Saatus viis ta Soome, kuhu ta peale I Maailmasõda alatiseks elama jäi. Ta suri Helsingis 1962. aastal ja seal kutsuti teda juba Teppo Repo. Ta sai tuntuks kui ingeri rahvapillide tegija ja mängija. Tema lugusid on avaldatud mitmel heliplaadil. Üht omapärast isurite rahvuspilli nimetas ta jalutuskepiks kävelykeppi. See oli pikk puust vilepill, mis oli pealt kasetohuga mähitud Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid http://www.fennougria.ee/?id=10528 http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Isurid http://soomeugri.weebly.com/vadjalased-ja-isurid.html http://www.folklore.ee/tagused/nr1/tonuris.htm
liiga palju olnud. Kahju on, aga see, et isurite keele sh ka rahva seis on ikka vägagi kohutav. 10 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.nationalities.ee/EST/Artiklid/soomeugri_rahvad_eestis. html 2. http://www.nommevalitsus.org/?p=7445 3. http://www.folklore.ee/tagused/nr1/tonuris.htm 4. http://www.erm.ee/?node=647 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid 6. http://www.fennougria.ee/index.php?id=10528 7. www.perepis2002.ru 8. Kurs, O. Ingeri põliselanike saatus. Akadeemia 7, 1990. 9. Öpik. E. Vadjalastest ja isuritest XVIII sajandi lõpul. Tallinn, 1970. 10. Laanest, A. Isurid ja isuri keel. Tallinn, 1964. 11
joonisele seletuskirja lõpus. Sel juhul on lameõmblus ühekordne selles osas, mis jääb püstõmbluse sisse. 4)Tihendusmaterjalid. Valtsõmbluste tihendamiseks võib kasutada spetsiaalseid tootja poolt ettenähtud tihendeid, butüülmastiksit, silindriõli või muid tihendamiseks sobivaid aineid, mis ei kuiva ega voola ning säilitavad elastsuse. Valtsõmbluste tegemisel kasutatavaid aineid käsitleb RT 28-10528. Elastsed mastiksid. Valtsõmbluste materjalid. "Rannila Klassik S" otsaserva ülekate min.300mm ulatuselt. Ülekatte tihendamiseks kasutada spetsiaalset tihenduslinti. Paigaldus ja kruvidega kinnitus vastavalt "Rannila" paigaldusjuhiste järgselt. Pleki ja puitlaudisest aluskate vahel kasutada spetsiaalset pehmet mürasummutamiseks ettenähtud linti. 5)Aluse erinõuded. Terasplekk-katuse alus tehakse kuivast saematerjalist mõõtudega 25x100mm laudadest. Parema
poolt heakskiidetud mastiksit koos poorse alusköie või lindiga, mille läbimõõt on kooskõlas vuugi laiusega. Mastiksi värvitoon sõltub hoone fassaadivärvist. Paneelide vuugid projekteeritakse ja vuugitakse vastavalt RT 82-10527 ,,Kivimaterjalidest paneelifassaadide vuugid" juhistele, vuugi laius on 20 mm. Vuukimiseks tuleb kasutada elastseid vuugisegusid. Vuukimiseks sobivate vuugisegude kvaliteedi ja kasutusomadused on toodud RT 28-10528 ,,Elastsed vuugisegud". Vuugisegule toetuspinna andmiseks kasutatakse vuugilinte. Parema nakke saavutamiseks vuugitavad pinnad krunditakse. Vuugitavad pinnad peavad olema puhtad, liikumatud, tasased ja piisavalt kuivad. Liiga kitsad vuugid laiendatakse vastavalt valitud materjalide elastsusomadustele 4.5 Välisseinapaneelid Väliseinapaneelid koosnevad kolmest kihist: betoonist väliskoor, paksusega 80 mm soojustus, paksusega 140 mm betoonist sisekoor, paksusega 180 mm
1450 10464 8/10/2009 Critical 23 1451 10466 12/25/2012 High 27 1452 10470 5/4/2012 Low 40 1453 10470 5/4/2012 Low 8 1454 10470 5/4/2012 Low 20 1455 10470 5/4/2012 Critical 35 1456 10498 10/23/2010 Low 47 1457 10499 11/16/2010 Not Specified 29 1458 10502 5/14/2010 Not Specified 33 1459 10502 5/14/2010 Not Specified 36 1460 10528 9/13/2009 Medium 47 1461 10530 1/27/2009 Medium 4 1462 10535 5/27/2011 Low 25 1463 10535 5/27/2011 Low 46 1464 10562 11/11/2009 Not Specified 10 1465 10563 9/29/2010 Critical 38 1466 10563 9/29/2010 Critical 50 1467 10567 3/29/2012 High 10 1468 10593 2/12/2012 High 27 1469 10593 2/12/2012 High 26 1470 10624 12/20/2009 Critical 23
annaabi.ee 
