Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ulatuvad" - 1847 õppematerjali

Hääleliigid ja nende esitajad
9
odt

Hääleliigid ja nende esitajad

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Andri Suga Referaat ,,Hääleliigid ja nende esitajad" MERLE ADELMAN Tallinn 2009 SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................................. 3 Metsosopran ...................................................................................................................................... 3 Koloratuursopran ............................................................................................................................. 4 Margarita Voites ................................................................................................................................ 4 Miliza Korjus ..........................................................................

Muusika → Muusika
12 allalaadimist
Religioonid-Budism
34
ppt

Religioonid, Budism

Religiooni iseloomustus  Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a.  Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti.  Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee.  8 osaline tee: 1

Teoloogia → Budism
32 allalaadimist
Norra - lühireferaat
5
doc

Norra - lühireferaat

PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on

Geograafia → Geoloogia
21 allalaadimist
Kes oma üleastumisi varjab-ei jõua sihile
2
docx

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile.

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile Piibel ütleb: „Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!" See on suur ja lihtne tõde, kuid ometi nii raske õppida! Küll on raske tunnistada end süüdi pattudes, halbades tegudes, eksimustes. Tavaliselt püüab inimene neid varjata, kinni katta, maha salata, seda isegi valetades – tehes sellega uue vea. Nii viib üks eksimus teiseni ja varsti ulatuvad need juba üle pea, kui nendega midagi ette ei võeta. Praktika näitab, et ka paadunud patune on alustanud oma langemist mõne pisieksimusega. Edasi sõltub juba kõik inimese hoiakust ehk suhtumisest sellesse eksimusse. Ta ei taha tunnistada, et ta on vigu teinud; ta ei taha olla teiste ees patune. Inimene tahab näida õigena, ja ta püüab seda saavutada läbi vigade varjamise. Aga Pühakiri hoiatab: "Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile!" See on karm

Filosoofia → Filosoofia
3 allalaadimist
Sahara kõrb
26
pptx

Sahara kõrb

MULLAD  Liivakõrb, mulda ei esine.  Palju kruusa ja klibuvälju e. regid.  Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS  Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud.  Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike.  Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust.  Õitsevad ning viljuvad väga kiiresti  Pikad juured, mis ulatuvad sügavale. SAKSAUULIPUU E DATLIPALM KASAHSTANI KAKTUS TAIMED LOOMADE KOHASTUMUS  Suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks.  Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest.  Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest.  Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest.

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
LOODUSLIKUD EELDUSED
4
docx

LOODUSLIKUD EELDUSED

liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood on pikk, mis võimaldab ligikaudu 3-4 saaki aastas,aga kui ei ole, siis tekib sageli ikaldusi, mis taksistab põllumajandust Etioopias. Max temperatuurid Eestis on tavaliselt ligikaudu +24 kraadi. Etioopias max temperatuurid ulatuvad üle +30 kraadi ja tihti maksimum temperatuur võib olla üle +40. Eesti pinnamood on üpriski tasane ja kõrgusvahed on väikesed, mis tähendab seda, et põlde on lihtne rajada. Etioopia paikneb Aafrika laamal. Maastik koosneb peamiselt mägismaas. Mägismaal on platoosid ja kiltmaid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. See tähendab seda, et suuri põlde on üpriski keeruline rajada. Eesti mullad on üpriski viljakad, põhjakiviks on lubjakivi. Tihti on Eesti mullad väga kivised,

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Mullad
30
ppt

Mullad

orgaanilised ained. • Tekivad org. ained. • Org. ained satuvad mulda. Ava http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal • Sellel leheküljel näed erinevaid mullaprofiile (läbilõikeid mullast). • Kopeeri järgnevatele slaididele vabal valikul mullaprofiile. • Igale pildile kirjuta juurde: – Mulla nimetus – Mitut kihti (mullahorisonti) sa näed – Mis värvi need kihid on – Millisesse kihti ulatuvad taimede juured – Mille poolest on see pilt või mullakihid erilised või põnevad või omapärased 1) HUUMUS HORISONT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄIKSEL MÄÄRAL VÄLJAUHTE HORISONT 4) ALUSKIVIM MA NÄEN PILDIL 4 HORISONTI MA ARVAN, ET JUURED ULATUVAD SISSEUHTEHORISONTI SEE PILT EI OLE TEISTSUGUNE VÕI PÕNEV. 1) HUUMUSKIHT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄLJAUHTE KIHT 4) SISSEUHTE HORISONT? Ma näen sellel pildil 4/5 mullahorisonti. See kolmas

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED
43
doc

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED

lineaalne, kilpjas, südajas, pügaldunud tipuga 54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart 55. kõrrelised Kõrvakestega rootsutu leht kõrvakesed - vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehe alusel 56. 57. ädalalill ROODUMINE sulgroodne 58. rööproodne 59. sõrmroodne 60. kaarroodne 61. LEHE LÕHESTUMINE sulgjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu keskrooni 62. sõrmjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu aluseni 63. sulglõhine - sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 64. sõrmlõhine -- sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 65. sulghõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 67. sõrmhõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest 68. LEHE TIPP 69. terav 70. teritunud 71. ümar 72

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
73 allalaadimist
Millised on peamised veebilehtede trendid
8
docx

Millised on peamised veebilehtede trendid?

Millised on peamised veebilehtede trendid? Veebidisain on kiiresti liikuv ja muutuv tööstus, kus trendid tulevad ja lähevad. Samas kasutavad disainerid ka trende, mis ulatuvad mitmete aastate taha. Alati ei ole vajalik hakata leiutama jalgratast uuesti. Üheks näiteks võiks siinkohal tuua login mudeli. Login mudel jääb login mudeliks ning siin jääb innovatsioonile vähe ruumi. UI mustrid peaksid läbi sujuva kogemuse kasutajaid suunama, mistõttu on veel palju, millega disainerid peavad vaeva nägema, et saavutada täiuslik kasutajakogemus. Kasutajakogemused ongi määravaks, kuhu

Muu → Graafiline disain
10 allalaadimist
BOTANIKA KT-MATERJAL
2
docx

BOTANIKA KT. MATERJAL

· Teritunud: järsult ahenenud. · Ogatipp: väikest oga kandev lehetipp. · Ümar: kumera piirjoonega lehetipp · Tömp: peaaegu lame lehetipp. · Pügaldunud: väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus: · Ümardunud alusega lehed. · Südaja alusega lehed. · Kiilja alusega lehed. · Lakuva alusega leht jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Väljalõigetega lehed: · Hõlmine leht: väljalõiked ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest. (sulghõlmine, sõrmhõlmine ) · Lõhine leht- väljalõiked ulatuvad kuni 2/3 poole lehelaba laiusest. · Jagune leht: väljalõiked ulatuvad üle 2/3 poole lehelaba laiusest, mõnikord peaaegu keskrooni. · Kanneljas leht: Suurema tippuosaga sulgjalt jagunenud leht. Liitlehed: · Msõrmjad liitlehed kinnituvad lehekesed kiirjalt leherootsu tipule.

Bioloogia → Botaanika
10 allalaadimist
Kunsti liigid
1
odt

Kunsti liigid

1.monumentaal maalid e.lae-ja seinamaalid 2.tahvel maalid 3.miniatuurmaalid e.medaljonimaalid 2)SKULPTUUR Skulptuur on kujutava kunsti haru,mis püüab mingist kõvast materjalist edasi anda eseme ruumilist kuju.Skulptuuril on olemas kõrgus,laius ja sügavus. Skulptuure jaotatakse: 1.ümar skulptuurid e.vaadeldav igast küljest. 2.reljeefsed skulptuurid,toetuvad mingile kindlale pinnale ja on vaadeldavad ainult ühest küljest. Reljeefsed jagunevad kõrgreljeefsed,mis ulatuvad pinnast küllaltki välja,madalreljeefsed ulatuvad pinnast natuke välja.Sülendreljeefsed on süvendatud pinnasesse. Skulptuurid jagunevad suuruse järgi: 1.monumentaalsed skulptuurid.Suured ja seotud kindla kohaga. 2.vabaplastika-ei ole eriti suured ega seotud kindla kohaga. 3.pisiplastika-väikesed kaasaskantavad skulptuurid. 3)GRAAFIKA On kujutava kunsti kõige noorem haru.Graafika on paberile trükitud pilt.Graafika põhiliseks väljendusvahendiks on must ja valge värv,punktid ja jooned

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
60 allalaadimist
Kõrbe slideshow
12
ppt

Kõrbe slideshow

· Kõrbetes valitsevad kuivad idatuuled LOOMAD · Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. · Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. · Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed, vöötoravad, koiotid, mägrad, mitmeid närilisi, roomajaid ja linde. TAIMED · Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks · Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks · Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Laelatu puisniit
24
pptx

Laelatu puisniit

 546 liiki soontaimi  107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda  35 liiki maismaatigusid  60 liiki pesitsevaid linde  2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest  Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike.  Niidul puuduvad dominantliigid.  76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused  Lubjarikkad mullad  Asub õhukese pinnakattega paekõvikul.  Rohttaimede juured ulatuvad aluskivimisse.  Tänu puudele on niiskusrežiim stabiilsem, temperatuur kõigub vähem ja tuul on nõrgem.  Sellistes oludes ulatuvad aluskivimini nii rohttaimede kui ka sügavama juurestikuga puittaimede juured, millega seotud risosfäär lahustab kivimeid, muutes toitained taimedele kättesaadavaks. Koosluse püsimajäämine  Et kooslus püsiks ka tulevikus tervena, on selle taimedel mullast vaja saada piisavalt vajalikke toitaineid.

Loodus → Keskkond
23 allalaadimist
Õppimiseks geograafia kontrolltööks
1
doc

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

Elustik ­ niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik ­ kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus ­ sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus ­ kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand ­ merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ­ ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand ­ palju rändrahne. Liivarand ­ ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand ­ peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. 4)Jõelangus. Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest

Geograafia → Geograafia
114 allalaadimist
Rünk saju pilved-Cumulus
2
docx

Rünk(saju)pilved (Cumulus)

Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki.  Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks

Füüsika → Alalisvool
1 allalaadimist
Mehhiko muusika
14
pptx

Mehhiko muusika

· ½ või ¾ taktimõõdust · https://www.youtube.com/watch?v=8mgHJh8WahE MARIACHI · Ansambel mis koosneb kitarrist, vihueelast (kitarritaoline keelpill), guitarronist (suur mehhiko kitarr), viiulitest ja trompetitest · Esitavad Rancherat, Corridot, polkat ja teisi muusika liike · Ansambel koosneb viiest või enamast liikmest kes kannavad charro kostüüme · https://www.youtube.com/watch?v=h9KQbbheFcM VIHUEELA MARIACHI BÄND MEHHIKO RAHVATANTS · Juured ulatuvad Aafrikasse ja Euroopasse · Kindlam stiil kujunes välja 1750. aastatel ja seda tantsis ühiskonna madalam klass · Iseseisvus sõja ajal kasvas tantsu populaarsus · Tantsitakse pikkadest seelikutes · Mehhikos on tuntud ka rituaalsed tantsud (mõned ulatuvad isegi maiade aega) · https://www.youtube.com/watch?v=EBmLLskFGpA HUVITAVAD FAKTID MEHHIKO KOHTA · Mehhikost on pärit shokolaad, chilli ja mais · Umbes 60% Mehhiko rahvusest on India-Hispaanlased, 30% indialased

Muusika → Rahvaste muusika
8 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia
1
doc

Eesti loodusgeograafia

Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4. Kõrgustikud pinnavormide kogum, kus absoluut kõrgused ulatuvad kuni 100meetrini. Ümbruskonnast kõrgemad alad. Lavamaad 3070 meetrini ulatuvad ümbrusest kõrgemad tasandikud. Madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud mis on olnud pikka aega vee all. Nõod ja orundid paiknevad kõrgustike vahel. 5. Kõrg ja madaleesti erinevus kõrgEesti vabanes jää ja vee survest varem kui madaleesti, madaleesti oli pikka aega veega kaetud. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid

Geograafia → Geograafia
101 allalaadimist
Mälk-Gailit-Vallak
1
doc

Mälk, Gailit, Vallak

Olulisemad teosed: "Ekke Moor","Toomas Nipernaadi","Leegitsev süda","Kas mäletad mu arm?". "Toomas Nipernaadi" - Gailiti tähtteos. Koosneb 7'st peategelase kaudu ühendatud novellist.Nipernaadi elab oma unistustes, tal pole mingeid kohustusi, on kui vabaduse elav sümbol, ta eitab elurutiini ja kohustusi, iialgi ei saaks temast korralikku talupidajat. Lugude pinge ja põnevus tekib ebakõlast tegelikkuse ja Nipernaadi unistuste maailma vahel. "Ekke Moor" - Nipernaadi teisik, rännakud ulatuvad kaugemale ja kestavad kauem kui ühe suve, ulatuvad kaugemale isegi Lapimaale välja . Nagu Nipernaadi on ka Ekke Moor pidevas liikumises ja vaba hing, kes ei lase ennast siduda. Ekke jaoks on olemas vaid ränduri elu. Peet Vallak - Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor. 1925a. avaldas Vallak oma novellidest 2 kogumikku "Must rist" ja Epp Pillapardi Punjaba potitehas",järgmisel aastal "Ajude mäss". Kõiki kolme ühendab inimsuhteid pingestavate vastuolude ja

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
MERIKAPSAS
12
doc

MERIKAPSAS

Referaat MERIKAPSAS SISUKORD : 1. Sissejuhatus 2. Kirjeldus 3. Levik , elupaik 4. Toitumine 5. Areng 6. Ohustatus ja kaitse 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 9. Pildid · SISSEJUHATUS Merikapsas (Crambe maritima) on rannikutaim, mis kuulub ristõieliste sugukonda nagu tavaline peakapsaski. Ta kasvab kuivadel klibustel ja liivastel rannavallidel natuke veepiirist ülalpool. Taime jämedad lihakad juured ulatuvad aga sügavale, soolase vee piirkonda. · KIRJELDUS Ära tunda pole aga teda ilmselt kellelgi keeruline. Üldkujult meenutab ta kapsast, kes elab teisel aastal ja kasvatab parajasti seemneid. Tal on küllaltki tihe suur kobarõisik, milles on lugematul arvul valgeid õisi. Kuid peamine, mis teeb ta sarnaseks ka peakapsaga on lõhna ja maitse kõrval lahtede värvus. Merikapsa lehed on täiesti sinakashallid. Huvitav on ka see, et

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Venezuela referaat
4
docx

Venezuela referaat

Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna ­ Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ­ ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Venezuela kliima on piirkonniti erinev, sõltudes enamasti koha kõrgusest: tasandikud ulatuvad troopikasse, aastaringi on kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima. Mäestikes on

Keeled → Hispaania keel
13 allalaadimist
Seedesüsteem
4
docx

Seedesüsteem

sünteesita · Email katab dentiini ainult hamba krooni osas; hamba juure osas katab dentiini tsement Vallpapill Vallpapill papilla vallata Harilikult 8-12 tükki reas vahetult piirivao (sulcus terminalis) ees Suurimad papillid, mis on kraavi ja madala valliga ümbritsetud Vallikraavi piiravas epiteelis leidub rohkesti maitsmispungi Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad kraavi põhja Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega Tüüp III ­ retseptor-rakud basaalrakud Seedetrakti ehitus · Seedetrakt söögitorust kuni pärasooleni on torujas kanal, mille sein koosneb kolmest kestast · Limaskest (tunica mucosa) katteepiteel proopria limaskesta lihaskiht submukoosa

Meditsiin → Füsioloogia
27 allalaadimist
Dendroloogia - okaspuud
5
docx

Dendroloogia - okaspuud

õhulõheribad ka peamisel küljel, eriti tipuosas. Paljudel liikidel on okkad kammitud kahele poole võrset, et paremini päikesevalgust neelata. Täisvalguses võivad okkad olla ka ülespoole kaardnud või asuvad harjasjalt. Võrsed ruljad, siledad, liigiti karvased või paljad. Võra ­ tihe, kitsas- kuni laikoonusjas, korrapäraselt pakevate oksaega. Võratipp vägaterav. Võra on tihe varjutaluvate liikidel. Mõnedel liikidel ulatuvad võraoksad maapinnani. Koor ­ õhuke ja sile, rohkete vaigumuhkudega, vanades vähe lõhenev või pakseneb vanemas eas tunduvalt ja lõheneb. Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta. Käbid ­ täiskasvanult ovaalsed või silinderjad, püstised, valmivad tolmlemisaasta sügiseks. Pikkus sõltuvalt liigist 5..30cm. käbisoomused pudenevad koos seemnetega ning varisevad. Pule jäävad aastateks

Metsandus → Dendroloogia
58 allalaadimist
Masinpinkide tehnoloogiline praak
6
doc

Masinpinkide tehnoloogiline praak

tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnaga. Saehammaste profiil ei vasta saagimise suunale 4. Rebestused toorikute otspinnal. ja puiduliigile. Saehambad on nürid. Liiga suur ettenihke kiirus. Saekettad ei ole paraleelsed Tehnoloogiline praak höövelpinkidele. ettenihke suunaga. Rihthöövelpingid Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest 1. Töödeldav pind ei ole sirge. poolest kõrgemale. Höövelnoad ei ole paralleelsed töölaua 2. Töödeldav pindon tiiviklik. pinnaga. Juhtlatt ei ole töödeldava pinnaga risti. 3. Tooriku baasserv ei ole risti baasküljega. Liiga suur ettenihke kiirus. Höövelnoad 4

Masinaehitus → Masinaelemendid
31 allalaadimist
Geograafia konspekt
2
doc

Geograafia konspekt

Platvorm ­ suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp ­ aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen ­ mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg ­ vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud ­ mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised ­ kunagiste organismide kivistunud jäänused.

Geograafia → Geograafia
102 allalaadimist
Hiiglaste tee lühireferaat
3
doc

Hiiglaste tee lühireferaat

Samasugusest voolavast laavast tekkinud basalti tuntakse ka mujal-Deccan Traps Indias andis välja 700 000 km(kuubis) laavat ajavahemikus 60-40 miljonit aastat tagasi. Iga kuum vedelik tõmbub jahtudes kokku ja sulanud laava pole erand. Kui laava lõpuks jahtudes kristalliseerub, murdub ta korrapärase mustrina, tavaliselt kuusnurkadeks, mis on sarnased kuumal suvepäeval kuivanud mudalompide põhjas tekkivate pragudega. märkimisväärne erinevus laava hangumise puhul on see, et praod ulatuvad kihis ülevalt alla põhjani välja. Tulemuseks on eriline kogum basaltsammastest, mis asetsevad imetillukeste vahedega tihedalt üksteise kõrval. Geoloogid kutsuvad neid pragusid "vuukideks" ja tervikus "sammasbasaldiks", Samba laius on tavaliselt ca 46 cm, kuid tuntakse ka suuremaid ja väiksemaid sambaid. Hiiglaste tee on selle unikaalse nähtuse suurepärane näide ning suur sillutis on tõepoolest hiiglasele vastav.

Geograafia → Geograafia
50 allalaadimist
Mink
6
pptx

Mink

Mink Välimus Mingi kasukas on tume must ja tal on varvaste vahel ujulestad. Mingid ulatuvad tavaliselt kuni 45-e cm pikkuseni. Emane mink on 0,4-1,2 kg raske. Isane mink on 0,5-2,3 kg raske. Päritolu Mink on originaalselt Ameerikast. Mink on tulnud Ameerikast puuriloomana. Eestisse on mink jõudnud 1938 a. Elu koht Mink elab jõgede ja ojade ääres. Söök Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid Sigimine

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Kehaosade külmumine ja kuumenemine-tagajärjed
20
pptx

Kehaosade külmumine ja kuumenemine, tagajärjed

kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja või magusat vedelikku. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. Paikne ja üldine külmumine Kui pakase käes viibitakse kaua või on selle madala temperatuuri jaoks liiga vähe riideid seljas, siis on kaks võimalust külmuda: paikne või üldine. Paikne külmumine Võivad ära külmuda riietest välja ulatuvad kehaosad, kõige sagedamini need, kus on vähe nahaalust rasvkude, näiteks kõrvad või nina, kergesti külmuvad ka varbad ja sõrmed. Paikse külmumise korral võib juba külma käes viibides tunda ohustatud kehaosas näpistavat valu. Sooja ruumi jõudes on kaks võimalust: hullemal juhul jääb külmunud kehaosa valgeks ja tundetuks. Teisel, paremal juhul, muutub kehaosa sooja kätte minnes punaseks ja läheb paiste, hakkab valutama, siis on näha, et verevarustus on

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Klassitsim ja romantism
2
doc

Klassitsim ja romantism

sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid

Kultuur-Kunst → Kunst
26 allalaadimist
Okasnahksed
6
doc

Okasnahksed

Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanust meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. MERISIILIKUD (ECHINOIDEA) Välimus. Enamik merisiilikuid on poolkera kujulised. Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada. Liikumine. Läbi skeletiavade ulatuvad välja meresiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab ta nii jalakesi kui keha alumisel poolel asuvaid okkaid. Toitumine. Ka merisiilikutel asub suu keha alumisel poolel, vastu merepõhja. Toituvad taimedest ja merepõhja vetikatest, mida tükeldavad suurte viieosaliste lõugadega. Paljunemine. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt. Moonde ajaks laskuvad nad merepõhja. MERIPURAD (OPHIUROIDEA) Välimus.

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Mulla kujunemise lugu
3
doc

Mulla kujunemise lugu

A-horisont on ülaltpoolt teine horisont: ta paikneb O-horisondi all. A-horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. A- horisondis toimub enamus pinnase bioloogilisest aktiivsusest. A-horisondi paksus sõltub tugevalt piirkonnast. Tavaliselt on see 2­8 cm, kuid mustmullapiirkonnas võib see küündida poole meetri ja isegi enamani. Enamik taimejuuri paikneb A-horisondis ja hangib just sealt toitained. Suurte taimede juured ulatuvad harilikult sügavamale, sest pakuvad kaitset väljakitkumise ja ümberpuhumise vastu. c-horisont ehk lähtekivim on mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb jalaskub järjest sügavamale. aluskivim ehk gleidtunud lähtekivim. Seal on õhupuudus, redutseerimine. Ühesõnaga on mullateke pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus.

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Hüdrosfäär
12
pdf

Hüdrosfäär

 merejää,  taimed,  inimtegevus  Lained tekivad:  tuule  maavärina või vulkaanipurske,  tõusu-mõõna  laevade liikumise tagajärjel  Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud leetseljakud või barrid  Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun  Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid  Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati  Rannikutüüp, kus kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Patsiendi nihutamine rullidega voodi peatsi suunas tõmmates tõmmates-juurdepääs voodile kahelt poolt
26
pdf

Patsiendi nihutamine rullidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt.

6.8.1. Patsiendi nihutamine rullidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rullide mõlemad servad ulatuvad välja). 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2).

Ergonoomika → Ergonoomika
10 allalaadimist
Isapoolne suguvõsa
1
docx

„Isapoolne suguvõsa“

,,Isapoolne suguvõsa" Hüpotees · Kui kaugele ulatuvad teadaolevad juured ? · Kui suureks paisub isapoolse suguvõsa puu ? Eesmärgiks on anda ülevaade minu isapoolsest sugupuust, analüüsida ning tuua välja eripärasused. Teoreetilises osas kavatsen rääkida genealoogiast: · toon välja selle arengu läbi ajaloo ka Eestis · erinevad andmeallikad (kirikuraamatud, hingeloendid jne.) · tänapäevane olemus Praktilises osas räägin oma suguvõsa meesliini pidi esivanemate elulugudest, kus käsitlen

Ühiskond → Ühiskond
19 allalaadimist
Riietumise etikett
2
doc

Riietumise etikett

Peokleit Kutsel on märgitud frakk või pidulik rõivastus. Kleit - täispikk pidulikust materjalist valmistatud avar või ilma õlapaelteta kleit. Sageli nimetatakse seda galakleidiks. Akadeemilistel päevastel üritustel kantakse pikka kleiti, aga õlad peavad olema kaetud. Kingad - graatsilised, avatud kingad. Tavaliselt kleidiga sama värvi ja sarnasest materjalist. Ridikül - graatsiline, väike ja ilma rihmata. Kingadega sama värvi või materjalist. Kindad- pikad üle küünarnuki ulatuvad. Kui kleit on varrukatega, siis kindad ulatuvad randmeni. Kinnastatud kätega võib daam kätelda, tõsta pokaale, võtta väikeseid suupisteid, kuid enne söögilauda istumist, võtab daam, teiste pilkude alt märkamatult, kindad käest. Ehted- pidulikud ja väärtuslikud ehted. Sobib kanda tiaarat või diadeemi. Muud - ei kanta käekella, kui see just pole nagu ehe. Õhtukleit Kutsel on märgitud smoking või tume ülikond. Kleit - Pidulikust materjalist valmistatud ühes tükis

Inimeseõpetus → Inimese õpetus
67 allalaadimist
Madalsoo Alam-Pedjas
20
pptx

Madalsoo Alam-Pedjas

Arenenud põõsarindega soometsades: metsk its, põder, metssiga, valgejänes, mäger, rebane. Pisinärilistest: uruhiir. Metskits Uruhiir Madalsoo teke Ø Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Ø Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Ø Madalsoo on väga liigirikas kuna põhjavesi rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega. Ø Madalsoos on 30 cm turbakiht, kus taimede juured ulatuvad läbi turbakihi ilusti mullani. Ø Madalsoode pindala väheneb seoses nende kuivendamisega ­ võetakse kasutusele üha uusi põlde ja heinamaid. Ø Turbasamblad hävivad ning soode pindala väheneb õhusaaste mõjub tõttu. Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Ø Piisavalt sademeid, et vesi ei jõuaks sealt ära aurata või ära voolata. Ø Vältida madalsoo kuivendamist põllumaa või heinamaa tegemiseks. Ø Globaalsemad probleemid, mida tuleks

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
Garderoobikaubad - Pesu-
15
ppt

Garderoobikaubad - Pesu

kolmnurgast ja neid ühendavatest paeltest. ­ G-string ehk nöörstring, mille tagaosa kujutab endast kitsast riideriba, mis jookseb tuharate vahel vöökummini. ­ T-string- stringid, millel pole tagumist kolmnurka, tuharate vaheline pael on ühendatud otsa vöökummipaelaga moodustades ,,T"-kuju. 4 Lühikesed aluspüksid · Lühikesed aluspüksid ehk Trussikud on ihul kantavad aluspüksid, mis ulatuvad tuharate alumise piirini või sellest pisut allapoole. · Varem olid kasutusel põhiliselt laiad, vabalt langevad trussikud, nüüd kasutatakse enamasti keha vastu hoidvaid pükse. · Lühikesed aluspüksid, mis hoiavad keha ligi, nimetatakse briifideks. · Briifid võivad erineda vöökoha kõrguse ja välisküljeõmbluse pikkuse poolest. 5 Pikad aluspüksid ehk pikk aluspesu · Pahkluudeni ulatuvad aluspüksid.

Kultuur-Kunst → Garderoob
11 allalaadimist
Itaalia arhitektuur 16 saj
1
doc

Itaalia arhitektuur 16.saj

kahe korruse ulatuvate pilastripaaridele. Vertikaalsust rõhutas veelgi tambuuri ümbritsevad paarissambad ning kuplit katvad ribid. Rõhutati ka horisontaalsust: simss teise ja kolmanda korruse akenderea vahel. PALLADIO · Veneetsia kuulsaim meister. · Matkis antiikarhitektuuri: ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. · Kavandas SAN GIORGIO kiriku. · Erinevalt Albertist ja Michelangelost kasutas kõrgete pilastrite juures poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse ­ kolossaalorder. · Kuulsaim villa on VILLA ROTONDA

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
Traditsioonilised India riided-päritolu ja liigid
18
pptx

Traditsioonilised India riided: päritolu ja liigid

Traditsioonilised India riided: päritolu ja liigid Kaisa-Mai Hütt TKHK RT16 2016 Ajalugu Riietustavad Indias ulatuvad kaugesse minevikku. Riietus oleneb kultuurist, kliimast ja regiooni kommetest. Kuna India on "ühtne erinevuses" siis India riided kujutavad endast sama Saree Levinuim riietusese Indias India naised kannavad seda koos pluusiga. Valmistatakse erinevatest kangastest, näiteks siid, puuvill, siffoon jne. Ääred ning tikandid võivad olla vägagi erinevad ning mitmekesised. Lehenga choli See on samuti naisteriietus. Kantakse 3 osalisena. Choli - pluus, lehenga - seelik + dupatta või odhni.

Muu → Rätsep
6 allalaadimist
Mõõkhambuline tiiger
14
pptx

Mõõkhambuline tiiger

Mõõkhambuline tiiger Johan Hollak, Kert Laansalu Tiigri kohta Smilodon fatalis 42 milj. - 11 000 aastat tagasi Eotseeni ajastikust pleistotseeni ajastikuni Välja ulatuvad silmahambad Leitud Põhja - ja Lõuna - Ameerikas Ehituselt robustsemad, karu meenutavad Klassifikatsioon ja sugulased Kaslaste sugukond Smilodontiinlaste hõimkond Smilodoni perekond Megantereon Paramachairodus Huvitavat Kihvad jahipidamiseks Torkas kihvad tähtsatesse organitesse, arterisse Emased ja isased umbes sama suured Tõrvaaukudesse jäänud säilmed Väljasuremine koos suurte rohusööjatega Teadlased vaidlevad, kas ta oli sotsiaalne

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
HIPHOP
1
docx

HIPHOP

HIPHOP Hiphop on pärit 80.aastate esimesel poolel Ameerika suurlinnade mustanahaliste tänavakultuurist ja selle juured ulatuvad rhytm and blues'i. Kaks olulist osa hiphopis on räppimine ja instrumentaaltaust. Tausta saab tekitada mitut moodi: see võib tulla heliplaadilt, tänapäeval kasutatakse rütmimasinat, sämplerit, süntesaatorit, 2Pac harvem naturaal pille. Rütmitaustana võib teha ka suuga , seda nimetatakse beatbox'iks. Räpitav tekst räägib linnaelust selle vastuoludest ja kõikvõimalikest olulistest teemadest, nagu näiteks suhted, karjäär,

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
Tehnoloogiline praak masinpinkidele
21
pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

9. Saeketas tõmbab ise lõikavat materjali Liiga suur hamba esinurk. 10. Vaigukiht saekettal Liiga palju hambaid Ettenihe ei ole paralleelne. HÖÖVELPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Töödeldud pind ei ole sirge. · Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest poolest kõrgemale. 2. Töödeldud pind on tiiviklik. · Höövelnoad ei ole paralleelsed töölaua pinnaga. 3. Tooriku baasserv ei ole risti baasküljega. · Juhtlatt ei ole surutud korralikult vastu töölauda ja juhtlatti. 4. Töödeldud pinnal on suured või ebaühtlased · Liiga suur ettenihkekiirus. höövelduslained

Tehnoloogia → Tehnoloogia
10 allalaadimist
Tehnoloogiline praak masinpinkidele
21
pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

10. Vaigukiht saekettal Liiga palju hambaid Ettenihe ei ole paralleelne. HÖÖVELPINGID Tehnoloogiline praak höövelpinkidel (Rihthöövelpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Töödeldud pind ei ole sirge. · Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest poolest kõrgemale. 2. Töödeldud pind on tiiviklik. · Höövelnoad ei ole paralleelsed töölaua pinnaga. 3. Tooriku baasserv ei ole risti baasküljega. · Juhtlatt ei ole surutud korralikult vastu töölauda ja juhtlatti. 4. Töödeldud pinnal on suured või ebaühtlased · Liiga suur ettenihkekiirus. höövelduslained

Ametid → Tisleri eriala
32 allalaadimist
Soovõhk
8
ppt

Soovõhk

Taime toitumine Taime tähtsus Lisaks taime kohta Kasutatud kirjandus Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10..40 cm. Õied moodustavad rullitaolise väikese õisiku. Maapealne vars puudub. Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk. Lehed on südajad, pikarootsulised, kaarroodsed ja 5 kuni 12 cm laiad. Taime viljaks on erkpunased marjad Kogu taim, eriti marjad on mürgised. Toitumine Juured (risoomid) ulatuvad sügavale. Taime tähtsus Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Risoom on tärkliserikas. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks. Lisa * Soovõha rahvapärastest nimedest viitavad osad tema kasutamisele arstimisel. Näiteks jooksvarohi, jooksikurohi ja teised seesugused. Jooksvahaiguseks kutsuti vanasti reumat. Andmeid ravitoime kohta siiski napib. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia

Loodus → Loodusõpetus
10 allalaadimist
Kõrgrenessansi arhitektuur
22
pptx

Kõrgrenessansi arhitektuur

mida ei jõutud lõpetada, kuna Bramente suri. Tempietto MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564)  Oli Itaalia arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja ja teadlane  Jätkas Bramante tööd    Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga  Kuppel mõjub kergemana ja peaaegu hõljuvana Rooma Peetri Kirik   ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626  Asub Vatikanis  Umbes 140m pikk  Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid  Ribid kupli välispinnal  Ülespürgiv suund  Ehitisel on tasakaal  Hilisemate ehituste käigus muudeti taas projekte – tänapäeval pole enam tsentraalehitis Tänan kuulamast!

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Kontrolltöö 8 - Venemaa 17 sajandi I poolel
2
docx

Kontrolltöö 8 - Venemaa 17.sajandi I poolel

1700 talv Saksi väed, Riia 1704 Vene väed, Tartu 1709 Rootsi 1721 Venemaa, Rootsi 3. Paranda vead 1) Peale välismaalt naasmist keelas Vene tsaar Karl XII maani ulatuvad habemed. ............................................................................................................ ............................................................... 2) Uus sõjavägi moodustati kümneaastasesse sõjateenistusse võetud puritaanidest. ............................................................................................................ ...............................................................

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Westminster Abbey
9
pptx

Westminster Abbey

Westminster Abbey Asukoht Ajalugu Umbes aastal 1040 usutunnistaja Edward ehitas romaani stiilis kloostri Aastal 1245 otsustas Henry III kloostri lammutada ning ehitada uus kirik gooti stiilis Henry VII lisas Neitsi Maarjale pühendatud kabeli Gootika tunnused Teravkaared Laes lehvikvõlvid Vitraazaknad Kõrgustunne Roosaken Tugimüürid Roidvõlvid Õhukesed sambad seintel ulatuvad põrandast laeni mis jätab mulje, et lagi on väga kõrgel ­ nagu taevas. Erinevalt Itaalia või Prantsuse katedraalide ustest on Westminster Abbey uksed suhteliselt tavalised. Sise- ja välivaated Raske katuse üleval hoidmiseks kasutati tugipiilureid ning tugikaari. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Tänapäev Toimuvad jumalateenistused Saab käia ekskursioonil Valitsejate kroonimispaik Koht kuninglike laulatuste läbiviimiseks Kasutatud kirjandus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
ILUSALONGIDE VAATLUSPRAKTIKA
8
docx

ILUSALONGIDE VAATLUSPRAKTIKA

naha koorimist erinevate lahustega, sügavpuhastavat hooldust, ning ka erinevaid kehahooldusi, küüne- ja kätehooldusi ning jalahooldusi. · Juuksurimajas kasutatakse Sebastiani, Matrixi, Davinesi ja Wella tooteid. Kosmeetikamajas kasutatakse selliseid tooteid nagu: Oxynergy Paris, Skintech, Q- med, Germaine de Capuccini, Restylane, Kanzah, Sothys ja Depileve. · Kosmeetikamaja teenuste hinnad ulatuvad 20 eurost kuni 200 euroni. Juuksurimaja hinnad 2 eurost kuni 60 euroni. ILUSALONG LIISA · Vastuvõtt oli väga kena, pakuti isegi kohvi. Administraator ning teenindajad olid lahkesti nõus juttu rääkima. · Salongis oli meeldiv lõhn. · Teenindajatel olid seljas ühesugused pluusid, ning enamasti teksad. Nimesilte teenindajatel ei olnud. · Salongi sisustus oli keskpärane, ei midagi erilist. Enamasti oli salong heledates toonides.

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
37 allalaadimist
Proovikirjand-Tants meedia taktikepi järgi
2
doc

Proovikirjand, Tants meedia taktikepi järgi

kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalakatid ­ kõik see on lihtsureliku võrku meelitamiseks. Meedia on nagu sotsiaalne kameeleon ­ midagi igale inimesele. Igasugune sündmus, olgu pealegi, et kauge, toob meie argisesse ellu süzeelisust. Me vaatame ja võtame teadmiseks kuni uue kuuma suutäieni, mida õhu asemel endale sisse ahmime. Seda suutäit pakutakse meile nii vabatahtlikult kui ka vägisi, uksest ja aknast. Meedia on muutunud omanäoliseks jumalaks, kes suudab rahuldada meie saamahimu.

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Õis ja vili
1
odt

Õis ja vili

Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktolmlejate tolmukad ja emakad asuvad õie sisemuses, tuultolmlejatel, aga tolmuad ja emakad ulatuvad õiest välja. Kui kevadel on olnud vihmased ja jahedad ilmad, ei saa tolmnemine toimuda, sest putukad on sel ajal oma pesades ning tolmuterad märjas ei levi.

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Hirsjärvi-Huttunen-Sissejuhatus kasvatusteadusse
1
doc

Hirsjärvi, Huttunen. Sissejuhatus kasvatusteadusse

tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu. Uskumused, eksiarvamused müüdid on mõistuspärased või emotsionaalsed. Traditsioonide olemasolu teadvustamine ­ uurimine ­ kasvatusteaduste valdkonnas nim. Kasvatusteadvus. Teadmisteoluline tunnus ­tõele vastavus. Ül. luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teaduse eesm. on luua põhjendatud e teaduslikke teadmisi, mis on argiteadustest kõrgemale ulatuvad. Argiteadmisi omandatakse isiklikest kogemustest. Argimõtlemine ­ pindmistel tasanditel,

Pedagoogika → Sissejuhatus...
297 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun