21. SAJANDI RELVAKONFLIKT (kurdid ja Türgi) 27 november 1978 loetakse alguseks ning see on siiani käimas. Üldiselt Ida- ja Lõuna-Türgi aladel ning ka Põhja-Iraagi ja Põhja-Süürias. Konflikti osapoolteks on Türgi riik ning kurdid. Kurdid on arvukuselt Lähis-Ida neljas rahvus. Nad elavad nelja riigi aladel, olles igas riigis silmitsi eri probleemidega. Kurdid on tuntud sellegi poolest, et nad on kultuuriliselt lõhestunud ega suuda üksteisega koostööd teha. Konflikti põhjus peitub kauges minevikus. Peale Esimest maailmasõda, mil Osmanite riik hävines, sündis selle aladele oluliselt väiksem Türgi. Sèvresi rahu 1920. aastal lubas anda kurdidele enesemääramisõiguse oma riik luua, kuid kaasaegse Türgi riigi looja Mustafa Kemal Atatürk lepingut ei tunnistanud ja 1923. aasta Lausanne'i rahus pole enam kurdide riigist sõnagi.
KURDID · Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on
KURDID · Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvustaotlusi · Kurdid elavad Kagu-Türgis,Loode-Iraanis,Põhja-Iraagis ja mõnel pool Süürias. · Nad on indoeuroopa hõimude järeltulijad,kes ilmusid ajalooareenile Mesopotaamia algaegadel....Ise nad arvestavad oma ajalugu 7.sajandist eKr. · Kurdi rahvuslus tekkis 19.sajandi lõpul,kuid rahvuslaste unistused ei ole kahjuks teostunud. · Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on
on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR). Kurdid on olnud korduvalt Iraagi Keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid. 1980.-1988. aasta
kehtiva korra suhtes karistati surmaga.Spartalik Homeini nõudis oma riigi kodanikelt senise elustiili täielikku muutust ja ta valitses riiki 1989.aastani mil ta suri. 4.Iraak ja Saddam Hussein Iraak on riik kus elavad peamiselt araablased.1958.aastani valitses seal konstitusiooniline monarhia.Siis toimus riigipööre ja Iraak kuulutati vabariigiks.1979 sai iraagi presidendiks Saddam Hussein,kes kuulus sunniitide koosseisu kuid kes on Iraagis vähemuses .Ta valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit.Kui Saddam Husseinist sai iraagi president algasid iraani ,iraagi piiril relvastatud kokkupõrked.Nendest kokkupõrgetest kasvas välja sõda.Ilma tulemusteta sõda kestis 8 aastat.Peale seda 1990.aastal ründas Iraak Kuveiti.Saddam Hussein tõi Kuveidi vallutamise ettekäändeks selle ,et olevat ajalooliselt kuulunud iraagi koosseisu.Aga tegelikult taheti selle maa rikkalikke nafta varusid.1991
ISIS SUNNIITIDE ISLAMISTLIK TERRORIORGANISATSIOON JAANUAR 2018 · Islamiriik on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon, mis on eri nimede all olemas olnud alates 1990-date keskpaigast. · Islamiriik on hõivanud maa-alasid Iraagis, Süürias ja Liibüas. · Liider: Ab Bakr al-Baghdd · Asutaja: Abu Mus`ab az-Zarqawi LÜHENDID · Araabia keeles · Inglise keeles Islamic State või Islamic State of Iraq and Syria, lühendatult IS, ISIS või ISIL (Islamic State of Iraq and the Levant), kõik tähistavad sama organisatsiooni. · Eestikeelne lühend on IR (Islamiriik) on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon, ISISE Lipp Tekst lipul tähendab ,,Seal ei ole muud jumalat peale Allahi.
Makedoonia, Serbia, Süüra, Iraak, Lõuna-Ukraina, Moldova, Lõuna-Horvaatia ja Aafrika Vahemere rannikud, Loode-Iraan. Ilmselt elab veel tänapäevalgi Osmanite riigi kodanike järeltulijaid kõikides riikides, mille aladel impeerium kunagi asus. Impeerium sai endale nime Osman I järgi, kes kuulutas ennast Seldžukkide riigi valitsejaks. 2. Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja nnig selle esimene president. 2019 aasta andmetel elab Türgis 83,4 milj inimest. Pindala 2018 aasta andmetel on 785 347 ruutkilomeetrit. Rahvastikutihedus on 2018 aasta andmetel 103,5 inimest ruutkilomeetri kohta. 2018 aasta seisuga elab linnades 75,1% ja maakohtades 24,9% elanikest. Loomulik iive oli 2019-2020 seisuga umbes 1,15%. 3. Umbes 80% rahvastikust on türklased, 20% kurdid. Lisaks neile on veel araablasi, kreeklasi,armeenlasi, bulgaarlasi, juute jpt. 1915
peahoonet. 1994. aastal liikusid Iraagi väed taas Kuveidi piiri äärde, mispeale saatis USA president Bill Clinton samasse piirkonda riigi sõjajõud (lennukikandjad ja ligi 54 000 sõdurit). Iraagi väed pidid tagasi tõmbuma. 1994. aastal alustasid ka Iraagi Rahvuskongressi toetajate relvarühmad avalikku sõjategevust Saddam Husseini režiimi vastu Kurdistanis (kurdide asuala), kuid nende relvajõud löödi kiiresti puruks. 1995. aastal alustati Iraagis programmiga „Nafta toiduainete vastu“. See oli mõeldud ajutiseks abinõuks, et kindlustada nafta müügist saadud raha eest toiduainete ostmist nälgivale rahvale. Kulus poolteist aastat, kuni Iraak suutis lõpuks Julgeolekunõukoguga kokku leppida programmi realiseerimise osas. Seetõttu alustas Iraak nafta eksporti alles 1996. aasta detsembris ning esimene kogus toiduaineid jõudis rahvani alles 1997. aasta märtsis. 1996
ERAETTEVÕTLUS • TÄNAPÄEVAKS KASVANUD ÜLE HIINA • VASTUOLU: VÕIMUL ON IKKA KOMMUNISTLIK PARTEI(SALAPOLITSEI) • LUBATI VÄLISKAPITAL RIIKI • HIINA ARENENUD MAJANDUSLIKULT KIIRESTI • (1-2. RIIK MAAILMAS. OSTIS USA VÕLAKIRJU) • DEMOKRAATIAT POLE • MAAILMA NOORIM POLIITVANG 6 AASTANE • 1989 TULISTATI ÜLIÕPILASI TAEVASE RAHU VÄLJAKUL. TAPETI 5000 INIMEST(PRESSIFOTO) • (HONGKONG HIINALE TAGASI. ERISTAATUS. RAHUTUSED) SÕJAD IRAAGIS • 1980-1988 IRAAGI-IRAANI SÕDA • 1990-1991 LAHESÕDA. IRAAK TUNGIS KUWEITI. MOODUSTATI KOALITSIOON IRAAGI VASTU. LÕPPES IRAAGI KAOTUSEGA: LENNUKEELUTSOONID. KAUBANDUSEEMARGO. ABC RELVAD TULI LIKVIDEERIDA. KUI LAHKUTI KUWEIDIST, PANDI PUURTORNID PÕLEMA. PÄRSIA LAHT- ÖKOKATASTROOF. • 11.9.2001- WTC. BUSH. (VANDENÕUTEROORIAD) • 2003- IRAAGI SÕDA. ETTEKÄÄNE. ABC RELVAD POLE HÄVITATUD. VALE • SÕDA VÕIDETI LÄÄNE POOLT. SADDAM HUSSEIN VARJUS (KAARDIPAKK)
● 1954. aastal jagunes riik kaheks: Põhja-Vietnamiks ja Lõuna-Vietnamiks ● prantslastel polnud enam jõudu, asemele tulid ameeriklased ● Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973: ● 1964. aastal sai Tokingi lahe intsident USAle ajendiks sõja alustamisel ● 1965. aastal alustas USA Vietnami pommitamist ● 1968. aasta My Lai veresaunas USA vägede poolt sai surma 347 tsiviilisikut ● 1969. aasta teavitas USA president Nixon rahukõnelusest Põhja-Vietnamiga c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu; ● hipiliikumised- maailma rahu ● ei tahetud, et ameeriklastest mehed läheksid sinna sõdima ● USAl polnud asja sinna, Vietnami riigi oma asi ○ taheti mängida maailma poilitseid d) Vietnami sõja tagajärjed. ● Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast ● Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. ● Pariisi rahuleping, USA astub sõjast välja
Külmasõja ajal enamus teada olevad terrorirühmitused olid ideoloogilised ja seotud Leninismiga. Terrorism või vabadusvõitlus? Walter Laquer: erinev tähendus erinevatele inimestele (poliitikule, politseinikule, sõjaväelasele, ärimehele, poliitikateadlasele, sotsioloogiline, tavakodanikule jne.) TERRORISMI AJALUGU Enne II MS: Religioon- zealots (sicarii- Noahoidjad ründasid Rooma valitsejaid ja juudid, kes tegid roomlastega koostööd) Mõrtsukad- Iraanis/ Iraagis tapsid usklike inimesi, nad kasutatsid kanepit ja neil oli kindel rituaal, tapsid sunni-usklikuid, tegid seda väga avalikult, teised pidi nende tegusid nägema. Thugee- India grupp, nad palvetasid hävituse jumala eest, enam-jaolt kriminaalid, vargad ja selle ajal tapsid ka inimesi. Riigi ja revolutsiooni kaitsmine- Prantsuse revolutsioon. 1793-1794: “õuduse režiim” (regime de la terreur). “Terrere”- Ladina keeles “ähvardada”. M
on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka väävel, savi, paekivi, raua, vaski ja teisi maavarasid. • Iraak ekspordib süsivesiniku.
..........................................14 Kasutatud kirjanduse loetelu................................................15-16 2 Sissejuhatus Töö eesmärk on anda ülevaade praeguse hetke suurimatest kriisikolletest erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos, Sri Lankas, Afganistanis, Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis. Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni.
Tõendid leiti hiljuti avanenud Saksa DV ja Bulgaaria salateenistuse arhiividest. 4 KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Leonid_Bre%C5%BEnev L. Brezner ,,Mälestused/Leonid Ilijts Breznev", Tallinn: Eesti raamat, 1984, lk 320 http://www.knowledgerush.com/kr/encyclopedia/Leonid_Breznev/ 5 SADDAM HUSSEIN Þaddam ussein (28. aprill 1937 30. detsember 2006) oli Iraagi president 1979 2003 ja Iraagi peaminister 19791991 ning 19942003. 2003. aasta Iraagi sõja ajal kukutati ta USA ja tema liitlaste poolt. Kaheksa kuud hiljem, 13. detsembril 2003, võtsid USA väed ta vangi. Saddam Hussein mõisteti surma poomise läbi inimsusevastaste kuritegude eest 5. novembril 2006 ja hukati 30. detsembril 2006 kell 6:05 kohaliku aja järgi. Läänes on teda enamasti peetud autokraatlikuks
President: Celal Talabani Iseseisvus: 3. oktoober 1932; märtsist 2003 USA okupatsiooni alt Riigihümn: Ardulfurataini Watan Deviis: Jumal on suur (Allahu akbar) Maailma vanimate kultuuride hällis asuv Iraak on araabia kultuuride üks keskusi. Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on naaberriikidega viljatuid sõdu pidanud Iraak mahajäänud maa. Iraagi maa-alal võib eristada nelja piirkonda: Kurdistani mäestik põhjas, ülatasandik, sisetasandik ja kiltmaa edelas, kus laiub Süüria kõrb. Pikimad ja ajaloolised jõed on Tigris ja Eufrat, mis voolavad suures osas rööpselt ja ühinevad 160 kilomeetrit enne merre suubumist Shatt al-´Arabiks. Kuuma ja kuiva kliimat iseloomustavad pikad suved ja pehmed talved. Bagdadis on keskmine temperatuur jaanuaris 9 kraadi ja juulis 33 kraadi. Hõredas taimestikus annavad rooni datlipalmid ja palid. Loomadest elavad sellised imetajad nagu gepardid, antiloobid, gasellid, lõvid ja hüäänid.
Bagdad - araabia maailma keskuseks kuni liideti 1534. a Türgiga 1915.a Briti väed okupeerisid Iraagi 1958.a kukutati monarhia Iraagi Vabariik 1980-1988.a Iraagi-Iraani sõda 2003.a- Iraagi desarmeerimise kriis (USA, SB, Austraalia, Hispaania, Poola, Taani kukutasid sotsialistliku partei Ba`ath'i Partei) Koalitsiooniväed okupeerisid riiki aastani 2004 2006.a riiki valitseb I vabade valimiste tulemusel võimule saanud valitsus Koalitsiooniväed viivad Iraagis läbi sõjalisi- ja julgeolekuoperatsioone Iraak riik Lähis-Idas, Ees-Aasias 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest; teine suurem rahvus kurdid Enne Iisreali riigi rajamist suurem osa kaubandusest juudi kaupmeeste käes (koostöö moslemi kaupmeestega) Juute on Iraaki jäänud vähe, kuna enamik ära rännanud Enamus iraaklasi on moslemid Paljud maainimesed kolinud linna -> tekitanud töötust, raskusi sotsiaalhoolekandega (eriti 20-25 a meeste seas)
Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Usk "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi,
Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2. Üphan - 4058 meetrit 3. Erciyes - 3916 meetrit Türgi impordib: * Masinaid * Vedelkütuseid* Rauda ja terast * Sõidukeid * Keemiatooteid Türgi ekspordib: * Tekstiilitooteid* Rauda ja terast * Kuivatatud puuvilja * Tubakat * Kunstkiudu Pindala: 780 576 km2 Rahvaarv: 62 774 000 Pealinn: Ankara Keeled: türgi (riigikeel), kurdi
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Ta piirneb lõunast Saudi Araabia ja Kuveidiga, põhjast Türgiga, loodest Süüriaga, läänest Jordaaniaga ja idast Iraaniga. 2003. aasta andmetel oli rahvaarv 24 683 313. Aastal 1993 elas Iraagis üle 19 miljoni inimese. Massachussettsi Tehnikaülikooli poolt toetatud uurimuse andmetel on ajavahemikus 2003 märts kuni 2006 juuli USA invasiooni tõttu elu kaotanud 655 000 inimest, enamus neist (u. 600 000) otseses vägivallas, kuid kasvanud on ka muude surmapõhjuste hulk. Praegu sureb Iraagis 3 korda rohkem inimesi ajaühikus kui enne 2003 aasta märtsi. Uurimuse käigus küsitleti 12 801 elanikku 1849st majapidamisest, uurimuses osalenute andmetel on umbes
Resursside kaotus, raskendavad pere edasist toimetulekut ja süvendavad vaesust. Mõju tuntakse ka konfliktipiirkondade naabruses, eelkõige põgenike sissevoolu ja sellest tuleneva nakkushaiguste leviku kaudu. Tekkivaid kulusid on naaberriikidel raske kanda, kuna pahatihti on nad ise kitsikuses. Psühholoogilised ja füüsilised traumad. 3. Nimeta riike, kus on kaotatud palju inimelusid relvastatud konfliktide tagajärjel? Lääne-Aafrika, Iraagis, Sudaanis, Afganistanis, Colombias, Kongo DV-s ja Sri Lankal), 4. Missuguse relvastatud konflikti tagajärg mõjutab praegu kõige enam Euroopat? (sh ka Eestit) Relvastatud konfliktides on üha tavalisemaks saanud lapssõdurite kasutamine. Mõju tuntakse ka konfliktipiirkondade naabruses, eelkõige põgenike sissevoolu ja sellest tuleneva nakkushaiguste leviku kaudu. Tekkivaid kulusid on naaberriikidel raske kanda, kuna pahatihti on nad ise kitsikuses
taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m) · Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi, mis 48 kilmoeetrit Mosulist kagu pool suubub Tigrisesse. · Enamiku Iraagist moodustab kõrb. Lõunas ja edelas on poolkõrbet piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub Iraaki Süüria kõrb. Ranniku lähedal ja piki Sha al`Arabi jõge ning Tigrise ja Eufrati ühinemiskoha juures Al Qurnast pisut allavoolu olid soised madalikud palmide ja pillirooga, kuid 1990. aastatel need kuivendati. Tegemist oli ainulaadse maastikuga, mille taastamisega praegu tegeldakse. · Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on
valitsuse esindaja oli alla kirjutanud nn. Londoni salajasele kokkuleppele. Selle lepinguga lubasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Itaaliale, et pärast sõja võidukat lõppu antakse talle itaallastega asustatud Aadria mere rannik. Nüüd tuli Vittorio Orlando Versailles'sse lootuses, et London ja Pariis oma lubadustest ka kinni peavad. Woodrow Wilson Ameerika president. USA oli Saksamaale sõja kuulutanud alles 1917. aasta aprillis ja seetõttu polnud tal mingeid märkimisväärseid inimohvreid ega ka materiaalseid kahjustusi. Pariisi (Versailles') rahukonverentsile saabus president Wilson oma "14 punktiga", mille abil ta lootis ära hoida uue suurema sõja puhkemist Euroopas. Selle dokumendi tähtsaimateks nõudmisteks olid:
organisatsioon Valge revolutsioon- Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava elluviimine, mille eesmärgiks oli muuta maa läänelikumaks. Islamirevolutsioon- Iraani kuulutamine islamivabariigiks, mille tulemusena tuhandes sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. Lahesõda- sõda 1990-1991, millele eelnes Iraagi sissetung Kuveiti. Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid. Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu Kurdid- suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode-Iraanis, Süürias ja Põhja-Iraagis. PVO- 1964a loodud Palestiina Vabadusorganisatsioon, mida enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem palestiinlaste seadusliku esindajana. Camp Davidi rahu- 1978a sõlmitus Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahu, millega nende kahe riigi vahel vaen lõpetati. 2. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, Hiina Rahvavabariigi esimene esimees, kelle
Yom Kippuri sõda Essee See sõda oli üheks osaks Araabia-Iisraeli konfliktist, mis kestab siiani alates Iisraeli riigi loomisest 1948a. Kuuepäevase sõja ajal 1967 Iisrael vallutas Egiptuselt Siinai poolsaare kuni Suessi kanalini ja umbes pool Süüria Golani kõrgendikust. Aastatel, mis sellele sõjale järgnesid, kindlustas Iisrael enda kohalolekut mõlemas kohas. 1971 aastal Iisrael kulutas oma Suessi kanali positsioonide kindlustamisele ca 500 miljonit dollarit (,,Bar Lev'i joon" Iisraeli kindrali Chaim Bar Lev järgi). Nii Egiptus kui Süüria - mõlemad soovisid Kuuepäevases Sõjas kaotatud maid omale tagasi saada, kuid Khartoumi Araabia tippkohtumisel otsustati ,,kolme ei" kasuks (,,ei rahu, ei tunnustamist, ei
Iraak Küsimused 1. Nimeta Iraagi maavarad. 2. Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid
tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda. Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami
Samas toimub ressursside nimel jätkuvalt konflikte nii Lõuna-Ameerikas kui ka Aafrikas ning globaliseeruv maailm tõstatab küsimuse, kas on võimalik rääkida kitsalt näiteks "islami-maailmast" ja "lääne-maailmast". Eripärad Fukuyama väidab, et Külma Sõja tulemusena saavutatud liberaalne demokraatia lõpetab riikide vahelised konfliktid ning on saabunud ajaloo lõpp. Huntington näeb, aga kultuuride vahelisi konflikte, mis tulevikus tõeks osutuvad: islam vs lääs - ISIS. Oma identiteedi määratlemiseks, usub Huntington, et religioon on kõige olulisem. Ta teeb märkuse, milles öeldakse, et religioon on enam kui rahvus, "diskrimineerib järsult ja eranditult" inimeste seas. Isegi kui rahvusest koosnevad inimesed on võimelised edukalt integreeruma välisriigi kogukonnaga, oleks "raskem olla kaali-katolik ja poolmoslem". Ta näeb ka religiooni (erinevalt Fukuyamast) tõsise ohuna liberaalsele demokraatiale. Ta väidab,
...........................................10 Riigist Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Riigihümn - Ýstiklal Marþý Pealinn - Ankara Pindala -783 562[viide?] km2 Riigikeel(ed) - türgi Rahvaarv - 70 586 256 (2007) - Rahvastiku tihedus - 90,0 in/km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik President - Abdullah Gül Peaminister - Recep Tayyip Erdoðan Iseseisvus - riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril 1923 Rahaühik - Türgi liir (TRY) Ajavöönd - Ida-Euroopa aeg Tippdomeen - .tr ROK-i kood - TUR Telefonikood - 90 Türgi hämmastavalt suur maa oma 70 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit)
Iisraeli riik; Iisraeli vastasseis Iraani ja viimase toetatavate terroristlike organisatsioonidega; Araabia riikide ja Iraani vastasseis, mis tuleneb Iraani soovist regioonis domineerida; Araabia riikide sisevastuolud, mis tulenevad autoritaarsete valitsuste soovist äärmuslikke islamiliiku misi vaos hoida jne. Olukorda raskendab Iraani väidetav püüd omandada tuumarelva, mis on kaasa toonud Iraani ja lääneriikide terava vastasseisu. Endiselt on rahutu olukord Iraagis, kus nõrk valitsus püüab olukorda oma kontrolli alla saada. Lähis-Ida on regioon, mis on ideoloogilistel põhjustel oluline nii islami, juda ismi kui ka kristluse jaoks ning mille probleemidega on seotud tänapäeva rahvusvahelise terrorismi paljud algpõhjused. Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimesed operatsioonid ei puudtanud küll Lähis-Idat, kuid Eesti kaitseväelased on
põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit. Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid.(4) Türgi riigikorraks on parlamentaarne vabariik ja rahaühikuks türgi liir.(1) Põhiosa Türgi rahvuslikust koosseisust on kuni 80% türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.(1) Valitsevaks religiooniks Türgis on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid . Leidub ka kristlasi ja judaiste. Ýstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt.(1) President: Abdullah Gül Pealinn: Ankara Rahvaarv: 71,517,100 (2008)
Õppejõud: Mart Helme 2011 Tallinn Sissejuhatus 2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 56. presidendivalimised, mis toimusid 4. novembril 2008. Valimised võitis Demokraatliku Partei presidendikandidaat, Illinoisist valitud senaator Barack Obama, kes sai vähemalt 333 valijamehe hääled. Uus president astus ametisse 20. jaanuaril 2009. Aastatel 1997 kuni 2004 oli Obama Illinoisis senati liige. 3. jaanuarist 2005 kuni 16. novembrini 2008 kuulus ta Illinoisi osariigist valitud senaatorina Ameerika Ühendriikide Senatisse. Barack Obama on õppinud Columbia ülikoolis New Yorgis politoloogiat ning saanud doktorikraadi õigusteaduse alal Harvardi ülikoolist. Enne poliitikukarjääri töötas Obama tsiviilõiguse juristina ning luges Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid. 2008
SÜÜRIA KODUSÕDA Viimase kuue aasta jooksul on kajastatud Süüriat kui riikt, mida sõda on halvatunud. Süüria on seostatud islamiäärmuslaste ja lõputu sõjategevusega. Kuidas sai kodusõda Süürias hakkata, ja milline on prognoos tulevikuks? Süüria on iidse kõrgkultuuriga maa, mille ajalugu ulatub tagasi kiviaega, kui esimene inimasustus rajati. Liiga paljud inimesed ei oskaks seostada Süüriat vanimate kirjandusteostega, kuid selle riigi alad olid Mesopotaamia kõrval. Süüria kõrget kultuuri näitab ka erinevad iidsed struktuurid Palmyra linnas asuv Baali tempel, ehitatud 2300 eKr. Seega võib öelda, et Süüria on väga rikas maa kõrgkultuuriga. Süüria kodusõda algas 2011. aastal, kui protestiti Bashar alAssaadi ja valitsevat reziimi, mille valitsusväed püüdsid jõuga maha suruda. Konflikti juured on aga veelgi kaugemal minevikus. Üheks põhjuseks võib pidada usulahkude konflikti lähiajaloos. Pärast I maailmasõda, surusid
4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
