Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turism, Teenindusmajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turism, tööviljakus, gaas, reisimise, teedeehitus, kaubavood, puhkemajandus, tehnoloogia, aasia, teenindusmajandus, isikuteenused, juuksur, takso, fotograaf, äriteenused, uurimis, riigiasutused, haridus, smit, agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond, teeninduses, kultuurivahetus, tehnoloogias, autotransport, heitgaasid, mahutab, regulaarne- Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne. heitgaasid keskkonnakahjulikud Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetransport +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, Veetavad kogused suured ja tööviljakus kõrge (sest vajab vähe tööjõudu suure koguse mahukad (puit, kütus, transportimiseks) transpordivahendid, maavarad) - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja Tihedasti asustatud piirkondades väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, vajalikud reisijate kiirveod (kiirrong).
taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. taastumatu Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab traditsiooniline vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi.
Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu Transportida saab suuri koguseid ammutamise käigus suur oht merevee tankerite ja torujuhtmetega. reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka puuraukudes surve all, pole vaja veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal taastumatu pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei temperatuur, suur rõhk). Küllaltki vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib keskkonnasõbralik kütus. vähe saasteaineid
- Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne. heitgaasid keskkonnakahjulikud Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetranspor +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, Veetavad kogused suured ja mahukad t usaldatav, tööviljakus kõrge (sest vajab vähe (puit, kütus, transpordivahendid, tööjõudu suure koguse transportimiseks) maavarad) - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada Tihedasti asustatud piirkondades kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, reisijate kiirveod (kiirrong). vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
KORDAMISKÜSIMUSED õp. lk. 107-148 TEENINDUSMAJANDUS 1. Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida kaetab kohalik omavalitsused? Avalikeks teenusteks nimetatakse teenust, mis korraldatakse inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. Riigieelarvest kaetakse haridus, riigikaitse, arstiabi Kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2. Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist?
vaatamisväärsused, meil on huvitavad kultuurisündmused o Puudused: turvalisus võiks olla parem 38. Millised keskkonna probleemid võivad kaasneda massiturismiga? o Keskkonna reostus o Loodusõnnetused 39. Nimeta turismi negatiivsed ja positiivseid mõjusid riigile? o Turismi negatiivne mõju: keskkonna reostus, tundlik loodusõnnetustele o Turismi positiivne mõju: otsesed tulud, turism oannab tööd ka teistele teenindustöötajatele 40. Miks kasvab turistide hulk kiiresti? o Sissetulekud on suurenenud o Palju vaba aega o Transpordi areng o Turismi firmad pakuvad häid teenuseid o Edukas meediareklaam 41. Nimeta turismi arengu eeldused! o Loodusolud o Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Põhja-Ameerika 7 0,7 26 2,1 82 5 172 6,8 307 5,1 392 4,4 Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 6000 Aasia 5000 Põhja- Austraalia ja Ladina- Okeaania Ameerika Ameerika
Firmal on kindlad koostöö partnerid, kellelt saadakse detaile ning on tähtis nende lähedus geograafiliselt, sest laovarud on väikesed. Autotööstuses eristatakse tänapäeval 5 etappi: tootearendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus. Autotööstus on jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Ligi 70 % autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s, Jaapanis ja Lääne-Euroopas. Varasemate Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tunud Aasia riike nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina jt. Tähtis on turu lähedus, sellepärast ei toodetagi autosid arengumaades, sest seal pole kedagi, kes ostaks. Tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavad tegurid: Kindlasti mõjutab seda nõudlus. Nõudlus riietele sõltub aga inimeste sissetulekust, kliimast, maitsest ja paljudest teistes teguritest. Veel mõjutab tööjõu odavus. Väga palju tekstiili toodangut annavad Aasia riigid, kus on väga odav tööjõud. Riideid on
tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli USA dollarites ülemaailmselt tunnustatud rahaga, Euroopas euroga. Näitajad, millega saab n-ö mõõta globaliseerumist: Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga) Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis Internetiühenduste ja kasutajate arvuga Globaliseerumise positiivsed tagajärjed: Tehnoloogia kiire areng (saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel) Rikkad inimesed muutuvad veel rikkamaks (u 20% maailma elanikest) Globaliseerumise negatiivsed küljed: Suureneb migratsioon (ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel) Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast) PLUSSID MIINUSED
hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tanklad jne uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne Geoloogilised uuringud, Uue tehnoloogia Elektriliinide, torujuhtmete kaevandusohutus jms väljatöötamine, tööjõu ehitus ja hooldamine jm koolitamine jm Äriteenused 1. MUUTUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis
tunnustatud rahaga, Euroopas euroga. Näitajad, millega saab nö mõõta globaliseerumist (2 tk teada): 1. Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga) 1 2. Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis 3. Internetiühenduste ja kasutajate arvuga Globaliseerumise positiivsed tagajärjed (2 tk teada): 1. Tehnoloogia kiire areng (saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel) 2. Rikkad inimesed muutuvad veel rikkamaks (u 20% maailma elanikest) Globaliseerumise negatiivsed küljed (2 tk teada): 1. Suureneb migratsioon (ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel) 2. Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast) Globaliseerumise mõju arenenud riikidele (2 plussi ja 2 miinust teada):
Tootmise spetsialiseeriumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid tootmisprotsessi osad iseseisvuma (veondus, tootearendus, turustamine jne.) Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad. On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne.) Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka vaba isikuteenuste kasv kõrgem töötasu, rohkem vaba aega) Teeninduse struktuur Lõuna riikides turism, kaubandus, toitlustus, majutus jt. Põhja riikides pangandus, kindlustus, reklaamiteenused jt. Suurem osa teenuseid on äriteenused. Teenuste rahvusvahelistumine Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. TÖÖLEHELT 4. Teine pool
Transpordi peamine võimalus on torujuhtmed, võimalik on ka veeldatult Saastatus, kasvuhoonegaasid, happevihmad, karjäärid rikuvad maastikku, transport kulukas Üliohtlikud radioaktiivsed jääkained tuumasantaazi oht Muutub ökosüsteem, ehitamine on kallis, piiratud kasutusvõimalus rännetTuule kiirus ebaühtlane, tehnoloogia on kallis, müra, maastiku visuaalne pilt muutub, võib häirida lindude Kasutuspiirkonnad on piiratud, suured kulutused Saadav energiahulk on väike Tehnoloogia on kallis, vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär
See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka
See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka
arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid probleeme. 4. Eksport 5. Tootmine 7. Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid
Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18° C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); ^ tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); > eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) · metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida käsutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); > paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) eraldub prügilatest (10%); > moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. · lämmastikoksiidid NOx
Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid suure languga või veerikastele jõgedele. Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne Tuumaenergia- taastumatu, traditsiooniline,Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Transpordi-tavakütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis.Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht Tuul-taastuv, alternatiivne, Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral. Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtlus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida
· elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond · levinud suurtes inimhulkades · riigi olemasolu · tehnoloogia pidev areng · hästi arenenud tööjaotus · aktiivne osalemine maailmamajanduses 1). Varaindustriaalne N: Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia (15. saj. 1. tehniline murrang) · väljavaheldussüsteem · uute loomatõugude, taimesortide aretamine · vesiveskid · uued metalli sulatusviisid · leiutati kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas
c)tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine 4.Tulemuste avaldamine 5.Uus teooria - Loodusgeograafia uurimismeetodid:kaugseire,vaatlemine,mõõdistamine,asukoha määramine,kaardistamine jne. - Ühiskonnageograafia uurimismeetodid:vaatlemine,käsitlemine,testimine,andmete täitmine jms. - Religioon on usul rajanev põhjendamist mitte vajav maailmavaade - Kunst on maailmatunnetuse esindamise viis,keskendub esteetiliselt mõjuvale. - Tehnoloogia on teadmised,kuidas midagi teha või valmistada - Loodusteaduste areng:evolutsioon,murrangud: 1.Loodusteaduse teke.Algselt kogusid teavet looduse kohta Idamaalased,kuid kreeklased olid need ,kes rajasid teaduse. 2.Geoteaduste teke.Uusaja I poolel koguti faktilist materjali Maa looduse kohta,mille süstematiseerimine nõudis laia silmaringiga naturaliste. 3.Murrang geoteaduses.Laamtektoonika hüpoteesi püstitas A.Wagner,kes väitis,et nüüdismandrid on
Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud.
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
annaabi.ee 
