapappi. Sellise seina soojajuhtivus on 15 cm paksuse termoliidikihi puhul ca 0,6 W/m2 0K, 20 cm paksuse puhul ca 0,45 W/m2 0K. Mõnikord asendati laudadest välisvooder tellisvoodriga ja sisemine laudis krohviti või kaeti puitkiud- või linaluuplaadiga. Nende seintepuuduseks on vähene sooja- ja tuulepidavus (tuuletõkke jätkude tihedust ei peetud eriti
4kg/m2). Metall-isool On 0,05-0,2 mm paksune alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeniga. On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub. Mastikskatted Kujutavad endast vedelat segu (levinuimad on kummi ja bituumeni segud), mis kantakse katuse pinnale valamise, pihustamise, võõpamise või rulliga. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta 1-3 mm paksuse katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi. Katte võib peale kanda ühes või kahes kihis. ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 94-97) 2.7 Kiudbetoon, selle omadused ja kasutamine. Kiudbetoon ehk fiiberbetoon armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine võimaldab kiud ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise
h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid. Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm) kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks. Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m.
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.3 Uuritud elamute tarindite põhiandmed. Kood Vundament Sein Põrand Katus Pööningu vahelagi Aknad Renoveerimistööd 6001 Maakivi, kõrgus Tahutud palk Lai laudis Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 klaasiga omaette Elamus vesi, kanalisatsioon, uus ahi, 20 cm laastukatus raamides puitaknad uus pliit, el.kaabeldus, duširuum
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulud
-0,4, pronks ja messing -0,26. 12.METALLIDEST EHIT.MAT.ID Valtsmetalltooted. Moodustavad suurema osa ehitusel kasut. metallmaterjalidest.Valtsitud tooted valmist. Peamiselt terastest,vähemal määral ka alum. Ja vase sulamitest.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimet. profiilideks Tähtsamad on: -ümarteras(d =5mm ja suurem) -traat(d alla 5mm) -ruut-teras -latt-teras -leht-teras(paksus 4mm ja suurem9 -plekk(paksus alla 4mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne,must või tsingitud plekk. -torud võivad olla õmblusets(peenemad),valtsõmblusega või keevisõmblusega(jämedad),mustad või tsingitud. -võrdkülgne nurkteras, -erikülgne nurkteras, -karpteras, -topelt T-teras(I-teras), -rööpad, -mitmesugused eriprofiilid(vaata õpikust lk.26) Tõmmatud toodetest -traat(läbimõõt alla 5mm),terasest,vasest,alum.st -peenemad ümarterased, -peenemad torud(teras,vask,alum.) Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist,pronksist või alum-st -kanalisatsioonitorud(malmist)
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
