Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit  turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt
sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule Sotsiaalteadlased Adam Smith ( 1723-1790) tööstusühiskonnast Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine-toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3.Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi-ühiskonna lagunemine Solidaarsuse hoidmine Aitäh tähelepanu eest!
Ühiskonna kt 1. tööstusühiskonna põhijooned · Esikohal tööstuslik tootmine · Range tööaja arvestus · Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3. Teadmusühiskonna kujunemine 1. kujunemine: · analüüsitakse infot ja kasutatakse seda oskuslikult nii majanduses kui
vabam töökorraldus Tähtis Suur toodang Loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi Töösuhted Masinad Ülemus, alluv Hinnatakse Kiire, täpne Laiapõhjaline tööline ettevalmistatus, põhioskused Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast 1. Adam Smith ( 1723-1790) Propageeris turumajandussuhteid Inimene on egoist Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö 2. Karl Marx (1818-1893) Kapitalistlik tootmine- toota kasumit,püsida konkurentsis Kodanlus vs. töölised 3. Max Weber "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" Kapitalismi juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistipiin, ratsionaalsus Kapitalist- munk 4. Émile Durkheim Sotsioloogia rajaja Liiga palju väärtusi- ühiskonna lagunemine
Industriaalühiskond Massitootmise võidulepääsu nimetatatakse industraliseerimiseks.Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses,võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast,sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss  industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon  tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad  firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital  varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia. Teadmusühiskond  ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses
hetk lihtsalt otsa saada. Seega selleks, et ühiskond saaks edasi areneda nii, nagu see on toimunud praeguseni, tuleks hakata rohkem loodust hoidma. Praegust ühiskonda võib nimetada postindustriaalseks. Seda saab järeldada sellest, et toimub teabe teadusmahukas tootmine ja infovahetusest tulenev integratrsioon ja üleilmastumine. Juba nimest, postindustriaalne ühiskond- võib järeldada selle ühiskonnamudeli seotust industriaalühiskonnaga. Erinevelt tööstusühiskonnast, kus põhiressursiks olid masinad, on nüüdisühiskonnas selleks teadmised. Just seda võibki pidada selleks, mis tagab ühiskonna arengu lõpmatuse. Teaduse- ja tehnikaareng annab inimkonnale üha uusi võimalusi avardades maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva inimese küll liialt mugavaks, kuid siiski pole kadunud innovaatiline mõtteviis ja uute lahenduste otsimine, mis ühiskonda ja kogu inimkonda edasi viiksid.
Ühiskonnad: * infotehnoloogia * tööstus- ehk industriaalühiskond * kommunikatsioonivahendite arendamine * postindustriaalühiskond * info massiline ja kergesti kättesaadav * infoühiskond 1.2 Heaoluriik * teadmusühiskond 1.1 Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda · Kujunemine: * Rohkem inimesi elas linnas. Ka naised läksid tööle. Vanurid ja lapsed Tööstusühiskonna põhijooned: vajasid ühiskonna abi.
1 1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks.
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2
3. infoühiskond on olemas heaoluriigi tunnused. see on informatsiooni tähtsustav ja seda ja seda kõigis eluvaldkondades 7. siirdeperiood maksimaalselt kasutav ühiskond. ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikult võimustruktuurid ja  4. too välja sotsiaalteadlaste suhted asendatakse demokraatlikega, põhimõtted toimub üleminek diktatuurilt tööstusühiskonnast demokraatiale. 1)Karl Marx Kapitalism tähendas tema jaoks 8. demokraatliku riigi valimise sellist tööstusühiskonda, kus põhimõtted tootmisvahendid ja toodang 1)parlamendisaadikud valib rahvas kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse. 2)presidendi valib parlament Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse (enamuses parlamentaarse kogumine ja ratsionaalsus
Organisatsioon, mille eesmärgiks pidi olema rahu kindlustamine maailmas. Lisaks loodi ka teisi organisatsioone nagu NATO, VLO ja Prantsusmaa ning Saksamaa vahel Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest sai Euroopa Liidu eelkäija. Sõjad on alati mõjutanud tehnika ja teaduse ning seeläbi majanduse käekäiku ning II maailmasõda polnud erand  sõja tagajärjena toimus teaduslik-tehniline pööre, mis viis tööstusühiskonnast postindustriaalse ühiskonna kujunemiseni. Riigid nagu USA, Jaapan ja Saksamaa asusid oma majandust moderniseerima, mis tõi kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja majanduskasvu, millele aitas kaasa ka Marshalli plaan ehk USA majanduslik abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. NSVL sõjajärgse majanduse märksõnadeks olid plaani- ja käsumajandus, kolhoosid ning viisaastakuplaanid. Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed
tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu  tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine Tööstusriigid  kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad  tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20 saj alguses oli maailmas kümmekond suurt impeeriumi ja nendele alluvaid kolooniaid. Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja * kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. *Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia.
asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia  kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted. 3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 4. Iseloomustada heaoluriiki ( 3 tunnusjoont/rakendavat meedet) Arengu etapid 2-3 Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused : · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse
Lisaks tugevdas riikide majanduslik edenemine ja tehniline progress ka rahvuslust ehk natsionalismi. Enamik riike püüdis endale kolooniaid vallutada ja võimaluse korral oma territooriumi naabrite arvel laiendada. Väiksemad ja nõrgemad riigid muudeti majanduslikult sõltuvaks, pakkudes suurriikidele odavat toorainet ning tööjõudu. Seda poliitikat nimetatakse imperialismiks, mis on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Tööstusühiskonnast võime rääkida, kui tööstuses töötava rahva osakaal on jõudnud võrreldavasse suurusjärku põllumajanduses töötava rahvastiku osakaaluga ning linnarahvastiku osatähtsus on jõudnud võrreldavasse suurusjärku maarahvastikuga. Tööstustoodang on sel ajal domineeriv ning rahakäive suurem. Nagu põllumajanduspööregi, oli tööstuspööre ühiskonnaliikmetele raske katsumus. 1840. aastal naiste ja laste tööpäeva pikkust lühendati 12 tunnilt 10 tunnile. Tööstustööliste palgad
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist, mille juurde kuulusid kolooniad, aga oli ka üksikuid enam-vähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega e...
Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal  Lõuna-Ameerika Holland  Indoneesia Venemaa  vallutatud alad. Inglismaa  Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3. Ressursid Ammendunud Rohkelt ressursse 4. Rahvastiku Linnarahvastik, Rahvaarvu võrdlus rahvastiku juurdekasv on
POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND  ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I  infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse  propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on loob majanduses ja traditsioonide Saksa nimekaim sotsiaalse
tootvateks kolooniateks. David Ricardo. Temalt pärineb suhtelise eelise printsiip, mille kohaselt mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Sel printsiibil töötab majandus kõige tõhusamalt, sest igaüks teeb ainult seda, milleks tal on teistega võrreldes eelised ning ostab teistel need hüved, mille valmistamisel kuuluvad eelised hoopis neile. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Impeeriumid ja kolooniad. 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist ning nende juurde kuuluvatest kolooniatest, aga oli ka üksikuid enamvähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele.
kihistumise süsteemis Sotsiaalne tõrjutus- olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises Sotsiaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine Ratsionaalsus (aeg on raha) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse Tööstuslik tootmine Eesmärk: suure kaubahulga tootmine Maa ja linna, proletaarse ja kodanlase elustiilide suur erinevus Teenindussektor eesmärk: teadmised inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid POSTINDUSTRIAALSE ÜHISKONNA TUNNUSED Postindustraalse ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20. saj Hankiva ja töötava tööstuse arvelt kasvas teenindussektori e. tertsiaalsektori osatähtsus Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses
poolest on Eesti põlisrahvastik juba alates 1960. aastatest olnud Euroopa esimeste hulgas, viimastel aastatel on järsult suurenenud suremus tapmiste ja liiklusõnnetuste tagajärjel. Suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on üha sagedamini surma põhjuseks keskealiste meeste hulgas. Alates 1960. aastatest pole vähenenud ka vähisuremus. Asustus N. Liidu tööstuspoliitika on ajaloo jooksul vaieldamatult olulisim Eesti regionaalset arengut mõjutanud tegur. Tööstusühiskonnast saame rääkida alates 1950. aastaist, mil N. Liit hakkas kasutama Eesti energeetilisi ja tööjõuressursse ning rakendas suurtootmise mudeli, mida võime teatud mööndustega nimetada ka sotsialistlikuks fordismiks. Tööstuskasv tingis välisrände idast, millele tuginev rahvastiku juurdekasv oli peamine Eesti rahvastikku 1 miljonilt rohkem kui 1,5 miljonile (1989) kasvatanud tegur. Eesti-siseselt toitis linnastumist 1950. aastail põllumajanduse sundkollektiviseerimisest tekitatud ränne
sidepidamiskulud veel kõrged o Veondus kallis  tööstuslikud majandusharud tekkisid vaid toorme leiukohtade lähedusse (metallimaak, fossiilkütused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip  mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised Koloniaalsüsteem  tööstusriigid ja neile toorainet/põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks 1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad
Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2
fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks. Koloniaalsüsteem  tööstusriigid, kolooniad Koloonia  metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda  20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks piirkondadeks loodusvaraderikkad piirkonnad ( suurbritannia, belgia, ruhr, usa kirdeosa, sileesia, donetsk.) 20. saj. Algus
2. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi 3. Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud. 4. Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama. Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith  väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi  tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx  mõistuspärasus, kapitalism  tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber  protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele  piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest
osatähtsusest tööandjatena. Jagatakse: primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed majandusharud 1) põllumajandus, metsandus, kalandus, kaevandus jne = tooraine muretsemine loodusest 2) erinevat laadi tööstused ja käsitöö = tooraine töötlemine edasi 3) teenindus, haridus, administreerimine, informatsiooni käsitlemine = töö tulemus ei ole materiaalne toode Generation X  vaadeldi põlvkondi, mis on kasvanud tööstusühiskonnast (vanemate puhul kodanikuõigused jne; 80ndate karjäärihuvid, küünilisus jne)  tulevad tööle, aga ütlevad kohe, et tulevad tööle nii kauaks, kuniks meeldib. ,,Portfolio career" - tahame kiirelt teha karjääri, valime töökohti selle järgi, mis kombinatsioon CV-l kõige paremini välja näeks. BoBo  boheemlase elustiil on väärtus (kodanlasest boheemlane, kasvanud 90ndatel). Stebbins  Serious Leisure  süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) Â
Seotud raudtee ehitusega. Eelduseks tehnika areng, mis võimaldaks tootmise mehhaniseerumist. Põllumajanduspööre mille tulemusena liikus tööjõud maalt linna. Põllumajanduspöörde tulemusena tekib tööstuskaupadele suur ostjaskond. Transpordi areng (töösturevolutsiooni eelduseks). Raudteede välja ehitamine. Samuti veetransport.eestis kerkisid tööstused vee lähedusse (Narva, Kärdla, Pärnu). Tsunfti sunni ja muude monopoolsete ettevõtete asendamine vaba ettevõtlusega. Tööstusühiskonnast võime rääkida, kui 1. tööstuses töötava rahva osakaal on jõudnud võrreldavasse suurusjärku põllumajanduses töötava rahvastiku osakaaluga; 2. linnarahvastiku osatähtsus on jõudnud võrreldavasse suurusjärku maarahvastiku osakaaluga. Tööstustoodang on sel ajal domineeriv ning rahakäive suurem. Nagu põllumajanduspööregi, oli tööstuspööre ühiskonnaliikmetele raske katsumus. 1840. aastal
- vaba tööjõud (tuli kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandusest,põllumajanduspööre) - masinate leiutamine - energiaallikate olemasolu - tooraine olemasolu – kasvab huvitatus kolooniatest, strateegilised toorained ona rauamaak ja kivisüsi - ostuvõimeline turg III 1. Industriaalühiskonna kujunemine Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses, võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast, sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaaühiskonda iseloomustavad jooned: III 1.1. linnastumine - senine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema. Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel. Linnadesse koondus üha enam inimesi - 19.sajandi lõpiks Inglismaal
POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND  ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I  infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse  propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses
annaabi.ee 
