Tervishoid 112% 195% 83% Põllumajandus töötajate palgad on aastatega tõusnud. 2000.aastal oli nende keskmine palk 2823 krooni ning 2007.aastal oli keskmine palk põllumajanduses 8609 krooni. Seitsme aastaga on selle ala töötajate keskmine palk tõusnud 5786 krooni ehk 186%. Keskmised hinnad on tõusnud 57%. Järelikult on põllumajandus töötajate elukvaliteet paranenud, sest keskmine palk on suurem on suurem kui keskmine hinnatõus. Põllumajandus töötajaid mõjutab toidu hindade tõus vähem, kui linnas elavaid inimesi, sest enamasti elavad põllumajandus töötajad maapiirkondades ning kasvatavad ise palju söögiks tarvilikku. Maal elamisega on ka eluaseme hinnatõus põllumajandus töötajaid vähem mõjutav. Põllumajandus töötajad elavad oma majades või korterelamutes, mis asuvad odavamad maal, kus on eluaseme hinnad madalamad. Rohkem mõjutavad transpordi hinnad
eetne skeem
a - 1)/(a^n - 1) - kuumakse koefitsient,
+ p / 12 - jada tegur
("katus":
teemad puudutavad ka neid. 2. Mida tähendab turgu valitseva seisundi kuritarvitamine? Kui ettevõtjatele kuulub turu suurim osa ning ettevõtjatte võib tegutseda konkurentidest ning tarbijatest sõltumatu, omab ta turgu valutseva positsiooni. Kuritarvitamine on see olukord, kui antud ettevõtte, kellel puuduvad kaalukad kunkurendid, hakkab oma positsiooni kasutama oma huvides, näiteks läbi viima ebasoodsa tarbijate jaoks poliitikat, näiteks põhjuseta hinnatõus. 3. Kes kontrollib konkurentsi reeglitest kinnipidamist? Rahvusvahelisel tasandil sellega tegeleb WTO, mille ülesandeks on kõrvaldada kõikvõimalikud piirangud, mis takistavad kaupade ja teenuste vaba liikumist üle riigipiiri. EV sees konkurentsi reeglitest kinnipidamist kontrollib Konkurentsiamet. Kuid samal ajal aitavad ka ettevõtjad ise. Kui kellegile tundub, et teiste ettevõtete vahel võib olla vaba konkurentsi rikkuv
Nõudlus ja hüvise hind hüvist nõutakse tavaliselt seda rohkem, mida madalam on selle hind. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: 1. Hüvis muutub teiste hüvistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); 2. Endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Ühe hüvise nõudlust võivad mõjutada ka teiste hüviste hinnad, näiteks asendus- ja kaaskaupade korral. Asenduskaupade puhul toob ühe hüvise hinnatõus kaasa teise analoogkauba nõudluse kasvu kui näiteks üks leivatootja tavalise musta leiva hinda tõstab, siis hakkavad tarbijad seda vähem ostma ja lülituvad ümber teise tootja musta leiva tarbimisele. Kaaskaupade puhul on hinnatõusul vastupidine efekt, st ühe hüvise hinnatõus toob kaasa nii kallinenud hüvise kui selle kaaskaupade tarbimise vähenemise näiteks suuskade märkimisväärne kallinemine vähendab nii suuskade kui ka suusasaabaste nõudlust.
"Palk kas number või emotsioon?" Püsib madal palk seni, kuni inimesed on nõus väikse summa eest tööd tegema. Töötajad ei avalda piisavalt palgasuurenemise soovi ja seni kuni tööandjale survet ei avaldata palgad ei tõuse. Palgatõus oleks võimalik siis kui tekiksid põnevad äriideed, mis võimaldaksid palga tõusu 30 protsenti, samas sellega võib kaasneda hinnatõus. Plussid Palgatõus võimaldaks paremat elukvaliteeti Miinused Palgatõusuga kaasneks hinnatõus Aastas raisatakse 1,3 miljardit tonni toitu maailmamajandusel kulub sellele 570 miljardit eurot aastas raiskamise kõik tagajärjed ei pruugi veel praegu tunda anda, "neid tuleb kanda meie lastel ja lastelastel". praegu raisatava toidu arvel võiks likvideerida mitme riigi näljahäda Kõrge sissetulekuga riigid raiskavad toitu tarbimisfaasis, arenevates maades läheb aga toiduaineid kaduma tootmisfaasis
tähendab, et kulda investeerida on äärmiselt ohutu ja riskivaba, kuna kui Eesti majandusega või krooniga peaks midagi juhtuma, saab äärmisel juhul kulda rahaks vahetada kusagil mujal Euroopas. Viimasel ajal räägitakse pidevalt kulla hinna kiirest ja järjust tõusust, mis on viimase 28 aasta kõrgeim (aastal 2007 tõusis kulla hind ligi 26%). Eelmise aasta lõpus maksis unts kulda 833,59 dollarit, kuid hetkel maksab see juba ligi 1000 dollarit, mis on absoluutne rekord. Selline hinnatõus on põhjustatud dollari ja aktsiate väärtuse langusest ehk siis inimesed eelistavad väärismetalle aktsiatele. Siiski ei tasu karta, et hinnatõus jätkub lõputult, kuna ASi Tavid Nõukogu esimehe Alar Tammingu sõnul näitab kulla hinna liikumine, et kui kulla hind tõuseb või langeb, siis kestab see tavaliselt 1520 aastat. Tõusma hakkas see alles pärast 2001. aastat. Seega peaks järgmisel 10 aastal oma
Nagu terve maailmas, nii Eestis ka, vedeliku kütuse hinnatõus paneb tähele rohkem ja rohkem, ning tekitab palju diskussioone. Üks tähtsamatest kütuse hinnatõusu põhjuseks on nafta- ja naftatoodangu hinnatõus, ning nõudluse kasv, mis tekitab inimeste koguse kasvust meie maailmas, ning nende keskmise elutaseme kasvust. Aga kui me tahame täiesti aru saada kütuse hinnakujunemise mehhanismi, tuleb meeles pidama, et hinnakujunemise põhietappidel seda mehhanismi mõjutavad palju erinevad faktorid. Näiteks: 1. Ostuhind, teiste sõnadega kütusehind börsil (~45% naftahinnast) 2. Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast) 3
kasvab. Inflatsioon kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni korrigeerimiseks intresssimäärade juhtimist. Intressimäärade tõustes laenude võtmine väheneb ja vähenevad ka investeeringud ning tarbimine, mille tulemuseks on majanduskasvu aeglustumine ning inflatsiooni vähenemine. Tarbijahinnaindeks (THI) – tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõus mingil baasperioodil ( %-des). Inflatsiooni põhjused: - nõudmisest tingitud, raha pakkumise kasv - pakkumisest tingitud, tootmiskulud kasvavad - sissetoodud hinnatõus, näiteks nafta hind - hinnatõus, mis tuleneb hindade ühtlustumisest ühises majandusruumis Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Kommertspanga ülesanded on: - raha hoiustamine
maist 12. maini vastu võetakse kahekümne ühe aastaseid- vastu võetakse 21-aastaseid pandi kümneliitristesse nõudesse pandi 10-liitristesse nõudesse toimus kahekümnenda sajandi kuuekümne-seitsmekümnendatel aastatel toimus 20. sajandi 60. - 70. aastatel kolmeteistkümneliikmelises rühmas viis poissi ja kaheksa tüdrukut 13- liikmelises rühma viis poissi ja kaheksa tüdrukut kahekümne viie protsendiline hinnatõus 25% hinnatõus vastuvõtt kahe tuhande kaheksateistkümnendal-üheksateistkümnendal õppeaastal vastuvõtt 2018. - 19. õppeaastal alates kahe tuhande viiendast kahe tuhande kuuendast aastast alates 2005/2006.a kolmekümne kuuest tulemusest kahekümne viiel 36 tulemusest 25-l kokkutulek seitsmekümneaastastele kokkutulek 70-aastastele vastuvõtt kahekümne ühe aastastele vastuvõtt 21-aastastele tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal 1990. aastal
· Turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust Tegeliku nõudluse kujundavad: · Hind · Tarbija vajadused, soovid, maitse, mood · Ostujõud · Teiste kaupade hinnad Nõudmine võib muutuda : · Asenduskaup odavam · Täienduskaup kallim · Ebasoodsad ilmastikutingimused · Seisva kauba tarbimisväärtus väheneb · Hooajalisus · Reklaami mõju tarbija eelistusele · Inimeste tulude suurenemine/vähenemine Kuidas mõjutab hinnatõus tabijat? · Hädavajalikku kaupa ostab ikka ei mõjuta tarbimist elastne hinnatõus. · Mitte hädavajalikku ei osta mõjutab tarbimist jäik hinnatõus. Kauba kogus turul sõltub: · Toote või teenuse omahind muutub · Hooajalisus · Konkurents tugevneb · Majandusprognoosid Konkurents on vajalik.. · Et filma ei saaks üksi hinda määrata · Et kvaliteet ja hind oleks kooskõlas · Et turule minna ja tulle oleks oma voli 4
tõusnud. Muidugi mängib rolli ka meditsiini areng. Minu arvates tõuseb nendest teguritest tingituna rahvastiku hulgas nõudlus, mis omakorda toob kauba pakkujate poolt kaasa hinnatõusu, et suuremat kasumit teenida. Lisaks hinnatõusule suureneb ka pakutav tasakaalu kogus. Siinkohal võib järeldada, et inimesed kasutavad meditsiinilisi teenuseid olenemata hinnatõusust. Sellest võib järeldada, et tegemist on normaalkaubaga ning mis on esmatarbekaup, kuna hinnatõus ei mõjuta ostetavate kaupade kogust (vt joonis 3). Meditsiini teenused on täielikult mitteelastsed, kuna ilma nendeta ei saa tavainimene hakkama. 6 P S P1 P* D1 D Q
VÄÄRTPABERID Panga või fondi ametlikus korras ja vormis väljaantud dokument 3MAJANDUSSEKTORIT Primaar e hankiv-jahindus,metsamajandus,põllundus,kalandus Sekundaar e töötlev tööstus-ehitus, gaas, energia,tööstus Tertsiaal e teenindus haridus -väheneb sekundaar, suureneb tertsiaal INFLATSIOONILIIGID 1.nõudlusinfl-nõudlus ületab pakkumise 2.pakkumisinfl-kasvavad tootmiskulud 3.palgainfl-palk kasvab 4.hinnainfl-kaupade tõusmine 5.siirdeinflt-ühe riigi hinnatõus tõstab ka 2ste riikide hindu 6.maksuinflatsioon-tootjad on sunnitud teatud täiendavate maksudega seotud. Kulutusi kompenseerima INFLATISOON PÕHJUSED -üleliigne rahahulk, raha ei vasa nõudlusele -majanduse areng -nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine .pangad annavad liiga lihtsalt laene -tootmiskulude kasv -hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega INFLATSIOONI MÕÕTMINE -mõõtmiseks kasutatakse tarbijaindeksit (THI) -lõhustatakse ostukorviindeksist
Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus. · Euroopa üks raha suurendab kaubavahetust, soodustab investeeringuid ja kokkuvõttes toetab Euroopa majanduslikku edu ja stabiilsust. Euroala kujunemine · 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatõus kontrolli all · 1999 võtsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana · 2002 võtsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana · 2007 võttis euro kasutusele Sloveenia · 2008 võtsid euro kasutusele Küpros ja Malta · 2009 võttis euro kasutusele Slovakkia · 2011 võttis euro kasutusele Eesti Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Eesti võtab euro kasutusele 1. jaanuarist 2011 · 1 euro = 15,6466 krooni · Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult.
-Inferioorsed ehk väheväärtuslikud kaubad, koefitsent väiksem kui 0. Nende nõudlus väheneb,
kui tarbija sissetulek kasvab.
Nõudluse ristelastsus
- mõõdab ühe kauba nõudluse reageerimist teise kauba hinna muutustele.
Koefitsent= kauba A koguse muutus%-des/kauba B hinna muutus %-des
Koefitsendi väärtus:
+ asenduskaubad- ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad ühes suunas; ühe hüvise
hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise
- täiendkaubad ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad vastassuunaliselt; ühe
hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise
NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE JA KOGUTULU SEOS
Tarbijate kogukulu on tootjate kogutulu.
Kui tarbijad on tundlikud hinnamuutuste suhtes, siis hinna muutuse %
Milline neist hinnapoliitikaist ei too ostjaid juurde? Hinnatõus Kas NPV on: projekti puhas hetkväärtus Mis iseloomustab ettevõtet noorusfaasis? üleminek intuitiivselt riskilt kainele arvestusele Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Amortisatsioon Millisesse kommunikatsiooni kategooriasse kuulub reklaam? Juhitud Kes on eramaja kütteradiaatori korral valmistajafirma klient? küttesüsteemi projekteerija Kui suure osa Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus? 24%
NPV 254,140 __ antud projekt tasub end ära, tuleks vas Amortisatsioon (lineaarne) -300000 -300000 Olemasoleva toote läbimüük -50,000 -50,000 3 4 Pudeleid 250,000 Müügihind 4 1283689 1454420 Müügikasv 10% -513475.6 -581767.855 Hinnatõus 3% -162240 -168730 Otsekulud 40% Püsikulu kasv 4% 607973.4 703922 Vana toote läbimüük -50,000 -25609.5956 218163 Turu-uuring -20,000 -50,000 -50,000 Kinnisvara 500,000 500,000 Tootmisliin -1,300,000
sigaretid keskmiselt 7,7 protsenti. Kange alkoholi aktsiis tõuseb 5,3 protsenti, veini aktsiis 8,6 protsenti, õlle aktsiis 8,2 protsenti. Probleem Meie arvates, probleem seisneb selles, et valitsus tahab suurendada riigieelarve tulusid, aga Soome tarbijad otsivad endale odavamaid alternatiive ja käivad Eestis tubaka ja alkoholi ostmas. Aktuaalsus ja valiku põhjendus Soomes alkoholi- ja tubaka aktsiisitõus mõjutab otseselt meie riiki. Hinnatõus meelitab Soome turiste Eestist alkoholi ja tubaka ostma. Soomlastel on märkimisväärne panus meie teenindussektorisse. Seotud sündmused Eestiska tõstetakse aktsiise. Riigikogu on kokku leppinud ja heaks kiitnud nelja-aastase järjestikuse aktsiisitõusu 5% võrra. Kuid on ka oht Eestile, kui alkoholiaktsiis tõuseb liiga järsult, siis Eesti hakkab müüma Soome turule väiksem protsent ekspordist. Ettepanekud ja lahendused
maksevahendiks Eestis Eesti mark; · 1928. aasta reformiga võeti markade asemel kasutusele kroonid; · 20. juunil 1992 võeti (taas)kasutusele Eesti kroon; Eestis 1991. aasta augustis taastatud iseseisvus tõi kaasa mitmed muudatused majanduse institutsionaalses raamistikus, kuid vaatamata sellele kuulus Eesti siiski endiselt rublatsooni. 1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse
Püsikulu 10 Kaevandatav varu 12845.345 Ekspluatatsiooniaeg 30 Masina jääkväärtus 20 Hoolduskulu masina aastasest kulust 12 Masina töötundide arv aastas 1500 Kütusekulu 1.2 Mahumass 2.2 Hinnatõus 5 aasta kohta 11 Aastane intressimäär 0.1 Tabel 2 Masinate töökulu (eur/h) Masin Tootlikkus Caterpillar 336E L (koos hüdrovasaraga) 20 m³/h SCANIA P310 32 m³/h Tamrock Ranger Rock Pilot 780 (puurmasin) 0,97 m/h Turvamaja
1 Tooted/teenused, mida tarbitakse igal juhul Eesti Statistikaameti andmetel on 2010. aasta detsembris võrreldes 2009 a. detsembriga toidukaupade hinnad 10,8% kallimad. Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2010. aasta detsembris võrreldes eelmise aasta detsembriga 5,7%. Indeksit mõjutas kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 12,1%-line kallinemine. Oma mõju avaldasid ka kallinenud köögivili (hinnatõus 45%), piimatooted (hinnatõus 19%), jahutooted (hinnatõus 9,5%) ja puuvili (hinnatõus 22%). Suuremat mõju avaldasid veel elektri, soojusenergia ja kütte 10,3%-line ja mootorikütuse 15,1%-line kallinemine, mis kokku andsid indeksi kogumuutusest ligi kolmandiku. 2009. aasta detsembriga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (76%), kütteõli (39,5%), õunad (39%), piim (37%) ja tangained (29%) (http://www.stat.ee/49505). Suurele hinnatõusule vaatamata on Graafik 4.1 näha, et populaarseimateks toodeteks, milledest
Inflatsioon- keskmise hinnataseme põsiv tõus, millega kaasneb raha ostujõu vähenemine. Deflatsioon inflatsiooni vastandprotsess, keskmise hinnataseme alanemine Keskmise hinnataseme muutust mõõdetatakse: *üldine hinnaindeks e SKP deflaator *tarbijahinnaindeks- mõõdab ostukorvi muutusi võrreldes eelmise aastaga *tootjahinnaindeks- eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus Inflatsiooni järgi eristatakse *roomav e hiiliv inflatsioon- aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus(2-4% aastas), mille korral toimub majanduse aktiivne areng. * mõõdukas inflatsioon- aastane hinnatõus on 5-10%, selline hinnataseme tõus stimuleerib inimesi ostma, sest kahaneva ostujõuga rahale eelistatakse kaupade ostmist *galopeeriv inflatsioon- iseloomulik puhanguline iseloom. Hinnatõus 10+ protsenti aastas. Selle puhul püütakse sageli rakendada administratiivseid meetmeid nt hindade külmutamist *hüperinflatsioon- väga kiire üldise hinnataseme tõus ja vastavalt raha
1.Inflatsioon on majandusprobleem. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 2.Inflatsioon on ikka negatiivne , sest olenemata sellest kui palju palgad kasvavad, ei meeldi inimestele hindade kasv. See on hinnatõus, elatustase langus, alandus ja vaevus. 3.Kingatalla kulu" - raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha, käivad sagedamini pangas, püüavad tarbekaupu ette osta jne. Ettevõtted näevad rohkem vaeva rahaülekannetega, püüdes hoida vähem raha. ,,Menüükulud" on hindade muutmisega kaasneva kulud. Need on seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber süsteeme jne. Samuti tekib vajadus võtta hindade tõusu
inglise keelest. Mõesõnade tekke ohuteguriks on esiäranis väljendid, mis on samakõlalised aga keeleti tähenduselt erinevad. Liigkasutusel ununeb selliste sõnade algne tähendus. Järgmised näited on pärit Helika Mäekivi artiklist (2004: 63-67). Sõna praktiliselt - inglise keeles practically, saksa keeles praktisch. Eesti keeles tähendab see otstarbekalt, vastandiks teoreetiliselt. Parem on kasutada sõnu tegelikult, peaagu. Lauset Mais on hinnatõus praktiliselt muutumatu saab paremini öelda - Mais jäi hinnatõus enam-vähem samaks. Nägemus märgib eesti keeles hallusinatsiooni või viirastust, seda ei saa kasutada tähenduses kava või arusaamine. Reeglina, inglise keeles as a rule, saksa keeles in der Regel on sõna, mille kasutamine on taunitav. Olenevalt kontekstist on parem kasutada vasteid tavaliselt, üldjuhul või enamasti. Lauses
Läbimüük kukub 1 mln pealt 0,8 mln. Kas hinna tõstmine oli õigustatud? Arvuta läbimüük mida on vaja uue hinna juures, et saavutada eelmise aasta kasum. VASTUS: müügitulu=600 tuh 4. müügijuht on kindel, et suurendades koostisainete kvaliteeti (muutuvkulud kasvavad 0,30 euroni) ja suurendades reklaami (reklaamikulud kasvavad 100 000 euro võrra), siis läbimüük kahekordistub. Lisaks arvab ta, et hinnatõus ei mõjuta läbimüügi kahekordset kasvu niikaua kui hind ei kasva rohkem kui 20% hetke hinnast. Arvuta müügihind mis tagaks kasumi 50%lise kasvu. Kas müügijuhi plaan on teostatav? Mis hinda ise pakud? VASTUS: H=0,4475 plaan on teostatav kui projektsioon paika peab ja uus hind ei kasva rohkem kui 20%. Hind võib tõusta kui 0,48 -ni ilma mõju avaldamata.
Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist. Sest kui kohalikud tegurid hakkavad koos majanduse jahtumisega inflatsiooni alandama (palgakasvu, sisemaise tarbimise ja kinnisvaraturu jahtumine), siis globaalsed tegurid suruvad hinnatasemeid ülespoole ning ei lase inflatsioonil vaibuda. Lisaks on nafta kõrge hind rõhumas mitmeid sektoreid - näiteks transpordisektor. Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt väga paljusid sektoreid, siis tekib probleeme ka mujal - jahenvas majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda. Juuli alguses toimunud aktsiisimäärade tõusud rahandusministeeriumi hinnangul aastase inflatsiooni kiirenemist kaasa ei too. Seda eelkõige põhjusel, et alkoholi aktsiisitõusu mõjuga samas suurusjärgus olev möödunudaastane soojuse käibemaksumäära
linnapead Võim läks kommunistide kätte Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7. Kultuuri nõukogustamine: Kultuurirevolutsioon, koolides õpetati marksismi-leninismi. Nõukogude autorite looming teatrites, kinodes ja konstertidel. Peamised ,,kunstiliigid" propagandaplakatid ja paraadportreed. Trensuur, Eesti kultuurielu hävitati. 8. Repressioonid: Inimesed kadusid, teisitimõtlejad küüditati (massküüditamine) ja arreteeriti.
Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkumine tööturul näitab kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Palga liigid: Tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest. Ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude(tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks.
Kas see on normaalne? NORMAALNE, norm eestlaste lemmiksõna. Nagu ka ,,hästi" kuidas koolis läks? Hästi. Kuidas eluke veereb? Hästi. Kõik peab olema normaalne ja hästi ja normaalne ja normaalne ja ... erinevused rikastavad. Mis maa see on? No hästi. Ma ei tea, ma ei tea mitte midagi, aga üht tean kohe täitsa kindlalt nimelt ma armastan Eestimaad ja eestlasi, ma armastan ka seda külma ja veidi kalki, aga siirast iseloomu ning seda ei saa ega tohikski muuta mitte ükski hinnatõus, palgalangus, kriis, poliitiline skandaal või lihtsalt puhteestlaslik vingumine.
hais, või bensiini hais, kuid seda hübriidautol ei teki, seega inimese tervis ei halvene niivõrd. Loodussõbralikud värvid. Kuna värvid ei sisalda keemilisi aineid ja säilitusaineid, võivad kasutada neid ka allergikud, kes on allergilised keemilistele värvidele. Tänu sellele et need on kahjutud tervisele ja lõhnatud, võivad värvida ka lapsed ja rasedad. Keskkonnaprobleemide kasutamine äri edendamiseks Hübriidautod. Nafta ja bensiini hinnatõus on andnud autotootjatele uue impulsi hübriid- ja poolhübriidautode turuletoomiseks. Loodussõbralikud värvid. Uued värvid on sarnaselt ettevõtte teiste toodetega värvimisel tervisele kahjutud ja praktiliselt lõhnatud ning seetõttu võib nende värvidega remonditöid teostada ka sügis-talvisel perioodil, kuna värvitavate ruumide tuulutamine ei ole vajalik. Samas on tagatud toodete kvaliteet, värvid on vastupidavad, elastsed, kergesti pestavad ja
Rahvarinne 1988 apr, massiühendus, mis loodi Edgar Savisaare eest vedamisel, ning mille eesmärgiks oli perestroikat toetada. Eesti kongress organisatsioon, mille eesmärk on taastada Eesti iseseisvus. IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid. Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
o Poolas üsnapea rahutused o Peeti Ida-Euroopa murdekujuks o Vaba ametiühingu koondis ''Solidaarsus'' (ei allunud kommunistlikule parteile) Võitles tööliste eest ja hinnatõusu vastu Juht: L. Walesa (hiljem Poola president, enne elektrik) o Edward Gierek- PÜTP peasekretär 1970-1980 Üritas välislaenude abil Poola majandust elavdada, tulemuseks suur välisvõlg ja kaupade hinnatõus o Wojciech Jaruzelski pandi ametisse Giereki asemel PÜTP peasekretär 1981-1989 1989-1990 Poola president. Kehtestas 1981 sõjaseisukorra, Vene sõdurid ootasid käsku Poola piiril Poolasse sisse minna, sest kui kuskil on kommunism ohus... · 1982 november suri Breznev o Koolis oli vaba päev o Otseülekandes kukkus kirst auku (2 haudalaskjat)
Muutused kaubanduses Uued kaubateed Hispaania ja Portugal kehtestasid kaubandusmonop olid. Uued kaubanduskeskuse d. Muutused töönduses Suurkaupmehed varustasid linnade ja külade käsitöömeistreid toorainega. Käsitöömeistrite toodangu turundamine välismaal. Varauusaja lõpul alanud industrialiseerimine. Väärismetallide Euroopasse sisseveo kasv. Hinnatõus XVI sajandil. Muutused põllumajanduses Intensiivne põllumajanduse areng Põllupinna vähesus nõudis selle efektiivsemat kasutamist. Teravilja nõudluse kasv Lääne-Euroopas. Mõisamajandid Ida-Euroopas. Teoorjus Ida-Euroopas Täname kuulamast! Kasutatud kirjandus 10. klassi ajaloo õpik „Inimene, ühiskond, kultuur- keskaeg“ Kõik pildid- Google
pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) - näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus - vt pakkumise hinnaelastsus pakkumise kõver - pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus pakkumise struktuur - näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa pakkumise üldine seaduspärasus - hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist tasakaaluhind - turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind tasakaalukogus - turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus tuluefekt - hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi turg - paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed turu tasakaal - tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil
Lisaks aitab ühisraha oluliselt kaasa ka Eesti majandusele, sest väisinvestoritel pole enam hirmu krooni devalveerumise ees. Selle tulemusel hakkavad viie aasta pärast tõusma palgad ja tekib juurde uusi töökohti, sest välismaised firmad on altimad oma tehaseid ja kontoreid Eestisse tooma. Valitsustega on ikka nii, et üks on kallis ja teine paha ja mida tuleviku seisukohalt olulisemaid ümberkorraldusi tehakse, seda halvemaks rahva silmis valitus muutub. Hetkel on hinnatõus paratamatus, millega tuleb leppida, sest ka maailma majandusel pole praegu hea olukord. Tegelikult läheb elu koos maailma ja meie riigi arenguga järjest paremaks, ehkki tal praegugi nii palju viga pole, nagu keskmine eestlane ütleb. Vähemalt saame me oma riigi majandamisega ise hakkama, mitte ei aja eelarvet lõhki nagu näiteks Kreeka, keda nüüd terve Euroopa Liit elus peab hoidma. Kokkuvõtteks, 20 aastaga viie Euroopa rikkaima riigi hulka jõudmine kuulub küll
- Abirahade ja toetuste maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine. - Toimetulekutoetus. - Peretoetused – lastetoetus, vanemahüvitis. - Muud töötuse leevendamise viisid: nt sotsiaalsete töökohtade loomine, täiend- ja ümberõpe, töötutoetus. 9. Selgitage järgmised mõisted: inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, elukallidus, tarbijahinnaindeks, toimetulekuressursid, sotsiaalhoolekanne, leibkond, toimetulekupiir, toimetulekutoetus. Inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Nominaaltulu – tulu, mida inimene palgana kätte saab. Reaaltulu – tulu, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Elukallidus – kaupadele ja teenustele teatud aja jooksul kulutatud summa. Tarbijahinnaindeks – (THI) statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks. Toimetulekuressursid – ressursid, milledest oleneb inimese sissetulek. Sotsiaalhoolekanne – meetmed toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks.
Hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse, ostujõud, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Pakkujad – kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult kauba turule suudavad tuua. Pakkumine – on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus kahandab pakkumist. Pakkumist mõjutavad tootmis- ja müügikulud, hinnangud tuleviku osas ning teiste kaupade hinnad. Olukorda, kus nõudlus on pakkumisest suurem, nimetatakse puudujäägiks ehk defitsiidiks. Olukorda, kus pakkumine turul ületab nõudluse, nimetatakse ülejäägiks. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi (turu)hinna juures võrdsed. Turuhind.
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist
Kütuse aktsiisi tõsu vajadust põhejndatakse toetuste ja miinimum palga tõusuga, et täita augud riigi eelarves. Kui tõstetakse bensiini hinda, ja veel nii järsult, kui valitsusel plaanis, kannatavad eelkõige vaesemad pered. Ühest küljest lubatakse neile toetuste tõusu ja kergemat maksukoormust palkadelt, kuid teisest küljest sööb neile antavast rahast suure osa ära kerkiv kütuseaktsiis ja sellest tulenev hinnatõus. Ei mõelda tagajärgedele mis kaasnevad kütuse hinna tõusuga. Heaks näiteks on rahvusvahelised trantpordifirmad, mis tangivad naaberriikides, et püsida konkurnti võimelisena. Ei ole välistatud ka salakütuse liikumise suurenemine. Olulised faktid 2016 a. otsustati võtta vastu kütuseaktsiisi tõus, mis järgnevate aastate jooksul kasvab. Suure tõenäosusega tõuseb salakütuse tarbimine. Trantspordi firmad kolivad naaberriikidesse, kus on odavad kütus.
d. ehitusettevõte Question 12 Milline loetelust on suurim konkurentsifaktor? Select one: a. tarnijad b. kliendid c. asendav toode d. uusettevõtjad Question 13 Milline hinnapoliitikaist ei vähenda ostjaskonda? Select one: a. allaväärtustamine b. turu elustamine c. allahindlus d. ülehindamine Question 14 Milline neist hinnapoliitikaist ei too ostjaid juurde? Select one: a. laienemine b. allahindlus c. hinnatõus d. turu taaskohandamine Question 15 Millisesse kommunikatsiooni kategooriasse kuulub reklaam? Select one: a. objekti b. juhitamatu c. juhitud d. distributiivne Question 16 Mis ei kuulu projekti tundlikkuse analüüsi konteksti? Select one: a. investeeringute tasuvusaeg b. tootearendusaeg c. tootearenduse maksumus d. tootmishind
nii Kreekat pankroti puhul, kui ka Ukrainat julgeolekukriisi vältel. Samuti osaleb Eesti alati liidu ühistes projektides ning õppustel, näiteks liikmesriikide meredessantidel. Väikeriigi staatus toob Eestile kaasa mitmeid EL toetusi. Näiteks, raha teedeehituseks, kultuuriväärtuste renoveerimiseks, koolisüsteemi arendamiseks jne. Seega Eesti pigem saab toetusi, kui annab neid. Samuti mõjutab senini inimeste elulaadi euro kasutuselevõtuga kaasnenud suur hinnatõus, näiteks toiduainetele. Trastiliselt kerkis suhkru hind. Vaesemates riikides oli üleminek seda rängem, kui juba eelnevalt majanduslikult heal järjel olnud riikides. Eesti üheks oluliseks rolliks Euroopa Liidus on olla vahendajariigiks Venemaa ning ülejäänud Euroopa riikide vahel. Läbi Eesti vete liiguvad mitmed olulised kaubateed. Samuti on Eesti, tähelepanuväärselt eduka e-teenuste loojana, eeskujuks mitmetele teistele liikmesriikidele
Intress on tasu raha kasutamise andmise eest / laenu hind Raha ajaväärtus – raha maksab täna alati rohkem kui homme Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus Mis seda põhjustab? Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus Kes saavad inflatsioonist kahju: Kindlate tuludega inimesed Hoiustajad Laenuandjad Ettevõtlus Kes saavad inflatsioonist kasu: Kellel on kerge oma tulusid suurendada Laenuvõtjad
Oldi veendunud, et tagasipöördumine liberaalse rahvusvahelise kaubanduse juurde on maailma majanduse õitsengu saavutamise peamine tingimus. Konverents kutsus valitsusi üles tühistama ekspordi- ja impordikeeldu ja piiranguid kaubanduses, alandama kaubanduse arengut takistavaid tolle, sõlmida kahepoolseid lepinguid madalate tollikuludega. 1928 aasta algul aga hakkas maailmaturul järsult kerkima esimese kaubaartiklite toornahkade, loomsete saaduste ja nahakaupade hind. Hinnatõus kestis aasta. Põllumajandussaaduste hinnad langesid järsult 1928 ja 1929 aastatel. Ja Ameerika Ühendriikide aktsiaturu kokku varisemine aastal 1929 aastal tekitas niinimetatud Ülemaailmne majandus kriisi, mis kestis 1929-1933 aastatel. Toimus turgude kokkuvarisimine, hindade langus, ostujõu langus, ja väga paljud inimesed kaotasid oma töö. Katsed ülemaailmse majanduse kriisist väljumisest kestsid aastaid, mis
protsent on kõigile võrdne ja ja tulu suurenedes maksuprotsent ei muutu. Süsteem, kus tulu suurenedes maksu protsent tõuseb astmeliselt. 5. Otsesed ja kaudsed maksud, näited, maksja 6. Maksed, eesmärgid (töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse maksed) Mõisted: SKP; inflatsioon, devalvatsioon- SKP = aasta jooksul riigis toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma USA dollarites. Inflatsioon on üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Devalvatsioon-alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes. · Palk, brutopalk, netopalk- Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. · Netopalk on palk, mille töötaja saab kätte pärast maksude ja maksete mahaarvamist. Töölepingusse kirjutatakse tavaliselt brutopalk. 7. Tööturg, tööinspektsioon, töötukassa
Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 protsenti). Mis mõjutab inflatsiooni: Kroon on seotud stabiilse raha, euro kaudu euroala madala inflatsiooniga. Eesti kaubavahetus toimub peamiselt Euroopa riikidega ja kui Euroopas on kaupade hinnatõus väike, siis tõusevad kaupade hinnad vähe ka meil. Teenuste hinna kujunemisel mängib olulist rolli tööjõu hind ehk palk. Kokkuvõttes mida rikkamaks saavad inimesed, seda kallimad on teenused. Kui tänavu on kiire hinnatõusu taga üha suurem tarbimissoov ja paremad palgad, siis 2008. aastal kergitavad inflatsiooni erinevad aktsiisimaksud.Seega kallinevad aktsiisitõusude tõttu nii toasoe kui elekter, samuti alkohol-tubakas, eriti aga mootorikütus. Tulevikuprognoosid:
(0,6 ∗ 30) + (0,4 ∗ 50) 𝑄𝐵𝑃(𝐴)𝐴 = 0,6 ∗ 20 000 = 𝟏𝟐 𝟎𝟎𝟎 𝒕𝒐𝒐𝒅𝒆𝒕 𝑄𝐵𝑃(𝐴)𝐵 = 0,4 ∗ 20 000 = 𝟖 𝟎𝟎𝟎 𝒕𝒐𝒐𝒅𝒆𝒕 Ülesanne 4. Elastus hinnakujundamisel Ettevõte müüs 5000 toodet ja hind 40€. Nüüd plaanitakse tõsta hind 45€ peale. See vähendab müügimahu 4500 peale. Kas on tegemist elastse või mitteelastse nõudlusega? Kas hinnatõus oli kasulik? 𝑄1 = 5 000 𝑄2 = 4 500 𝑃1 = 40 𝑃2 = 45 4 500 − 5 000 %∆𝑄 5000 |𝐸| = = = 𝟎, 𝟖 %∆𝑃 45 − 40 40 Vastus: kuna 0,8 jääb alla 1, siis on tegemist mitteelastse hinnakujundusega ning hinnatõus tasus end ära. E > 1, siis on tegemist elastse nõudlusega; E = 1, siis on tegemist ühikelastse nõudlusega;
1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Nõudluse elastsus · Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis nt 10% hinnatõus vähendab nõudlust vähem kui 10%, kui elastsus on suurem kui 1, siis sama 10% hinnatõus toob kaasa nõudluse järsema muutuse. Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: Asenduskaupade valik Kauba osakaal tarbija sissetulekutes Vajaduse aste Vaatlusalune ajaperiood Kauba definitsiooni ulatus Brändi lojaalsus Kes maksab
Kõrgeltarenenud Ida Aasia riigid avaldasid sissetungijatele siiski pikka aega vastupanu see suudeti murda alles 18.19. sajandil. LääneEuroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, seoses kaubateede ümberpaiknemisega said nüüd kaubanduse keskusteks Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Tekkisid uued kaubandus ja rahandustegevuse nähtused kauba ja fondibörs. Leidis aset oluline hinnatõus nn hindade revolutsioon. Et kuld ja hõbe muutusid väärismetalli sissevoolu tõttu odavamaks, toidu ja esmatarbekaupade tootmine jäi aga põhiliselt endisele tasemele, siis tuli nende eest maksta suurema väärismetalli hulgaga ehk kõrgemat hinda. Hindade revolutsioon põhjustas märgatavaid muutusi LääneEuroopa ühiskonna struktuuris ja eri ühiskonnakihtide majanduslikus olukorras, kiirendades feodaalsuhete lagunemist ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengut.
jaekett Eestis aastal 2011. Jaekettide kodulehti võrreldes selgus, et kuigi Rimi ja Säästumarketitel avati aastal 2011 2 uut kauplust, oli nende käibe kasv vaid 3%. Maxima samal aastal avas 10 uut kauplust, käibekasv oli 13%. Prismas aga jäi kaupluste arv samaks, kuid käibekasv oli koguni 25%. Seega garantii oli end juba ära tasunud. Minu arvates on Hinnagarantii üks paremini läbi viidud turunduskampaania. Hea on minna kauplusesse, kus mind ei oota ees järjekordne hinnatõus. Oskan kliendina planeerida oma oste pikemaajaliselt ning saan samaaegselt säästa ka raha. Hinnagarantii kampaania eristub selgelt teistest kampaaniatest ning annab seega ostjale kindluse, et hinnad ei muutu teatud aja jooksul. 2011. aastal valiti Prisma Peremarketi kampaania ,,Hinnagarantii" ka aasta turundusteoks.
kaupade ja teenuste eest makstavate hindade muutuste mõõtmiseks. ELis on kasutusel ühtlustatud tarbijahinnaindeks. Iga kuu registreerivad riiklikud statistikaametid ühtlustatud meetodite alusel laia valiku toodete ja teenuste tarbijahinnad, mis kajastavad riigi leibkonna lõplikke tarbimiskulusid. Inflatsiooni ulatuse järgi eristatakse roomavat, galopeerivat ja hüperinflatsiooni. Rooman inflatsioon on mõneprotsendiline pidev hinnatõus ning selle puhul tuuakse kõrvuti negatiivsete külgedega välja ka positiivne mõju, milleks on see, et rahaühiku mõõdukal odavnemisel on kahjulik hoida sääste sularahana või madala intressimääraga hoiusena ning see soodustab investeerimist. Galopeeriva ja hüperinflatsiooni puhul on hinnatõus ulatuslikum kui roomava inflatsiooni korral. Samal ajal pole erinevatel autoritel üksmeelt selles osas, millise tasemega inflatsiooni lugeda ühe või teise liigi alla
Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust natsionaliseerimine ehk riigistati kõik ettevõtted, taludel läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna võis olla max. 3ha maad.- maareform. Rahareform- järsk varustamine tööstuskaupadega, toidukaardid linnades, hinnatõus. majandust edendati. Kultuur- likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti Kultuuris- keelustati ajalehed, hävitati raamatud ja ajalehed- ajakirjad, pidi olema kommunistlik tapeti Eestis elanud väljast poolt toodud juute ja maailmavaade, hävitati eestikeelsed raamatud ja mustlasi. mälestussambad.
annaabi.ee 
