Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kloroform (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis aine on kloroform?
KLOROFORM
Laura Toodu
11B
Tere!
Kas Teie teate mis aine on kloroform?
Ei tea ?
Mina ka ei teadnud nii, et vahet pole. Aga ma siiralt loodan, et peale
seda esitlust Te vähemalt midagi oskate ütelda kui Teilt küsitakse
kunagi, et missugune aine on klorform.
Niisiis kloroform on...
Ajalugu:
Kloroform avastati 1831 a juulil Ameerika füüsiku Samuel Guthrie poolt ja
natuke aega hiljem avastas iseseisvalt selle veel üks prantsuse keemik ja
Justus von Liebig Saksamaalt. Kloroform nimetati ja pandi keemiliselt
paika lõpuks 1834 a Jean Bapiste Dumase poolt.
Kloroform vedelikuna testtuubis.
Algselt kasutati operatsioonidel eetrit uimastava ainena. Pärast kloroformi
avastamist leiti et tal on palju paremad uimastavad toimed: sissehingamisel
nõrgestab selle aur kesknärvisüsteemi, tekitab kerget pearinglust, väsimust ja
teadvuse kaotust, mis läbi on arstil palju kergem operatsiooni läbi viia.
Kloroformi hakkasid kasutama kõik arstid üle maailma, kuid siis suri
kohutavalt palju inimesi ja avastati, et kloroform tekitab südame arütmiaga
sarnast nähtust, mis lõppeb kiire surmaga. Seetõttu ongi tänapäeva maailmas
kasutusel eeter ja selle hind on lastud ka üle maailma madalaks, et oleks kergem
kätte saada. Muidu ostaksid kõik kloroformi, kuna see on efektiivsem.
FAKTID
Molekulvalem: CHCl3
Molaarmass: 119,38 g/mol
Esinemine: värvitu vedelik
Tihedus: 1,48 g/cm³
Sulamispunkt: 63,5ºC
Keemispunkt: 61,2ºC
Molekulaarne ehitus: tetraeeder
Kloroform on orgaaniline ühend valemiga CHCl3.See ei hakka õhu
käes põlema, kuid kui segada teda tuleohtlike ja kergesti süttivate
ainetega võib see põleda küll.
Kloroformi kasutatakse hulgaliselt lahustina, teadaolevalt on ta ka
kahjulik keskkonnale. Seda toodetakse miljoneid tonne aastas.
Lahustina:
Kloroform on peamine lahusti laborites kuna on
üldiselt mittereageeriv ja seguneb kõigi orgaaniliste
ainetega ning lisaks veel kõigub sobivalt.
Üks võimalus kuidas kloroformi reagerimise teel saada
on:
CH2Cl2+Cl2>CHCl3+HCl
Laialdaselt teatakse kloroformi sellekaudu, et
filmides tavaliselt kui on inimrööv, siis
uimastatakse ohver just kloroformiga. Kui lasta
imbuda pinnasesse põhjustab see mineraalide
söövitamise. Ta on ka ohtlik veeelukatele ja muidu
taimestikku söövitav.
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Kloroform #1 Kloroform #2 Kloroform #3 Kloroform #4 Kloroform #5 Kloroform #6 Kloroform #7 Kloroform #8 Kloroform #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura t. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun