masinad välispiirkond 2 Liikuvad masinaosad Objekti Töölised III välispiirkond 3 Kõrgel asuvad töökohad Hoone 0 koorusest Töölised III kõrgenmal asuv osa 4 Tuleohutus Tuleohtlike tööde Kõik isikud objektil II teostamisel 5 Halba kehahoiakut tingiv Tööd, mille Töölised II töö teostuskõrgus on liiga madal või kõrge 6 Kraanaga tõstetav objekt Kraana noole alune Töölised III
3. Tunnis ei einesta. 4. Reaktiive ei maitsta. 5. Gaasiliste ainete lõhna tuleb käega enda poole suunata. 6. Väldi mürgiseid gaase, esmaabiks värske õhk. 7. Enne gaaside süütamist tuleb kontrollida nende puhtust. 8. Söövitavate ainetega tuleb kasutada kaitsevahendeid ja olla ettevaatlik. 9. Happe nahale sattumisel tuleb ära pesta nahk ja neutraliseerida. 10. Kuumutamisel hoitakse katseklaasi ava inimestest eemal. 11. Põletatud kohta tuleb jahutada külma veega. 12. Tuleohtlike vedelike juures ei tohi olla lahtist tuld. (ca 2m) 13. Reaktiive ei valata anumasse tagasi. 14. Kork tuleb lauale asetada alati tagurpidi. 2. Laborinõud Klaasnõud Katseklaas - Lihtsate katsete sooritamiseks Keeduklaas - Lahuste valmistamine, lühiajaline säilitamine Kolb/Kolvid - Seisu-, Kooniline-, Ümarkolb / Lahuste valmistamine, lühiajaline säilitamine Lehter - Filtrimiseks, vedelike valamiseks
8. Laboratoorseid töid sooritades ei tohi midagi maitsta! Ka igapäevaelus laialt kasutatavad ained võivad olla kokku puutunud teiste mürgisemate kemikaalidega. 9. Pärast katset korrasta töökoht ja pese käed. Küsi õpetajalt, kuhu asetada jäägid. 2. Ohumärgid mürgine aine tuleohtlik aine plahvatusohtlik keskkonnaohtlik söövitav kahjulik Söövitavad ained on näiteks happed, aga ka leelised. Tuleohtlike ainete seas on kütused (bensiin) ja mitmed alkoholid (etanool ja metanool) 3. Olulisemad katsevahendeid Katseklaas – peamiselt lihtsamate katsete tegemiseks. Katseklaasi ei tohi täita üle veerandi kogu tema mahust. Keeduklaas – lahuste valmistamiseks ja kuumutamiseks. Samuti mitmesuguste katsete tegemiseks. Ei tohi vahetult leegis kuumutada.
Seetõttu ongi tänapäeva maailmas kasutusel eeter ja selle hind on lastud ka üle maailma madalaks, et oleks kergem kätte saada. Muidu ostaksid kõik kloroformi, kuna see on efektiivsem. FAKTID Molekulvalem: CHCl3 Molaarmass: 119,38 g/mol Esinemine: värvitu vedelik Tihedus: 1,48 g/cm³ Sulamispunkt: 63,5ºC Keemispunkt: 61,2ºC Molekulaarne ehitus: tetraeeder Kloroform on orgaaniline ühend valemiga CHCl3.See ei hakka õhu käes põlema, kuid kui segada teda tuleohtlike ja kergesti süttivate ainetega võib see põleda küll. Kloroformi kasutatakse hulgaliselt lahustina, teadaolevalt on ta ka kahjulik keskkonnale. Seda toodetakse miljoneid tonne aastas. Lahustina: Kloroform on peamine lahusti laborites kuna on üldiselt mittereageeriv ja seguneb kõigi orgaaniliste ainetega ning lisaks veel kõigub sobivalt. Üks võimalus kuidas kloroformi reagerimise teel saada on: CH2Cl2+Cl2>CHCl3+HCl Laialdaselt teatakse kloroformi sellekaudu, et
aerogeelil Tolmu isesüttimistemperatuur Isesüttimistemperatuur,oC tolm aerogeel aerosool tubakas 205 988 puidujahu 275 775 rukkijahu 245 660 Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid - aerosooli süttimine tekib ainult siis, kui tema kontsentratsioon on süttimiskontsentratsioonide piirides -minimaalse kontsentratsiooni tuleohtlike tolmu sisaldumine õhus, mis võimaldab põletiku selle teatud süüteallikaga, nimetatakse alumise süttimise kontsentratsiooniga ja oleneb dispersiooniastmest, niiskusest ja tolmu tuhasisaldusest - ülemised süttimiskontsentratsioonid on tolmudel nii suured, et nad on praktiliselt kättesaamatud. Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid fraktsiooni tehniline analüüs ( 8,5 · 10-4 m )
puudub tähis IEC - 60417-5036 parandaks spetsialist. (must välgunool kollases musta servaga kolmnurgas)? 7 Kas mõni pistik või pistikupesa on Katkised kohad teibitud Kõrge Lülitage vool välja. kahjustatud? 8 Kas oksüdeerivate ja tuleohtlike Ruumis avatav aken Kõrge Hoidke põlevaid ja tuleohtlikke ainete hoiuruumides on aineid nõuetele vastavates ventilatsioon? tingimustes (näiteks mitte üle
2. Elektriohutus : · enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi · pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides · kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; · tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga · tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud · kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama; · enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada; · elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses; · kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja. 3. Tööreziim Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja
Ballastisüsteemi teenindavad ballastipumbad. Ballastitsisternid on ühendatud atmosfääriga õhutorustike kaudu. Tuletõrjesüsteemid Vesikustutussüsteem koosneb ühest tuletõrjepumbast, ühest avariipumbast ja magistraalist. Magistraaltorustik on varustatud harutorudega, mille otstes on kraanid. Kraanide otsa kinnitatakse joatorudega tuletõrjevoolikud. Veepihustussüsteemi kasutatakse nii tulekahju kustutamisel kui ka ruumide, konstruktsioonide ja inimeste kaitsmisel tuleohtlike temperatuuride mõju eest. Sisselülitamine toimub tuletõrjepumba sisselülitamisega ja vastavate kraanide avamisega Süsihappegaas -(CO2-) kustutussüsteemid on ette nähtud tulekahju mahtkustutamiseks suletud laevaruumides gaasilise CO2-ga. Gaasiline CO2 on õhust raskem, mittetoksiline (kuid lämmatav), lasti- ning laevaruumide konstruktsiooni ning sisustust mittekahjustav aine. Süsteemid koosnevad mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks ja jaotustorustikest
Õnnetused on seotud suurte tulekahjude ja plahvatustega, mürgise gaasipilve levimisega või keskkonna reostumisega. Suurõnnetuste tõttu on paljud inimesed surma saanud. Ettevõtteid, kus on suures hulgas ohtlikke aineid, nimetatakse ohtlikeks ja suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. Eestis on 523 ohtlikku ja 51 suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Sellised ettevõtted on peamiselt Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kõige rohkem (ca 70%) on tuleohtlike vedelikega tegelevaid ettevõtteid. Ohtlike ainetega toimunud õnnetustest võib teada saada sireeni signaaliga, märgates tuld või suitsu, tundes harjumatuid lõhnu ja enesetunde halvenemist (iiveldust, silmade ärritust jms) ning märgates päästesõidukeid. 1.4 Kuidas käituda ohtlike ainetega seotud õnnetuse korral? 1. Väljas viibides liigu risti tuule suunaga õnnetuspaigast ja ohualast kaugemale kattes oma nina ja suu rätikuga. 2
1.3. Keevitamisel tekkiv kiirgus (valgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus) võib põhjustada silmade- ja nahakahjustusi. 1.4. Keevitusel eralduvad aerosoolid ja suits võivad põhjustada mürgistusi ja kutsehaigusi. 1.5. Gaaskeevitusega kaasneb põlevate ja surugaaside kasutamise tõttu plahvatusoht. 1.6. Elekterkeevitusel võivad tekkida elektrikahjustused (elektritraumad ja -löögid). 1.7. Kuna keevitamine toimub lahtise tule ja kõrge temperatuuriga, kuuluvad keevitustööd tuleohtlike tööde hulka. 1.8. Keevitustöid tehakse üldjuhul töökojaruumis. Ruumid vastavad tuleohutuse nõuetele ning on sobilikud keevitustööde tegemiseks. 1.9. Keevitustöid võib teha isik, kes on läbinud kohapeal väljaõppe, on juhendatud ning läbinud tervisekontrolli. 1.10. Keevitustöödel on isikukaitsevahendite (näomask või kaitseprillid, kaitserõivad, kaitsekindad) kandmine kohustuslik kogu töö tegemise ajal. Tööriided peavad olema pikad
JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast
kemikaalidest mitmeid produkte (näiteks pesupulbrit, kosmeetikat, tosooli jpt). Tootmisprotsessidega on seotud inimesed ja masinad, hilisema ladustamise ja transpordiga samuti inimesed ja ka erinevad transpordivahendid. Ajaga on kaasas käinud teatud arusaam, et kui on tegu kemikaalidega või kui midagi on seotud keemiaga, siis võib juhtuda midagi halba enamasti kardetakse plahvatusi, mürgistusi, söövitust. Mõneti on see õigustatud, sest tavaliselt ongi avariide-õnnetuste algallikaks tuleohtlike või väga mürgiste ühendite lekkimine. Siiski, peaasjalikult kutsuvaid eluohtlikke ja vähem eluohtlikke olukordi esile inimesed ise, suures osas oskamatusest ning vähestest teadmisest, kuidas ohtlike kemikaalidega või seadmetega ümber käia. Seda fakti toetab järjekordne fakt: liiga palju õnnetustest toimub hooldustöid tehes, mis omakorda on põhjustatud sellest, et seadmete hooldust ja kontrolli teostatakse puudulikult või väga harva.
l enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi l pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides l kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; l tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga l tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud l kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama l enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada l elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses l kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja Ohud tervisele Mis põhjustavad ebasoodsa keskonna töötamisel arvutiga:
kaugjuhtimispulti või telefoni. Sõidu ajal eelsoojendi kasutamine ei ole ohtlik ega kahjusta auto mootorit. Alati on soovitav peale sõidu alustamist soojendi tööle lülitada, et auto mootor saavutaks töötemperatuuri kiiremini. Ohutusjuhised Ärge kasutage eelsoojendit, kui auto on pargitud suletud mitteventileeritud ruumi. See kehtib ka juhul, kui aktiveerite soojendi puldi või telefoni teel. Auto eelsoojendi ei tohi olla sisse lülitatud auto tankimise ajal bensiinijaamas või mujal tuleohtlike ainete läheduses. Arvestage, et soojendi heitgaaside temperatuur on kõrge. Seda tuleb võtta arvesse soojendi kasutamisel, kui auto on pargitud väga tuleohtlikule aluspinnale, näiteks suvel kuivale rohule. Teenindus- ja hooldusjuhised Auto eelsoojendi ei nõua pärast paigaldamist hooldust. Auto eelsoojendit võib edukalt kasutada aastaringselt. See pakub talvel sooja mootorit ja autosalongi ning suvel sooja mootorit ja jahedat, ventileeritud autosalongi.
Probleemi elektriseadmete korrashoidu. korral teavitatakse kohe juhtkonda, kelle poolt probleem lahendatakse Tuleoht Põletused, kehavigastused, Lahtise tule kasutamine on nahakahjustused, trauma keelatud. Tuleohtlike materjalide kasutamine on keelatud. Tegevusplaan kriisiolukorras tegutsemiseks Plahvatusoht Erinevad kehavigastused Plahvatusohtlike materjalide
- elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi - pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides - kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; - tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga - tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud - kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama - enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada - elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses - kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja Ergonoomia põhitõed Mis on ergonoomika? Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele
- Elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - Enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi; - Pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides; - Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; - Tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga; - Tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud; - Kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama; - Enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada; - Elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses; - Kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja. Lõikehaavad tekkivad näiteks paberiäärtest, noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest kontoritarvetest/tööriistadest.
tuletõrje- ja päästeautode sõitu, tuleb viivitamatult rajada läbipääs suletavasse lõiku või üles seada ümbersõiduvõimalust näitavad viidad. 3.2. Nõuded territooriumile Objekti territoorium peab olema korrastatud, tootmis- või olmejäätmeid tuleb hoida selleks määratud ja kohandatud kohtades. Pimedal ajal peavad majade numbrid ja tuletõrjevee-võtukohtade (hüdrantide jms) tähised olema üldjuhul valgustatud. Suitsetamine üldkasutatavates ruumides, plahvatus- või tuleohtlike ruumidega objektidel on keelatud. Suitsetamine on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud ruumides ja suitsetamiskohtades. Jäätmete ja prahi põletamine on lubatud ainult tuletöö loa vormistamisel. Tahkekütust, põlevmaterjale ja taarat ei ole lubatud hoida hoonetele ja rajatistele lähemal kui 4 meetrit. Sõidukid tuleb parkida selleks määratud kohas vähemalt 4 meetri kaugusel hoonetest ja rajatistest. Territooriumil ei tohi:
Looduslike tõkete puudumisel rajatakse neid juurde maapinna mineraliseerimise teel. Selleks eemaldatakse rohukamar, sammal ja kõdu kuni mulla või liivani. Tekkinud ribasid nimetatakse tuletakistusribadeks (tuletõkestusribadeks). Need rajatakse pinnasetöötlemise masinatega: buldooserite, randaalide, freeside, jms-ga. Tuletõkestusriba peab olema vähemalt 2,5 m lai. Uusi metsi rajades ja kasvatades tuleb vältida suurte laus-nõmmemännikute ja teiste tuleohtlike okaspuumetsamassiivide kujundamist. Selleks, et tuli kõrge tuleohtlikkusega metsa ei satuks ja sealt välja ei pääseks rajatakse metsa sihtide äärde tuletõkestusvööndeid. Nende abil saab jagada metsa tulekindlateks blokkideks. Tuletõkestusvöönd kujutab endast kompleksi, mis koosneb: pinnatule levikut tõkestavast tuletakistusribast ja kahel pool seda kulgevat vajaliku laiusega lehtpuuriba, lehtpuuenamusega segametsariba või nõuetekohaselt hooldatud okaspuuriba.
ümbersõiduvõimalust näitavad viidad. 3.2. Nõuded territooriumile Objekti territoorium peab olema korrastatud, tootmis- või olmejäätmeid tuleb hoida selleks määratud ja kohandatud kohtades. Pimedal ajal peavad majade numbrid ja tuletõrjevee-võtukohtade (hüdrantide jms) tähised olema üldjuhul valgustatud. 1 TKK, TT ja TO- konspekt Suitsetamine üldkasutatavates ruumides, plahvatus- või tuleohtlike ruumidega objektidel on keelatud. Suitsetamine on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud ruumides ja suitsetamiskohtades. Jäätmete ja prahi põletamine on lubatud ainult tuletöö loa vormistamisel. Tahkekütust, põlevmaterjale ja taarat ei ole lubatud hoida hoonetele ja rajatistele lähemal kui 4 meetrit. Sõidukid tuleb parkida selleks määratud kohas vähemalt 4 meetri kaugusel hoonetest ja rajatistest. Territooriumil ei tohi:
Seetõttu võivad surra põua ajal tuhanded loomad. Tulekahju Tulekahju on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Metsatulekahjud on üks kohutavam põua tagajärg. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Maavärinad Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate
Seepärast peab arvestama: - elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi; - pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides; - kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; - tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga; - tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud; - kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama; - enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada; - elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses; - kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja. 9. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt
Alumiinium-ja tsinkpindasid ei tohi kruntida tina sisaldava värviga. Puupinda pahteldatakse peale täielikku kuivamist. 38)Ohutustehnika värvimistöödel: Enne tööde algust veendub tööde juhataja tellingute,ripptellingute ja sildade kindluses ja individuaalsete kaitsevahendite korrasolekus. Ohtlikke värve kasutades tuleb kanda respiraatoreid,kindaid,tunkesid ja prille. Umbses ruumis värvides tuleb iga 45 min. Tagant teha 15 min paus.Ruume tuleb ventileerida. Tuleohtlike värve kasutades tuleb elekter värvitavas ruumis välja lülitada. 39)Signaliseerimisvahendid laevas: Lipud Morse Helisignaalid Raadiotelefon Pürotehnika hädasignaaliks 40)Erinevad hädaabi signaliseerimise võimalused: Hädasignaalid näitavad,et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadelt. Raadiotelegraafi teel MORSE kood Raadiotelefoni teel Mayday Tugevad paugud umbes 1 min vaheaegade järel Punane rakett
- elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi - pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides - kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; - tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga - tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud - kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama - enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada - elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses - kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja Tegutsemine tulekahju korral Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või
JAH kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus JAH EI Kas töökohas kasutatakse oksüdeerivaid või tuleohtlikke aineid, nagu värvid, viimistlusmaterjalid, liimid ja lahustid? Kas oksüdeerivate ja tuleohtlike ainete hoiuruumides on ventilatsioon? Kas kõigi ohtlike kemikaalide kohta on olemas ohutuskaardid? Kas töökohas on süüteallikaid (nagu lahtine leek, elektriseadmed, elektrostaatilised laengud, kõrge temperatuur)? Kas tuleohtlikud alad on asjakohaselt tähistatud?
JAH kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus JAH EI Kas töökohas kasutatakse oksüdeerivaid või tuleohtlikke aineid, nagu värvid, viimistlusmaterjalid, liimid ja lahustid? Kas oksüdeerivate ja tuleohtlike ainete hoiuruumides on ventilatsioon? Kas kõigi ohtlike kemikaalide kohta on olemas ohutuskaardid? Kas töökohas on süüteallikaid (nagu lahtine leek, elektriseadmed, elektrostaatilised laengud, kõrge temperatuur)? Kas tuleohtlikud alad on asjakohaselt tähistatud?
Elektri- ja soojusjuhtivus aine võime juhtida elektrir ning soojust. Head elektri- ja soojusjuhid on metallid(Ag, Cu, Al) ja soolade vesilahused. Ohutusnõuded: 1. järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi ja õpetaja nõuandeid! 5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne. 6. pärast tööd pese käed ja korrasta laud. 3. plahvatus- ja tuleohtlike aineid hoia põletist eemal. 7. kasuta väikeseis ainekoguseid 4. hoia töökoht puhas ja korras, väldi kemikaalide sattumist nahale, riietele ja lauale! Katsevahendid: Katseklaas katsete tegemiseks, ainete kuumutamiseks (ka lahtisel leegil). Keeduklaas katsete tegemieks, vedelike kuumutamiseks (ei või lahtisel leegil). Kolvid lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks (kooniline- ja ümarkolb). Statiiv- katsevahendite hoidmiseks
ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja
toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis
Open side konteiner- (avatud küljega) külje sees olev uks või külgsein avaneb täielikult, sobib küljeltlaadimiseks (nt raudteel) Open top konteiner- (pealt lahtine)- kõva või presentkatusega, mida saab ära võtta, laetakse pealt. Poolkõrge konteiner- Sobib raskele kaubale, tagastamisel võib asetada ühe konteineri teise peale. Eriotstarbelised konteinerid Termo-/frigokonteiner- sooja või külma kauba vedamiseks Bulk- ehk punkerkonteiner-Puistekauba veoks, samuti tuleohtlike ja ohtlike ainete veoks. Paakkonteinerid- Tuleohtlike ja ohtlike ainete veoks, vedelike ja gaaside veoks. Gaasikonteinerid- kasutatakse rõhu all vedelgaaside veoks Spetsiaalsed sisternkontenerid- radioaktiivsete ainete veoks 25. Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Kaubaalus kui pakend Pakenditel on suur mõju, pakendid aitavad kaupa paremini käsitleda, pakkimisega saab ära hoida ka kauba vigastamise. Pakendeid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakend ja
määratud üldpõhimõtetest. ________________________________________________________________________ - M 2.21 (L) Suitsetamiskeeld M 2.21 Suitsetamiskeeld Algatamise eest vastutavad: tehnikajuht Rakendamise eest vastutavad: töötajad Ruumides, kus hoitakse IT-seadmeid või andmekandjaid (serveriruumis, andmekandjate arhiivis, aga ka kuludokumentide arhiivis), kus tulekahjud või määrdumine võivad põhjustada suuri kahjusid, peaks kehtima suitsetamiskeeld. Lisaks tuleohtlike olukordade ennetamisele, aitab suitsetamiskeeld tagada ka IT-seadmete mehaanilist tööfunktsiooni. Täiendavad kontrollküsimused: - Kas kaitset vajavates ruumides peetakse suitsetamiskeelust kinni? Kasutamine - M 1.15 (L) Suletud aknad ja uksed M 1.15 Aknad ja uksed suletud Vastutav algatuse eest: tehnikaosakonna juhataja Vastutav elluviimise eest: tehnikaosakond, töötajad Aknad ja välisuksed (rõdud, terrassid) tuleb lukustada ajaks, mil ruumi ei kasutata.
radiofikatsioonirajatistega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine raudteedega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine autoteedega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine trolli- või trammiliinidega • Õhuliinide üleminek veekogudest • Õhuliinid sildadel, paisudel ja tammidel • Õhuliinide lähispaiknemine veejahutitega • Õhuliinide lähispaiknemine plahvatus- või tuleohtlike seadmetega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine maapealsete toruliinidega või köisteedega • Õhuliinide ristumine või lähispaiknemine maa-aluste toruliinidega • Õhuliinide lähispaiknemine nafta- või gaasileekidega • Õhuliinide lähispaiknemine lennuväljadega EEE sätestab erinõuded õhuliinide märgistamisele kui nad oma asukoha või kõrguse tõttu võivad takistada lennukite liiklust lennuväljal või lennuliinil.
käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks on vajalik: · Õhk (hapnik) · Põlevmaterjal (kütus) · Süüteallikas (temperatuur/leek) Tulekahju kustutamine tähendab kasvõi ühe neist teguritest kõrvaldamist
eriti kui sealjuures kasutatakse mehanisme. Tavaisik ei pruugi teada,et kõrgepingel võib tekkida ülelöök meetrite kaugusele või et mõnel pikemal elektriväljas paikneval metall esemel võib indutseerida sedavõrd kõrge pinge, et inimene võib selle eseme puudutamisel või käeshoidmisel saada elektrilöögi. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu lektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlike materjalide aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning kui tegemis on kõrgepinge paigaldisega korraldada massiüritusi. KT 1 Üldmääratlused, personal, töötsoon, töö Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud 1. teha elektripaigaldise kaitsevööndis mistahes ehitust, mäe, laadimis, süvendus, lõhkamis, üleujutus, niisutus ja maa parandus töid. Istutada ja langetada puid ja põõsaid. 2
Ventilatsioonikanalite labürintkuju tagab veetavale kaubale ilmastikukindluse. Konteinerite ventileerimine on iseäranis tähtis veoühikusse koguneva kondensaatniiskuse eemaldamiseks. Puistekauba konteinerid (bulk containers) Erineva puistekauba, ohtlike ja tuleohtlike ainete vedamiseks. Konteineri laes on suletavad täitmis- avad läbimõõduga 45 cm. Konteineri ustest seespool on mahalaadimisavad mõõtmetega 34 x 38 cm. Külmutuskonteinerid (refrigerator containers, reefers) Külmutuskonteiner (reefer) on ISO konteineri mõõtudega konteiner, mis on varustatud jahutus-,
annaabi.ee 
