* õpi- või käitumisraskus, * terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue * Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade * Nägemispuue * Kuulmispuue * Psüühilised erivajadused * Pervasiivne arenguhäire * Kasvatusraskus * Uusimmigrant * Terviseprobleemid * Viibimine välisriigis * Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond
koolipikendus (lapsel on võimalus kooli minna ka hiljem kui seitsme aastaselt kui talle annab koolipikenduse kohaliku omavalitsuse poolt loodud nõustamiskomisjon) kui lapsel on võimalus lasteaias saavutada kooliminekuks vastav kompetentsus õppeaasta jooksul; individuaalsed tööd lapsega, et ta suudaks toime tulla lasteaia õppekavaga. Lasteaed saab pakkuda tugiteenusena logopeedi teenust, vajadusel tegeleb häälikuseade ning kõikide psüühiliste protsesside arendamisega. [5] Kokkuvõtte Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavad või muudavad isiksuse arengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste laste õpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele
väljendamine). Logopeed (kommunikatsioon; kognitiivsed oskused; sotsiaalsed oskused). Sotsiaaltöötaja (pere toetamine; töö probleemsete peredega). KOOLI VÄLINE: Psühhiaater ja/või neuroloog. Autismiühing ja autistlike laste vanematest koosnevad tugirühmad. Psühholoog. KOV töötajad. Kuulmispuudega lapsed: KOOLI SISENE: Eripedagoog (kognitiivsed oskused; kommunikatsioon). Logopeed (häälikuseade; kõnearendus; õigekirjaõpetus). Abiõpetaja (lapsele individuaalne abi tunnis; info kättesaamise kergendamine (õpetaja jutu lihtsustatud ümber rääkimine). Klassi- ja aineõpetaja, HEV tugiisik (tagab vajaliku kuulmisaparatuuri kasutamise tulemuslikkuse; teiste õpetajate juhendamine FM individuaalsaatja osas). Psühholoog (psühholoogiline abi lapsele; psühholoogiline abi lapse perele). Viipekeeletõlk
· 4-5 kõne mõtestatud ja semantikat reguleerivad tasandid (keeleüksuste kasutamine) ehk keelepuuded Järeldused: · Üht liigutust (komponenti) reguleerib mitu komponenti, tasandit. · Kõrgema tasandi juhitud(sama) liigutus on enam teadlik. · Juhtivaks ei pea olema kõige kõrgem tasand. Näit sõna järelkordamine tähendust kõrvale jättes (juhtiv C-tasand) · Harjutades tuleb vilumus. Kasvab madalama tasandi osakaal- nt häälikuseade · Korrigeerimisel: muuta liigutuse teadlikkust juhtivat tasandit. (nt R- häälikuga teha selgeks, kus on keel, kuidas õhk liigub ja siis see saab 4. tasandi soorituseks) Kõneoperatsioonidega seotud piirkonnad ajukoores (horisontaalne areng) Laste puhul ei saa öelda, et a la grammatika on vale, järelikult on Broca piirkond kahjustunud, täiskasvanutel saab. · Esimesed kolm on kõneloome, ülejäänud kolm kõnetajuga. 1. Dünaamiline piirkond (otsmikusagar)
suurus ja kuju ning osalemine kõne moodustamisel sõltuvad mitmest asjaolust: missugune keele osa on tõstetud ja kui palju, kas keel toetub hambakaarele või mitte, kui palju on suu avatud, mis asendis on huuled, kas pehme suulagi on tõstetud ja kui palju, mis asendis on neeluõõs. Kõik nimetatud tunnused on koos häälekurdude seisundi fikseerimisega vajalikud iga hääliku iseloomustamiseks. Kõrvalekalded normist on häälduspuude tunnuseks ning vajavad häälikuseade käigus kõrvaldamist. Kõige tähtsamaks organiks artikuleerimisel on kindlasti keel — selle asukoht suukoopas (eespool või tagapool, ülal või all), ahtust moodustav keeleosa (tipp, laba, keeleselg, keelepära). 5. Kõneloome Keeleüksuse individuaalne (isikuline) tähendus kajastab inimese subjektiivset kogemust ja suhtumist sellesse situatsiooni, millest kõneldakse. Kõneldes otsib inimene selliseid keeleüksus! (sh
annaabi.ee 
