Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud,
Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks
saj algul hakkasid Am.Ü ja Saks. areng Ing.le järele jõudma (orienteerusid uutele leiutistele). Tänu uutele töösutsharudele hakkas Saksa eksport kolmekordselt kasvama. See andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED 20.SAJ ALGUL Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1)Revisionistid (sotsialismi jõuda järk- järguliste reformidega) 2)Vene enamlased (Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis. tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine) 3)Tsentristlik suund, (eesotsas Karl Kautsky, kahe eelnimetatud suuna kesktee) 4)Anarhistid (ei pooldanud mingit diktatuuri, eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele). Rahvusvahelised suhted 20.saj algul SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE 1879.a sõlmiti liiduleping Saks. ja A-U vahel, 3a hiljem ühines It. Kolmikliit . Noor Saksa keiser loobus V.ga sõlmitud nn edasikindlustuslepingut, millega Saks.
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt
teel, 20.sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: · Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. · Tsentristlik suund - Karl Kautskyga eesotsas püüdis leida kahe eelneva suuna vahel keskteed. · Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik need liikumised uskusid progressi. Samas olid arusaamad väga erinevad, mis viiks
palgatööliskond. Hakkas energiliselt oma õigusi suurendama. 20. saj alguseks oli töölisliikumisel selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud võimalik seda ignoreerida. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 klassi: a) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada. Nende arvates oli sotsialismini võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega. b) Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. c) Tsentristlik suund eesotsas Karl Katskyga- püüdsid kahe varem nimetatud suuna vahel keskteed otsida. d) Anarhistid- nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida. Lootsid seda teha atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 8. Millised suurriikide blokid kujunesid ja millal enne I MS? a) 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a
· Oma osa oli sõjaka eemeolu tekkel sõjatehnika arengul ja võidurelvastumisel (raudtee, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, moodsad sidevahendid) Kolmikliit ja selle eesmärgid: Saksamaa- *soovis uusi kolooniaid, *purustada Pr, *kehtestada võim Eur mandril, *kolooniate ümberjagamine, et saksa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austria-Ungari- *kindlustada oma positioon Balkani ps-l, *maha suruda Serbia Itaalia- *kaitsta end Pr eest, *saada L-Aafrikast Tripolitaania ja Küreneika (õnnestus 1911) Saks ja Aus-Ung tähtsam koostööpartner oli hoopis Türgi- *lootis neilt toetust Vene ja It kasvava surve vastu. Antant ja selle eesmärgid: Prantsusmaa- *vähendada Saksa mõju Euroopas, *saada tagasi Elsassi ja Lotringit, *Pr+Saksa huvid põrkuvad Aafrikas Venemaa- *vähendada Saksa mõju, *saada Türgilt Konstantinoopolit ja Dardanelle, selleks vaja purustada
Suurriikide blokkide kujunemine tekitas maailmas palju kriise, mis küll suudeti ajutiselt lahendada, kuid sõja oht tekkis järjest rohkem ja rohkem. Eriti ohtlik oli 20.saj esimesel kümnendil Balkani poolsaar. Kuigi otseselt ei puudutanud sealsed asjad ei Prants., Ingl. ega Saksamaad olid nad kõik seotud Venemaa või A-U-ga, ning seetõttu võis igast väiksemast asjast kujuneda suurem kokkupõrge Euroopas. Oma osa mängis Serbia agressiivne poliitika. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga metsikult mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid. 1908.a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. See viis A-U tugevasse vastuseisu S-V-ga. Siiski pärast Saksamaa sekkumist taandus Venemaa, kes oli Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a
Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli
Inglismaa ei soovinud saksamaa tugevnemist ja Jaapan soovis Saksamaa koloniaal-valdus Aasias. (kõik Saksamaa vastu). 1882 Kolmikliit – Austria-Ungari, Saksamaa, esialgu ka Itaalia. (Sõda algab 1914, viimati oli sada aastat varem viimane suurem sõda: Napoleoni sõda) Selle eesmärgid: Saksamaa vajas juurde kolooniaid, purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari soovis tugevdada oma postsioone Balkanil. Itaalia soovis kaitset võimaliku Prantsusmaa rünnaku eest. Türgi lootis kaitset Venemaa ja Itaalia surve vastu. (Kõik soovivad Prantsusmaa ja Venemaa purustamist ja oma valdusi kaitsa ja tugevdada) 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? – Pigem rahvuste vahel, kuna erinevad riigid olid oma vahel liidus, mis näiteks tähendas seda, et konflikt Serbiaga tähendab ka konflikti Venemaaga. 6
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused
juba raadiosignaali üle Atlandi. 2)Majanduse areng oli kiirem, samas aga ka ebaühtlasem kui kunagi varem. Maailm globaliseerus- riigid olid üksteisest üha enam sõltuvuses. Pikka aega oli maj. arengus esikohal Inglismaa, kuid 20. saj. algul hakkasid talle järle jõudma USA ja Saksamaa. Majanduse ebaühtlane reng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Sõjalised blokid KOLMIKLIIT- Saksamaa (1879), Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882), Türgi ja Bulgaaria (1915) Eesmärgid: Saksamaa: *soovis uusi kolooniaid haarata, *Prantsusmaa purustamine, et kehtestada ülemvõim Euroopas, *teiste riikide kolooniate ümber jagamine Austri-Ungari:*tugevdada oma positsiooni Balkanil, *saada Saksamaa toetust, *olulist rolli eetndas Serbia, kes püüdis luua Suurslaavi riiki, toetus Venemaale Itaalia: * eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa, tollase nimega Kürenaika ja Tripolitaania, *saada kaitset Prantsusmaa eest
(Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV
aatemees, EV riigivanem, eesti rahvameelse eduerakonna esimees, konstantin päts teataja peatoimetaja, majandusmees, EV riigihoidja ja vanem, EV I president, pjotr stolõpin venemaa peaminister, kes viisläbi agraarreformi vene taludes, max planck saksa füüsik, pani aluse kvantfüüsikale, albert einstein sveitsi patendiamatnik ja füüsik, pani aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse aatomimudeli, hugo de vries hollandi bioloog, taasavastas mendeli tööd geneetika alal, geenid, mary pickford kanada-ameerika tummfilminäitleja, charlie chaplin inglise filmistaar, tummfilminäitleja, claude debussy
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised 19 saj lõpul algas imperialismiajastu: imperialism on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika
Imperialismiajastu ja ühiskond 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead svoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. 1909. Aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korrda rohkem, s.o 349 miljonit inimest. Aafrikas
Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani
Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade · 1901 saadeti raadiosignaalüle Atlandi ookeani
Aasias, kus nende huvid varem olid kokku põrganud. Vene-Inglise leping viis lõpule suurriikide blokkide moodustamise. Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ära hoidmiseks, siis tegelikult lõi see eelduse Esimese maailmasõja puhkemiseks. Suure süüdlasena sõjameeleolu tekitamises oli tehnika areng ning võidurelvastumine. Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa oli kolmikliidu initsaatoriks ja kandvaks jõuks. Kolmikliidu kõige nõrgimaks lüliks oli Itaalia. Itaalia oli Saksamaa ja Austria-Ungari lepinguga liitunud selleks , et kaitsta ennast Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. 1911. Aastal vallutas Itaalia Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks nimega Liibüa. Antant ja selle eesmärgid Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis Saksamaa mõjuvõimu Euroopas vähendada. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, aga siiski oli Venemaa peamine
a)Enim ilmnes Inglise-Saksa vastasseis liidrikohast maailmas b)Lahendamata vastuolud Prantsuse-Saksa suhetes sundisid otsima liitlasi KOLMKIKLIIT 1882-1915 Saksamaa Austria-Ungari Itaalia ANTANT 1907 Prantsusmaa Inglismaa Venemaa 2.Kolmikliidu eesmärgid a)Saksamaa: · Saada suureks maailmariigiks (kolooniad)- ,,Drangnach Grosse". · Selle nimel võimsa sõjalaevastiku . · Purustada Prantsusmaa ja kehtestada ülemvõimu Euroopas b)Austria-Ungari: · Tugevdada oma positsioone Balkanil · Maha suruda Serbia domineerimispüüded c)Itaalia: · Lootis liitlaste kaitsele Prantsusmaa rünnaku korral · Suhete halvenemisel seniste liitlastega paranesid suhted Prantsusmaa ja Venemaaga- 1915 astus Kolmikliidust välja · 1911 vallutas Türgilt Liibüa d)Türgi: · Lootis Saksa ja Austria-Ungari toetust Venemaa ja Itaalia vastu 3.Antandi eesmärk a)Prantsusmaa: · Vähendada Saksa mõju Euroopas ja saada tagasi Elsass-Lotring · Huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas b)Venemaa:
· Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. Ja Ing plus Vm. 1907(antant) · Lepingutega jagati ära mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas · Teoreetiliselt oli sõjaliste blokkide loomine mõeldud sõja ära hoidmiseks. · Suurt osa sõjameeleolu tekkimisel mängis sõjatehnika areng.(miinipildujad, moodas sidevahendid, kalvikud, mürgigaas) · Kolmikliidu eesmärgid: a) uute kolooniate saamine b) Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa, et kehtestada võim euroopas. c) Itaalia soovis kaitsta end Prantsusmaa rünnakute eest. · Antanti eesmärgid: a) Prantsusmaa soovis vähendada Sakamaa ülemvõimu euroopas. b) Venemaa soovis vallutada konstantin Oopoli ja Türgi. c) Inglismaa liitlane Jaapan oli huvitatud Saksamaa asumaadest Aasias. · Sajandi vahetusel astus USA jõuliselt maailma võimu konkurentsi.
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul ANTANT KOLMIKLIIT Venemaa Norra Saksamaa (1879 Sk. – A. U.) (algselt V. j Pr. 1893) Rootsi Austria-Ungari Prantsusmaa (Itaalia 1882, läks 1915 antanti üle) (1904 Pr. j Sb.) Türgi (1882) Suurbritannia ------- (1907 Sb. + V.) Bulgaaria ------------- Portugal Rumeenia Serbia Kolmikliidu eesmärgid Riik Eesmärgid Saksamaa Uute kolooniate hankimiseks teiste riikide suhtes suuremat võimu koguda Itaalia Kaitse Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu + tahtis Türgi käest endale Kürenaikat ja Tripolitaaniat Austria- Kaitse Serbia ja Venemaa eest, kes soovisid Austria-Ungari arvelt alasid suurendada + Ungari tugevdada positsioone Balkanil
1893 Venemaa-Prantsusmaa 1904 Pranstusmaa-Inglismaa 1907 Inglismaa-Venemaa II Kirjuta tabelisse, millised olid liitudesse astunud suurriikide eesmärgid! Kolmikliit Saksamaa Võim Euroopa mandril (Prantsusmaal) ning kolooniad, mis tegelikult tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Austria-Ungari Püsida koos ühtse riigina! Oli tugevdada positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Itaalia Itaalia soovis ennast eraldada Türgi küljest. Kaitsta end Prantsusmaa eest. Antant Prantsusmaa Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringif.
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele
kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest; sotsiaaldarvinism ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr. Nietsche sõja ja jõu ülistaja, oli eeskujuks Hitlerile. Igapäevaelu oli küllaltki raske, ka noored olid vaimustunud, sest rutiin hakkas lõppema. Üks võimalus oli soda. Suurriikide blokkide kujunemine: 1872 Kolmekeisriliit: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari; leping Prantsusmaa vastu, probleemid põrkusid Balkanil. Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 1882, hiljem liituvad Rumeenia, Bulgaaria. 1893 lähenemisleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel 1904 kuningas Edward II, läks Pariisi, võttis endale seisusevälise naise, hea vastuvõtt, sõlmiti "südamlik leping" andant cordiale 1905 lõppes Vene-Jaapani soda, väga palju kulus Prantsuse raha, Venemaa kaotas 1907 - Venemaa liitus Antandiga. Kõik need lepingud olid mõeldud sõja vältimiseks. Blokkide kujunemine lõi eeldused
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala,
Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi.
Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: revisionistid, vene enamlased, tsentristlik suund, anarhistid. Eluolu-Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igavesena. Juudivaenu tugevnemist võis tunda Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale, aatomi ehituse selgitamisele, erirelatiivsusteooria. Nobeli preemia esimest korda 1901 aastal. Ekspressionism(Gustav Klimt, Edvard Munch). Alguse sai filmikunst
1. Selgitage mõistet imperialism ning tooge selle kohta näide 20.saj alguse maailmast. Imperialism . saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.(Maailmas oli 3 suurvõimu: Euroopa,USA,Jaapan) Üksgi väike ega suur riik ei tahtnud enda territooriumi lahku lüüa. 2. Millised tehnilised uuendused aitasid kaasa imperialismi levikule? Miks? · Hakati tootma kõrge tootlikusega tööpinke · Konveierid-autosid toodeti mitme päeva asemel 12 tunniga · Arenes lennundus · Leiutati raadiod,telegraaf,telefon näiteks sidetehnika areng oli hea , sest nii sai lihtsamini ja kiiremini infot vahetada 3
sajandi algul. *kiire majanduskasv Venemaa ei jõudnud konkureerida teiste suurte riikidega nt Prantsusmaa *toimus isevalitsuslik võim (valitsejal oli kogu võim tsaar/keiser) *võimul oli Nikolai II (viimane vene tsaar) *1613 tuli võimule Romanovite dünastia *1917 tsaar kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt *tsaari peeti jumalikuks; kõik otsused käisid läbi tsaari, see võttis omakorda aega, selle tagajärjel hakkas majandus seiskuma 1905. aasta revolutsioon: põhjused, algus, tagajärjed/tulemused Põhjused: kodanikuõiguste puudumine; Vene-Jaapani sõja tõttu tekkinud raske majanduslik seis; venestamispoliitika; maa puudus; valitsuse suutmatus viia läbi reforme. Tagajärjed: Sõnakoosoleku ja ühinemisvabaduse loomine; riigiduuma moodustamine; erakondade loomine. Algus: algab Verise pühapäevaga 09.01.1905 Sankt-Peterburgis. (Rahvas ootas, et tsaar reageeriks ja hakkaks tegutsema. Venemaa arendamisele kirjutati palvekiri.