1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini nägemispurpuri komponent) · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus
kaeratoidud, oder K naftokinoonid spinat, kapsas, herned, põhjustab vere hüübimise häireid ja põhjustab punaliblelahustuslikku roheline tee, linnaseleib, verevalumeid aneemiat, higistamist, palavikku kiivi Q ubikinoonid sojaõli, täisteraviljatooted, soodustab oksüdatiivse stressi teket pähklid, spinat põhjustab lihaste düstroofiat ja aneemiat, Väsimus, jõuetus, koormustaluvuse langus, suurenenud
stimuleerib immuunvastust maksa/neeruhaigused K (naftokinoonid) Verehüübimine, Ca sidumine, Verehüübimise aeglustumine, glükoosi fosforüülimine, kestvad verejooksud ninast, luukoe normaalseks tiheduseks, sinikad neerude, platsenta areng-talitlus Q (ubikinoonid) antioksüdant, vähendab kortse, Väsimus, kiireneb vananemine, aitab veresoonte lupjumise vastu, risk veresoonkonna-südame haigusteks, tugevdab immuunsüsteemi immuunsüsteemi häired B1 (tiamiin) süsivesikute/ rasvhapete/ Närvitalitluse häired, aminohapete ainevahetus, ärrituvus, depressioon,
tokoferoolid rakumembraane organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vereringeelundeid ja vitamiine lihaseid Vitamiin K Vere hüübimine, Vere hüübimise aeglustumine, sinikad-laigud naftokinoonid lihased, veresooned kehal, verejooksud ninast Vitamiin Q Töötav antioksüdant Väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse ubikinoonid inimorganismis, langus hingamisahela keskne komponent Vitamiin B1 Süsivesikute Beribeeri, väsimus, depressioon, söögiisu langus tiamiin ainevahetus, energia tootmine, närvikude Vitamiin B2 Limaskest, Kasvu pidurdumine, seedenõrede eritumise
Vabad radikaalid vastutavad arvukate ebatervete protsesside eest kehas, nagu: · Antioksüdantide ja radikaalide tasakaalu häirimisel toimub: · Haiguslik rakkude jagunemine · Organite mittetäielik funktsioneerimine · Ajutegevuse häired · Südame- ja veresoonkonna muutused · Nägemise kahjustused · Vananemine · Ja arvukate teiste ebatervete nähtuste eest kehas Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Kõige tuntumad antioksüdandid on C- ja E-vitamiin ning karotenoidid. Väga efektiivseid antioksüdante polüfenoolide näol leidub paljudes taimeliikides: nii männikoores kui rohelises tees, mustikamarjades ja puuviljaseemnetes. Käesolevaks ajaks on teada mitmeid aineid, mis võivad toimida antioksüdatiivselt (näiteks glutadioon, melatoniin, ubikinoon ehk koensüüm Q10, C- ja E-vitamiin)
Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin), E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng limakestade epiteeli ning naharakkude arengus Allikad: kala- ja loomamaks, karotenoidid Defitsiit: ,,Kanapimedus" ehk hemeraloopia, kuivsilmus, kasvuhäired
roheline tee, aneemiat, higistamist, verevalumeid linnaseleib, kiivi palavikku makrellid, sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, põhjustab lihaste soodustab oksüdatiivse Q ubikinoonid sojaõli, düstroofiat ja aneemiat stressi teket täisteraviljatooted, pähklid, spinat soja-, rapsi-, põhjustab maisi- ja kalaõli, soodustab ateroskleroosi linoolhape ja karvajuuretuppede ja
Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · Pidurduvad vananemisprotsessid. · Alaneb kolesteroolitase. · Väheneb ateroskleroosi risk. · Väheneb südamehaiguste ja insuldi risk. · Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid. · Väheneb kasvajate tekkevõimalus. · Vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused. · Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Vitamiinid · C - vitamiin on antioksüdantide antioksüdant - kaitseb organismis teisi antioksüdante - vitamiine E ja A oksüdatsiooni eest. C-vitamiini leidub tsitrusviljades, marjades (astelpaju, karusmari, sõstrad, maasikad) jne, rohelistes lehtköögiviljades (nt. spinat, salat), tomatites, lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane.
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm
trombooside profülaktika ja ravi puhul) Allikad: · Kalasaadused, roheline tee, kapsas, spinat, herned, linnaseleib, rapsiõli Kasutamine: · Hemorraagia, osteoporoos, maksatsirroos, Crohn tõbi, hepatiit, alkoholism, luumurrud, menstruatsioonihäired · Vajadus on akuutne enneaegselt sündinud laste puhul Toksilisus: üldiselt ei esine! POT: 0,300-0,600 mg · Higistamine, punetus, vahel ka palavik · Hemolüütiline aneemia, neonataalne tuumakollatõbi Vitamiin Q (ubikinoonid) antioksüdantsed vitamiinid, bensokinoongrupp + isopreenüksustest varieeruv külgahel Nimetused: inimkehas domineerib koensüüm Q10 (2-7% Q9) Metabolism: · Imenduvad peensoolest totaalses enamikus lümfi (imendumist häirib sapi või pankrease nõre defitsiit, Fe-liigsus, mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, oraalsed kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused)
defitsiiditeke reaalne, sest vitamiin K tagasihoidlikud varud maksas ammenduvad kiiresti. Vaeguse tunnused: vere hüübimise aeglustumine, sinakad laigud kehal, verejooksud ninast jne. Vitamiin K ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad Päevane soovitatav kogus keskmiselt on täiskasvanul 0,070…0,120mg ja lapsel 0,010… 0,060mg. Vitamiin K-d leidub kalasaadustes, rohelises tees, kapsas, hernestes, spinatis ja linaseleivas näiteks. Vitamiin Q Ubikinoonid (koensüüm Q) on antioksüdantsed rasvlahustuvad loodusühendid, millel on bensokinoongrupp ja varieeruv isopreenüksustest külgahel. Inimkehas domineerib koensüüm Q10. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Koensüüm Q imendub peensoolest lümfi ning säilitatakse maksas koensüümses vormis ning konverteeritakse seal Q10 vormi. Imendumist pärsivad sapphapete või pankrease nõre defitsiit, raualiigsus, oraalsed kontratseptiivid, antibiootikumid ja soolekahjustused
loomsetest toiduainetest: liha, piim, munad, kala jne. Inimestel, kes peavad rasvavaest dieeti, ei tarbi liha- ega piimatooteid või nälgivad ja kelle organismi rasvaprotsent on alla optimaalse taseme, neil on tõsine oht nende vitamiinide defitsiidi tekkeks. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape
). Inimene vajab päevas K-vitamiini umbes 0,07-0,13 mg. Vitamiin Q ENERGEETIKA KESKNE TEGELANE Q10-vitamiin osaleb hapniku kasutamisel ja hoiab ka meie südame energeetikamajanduse tipptasemel. Q10-vitamiini leidub nii loomset kui ka taimset päritolu toiduainetest. eriti head allikad merekalad, nagu makrellid ja sardiinid, muna, kanaliha, sealiha, sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid ja spinat. Maksa sattunud ubikinoonid viiakse kõik Q10 vormi. Kui varupaikadest rääkida, siis Q10 põhihoidla ongi maks, kuid kõige rohkem on teda hoopis südamelihastes. Arvestades südame lihastööd, on selge, miks selle elundi energiamajandus peab tipptasemel toimima.
ning kalaõlides fosforüülimiseks. veritsevad igemed. K2 (menakinoonid) mida sünteesivad peensoole Protrombiini tekkeks vajalik. Seob bakterid. kaltsiumi. Leidub : Kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. Toodav ka peensoole mikrofloora. Vitamiin Q Biofunktsioon: Inimorganismis on Väsimus, jõuetus, Ehk Ubikinoonid. ta lipofiilses keskkonnas (vere koosmustaluvuse langus, Saadused: Täisteraviljatooted, pählid, spinat, lipoproteiinid, plasmamembraan, suurenenud risk südame- ja oliiviõli, sojaoaõli, sariinid, makrellid, looma ja mitokondrites sisemembraan ER veresoontehaigustele, kanaliha, muna, looma maks, süda jne. jne) töötav antioksüdant. Oluline immuunsüsteemi häiretele,
Leidub kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. P vitamiin Defitsiit veritsevad igemed, kerge külmetumine Leidub tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, mustsõstar, kirsid. PABA e. P vitamiin Vajalik naha ja juuste normaalseks pigmentatsiooniks, erütrotsüütide normaalseks arenguks. Defitsiit väsimus, ärritatavus, soole mikrofloora arenguhäired, pigmentatsioonihäired. Leidub munad, maks, piim, pärm. Q vitamiin e ubikinoonid Defitsiit väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse langus. Kestval märgatava vananemise kiirenemine, suurenenud risk kasvajate tekkeks ja arenguks, immuunsüsteemi häired, Vitamiin Q puhul on vaja silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum peaks olema 10-25mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeva tingimustes 30-50mg terapeutiline tase algab 90mg
toime - Munakollane, tursamaksaõli, rasvased merekalad, seened, teravili c. E – tokoferoolid - Antioksüdeeriv toime; oluline reproduktiivfunktsioonide tagamises - liha, maks, teraviljaidud, taimeõlid, munad, astelpaju d. K – naftokinoonid - Osaleb kaltsiumi kinnistumisel luudes, hoiab ära verejookse - Kala, maks, munad, rohelised köögiviljad (K1), juust (K2) e. Q – ubikinoonid – antioksüdant, hingamisahela keskne komponent – makrellid, muna, kanaliha, sealiha, pähklid, spinat f. F – linoolhape ja alfa-linoleenhape – pähklid Vesiniksidemed a. Sisaldavad alati H aatomit, iseloomult elektrostaatilised (vastasnimeliselt laetud osalaengutega aatomid tõmbuvad) b. Elusorganismides sisaldab H side O või N aatomit (elututes objektides F aatomit) c
* ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organismis, allikad Rasvlahustuvad vitamiinid • A retinoidid • D kaltsiferoolid • E tokoferoolid • K naftokinoonid • Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad Päevane vajadus • Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, piimatooted A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise Retinool esineb toiduainetes koguse saame näiteks: (7) rasvhapete estrina. Leidub * 5 g hautatud maksast,
kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A Retinoidid Kala-ja loomamaks, või, karotenoidid D Kaltsiferoolid Kalarasv, munakollane, või, pärm E Tokoferoolid Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 Koliin Liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
Transferaasid grupiülekanded Oksüdareduktaasid oksüdeerumis-, redutseerumisreaktsioonid Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimisreaktsioonid (tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Rasvlahustuvad vitamiinid: retinoidid, kaltsiferoolid, tokoferoolid, naftokinoonid, ubikinoonid, linoolhape ja linoleenhape. Vesilahustuvad vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, koliin, niatsiin, nikotiinhape, püridoksiin, inositool, müoinositool, foolhape, folatsiin, kobalamiinid, oroothape, pangaamhape, karnitiin, askorbiinhape, biotiin, lipoehape, S-metüülmetioniin, p- aminobensoehape, bioflavonoidid. 68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Kõik kolm vitamiini on veeslahustuvad. 69. Millised koensüümid on kujutatud joonisel?
tus tus tus A retinoidid B1 tiamiin B 13 oroothape D kaltsiferoolid B2 riboflaviin B 15 pangaamhape E tokoferoolid B5 pantoteenhape BT karnitiin K naftokinoonid B4 koliin C askorbiinhape Q ubikinoonid PP (B3 ) niatsiin, nikotiinhape H biotiin F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape B 12 kobalamiinid P bioflavonoidid
· keha toodab ise (koensüüm Q10, melatoniin, lipohape). Antioksüdantide toimel: · pidurduvad vananemisprotsessid; · alaneb kolesteroolitase; · väheneb ateroskleroosirisk; · väheneb südamehaiguste ja insuldirisk; · aeglustub Alzheimer'i tõbi; · väheneb kasvajate tekkevõimalus; · vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused, jne. Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, E, karoteenid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen ja tsink. Antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid kõiki üheaegselt! Fütokemikaalid Looduslikud keemilise ained, mis annavad puu- ja köögiviljadele, tera- ja kaunviljadele nende värvi ja maitse. Moodustavad taime immuunsussüsteemi. Karotinoidid Rasvlahustuvad pigmendid, mida leidub oranzides, kollastes, punastes ja rohelistes puu- ja köögiviljades ning mis kaitsevad neid UV kiirguse eest. On teada 600 karotinoidi
- Eksogeensed kehavälised vitamiinid Provitamiinid. 19 - Vitamiinide nn eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (A, D, B3) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid). Rasvlahustuvad vitamiinid: - A retinoidid - D kaltsiferoolid - E tokoferoolid - K naftokinoonid - Q ubikinoonid - F linoolhape ja alfalinoleenhape Vesilahustuvad vitamiinid: - B grupi vitamiinid - C askorbiinhape - H biotiin - N lipoehape - U S-metüülmetioniin - PABA p-aminobensoehape - P bioflavonoidid Mis on vitameer? Vitamineerid e. Isoteelid: - Vitamiinide grupp, mis on ehituselt ja omadustelt sarnased ja mida
peroksü- datsiooni eest; antioksüdant Naftokinoonid K g 10 (füllokinoon Vastutav K1, ad vere menakinoonid hüübimise eest K2) (ens protrombiini aktiveerimine) Ubikinoonid Q mg 10-25 Antioksüdantne kaitse; hinga- misahela keskne komponent Polüeenhapped g 1-2 4
areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng), reproduktsioon (spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng), antioksüdantne regulatsioon · D kaltsiferoolid luukudede areng koostöös kaltsiumi ja fosforiga. · E tokoferoolid antioksüdant, soodustab seleeni püsimist organismis, stimuleerib immuunvastust, vähendab premenstruaalsündroomi, vereringe eba regulaarsust. · K naftokinoonid labiilsed UV-kiirguses. Vere hüübimine. · Q ubikinoonid antioksüdantide kaitse, hingamisahela keskne komponent. Vitameer ühendite grupi üksikesindaja, kus üks ja seesama täht on väga sarnase ehituse ja sama toimega. Nt A1 ja A2. 26. Vees lahustuvad vitamiinid Tiamiin-Taimsetest ja loomsetest produktidest imendub ta peensoolest kandja--vahendatud aktiivportsessina. Inimekehas 30...35mg. Riboflaviin-Termostabiilne (ei lammuta piima pastöriseerimise ega toidu töötlus mikrolainetega) vesilahustav ühend
D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + linoleenhape taimsed õlid Vees lahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm,
Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim
Hingamisahela 2. komponent kinoonid Kinoonid on rasvlahustuvad polaarsed ained, mis liiguvad membraanis vabalt ringi. Kinoonid erinevad isoprenoidide arvu poolest, mis moodustab hüdrofoobse saba ning on sukeldunud membraani. Kasutatakse redoksreaktsioonides elektronide transporterina. Redutseeritud kinoonide oksüdeerumisel liigub periplasmasse 2H+. Ubikinoon (oksüdeeritud vorm, ülemine) ja ubikinool (redutseeritud vorm, alumine) Ubikinoonid võivad saada elektronid mitme erineva dehüdrogenaasi käest. Prootonid võetakse tsütoplasmast. Näiteks: NADH-dehüdrogenaas, laktaasi dehüdrogenaas Dld (laktaat + ubikinoon -> püruvaat + ubikinool), püruvaadi oksüdaasilt PoxB (püruvaat + H2O + ubikinoon -> CO2 + atsetaat + ubikinoon), tsitraaditsüklis tekkiva malaadi oksüdeerimisel, malaadi oksidoreduktaas Mqo (malaat + ubikinoon -> oksaalatsetaat + ubikinool)
annaabi.ee 
