12 2 8 13 19 1 4 11 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 2. Tuuma poolvedel sisu 3. Varustab rakku energiaga 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest 5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17
-) Prokarüoot on: rakutuumata organism. -) Kõige väiksemaks rakuks loetakse: mükoplasmat. -) Uued ribosoomid moodustuvad: rakutuumas. -) Mitokondrid esinevad: eukarüootsetes rakkudes. -) Nii mitokondrites kui kloroplastides leidub: DNA-d. -) Membraane ei esine: ribosoomi ehituses. -) Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: valkude süntees. -) Rakumembraan koosneb: fosfolipiidsest kaksikkihist. -) Tsütoplasma koostises on kõige rohkem: vee molekule. -) rRNA süntees toimub: tuumakeses. -) Raku sisetoese moodustab: tsütoskelett. -) Raku tsütoskelett koosneb põhiliselt: valkudest. -) Sümbioos on iseloomulik: mükoriisale. -) Plastiidide eellasi nimetakse: proplastiidideks. -) Antibiootikumidega ravitakse: bakterihaigusi. -) Ribosoomid esinevad: prokarüootsetes rakkudes. -) Tuumakeses sünteesitakse: ribosoome. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta)
DNA molekul koosneb 2 ahelast ja püsimise aluseks on vastavusprintsiip sekundaarstruktuur DNA on rakutuumas, plastiidides, mitokondrites, põhiline kromosoomide ehitusmaterjal. DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja edasikandmine Enne raku pooldumist toimub DNA kahestumine ehk replikatsioon. 5. RNA - ribonukleiinhape Kõik RNA erivormid sünteesitakse DNAlt. Ülesandeks on päriliku info realiseerimine. RNA on rakutuumas, tuumakeses ja tsütoplasmas. RNA koosneb= süsiniku riboos + forforhappejääk+lämmastikalus. Lämmastikalused on A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, U-uratsiil. Struktuur: primaarstruktuur üheahelaline lõik sekundaarstruktuur teatud RNA lõikude paardumine Fraktsioonid ehk tüübid: 1. informatsiooni RNA (mRNA), ülesandeks kanda infot DNAlt ribosoomidele 2. transpordi RNA (tRNA), ülesandeks aminohapete transportimine trütoplasmast
Rakutuum Ülesanne: · Juhtida raku elutegevust · Vastutada paljunemise eest Kuju: · Enamasti ümar/ovaalne · Piklikes rakkudes piklik Tuumake · Ajutine moodustis · Struktuur mis tekib mitme kromosoomi RNA sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel . · Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusüksused · Tavaliselt on neid tuumas 1-3 Tuumade Arv · Tavaliselt 1 rakus 1 tuum · teisi varjante on ka. ' Tuumade ehitus · Pooride kaudu ained tsütoplasma karüoplasma · Karüplasmas kromosoomid Kromosoom · Üks jupp kogu genoomist · DNA, RNA, Valgud, ioonid · Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitult(kromantiin)
Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene Leidke õige vastusevariant 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub: d) lüsosoomides 13. Inimese igas keharakus on üldjuhul: c)46 kromosoomi Täitke lünk 17. Iga uus rakk saab alguse jagunemise/pooldumise teel. 19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. küsimused 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega?
tsütop.võrgust.: ribosoomid annavad nimetuse, ribosoomides toimub valkude süntees. 2)siledap.: on ilma ribosoomideta, seal toimub glükogeeni süntees, lipiidide süntees toimub samas kohas, bioaktiivsete ainete steroid hormoonide süntees ning lihasrakkudes kaltsiumi ioonide depoo. Ribosoom: ülesandeks on valgu süntees. Mida aktiivsem on raku ainevahetus, seda rohkem on seal ribosoome. Ehituselt on ta 2 osaline. Koosneb rRNA ja valkudest. Sünteesitakse raku tuumas olevas tuumakeses. Golgi kompleks: koosneb teineteisega seotud membraanstruktuuridest. Ülesanneteks on valkude lõplik valmimine, seal küpsevad/valmivad lüsosoomid ning osaleb rakumembraanide moodustamises. Lüsosoom: Membraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab ensüüme. Ül: on ainete lõhustamine: 1)surnud ja mitte vajalike ainete lagundamine, 2)võõra orgaanilise aine lagundamine(nt baktermürgid), 3)fagotsütoos ja pinotsütoos, 4)moondega arengu juures, 5)nälgimisel või kaalulangetamisel
Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusülesanded. Tavaliselt tuumas 1-3 tuumakest. Tsütoskelett - Erinevad niitja kujuga valguud. Ei ole päris skelett (ei sisalda Ca-sooli). Paindlik raku sisetoes. Fikseerib suuremate rakustruktuuride asendi (mitte päris jäigalt) .seob raku ühtseks tervikuks. Ainuraksed ja makrofaagid liiguvad tsütoskeleti abil. Vibur - on tsütoskeleti osa. On kõigil loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel . Tsentrosoom - Tsütoskeleti osa on tuuma juures
kontroll läbi aktivaatorvalgu CAP seondumise operaatoralale. 5. Eukarüootse mRNA kodeeriv osa erineb prokarüootsest selle poolest, et sisaldab tüüpiliselt vaid üht tsistronit e. ORF'i. Erineva struktuuri tõttu ei ole mRNA eukarüootide ja prokarüootide vahel vahetatav, st. prokarüootne mRNA ei tööta eukarüootses valgusünteesis ja vastupidi, eukarüootne mRNA ei ole substraadiks prokarüootsetele ribosoomidele. 6. Eukarüootides: RNA pI koosneb 14-st subühikust ning asub tuumakeses, vastutab rRNA-de sünteesi eest. RNA pII koosneb 12-st subühikust ning viib läbi mRNA ja osade snRNA-de sünteesi. RNA pIII koosneb 17-st subühikust ning katalüüsib tRNA, osade snRNA-de ja 5SrRNA sünteesi. Prokarüootides: RNA polümeraas ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Toimub transkriptsioon. Transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega ning seejärel katkevad
kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasma läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Fagotsütoos- ümbritsevat keskkonnas tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Valgu ja rRNA molekulidest koosnevaid kehakesi raku tsütoplasmas nime. Ribosoomideks. Nad on kaheosalised ja neil puudub membraa. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses ja selleks vajatakse järgmise orgaanilisi aineid: valgud ja rRNA. Sünteesitud ribosoomid liiguvad tuumas pooride kaudu tsütoplasmasse, kus nad võivad kinnituda tsütoplasmavõrgustikule või jäääda vabalt tsütoplasmasse. Ribosoomide ülesandeks on valgusüntess. Ribosoomid, mis on seatud teatud tüüpi valgu sünteesiga, moodustavad koos mRNA molekuliga kolüsoomid. Organellidest sisaldavad ribosoome mitokondrid ja kloroplastid.
seenerakud 3.Ainu ja hulkraksed Ainuraksed: kingloom, ripsloom, amööb, vullvetikas, pärmseen (toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad) Hulkraksed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, putukad, seened 4.Loomarakk Ribosoomid Tekivad tuumakeses. Koosneb RNAst ja Sünteesib valke valgust, pole membraane, kõige väiksem Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab ainevahetuse nälgimisel
Kinnituvad kromosoomid Süsivesikute ja lipiidide süntee Valkude süntees Asub raku tuumast eemal Toodetakse rakule vajalikud valgud On ühenduses rakumembraaniga 13. Ribosoomid 1) Koosnevad rRna molekulidest ning valkudest 2) Tekivad rakutuumas ja paiknevad tuumakeses 3) Ribosoomi ülesandeks on valgusüntees 4) Ei ole ümbritsetud membraaniga 14. Lüsosoomid 1) Seotud rakus toimuvate lagundamis protsessidega (lagundatakse vananenud raku osi, lagundatakse raku siseseseid aineid) (fagotsütoos) Primaarsed Ühine Sekundaarsed Sisaldavad Ühekordse Sisaldavad
Lisaks süsihappegaasile eraldub etanool. Selgitage, miks 50 C juures ei eraldu enam süsihappegaasi? 6.Valige õige vastusevariant Ribosoomide peamiseks ülesandeks on a)valkude süntees;b)lipiidide süntees;c)sahhariidide süntees;d)DNA süntees Rakumembraan koosneb a)valkudest;b)glükolipiidsest kaksikkihist;c)fosfolipiidsest kaksikkihist;d)süsivesikutest. Difusiooni teel liiguvad rakku a)vesi ja mineraalsoolad;b)gaasid;c)aminohapped;d)hormoonid rRna süntees toimub a)tuumas;b)tuumakeses;c)ribosoomides;d)Golgi kompleksis Raku sisetoese moodustab a)tsütoplasma;b)tsütoplasmavõrgustik;c)tsütoskelett
– koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Rakutuum: 1 membraan. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Mitokonder: 2 membraani. Varustab rakku energiaga. Sisaldavad DNA ja RNA molekule. Valkude tootmine: ribosoom. Valkude lõplik töötlemine: Golgi kompleks. Valkude transport rakust välja: membraan. Tuum ei ole olemas kõigis elavates rakkudes. Tuuma sees on geneetiline materjal. Tuumas ei paikne raku energiavarud. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Tuumakeses ei valmistada ribosoome. Igas tuumas ei ole tuumakest. Mõnes rakus võib olla mitu tuuma.
kindlustavad reaktsioonide toimumise. RIBOSOOMID Puuduvad membraanid. 2 Valgusüntees. Valgusünteesi osaline(mõlemad koosn ajal mood nad polüsoome. ribosoomi RNA-st ja valkudest. Polüsoom- ribosoomide kogum Mood tuumakeses, liiguvad millelt sünteesitakse sama valgu tsütoplasmasse ja kiniituvad molekule. karedale ER-le GOLGI KOMPLEKS Koosneb sistermikestest, Jõuab lõpuni valkude põiekestest ja kanalikestest, mis töötlemine. Valgud pkaitakse on ümbritsetud membraanidega lüsosoomidesse. Osaleb
27. Mis on endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasmavõrgustik? · rakusisene ainete liikumine 28. Mis tähtsus on tsütoplasmavõrgustikul? · Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene transport · karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 29. Millised on erinevad tsütoplasmavõrgustikud? · siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum · karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum 30. Kus moodustuvad uued ribosoomid? · Ribosoomid moodustuvad raku tuumakeses 31. Miks on ribosoomid tähtsad? · Valkude tootmiseks 32. Miks on lüsosoomid tähtsad? · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine 33. Miks on mitokondrid tähtsad? · Varustab organismi energiaga · Lagundab glükoosi lõplikult 34. Mille poolest mitokondrid erinevad teistest rakuorganellidest? · Ümbritsetud 2 membraaniga · Oma isiklik RNA, DNA, ribosoomid · harjakesed 35. Miks on erinevates rakkudes erinev arv mitokondreid?
Ainete transpordi viisid: 1. aktiivne transport – rakk kulutab energiat 2. passiivne ainete transport – energiat ei ole vaja (difusioon, osmoos) Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku interfaasis. Tsütoplasmavõrgustik: karedapinnalisel võrgustikul toimub valkude sünteesimine siledapinnalisel võrgustikul toimub lipiidide ja sahhariidide sünteesimine. Ribosoomid: Valgusüntees Golgi kompleks:
Aitab aineid rakkus laiali kanda. Annab rakule siserõhu ja kaitseb selle sees olevaid organelle. Mis on tuuma ülesanne. Tuum juhib raku elutegevust ja säilitab päriliku informatsiooni. Kirjelda tuuma ehitust : pärilikuse aine, tuumamembraan, poorid, dna, rna, tuumake, kromosoomid, kromatiin ja geen. Tuumake on ümbitsetud tuumamembraaniga mille sees on poorid kus toimub info vahetus tsütoplasmaga, tuuma sees on tuumake mis on ümbritsetud pärilikusainega . Tuumakeses toodetakse valke ja RNA-d. Kromosoomid on kokku pakitud DNA ja selle sees ongi geenid. Mis on kromosoomide ülesanded . Kromosoomise ülesanne on päriliku info avaldumine ja edasi andmine. *Mitu DNA ahaelat on ühes keha rakkus? 1 rakkus on 16 kromosoomi. *Millal on koromosoomid mikroskoobiga selgesti nähtavad ja miks just siis. Neid on siis näha kui nad poolduvad, sest siis on nad kõige suuremad. Erinevad rakkud ja koed. Epiteelkude
tunduvalt vähem, bakterite rakus on tsütoplasma liikumatu 55.Tsütoskeleti iseloomustus? Valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks 56.Rakutuuma ülesanded? Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot 57.Tuuma ümbritseva membraani ülesanded? Eraldab DNA tsütoplasmast 58.Miks on tuumamembraanis poorid? Läbi nende liiguvad ained tuuma ja tsütoplasma vahel 59.Mis toimub tuumakeses? Toimub ribosoomi-RNA ja ribosoomide moodustumine 60.Mis on kromosoom? Üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega 61.Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 62.Mis on kromatiin? Rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 63.Kromosoomide ülesanded? Päriliku info avaldamine ja edasiandmine 64.Millal kromosoomid kahekordistuvad? Enne raku jagunemist 65
· Prokarüoot- eeltuumne , eukarüoot- päristuumne Organell Tüübid Ehitus Ülesanne Esinemin e Tuum Topeltmembraani Juhib Taimed, d, tuumake, rakutalitlust loomad, kromatiinaine, tuumakeses protistid, kromosoomid, sünteesitakse seened tuumaplasma, rRNA karüoplasma Tsütoplasmavõrgust Silevõrgustik Kanalitesüsteem ( sile) , Toimub Kõikidel ik , kanalite süsteem, millel sahhariitide, karevõrgusti ribosoomid ( kare ) lipiitide
Selle tripleti jõudmisel ribosoomi teatud prk-da käivitub valgusüntees. 6) Tripletid UAA, UGA, UAG on nn nonsense e mõtetud tripletid, s. t neile ei vasta ühtegi aminohapet. Mõtetute triplettide ül-ks on katkestada valgusüntees. Valgusüntees e translatsioon toimub ribosoomides. Vajalikud tingimused selle toimumiseks: 1. Peab olema mRNA 2. Peab olema tRNA molekule 3. On vaja ribosoomi rRNA suuri ja väikeseid alamüksusi, neid sünteesitakse tuumakeses 4. Peab olema esindatud piisaval hulgal põhiaminohappeid 5. Peavad olema ensüümid, mis aktiveerivad aminohappeid. 6. Energiat saadakse ATP-lt · Toimub nii eel-kui ka päristuumsetes rakkudes. VIIRUSED - Eluta ja elusa piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest Viirusosakesed on kas keraja, hulktahuka või silindrilise kujuga, osa neist on kaetud ümbrisega.
KLASS Koosneb membraanidest, fosfoliitidest ja valkudest ÜLESANDED Ainete transport Seotud AV protsessidega KARE ER Kinnituvad ribosoomid Valkude süntees Ühenduses tuumamembraanidega SILE ER Süsivesikute ja lipiidide süntees Asub rakutuumast eemal 13. Ribosoomid TEKE Rakutuumas paiknevas tuumakeses EHITUS Koosnevad ribosoomi RNA-st (rRNA) ja valkudest Suurem ja väiksem alaüksus ÜLESANDED Valgusüntees - Polüsoom – ribosoomide kogum, mis osaleb sama koostisega valgu tootmises 14. Lüsosoomid TEKE Golgi kompleksist „pungub“ lüsosoom EHITUS Ühekordse membraaniga põiekesed ÜLESANNE Lagundavad vananenud rakuosi ja rakku sisenenud aineid (fagotsütoos)
.. fosfolipiidides 18. Vesi liigub läbi rakumembraani kiiresti, sest liigub läbi veekanali valkude 19. Taimerakk hüposmootses (hüpotoonilises) lahuses muutub turgesteatseks??? 20. Milline väide ei ole õige kergendatud difusiooni kohta? Konsentr. Lahustunud aine molekulid membraani ühel küljel 21. Milline järgnevatest väidetest on vale? RNA polumeraas seostub geeni operaatorpiirkonnaga 22. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 23. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 24. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 25. Kui müosiin II hüdrolüüsib 5ATP molekuli liikudes piki aktiini ahelat, siis kui kaugele ta piki aktiini ahelat jõuab? 25-50 26. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 27. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa
Eretrotsüüdid kaksiknõgusad kettad, kuju on vajalik, et kopsudest võtta endasse hapnik ja elundites ta seal väljutada. Ka on kuju vajalik, et läbida väikese läbimõõduga kapilaare. Epiteelrakud mitmesuguse kujuga, vastavalt nende poolt täidetud ülesannetele. 2 3 Mis on raku sees? 3 4 1. Raku tuumake Tuumakest ümbritsevad kromosoomid. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute moodustumine ribosomaalsest RNA-st ja valkudest 2. Raku tuum Päriliku informatsiooni edasikandja tuuma DNA kaudu. Tuuma DNA-s sisalduva info edasiandmine kõigile RNA vormidele (mRNA-le, rRNA-le, tRNA-le), mis sünteesitakse tuumas Tuum koosneb kromatiinainest, tuumakesest (rRNA sünteesi koht) ja nukleoplasmast e karüoplasmast ja on ümbritsetud tuumaümbrisega (koosneb pooridega teineteisest eraldatud
Tsütoplasmaatiline polüadenüleerimine stimuleerib mõnede mRNAde translatsiooni. Selline protsess toimub tavaliselt varases embrüogeneesis ja närvirakkudes. mRNAd, millel on lühike poly(A) saba, on kehvalt PABPI'tede poolt stabiliseeritud ja translatsioon on ebaefektiivne. Teatud arengustaadiumis, tavaliselt vastusena välissignaalile, hakatakse nende mRNAde sabasid pikendama ja nii stimuleerides mRNAde translatsiooni. 52. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Jälle üks ulme küsimus. Eeldan, et tuumakeses on DNA ja DNAlt transkribeeritakse RNA, siis enamik teadmist vajavad RNAd saavad transkribeeritud tuumakeses. rRNA'd sünteesib RNAPolI; mRNAd, enamiku snRNAd ja miRNAd sünteesib RNAPolII; tRNAd ja teisi väikesi RNAsi sünteesib RNAPolIII. RNAPolIV sünteesib siRNAd taimedes. 53. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl?
DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil · kaheahelaline, üksikahelaline · RNA omab katalüütilist funktsiooni Transkriptsioon ehk RNA süntees. Splaising RNA modifikatsioon pärast transkriptsiooni, kus intronid eemaldatakse ja eksonid liidetakse. Toimub eukarüood mRNAs enne kui ta saab translatsiooniga toota korrektse valgu. Ribosoom valgutehas, mis sisaldab rRNAd ja ribosoomi valke. rRNA sünteesitakse tuumakeses, valgud tsütoplasmas. Igat aminohapet polüpeptiidis kodeerib üks nukleotiidikolmik, mis ei kattu omavahel ning pole ka väljajäetavaid nukleotiide. Ühele aminohappele vastab rohkem kui üks koodon, erinevus on enamasti viimases nukleotiidis. Stoppkoodonid. Kood on universaalne. Antibiootikumid passiveerivad bakterite valgusünteesi. Genoom antud liigi täielik geenikogum Geeni ekspressioon e avaldumine geeni transkriptsioon(RNA toodang) ja translatsioon (valgu toodang) 1
lühiiseloomustus (ehitus, ülesanne). Kovalentne side, peptiidside, vesinikside. 6. Nukleiinhapete mõiste. Nukleotiidid, nende koostisosad, liitumine nukleotiidiks. RNA ja DNA nukleotiidid. Nukleiinhape- nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, sisaldavad raku tegevusjuhiseid, sh kuuluvad DNA (desoksüribonukleiinhape-hüdroksüülrühm puudub, ainult H) tuumas, mitokondrites, kloroplastides ja RNA (ribonukleiinhape 2’ OH rühm allub kergesti hüdrolüüsile), tuumas, tuumakeses, üksikute molekulidena tsütoplasmas. On tänu fosfaatrühmale neg. Laenguga. Nukleotiidid koosnevad: 1) Suhkrujääk (5 süsinikuline pentoos) RNA- riboos, DNA desoksüriboos 2) Tsükliline lämmastikalus. DNA- adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T), tsütosiin (C) RNA adeniin (A), guaniin (G), uratsiil (U), tsütosiin (C) 3) Fosfaatrühm DNA-RNA sama, annab NH-le laengu Liitumine nukleotiidiks: 7. DNA ehitus, ülesanded, leidumiskohad rakus. Mitokondriaalne DNA.
41. transkriptsiooni terminatsiooni mehhanismi operoni liiderjärjestustel. 42. Mis on genoom, proteoom, trankriptoom, reguloom? a. Genoom kogu organismi poolt kantav geneetiline informatsioon. b. Proteoom organismis sisalduvate valkude kogum (muutub pidevalt erinevalt genoomist). c. Transkriptoom rakkude poolt toodetud mRNA hulk. d. Reguloom rakus olevate regulatsioonikomponentide hulk (geenid, mRNA..). 43. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? a. rRNA PolI 44. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl? a. miRNA mikroRNA, üheahelaline RNA molekul 21-23 nukleotiidi pikkune. Peamine funkt.: Geeni regulaator. b. siRNA silencingRNA 2ahelalilised RNA molekulid, 20-25 nukleotiidi pikkused. c. Peamine funkts.: geenide vaigistamine, seondub inaktiivsele nukleaasi kompleksile, mis aktiveerub ja moodustub RNA
välja) olemasolu. 18. Mis on transposonid? DNA segmendid, mis võivad genoomis liikuda ühest piirkonnast teise 19. Kuidas jaotatakse mitteviiruslikud transposonid? · LINE elemendid ei ekspresseeru (pseudogeenid), ~15% genoomist · SINE elemendid geenirikastes piirkondades, ~13% genoomist 20. Mis käivitab rakujagunemise kontrollsüsteemi? DNA kahjustus 21. Millised protsessid toimuvad tuumakeses? · rRNA süntees ja protsessimine · rRNAle ribosomaalsete valkude liitmine 22. Rakutsükli faasid: · S faas DNA kahekordistamine, histoonide süntees · G2 faas vahemik S faasi ja mitoosifaasi vahel, toimub kasv ja ettevalmistused mitoosifaasiks · M faas mitoos · G1 faas vahemik M ja S faasi vahel, toimub kasv 23. Mis toimub interfaasis?
süstimisel hiired surid. Surnud rakud olid elus rakke muutnud e. transformeerinud patogeenseks. 1944 O. Avery jt. näitasid, et transformeeriv faktor oli DNA. Smooth rakkudest isoleeriti DNA, mida valikuliselt töödeldi DNA lagundavate ensüümidega. Transformatsiooni võime kadus. 3. Nukleotiidide ehitus DNA-s ja RNA-s? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, jagatakse: - RNA (ribonukleiinhape) leidub peamiselt tuuma tuumakeses ja üksikute molekulidena tsütoplasmas - DNA (desoksüribonukleiinhape) paikneb tuumas, mitokondrites, kloroplastides - DNA ja RNA on negatiivse laenguga tänu fosfaatrühma laengule nukleotiidides 4. Kuidas toimub fosfodiester sideme moodustumine nukleotiidide vahele? Nukleotiidid polünukleotiidahelas on kovalentselt seotud fosfodiestersidemete kaudu. 2 polünukleotiidahelat on omavahel seotud vesiniksidemete kaudu, mis tekivad lämmastikaluste vahel
Fagotsütoos tahkete ainete transport rakku. Tsütoplasma. Koosneb veest ja selles lahustunud ainetest. Stabiliseerib, seob raku tervikuks ja osaleb ainevahetuses. Tsütoplasmavõrgustik. Raku kanalite süsteem, mida mööda toimub ainete transport. Karedapinnaline (ribosoomid on selle peal) - valkude süntees, siledapinnaline süsivesikute ja lipiidide süntees. Ribosoomid. Kõige väiksemad organellid!!! Toimub ainete süntees. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevas tuumakeses. Lüsosoom. Analüüsib ja lõhustab aineid. Golgi kompleks. Golgi kompleksis toimub lõplik valkude töötlemine (luuakse signaalühendus) ja nende ümberpakkimine. Mitokonder. Varustab rakku energiaga. Sisaldab autonoomset DNAd ja RNAd. Tsütoskelett. Rakule kuju andmine (valkude abil) ja rakkude muutumise kindlustamine. Raku tugi- ja liikumissüsteem. TAIMERAKK Rakukest. Koosneb põhiliselt tselluloosist. Ülesanne: ainevahetuse tagamine, kaitse, kuju hoidmine, tugevus
Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustiku membraanil asuvad ensüümid, mis sünteesivad lipiide ja sahhariide. (mille tulemusena moodustunud aine liiguvad mööda võrgustikku rakuosadesse. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid, mis sünteesivad valke. Milline on ribosoomide ehitus ja ülesanne? Iga ribosoom koosneb kahest osast ja iga osa koosneb rRNAst ja valgu molekulist. (suurus 18-23 nm). Ühes rakus neid tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses, kust liiguvad läbi membraani pooride tsütoplasmasse ja kinnituvad seal tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomid sünteesivad valke. (valke sünteesitakse ainult ribosoomides). Ribosoomide hulk, mis seotud ühe mRNA molekuliga nim. polüsoomiks. (ribosoome sisaldavad ka suuremad raku organellid mitokonder ja kloroplast. Seal sünteesitakse ainult nendele organellidele vajalikke valke. Milline on lüsosoomide ehitus ja ülesanne?
Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud c) loomarakud d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: a) valgu molekulid b) biopolümeerid c) rõngaskromosoomid d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome b) plastiide c) mitokondreid d) lüsosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub: a) ribosoomides b) tsentrosoomides c) kromosoomides d) lüsosoomides 13. Inimese igas keharakus on üldjuhul: a)23 kromosoomi b)26 kromosoomi c)46 kromosoomi d)48 kromosoomi 14. Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku b) seenerakku c) taimerakku d) bakterirakku 15. Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks
Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbi viiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)ribosoomis, d) Golgi kompleksis. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: a) üks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) tRNA molekulist, d) mRNA molekulist. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku: a) ribosoomides, b) rakutuumas, c) rakumembraanis, d) tsütoplasmas. Initsiaatorkoodonist alustatakse:
Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbi viiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c)ribosoomis, d) Golgi kompleksis. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: a) üks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) tRNA molekulist, d) mRNA molekulist. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku: 5 Sest nii on kombeks
kloroplastideks. õige 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. Tõene Kõige õigem vastusevariant 1. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad bakterirakud. 2. Passiivse transpordiga pääsevad rakku vee molekulid. 3. Tuumakeses sünteesitakse ribosoomid. 4. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub lüsosoomides. 5. Inimese igas keharakus on üldjuhul 46 kromosoomi 6. Kitiinist kest ümbritseb seenerakku. 7. Plasmiidi DNA molekulis on info valkude sünteesiks 8. Antibiootikume sünteesivad põhiliselt seened Täida lünk 1. Iga uus rakk saab alguse olemast olevast rakust jagunemise teel 2. Rakukest ümbritseb taime ja seene rakke 3. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest 4
Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) t RNA molekulist, d) mRNA molekulist. 13. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku: a) ribosoomides, b) rakutuumas, c) rakumembraanis, d) tsütoplasmas. 14
Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa: a) DNA molekulist, b) RNA molekulist, c) t RNA molekulist, d) mRNA molekulist. 13. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku: a) ribosoomides, b) rakutuumas, c) rakumembraanis, d) tsütoplasmas. 14
Harilikult iseloomuliku väliskujuga Iga keharaku tuumas on 23 kromosoomipaari Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke Bakterid, algloomad, pärmseened jm tunnuseid määravaid geene 2. Hulkraksed organismid Tuumas olevas tuumakeses toimub intensiivne rRNA süntees ja Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega ribosoomide moodustumine moodustavad koe Tuuma tähtsus: o Loomorganismides 4 põhilist: o Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 1. Närvikude – rakud neuronid on pikkade jätketega
Tsütoplasmavõrgustik (ühekordse membraaniga) ... on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv kanalite ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku sellel paiknevad ensüümid, mis sünteesivad varusüsivesikuid ja lipiide ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku neil paiknevad ribosoomid. Ribosomid (membraanita) ... koosnevad suuremast ja väiksemast osakesest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ja valgumolekule. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses. Osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoom ribosoomid, mis on seotud mRNA molekuliga. Ribosoome leidub ka mitokondrites ja kloroplastides. Lüsosoomid ... ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse surnuid rakustruktuure, viiakse läbi pino- ja fagotsütoosi, kujundatakse moondega arengu korral ümber kudesid, viiakse läbi emaka taandareng sünnitusjärgselt, tagatakse ainevahetuse nälgimisel.
siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Samuti kui valgu import tuuma, on ka mRNA, tRNA ja rRNA eksport läbi pooride. Isegi suhteliselt väikesed tRNA molekulid, mis tavaliselt on väiksemad kui 100 nukleotiidi, ei läbi poore diffusiooni teel. · Tuumake Paljude rakkude tuumades on nähtav suur moodustis, mida nim. tuumakeseks. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute formeerumine rRNA-st ja valkudest. Võib öelda, et tuumake on organell, mis moodustub tänu ribosoomide formeerumise protsessile. Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber. Vastavat kromosoomi osa, kus see geeniklaster paikneb, nim. tuumakese organisaatori piirkonnaks (NOR). Inimese genoomis leidub NOR 5-l eri kromosoomil (13.,14.,15.,21. ja 22. kr.).
siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse. Kui tütarrakkudes formeerub uus tuumaümbris, siis on vaja tuumavalgud tsütoplasmast taas kokku korjata. Samuti kui valgu import tuuma, on ka mRNA, tRNA ja rRNA eksport läbi pooride. Isegi suhteliselt väikesed tRNA molekulid, mis tavaliselt on väiksemad kui 100 nukleotiidi, ei läbi poore diffusiooni teel. Tuumake Paljude rakkude tuumades on nähtav suur moodustis, mida nim. tuumakeseks. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute formeerumine rRNA-st ja valkudest. Võib öelda, et tuumake on organell, mis moodustub tänu ribosoomide formeerumise protsessile. Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber. Vastavat kromosoomi osa, kus see geeniklaster paikneb, nim. tuumakese organisaatori piirkonnaks (NOR). Inimese genoomis leidub NOR 5-l eri kromosoomil (13.,14.,15.,21. ja 22. kr.).
tuumast välja eksportiin. Miks on rakule kasulik hoida DNA eraldatuna valgusünteesiaparaadist? Kuigi pole lõplikku vastust küsimusele, miks selline kompartmentaliseeritus on vajalik, võib oletada, et valkude ja RNA vahetuse kontroll tuuma ja tsütoplasma vahel vimaldab täiendavat geeni ekspressiooni ja DNA replikatsiooni kontrolli. 3. Tuumakese ehitus ja funktsioonid. Elektronmikroskoopiliselt eristatakse tuumakeses 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne tsenter, sisaldab DNA-d mida parasjagu ei transkribeerita; 2) tihe fibrillaarne komponent, sisaldab sünteesitavat RNA-d; 3) granulaarne komponent, sisaldab formeeruvaid ribosoomi partikleid. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute formeerumine rRNA-st ja valkudest. Tuumakese organisaator (NOR), ribosoomi subühikute formeerumine RNA-st ja valkudest. Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber
eksportiin. Miks on rakule kasulik hoida DNA eraldatuna valgusünteesiaparaadist? Kuigi pole lõplikku vastust küsimusele, miks selline kompartmentaliseeritus on vajalik, võib oletada, et valkude ja RNA vahetuse kontroll tuuma ja tsütoplasma vahel vimaldab täiendavat geeni ekspressiooni ja DNA replikatsiooni kontrolli. 3. Tuumakese ehitus ja funktsioonid. Elektronmikroskoopiliselt eristatakse tuumakeses 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne tsenter, sisaldab DNA-d mida parasjagu ei transkribeerita; 2) tihe fibrillaarne komponent, sisaldab sünteesitavat RNA-d; 3) granulaarne komponent, sisaldab formeeruvaid ribosoomi partikleid. Tuumakeses toimub ribosoomi subühikute formeerumine rRNA-st ja valkudest. Tuumakese organisaator (NOR), ribosoomi subühikute formeerumine RNA-st ja valkudest. Tuumake moodustub ribosomaalse RNA (rRNA) geene sisaldavate kromosoomilõikude ümber. Vastavat
Tuumast väljudes seondub Ran-valguga aga hoopis (Ran-)GAP(GTPase activating protein), mis viib valgu jälle GDP vormi. Transport toimub GDP-GTP gradendi toimel. Ran-GTP vabastab import-retseptori ehk importiini tema koormast. 8. Kuidas paiknevad tuumas kromosoomid ning kuidas paiknevad tuumas rohkem geene sisaldavad kromosoomid? Kromosoomidel on tuumas igal ühel oma piirkond, territoorium. Rohkem geene sisaldavad kromosoomid paiknevad tuumakeses tsentraalsemalt ja vähem geene sisaldavad perifeersemalt. 9. Mis eristab tuuma organelle tsütoplasma organellidest? Pole eraldatud membraaniga, ning ained, mis asuvad mujal karüoplasmas võivad sinna vabalt difundeeruda. 10. Milline on kõige tuntum tuuma organell/reaktsioonikeskus? Tuumake ehk transkriptsioonivabrik 11. Mis toimub tuumakeses ja mitu tuumakest võib maksimaalselt inimese rakutuumas olla? Mis selle numbri määrab?
Tuumaümbris koosneb 2-st membraanist ja nende vahele jäävast õõnest. Tuumaümbrises on poorid, kus on kontrollivad valkkompleksid, mis reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. Poorkompleksi läbivad vastava signaaljärjestusega molekulid. Tuumaümbrise ülesanne on tsütoplasma eraldamine karüoplasmast (tuumasisene plasma). 2. Rakutuumas esinevad tuumakesed (1 - 3), mis on ajutised moodustised, raku jagunemisel kaovad ära. Tuumakeses paiknevad geenid, mis määravad ribosoomi RNA sünteesi. Tuumake tekib paljude kromosoomide vastavate lõikude ühinemisel. Kehtib reegel: mida aktiivsem on rakk, seda rohkem on ka tuumakesi. 3. Kromosoomid - isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNAst, RNAst ja erinevatest (aluselistest ja happelistest) valkudest. Ühekromatiidiline kromosoom Ühekromatiidilises kromosoomis on 1 DNA molekul. Kollane on tsentromeer ehk esmane soonis
fosfodiestersideme ülekanne ekson-intron ühendusalalt G-OH-le, seejärel katkeb fosfodiesterside järgmise eksoni ja introni 3´-otsa vahel ning fosfodiesterside moodustub eksonite vahel. Väljälõigatud intron tsirkulariseerub molekulisiseselt (toimub veel üks fosfodiestersideme ülekanne). 3) Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kahe-etapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule U1- U6 (U3 asub tuumakeses) ja üle 40 erineva valgu. snRNA-d ei ole tuumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA-valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks. Splaissing toimub etapiviisiliselt. Esmalt katkestatakse fosfodiesterside introni 5´-splaissingu saidis introni GU järjestusest 5´-suunas. Protsessis osaleb kogu splaissosoom. Splaissingu saiti seondub otseselt U1 snRNP. Fosfodiesterside moodustub introni 5´-otsa ja konserveerunud A nukleotiidi vahel introni 3´- otsa lähedal
desoksüribonukleaas Ülesanded ja tähtsus: - DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul. - RNA ülesanded: - mRNA info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; - tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; - rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. RNA erinevad tüübid ja ülesanded organismis. RNA ülesanded: - mRNA info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; - tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; - rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. 17
fosfodiesterside järgmise eksoni ja introni 3´-otsa vahel ning fosfodiesterside moodustub eksonite vahel. Väljälõigatud intron tsirkulariseerub molekulisiseselt (toimub veel üks fosfodiestersideme ülekanne). 3) Rakutuumas asuvate pre-mRNA molekulide splaissing toimub kahe-etapiliselt ribonukleoproteiin-partiklites splaissosoomides. Splaissosoomid sisaldavad snRNA molekule U1-U6 (U3 asub tuumakeses) ja üle 40 erineva valgu. snRNA-d ei ole tuumas vabalt, vaid kuuluvad väikestesse RNA-valk kompleksidesse, mida nimetatakse snRNP-deks. Splaissing toimub etapiviisiliselt. Esmalt katkestatakse fosfodiesterside introni 5´-splaissingu saidis introni GU järjestusest 5´-suunas. Protsessis osaleb kogu splaissosoom. Splaissingu saiti seondub otseselt U1 snRNP. Fosfodiesterside moodustub introni 5´-otsa ja konserveerunud A nukleotiidi vahel introni 3´-otsa lähedal
Antikoodon on sobivas ruumilises struktuuris mRNA koodoniga paardumiseks. Antikoodoni järel paiknevad nn. hüpermodifitseeritud nukleotiidid, mis pole võimelised aluspaare moodustama, nii on tagatud translatsiooni täpsus. Ribosoomide ehitus ja funktsioon Ribosoom on kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Tema ülesandeks on katalüüsida peptiidahela moodustumist, lähtudes DNA pealt transkribeeritud mMRNA järjestusest. rRNAd sünteesitakse tuumakeses, valgud tsütoplasmas, pakitakse tuumakeses. Ribosoomid koosnevad kahest subühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad subühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest (väike ja suur subühik : prok. 30S+50S=70S ; euk. 40S+60S=80S (S, Svedberg, sadenemisühik)) Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraan pooride tsütoplasmasse
Antikoodon on sobivas ruumilises struktuuris mRNA koodoniga paardumiseks. Antikoodoni järel paiknevad nn. hüpermodifitseeritud nukleotiidid, mis pole võimelised aluspaare moodustama, nii on tagatud translatsiooni täpsus. Ribosoomide ehitus ja funktsioon Ribosoom on kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Tema ülesandeks on katalüüsida peptiidahela moodustumist, lähtudes DNA pealt transkribeeritud mMRNA järjestusest. rRNAd sünteesitakse tuumakeses, valgud tsütoplasmas, pakitakse tuumakeses. Ribosoomid koosnevad kahest subühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad subühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest (väike ja suur subühik : prok. 30S+50S=70S ; euk. 40S+60S=80S (S, Svedberg, sadenemisühik)) Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraan pooride tsütoplasmasse
annaabi.ee 
