1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini nägemispurpuri komponent) · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus
kaeratoidud, oder K naftokinoonid spinat, kapsas, herned, põhjustab vere hüübimise häireid ja põhjustab punaliblelahustuslikku roheline tee, linnaseleib, verevalumeid aneemiat, higistamist, palavikku kiivi Q ubikinoonid sojaõli, täisteraviljatooted, soodustab oksüdatiivse stressi teket pähklid, spinat põhjustab lihaste düstroofiat ja aneemiat, Väsimus, jõuetus, koormustaluvuse langus, suurenenud
Vitamiin Biofunktsioon Defitsiit A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja ...
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON ...
Antioksüdandid Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks kui tasakaal saab rikutud. Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide poolt alustatud ahelreaktsioone. Radikaalide poolt alustatud ahelreaktsiooni tulemusena võib hakata arenema kasvaja. Antioksüdante saame: · toiduga, kusjuures antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti · keha toodab organismis (koeensüüm Q10, lipoehape, melatoniin) Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · pidurduvad vananemisprotsessid; ...
Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin), E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng limakestade epiteeli ning naharakkude arengus Allikad: kala- ja loomamaks, karotenoidid Defitsiit: ,,Kanapimedus" ehk hemeraloopia, kuivsilmus, kasvuhäired
roheline tee, aneemiat, higistamist, verevalumeid linnaseleib, kiivi palavikku makrellid, sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, põhjustab lihaste soodustab oksüdatiivse Q ubikinoonid sojaõli, düstroofiat ja aneemiat stressi teket täisteraviljatooted, pähklid, spinat soja-, rapsi-, põhjustab maisi- ja kalaõli, soodustab ateroskleroosi linoolhape ja karvajuuretuppede ja
Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · Pidurduvad vananemisprotsessid. · Alaneb kolesteroolitase. · Väheneb ateroskleroosi risk. · Väheneb südamehaiguste ja insuldi risk. · Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid. · Väheneb kasvajate tekkevõimalus. · Vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane.
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm
Vitamiin Q (ubikinoonid) antioksüdantsed vitamiinid, bensokinoongrupp + isopreenüksustest varieeruv külgahel Nimetused: inimkehas domineerib koensüüm Q10 (2-7% Q9) Metabolism: · Imenduvad peensoolest totaalses enamikus lümfi (imendumist häirib sapi või pankrease nõre defitsiit, Fe-liigsus, mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, oraalsed kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused) · Maksa sattunud ubikinoonid konverteeritakse kõik Q10 vormi (maks põhidepoo, sisaldus tegelikult kõrgeim südamelihases ületab maksa ja neere kahekordselt Seega: toit on oluline ubikinoonide allikas, aga oluline kogus vajalikku Q10 (täpsemalt tema külgahel) sünteesitakse atsetüül-CoA-st Biofunktsioonid: 1. Lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant kaitse lipiidide peroksüdatsiooni eest (eriti LDL partiklites ja mitokondrite sisemembraanis) 2
Vitamiinid HKQ Vitamiin H Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin (kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju. Eritatakse teda uriini ja väljaheitega. Biofunktsioonid Biotiin on liitensüümide koensüüm. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab Gle-süntees...
loomsetest toiduainetest: liha, piim, munad, kala jne. Inimestel, kes peavad rasvavaest dieeti, ei tarbi liha- ega piimatooteid või nälgivad ja kelle organismi rasvaprotsent on alla optimaalse taseme, neil on tõsine oht nende vitamiinide defitsiidi tekkeks. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape
ravimeid, mis alandavad vere hüübivust ( dikumariin, neodikumariin jt. ). Inimene vajab päevas K-vitamiini umbes 0,07-0,13 mg. Vitamiin Q ENERGEETIKA KESKNE TEGELANE Q10-vitamiin osaleb hapniku kasutamisel ja hoiab ka meie südame energeetikamajanduse tipptasemel. Q10-vitamiini leidub nii loomset kui ka taimset päritolu toiduainetest. eriti head allikad merekalad, nagu makrellid ja sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid ja spinat. Maksa sattunud ubikinoonid viiakse kõik Q10 vormi. Kui varupaikadest rääkida, siis Q10 põhihoidla ongi maks, kuid kõige rohkem on teda hoopis südamelihastes. Arvestades südame lihastööd, on selge, miks selle elundi energiamajandus peab tipptasemel toimima.
ning kalaõlides fosforüülimiseks. veritsevad igemed. K2 (menakinoonid) mida sünteesivad peensoole Protrombiini tekkeks vajalik. Seob bakterid. kaltsiumi. Leidub : Kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. Toodav ka peensoole mikrofloora. Vitamiin Q Biofunktsioon: Inimorganismis on Väsimus, jõuetus, Ehk Ubikinoonid. ta lipofiilses keskkonnas (vere koosmustaluvuse langus, Saadused: Täisteraviljatooted, pählid, spinat, lipoproteiinid, plasmamembraan, suurenenud risk südame- ja oliiviõli, sojaoaõli, sariinid, makrellid, looma ja mitokondrites sisemembraan ER veresoontehaigustele, kanaliha, muna, looma maks, süda jne. jne) töötav antioksüdant. Oluline immuunsüsteemi häiretele,
Leidub kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. P vitamiin Defitsiit veritsevad igemed, kerge külmetumine Leidub tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, mustsõstar, kirsid. PABA e. P vitamiin Vajalik naha ja juuste normaalseks pigmentatsiooniks, erütrotsüütide normaalseks arenguks. Defitsiit väsimus, ärritatavus, soole mikrofloora arenguhäired, pigmentatsioonihäired. Leidub munad, maks, piim, pärm. Q vitamiin e ubikinoonid Defitsiit väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse langus. Kestval märgatava vananemise kiirenemine, suurenenud risk kasvajate tekkeks ja arenguks, immuunsüsteemi häired, Vitamiin Q puhul on vaja silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum peaks olema 10-25mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeva tingimustes 30-50mg terapeutiline tase algab 90mg
toime - Munakollane, tursamaksaõli, rasvased merekalad, seened, teravili c. E – tokoferoolid - Antioksüdeeriv toime; oluline reproduktiivfunktsioonide tagamises - liha, maks, teraviljaidud, taimeõlid, munad, astelpaju d. K – naftokinoonid - Osaleb kaltsiumi kinnistumisel luudes, hoiab ära verejookse - Kala, maks, munad, rohelised köögiviljad (K1), juust (K2) e. Q – ubikinoonid – antioksüdant, hingamisahela keskne komponent – makrellid, muna, kanaliha, sealiha, pähklid, spinat f. F – linoolhape ja alfa-linoleenhape – pähklid Vesiniksidemed a. Sisaldavad alati H aatomit, iseloomult elektrostaatilised (vastasnimeliselt laetud osalaengutega aatomid tõmbuvad) b. Elusorganismides sisaldab H side O või N aatomit (elututes objektides F aatomit) c
Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja n...
kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem....
Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A Retinoidid Kala-ja loomamaks, või, karotenoidid D Kaltsiferoolid Kalarasv, munakollane, või, pärm E Tokoferoolid Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 Koliin Liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
tus tus tus A retinoidid B1 tiamiin B 13 oroothape D kaltsiferoolid B2 riboflaviin B 15 pangaamhape E tokoferoolid B5 pantoteenhape BT karnitiin K naftokinoonid B4 koliin C askorbiinhape Q ubikinoonid PP (B3 ) niatsiin, nikotiinhape H biotiin F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid
· keha toodab ise (koensüüm Q10, melatoniin, lipohape). Antioksüdantide toimel: · pidurduvad vananemisprotsessid; · alaneb kolesteroolitase; · väheneb ateroskleroosirisk; · väheneb südamehaiguste ja insuldirisk; · aeglustub Alzheimer'i tõbi; · väheneb kasvajate tekkevõimalus; · vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused, jne. Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, E, karoteenid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen ja tsink. Antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid kõiki üheaegselt! Fütokemikaalid Looduslikud keemilise ained, mis annavad puu- ja köögiviljadele, tera- ja kaunviljadele nende värvi ja maitse. Moodustavad taime immuunsussüsteemi. Karotinoidid Rasvlahustuvad pigmendid, mida leidub oranzides, kollastes, punastes ja rohelistes puu- ja köögiviljades ning mis kaitsevad neid UV kiirguse eest. On teada 600 karotinoidi.
- Eksogeensed kehavälised vitamiinid Provitamiinid. 19 - Vitamiinide nn eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (A, D, B3) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid). Rasvlahustuvad vitamiinid: - A retinoidid - D kaltsiferoolid - E tokoferoolid - K naftokinoonid - Q ubikinoonid - F linoolhape ja alfalinoleenhape Vesilahustuvad vitamiinid: - B grupi vitamiinid - C askorbiinhape - H biotiin - N lipoehape - U S-metüülmetioniin - PABA p-aminobensoehape - P bioflavonoidid Mis on vitameer? Vitamineerid e. Isoteelid: - Vitamiinide grupp, mis on ehituselt ja omadustelt sarnased ja mida
peroksü- datsiooni eest; antioksüdant Naftokinoonid K g 10 (füllokinoon Vastutav K1, ad vere menakinoonid hüübimise eest K2) (ens protrombiini aktiveerimine) Ubikinoonid Q mg 10-25 Antioksüdantne kaitse; hinga- misahela keskne komponent Polüeenhapped g 1-2 4
areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng), reproduktsioon (spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng), antioksüdantne regulatsioon · D kaltsiferoolid luukudede areng koostöös kaltsiumi ja fosforiga. · E tokoferoolid antioksüdant, soodustab seleeni püsimist organismis, stimuleerib immuunvastust, vähendab premenstruaalsündroomi, vereringe eba regulaarsust. · K naftokinoonid labiilsed UV-kiirguses. Vere hüübimine. · Q ubikinoonid antioksüdantide kaitse, hingamisahela keskne komponent. Vitameer ühendite grupi üksikesindaja, kus üks ja seesama täht on väga sarnase ehituse ja sama toimega. Nt A1 ja A2. 26. Vees lahustuvad vitamiinid Tiamiin-Taimsetest ja loomsetest produktidest imendub ta peensoolest kandja--vahendatud aktiivportsessina. Inimekehas 30...35mg. Riboflaviin-Termostabiilne (ei lammuta piima pastöriseerimise ega toidu töötlus mikrolainetega) vesilahustav ühend
D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + linoleenhape taimsed õlid Vees lahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm,
Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
Hingamisahela 2. komponent kinoonid Kinoonid on rasvlahustuvad polaarsed ained, mis liiguvad membraanis vabalt ringi. Kinoonid erinevad isoprenoidide arvu poolest, mis moodustab hüdrofoobse saba ning on sukeldunud membraani. Kasutatakse redoksreaktsioonides elektronide transporterina. Redutseeritud kinoonide oksüdeerumisel liigub periplasmasse 2H+. Ubikinoon (oksüdeeritud vorm, ülemine) ja ubikinool (redutseeritud vorm, alumine) Ubikinoonid võivad saada elektronid mitme erineva dehüdrogenaasi käest. Prootonid võetakse tsütoplasmast. Näiteks: NADH-dehüdrogenaas, laktaasi dehüdrogenaas Dld (laktaat + ubikinoon -> püruvaat + ubikinool), püruvaadi oksüdaasilt PoxB (püruvaat + H2O + ubikinoon -> CO2 + atsetaat + ubikinoon), tsitraaditsüklis tekkiva malaadi oksüdeerimisel, malaadi oksidoreduktaas Mqo (malaat + ubikinoon -> oksaalatsetaat + ubikinool)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
