Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme. Kuna kõigi ohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamise ja hoidmise juhised, siis seni, kuni vastavad ained on suletud nõuetekohasesse pakendisse, nad ohutud. 1.2 Milles seisneb ainete ohtlikkus? Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, sööbiv, kergesti reageeriv, plahvatusohtlik, radioaktiivne, termiliselt ebapüsiv ja keskkonnaohtlik. Nii kaua kuni ohtliku ainega käiakse ümber nõuetekohaselt, ei kujuta ta ohtu inimesele ega keskkonnale. Kui inimene puutub kokku ohtlike kemikaalidega, näiteks sissehingamisel õhust, sissesöömisel toidu kaudu, aine sattumisel suhu või otsesel kokkupuutel nahaga, võivad need tervist kahjustada. Tervisekahjustused võivad tekkida eriti juhul, kui ,,ohutu" annus
Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid. Punane: Tumepunane, pulber, tekib valge fosfori soojendamisel õhu juurdepääsuta. Vähem tuleohtlik, ei helenda, pole mürgine, lõhnatu. Õhu juurdepääsul kuumutades sublimeerub ja tekib valge fosfor. Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik
Kemikaaliohutus Silver Tõgen EV107 Näiteid ohtlikest ainetest · Bensiin · Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed
Nitrolahusti 22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemist...
koostises 3) selgroogsete luudes 1) gaas 1) tahke (allotroopia!) Füüsikalised 1. punane 2) värvuseta, lõhnata, maitseta omadused pole mürgine, tuleohtlik ega 3) vees vähelahustuv helendamisvõimeline 4) õhust veidi kergem (M=28g/mol) ei sula 5) keemistemperatuur 196°C 2. valge mürgine, tuleohtlik ja helendab sulamistemperatuur 44°C
Edasi tomub segu filtrimine ja filtraadi aurustamine ja hapustamine soolhappega. Etüülbensoaat sünteesitakse bensoehappest,etanoolist ja väävelhappest. Süntees on kaheetappiline. Esimene etapp kestab 3 tundi,sellel ajal toimub bensoehape, etanooli ja väävhape kuumutamine veevannil. Sünteesi teisel etappil toimub produkti ekstraheerimine segust eetriga. Saadud produkti iseloomustavad järgmised omadused: · Kõrge keemistemperatuur 206-210 °C. · Värvus on värvitu. · Tuleohtlik aine. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Reaktsioonide iseloomustus: Bensoehape: Sünteesil toimub tolueeni oksüdeerimine KMnO4 ja HCl-ga. Etüülbensoaat: Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit aktiveeritakse happekatalüüsil. Tugeva happe (H 2SO4 ) toimel karbonüülrühma hapnik protoneerub ja karbonüülrühma süsinik muutub
Kemikaalide õigesti märgistuse eest vastutavad tootjad ja maaletoojad. Märgistuse olemasolu peavad jälgima ka kõik edasimüüjad. Ohutunnused Kemikaalid, mis on ohtlikud inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb märgistada vastava ohutunnusega. Kemikaalide märgistamisel kasutatakse järgmiseid ohutunnusied: · Ärritav · Kahjulik · Söövitav · Mürgine · Väga mürgine · Keskkonnaohtlik · Eriti tuleohtlik · Väga tuleohtlik · Oksüdeeriv · Plahvatusohtlik Märgistuse nõuded Ohtlike kemikaalide pakendil peab olema nõuetekohane märgistus. Märgistamise nõuded on esitatud sotsiaalministri 26.mai 2000.a määruses nr 37 ,,Ohtlike kemikaalide indentifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord". Märgistus peab sisaldama järgmisi andmeid: · Ohutunnus · Riskialused · Ohutuslaused · Kemikaali koostis · Kogus
reaktiivid keemiliselt halogeniidid) toimivad kui nukleofiilid, rünnates elektrofiilseid süsiniku aatomeid, moodustades süsinik-süsinik sideme Etüülformiaat Kaltsiumkloriid, naatriumkarbonaat · Tunnistatud inimesele ohutuks aineks · R36 ärritab silmi Sipleghape Etanool · R10 tuleohtlik · R11 väga tuleohtilk · R35 põhjustab põletusi · R61 võib olla halb sündimata lapsele Bromoetaan Dietüüleeter · R11 väga tuleohtlik · R12 eriti tuleohtlik · R20/22 ohtlik neelamisel ja kokkupuutel · R19 võib sisaldada plahvatusohtlikke
10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3
on ärritav Linalool lõhnastatud hügieenitooted ja puhastusvahendite sh seebid, pesemis-, sampoonid ja vedelikud Kahjuritõrjetes võib põhjustada allergilisi reaktsioone nagu ekseemi tundlikel inimestel Teadlased väidavad et see leevandab stressi Muud ohtlikud kemikaalid Paret-polümeer Xn ohtlik keskkonnale R22 vältida sissehingamist Amiinid, alküüldimetüül, oksiidid Xi ärritavad N keskkonnaohtlik Etanool F tuleohtlik R11 väga tuleohtlik Alküül Xi - ärritav Ohtlikud kemikaalid R38 on halb silmadele ja nahale R41 esineb silmade kahjustamise tõsine oht R50 aga väga mürgine veeorganismidele. NB! Need pole märgitud pakendil, vaid leiab internetist ohutuskaardilt. Kahjulikkus Poisslastel võib tekitada tulevikus viljakuse probleeme Püsib nõudel 30 pesukorda, mis tähendab, et kui loputad vaid ühe korra leige veega, jääb keemia nõudele, mida hiljem endale sisse
gaasiõli C15C25 kütteõli C20C30 masuut C30C... 7) Alkoholide mõiste ja üldvalem, nimetuse andmine Alkoholid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsivesiniku radikaalist ja hüdroksüül rühmast (OH) Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse ool'iga. Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik. om.: kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Põleb peaaegu nähtamatu leegiga. Kasutamine: antifriis, lahusti, kütus 9) Etanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: C2H5OH või CH3CH2OH Füüsik. om.: iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv tuleohtlik vedelik, seguneb veega igas vahekorras Kasutamine: alkohoolsete jookide tootmine, autokütus, lahusti (vähesel määral). 10) Süsivesinke molekulaarsed ja struktuurvalemid
ALKOHOLID Tuntumad Struktuurvalem Füüsikalised ja Kasutamine ja esindajad füsioloogilised tootmine omadused Etanool on iseloomuliku Kasut: lõhnaga kergesti lenduv Alkohoolsete tuleohtlik vedelik. Ta jookide tootmisel, H H seguneb veega igas hea lahusti, | | vahekorras, moodustades parfümeeriatööstus, H -- C -- C --O negatiivse ravimid, meditsiin, Etanool --H aseotroobi.Etanool on kütus. ehk | | väga kahjulik organismile. Tootmine: viinapiiritus H H Kahjustab aju, seedetrakti 1)Viinamarjade,
Käsitsemisjuhendit tuleb lugeda hoolikalt. Ohutud on kosmeetika- ja pesemisvahendid, puhastusvahendid ja väetised. Putuka-, umbrohutõrjevahendeid, plekkide eemaldamisvahendid, liimid ja värvid on aga väga mürgised. Selleks, et aru saada kui ohtlik on aine lisatakse pakendile ohumärgid. Need on rahvusvahelised ja need peaks ära tundma igaüks. Soovitav on need ära õppida. Neid märgitakse ka tähtedega, tähed on kirjutatud märkide kohale. F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta.
Sidrunhape Valem: C6H8O7 Saamine või leidmine Leidub sidrunhapet kõige rohkem sidrunimahlas isegi 68% Kasutamine Kasutatakse antikoagulandina. Ohutegurid Ei kujuta endast tõenäoliselt olulist ohtu inimtervisele ega keskkonnale. Atsetoon Valem: CH3COCH3 Saamine või leidumine Tootmise teel Kasutamine Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Ohutegurid Gaasi / õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Etanool Valem: CH3CH2OH Saamine või leidumine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga
- Ärritav - Antibacterial - Ocean (WC puhastusvahendi peal) - Like new (Musta värvi riietele mõeldud pesemisvahendi peal) - Re-new Black Effect (Musta värvi riietele mõeldud pesemisvahendi peal) - Free phosphate & zeolite - Free phosphate II . Selgita lahti märgised Mürgine (T) (T+) väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik („Xn“) Väga tuleohtlik („F“) (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeruv („O“) Sööbiv („C“) ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik („E“) Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist Õhutada ruumi peale toote kasutamist Mitte segada teiste toodetega Hoida lastele kättesaamatus kohas Tundliku või vigastatud naha puhul vältida pikaajalist kokkupuudet
mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes. Lämamstikhape : Tootmine NH3 + NO = NO2 + HNO3. Füüsikalised omadused : värvusetu, terava lõhnaga, tugev hape. Keemilised omadused : Tugev oksüdeerija, ei reageeri kulla ega plaatinaga. Fosfori leidumine looduses : Lihtainena looduses pole. Ühendina : Fosfaat, Apatiit. Fosfori allotroopsed teisendid : Punane fosfor : Tumepunane, pole tuleohtlik, ei helenda, ei ole mürgine, lõhnatu, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, säilitatakse klaasnõus, kasutatake tikukasti süütepinnal. Valge fosfor : valge vahataoline, tuleohtlik, helendab pimedas, mürgine, küüslaugu lõhnaga, lahustub CS2s, säilitatakse vees, süütepommides kasutatakse. Fosfori tähtsus inimorganismis : Asub luudes ja hammastes, ATPsse salvestunud energiat kasutatakse inimese lihaste tööks ja kehatemperatuuri säilitamiseks, taimedel oluline toiteelement.
Sulab vahemikus 100.140 kraadi.Peamisel kasutatakse veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temp.Palju kasutatakse puuviljade ja pagaritoodete pakendamisel.HDPE-nt ketsupipudel,LDPE-pakkkiled. Leidub ka tetrapakendites. Korgid on tehtud Pest. Eelised: Odav,Veekindel,Hästi keevitatav,Külmakindel Puudused:Ei talu kõrget temperatuuri, halb soojuskindlus,Halb rasvakindlus,Laseb läbi gaase. Tooraineks on eteen, see on tuleohtlik, kuid vähe toksiline.PE on keemiliselt väga vastupidav Põletamine suhteliselt ohutu. Suurema koguse põlemisel võib tekkida formaldehüüdi, akroleiini, jm. Taaskasutatav – helvestatakse või granuleeritakse – kasutatakse toiduga mitte kokku puutuvate pakkematerjalide ja kanistrite või torude valmistamiseks PP-hea vee ja temperatuurikindlusega.Materjal on odav kuna kasutakse madalatihedusega polümeere,.Hästi värvitavad ja heade barjääriomadustega.Pudelid,mahutid, leiva ja saia
H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik ja mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Etanool ehk piiritus Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H propaan-1,2,3-triool ehk glütserool (glütseriin) Struktuurvalem: HOCH2CHOHCH2OH seguneb hästi veega; värvuseta;
Isopropüülalkohol Birgit Allilender TK-17 Isopropüülalkohol e. isopropanool · On alkoholi baasil puhastusvahend mis eemaldab mustuse, õli, tolmu ja vaigu · Värvitu ja tuleohtlik keemiline ühend, millel on tugev lõhn · Esimest korda toodeti isopropanooli 1920 · Toodetakse: Jaapanis, Euroopas ja Ameerikas CH3CHOHCH3 Omadused · Isopropüülalkohol seguneb veega, alkoholiga, eetriga ning kloroformiga. See lahustab etüültsellusoosi, polüvinüülbutüraali (PVB), mitmeid õlisid, alkaloide, looduslikke vaike ja nätsu · Aurustub kiirelt ja ei jäta jälgi- erinevalt etanoolist · Sellel segul on õrnalt kibe maitse ja see on tervisele ohtlik
0 °C 100 °C Ainete ohtlikkus Aine Omadused Benseen Väga mürgine. Võib põhjustada vähki ja geneetilist mutatsiooni. Ärritav silmadele ja nahale. Nahalt eemaldatakse sobiva lahustiga niisutatud marli või vati abil. Äädikhappe Kahjulik hingamisteedele ja allaneelamisel. Tuleohtlik. anhüdriid Põhjustab põletusi. Loputada rohke veega silma sattumisel. AlCl3 Põhjustab põletusi. Sattumisel nahale tuleb pelae panna spetsiaalset lahustit. Äädikhape On õrnalt söövitav ja tuleohtlik, kuid suhteliselt nõrk hape. Atsetofenoon Väga tervistkahjustav. Tuleohtlik. Bensaldehüüd Kahjulik allaneelamisel. Vältida kokkupuudet nahaga. Etanool Väga tuleohtlik
Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile
ASTM D 6450 8. Eraflash meetod on hea, kuna masinas saab mõõta nii tahke kui vedela aine leekpunkti. Sellega saab mõõta temperatuuridel -25 420 kraadi. Tänu PBT kasutamisele võtab leekpunkti määramine vähem aega. Lihtne puhastada. Kuna kasutab kinnist meetodit, siis ei ole leegid lahtiselt ja masinat on ohutu kasutada 9. Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord jaotab ained: 3) eriti tuleohtlik (extremely flammable) vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on alla 0 ºC ja keemispunkt võrdne või madalam kui 35 ºC, ning gaasilised ained ja valmistised, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril; 4) väga tuleohtlik (highly flammable) ained ja valmistised, mis võivad kokkupuutel õhuga kuumeneda ja süttida, või tahked ained ja valmistised, mis lühiajalisel
Propanoon ehk atsetoon Struktuurvalem: CH3COCH3 Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, ent meeldiva lõhnaga kergesti süttiv ja madala keemistemperatuuriga vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Kasutamine ja esinemine: Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide, küünelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.
Etanool ja metanool Metanool ehk metüülalkohol (mitteteadusliku nimega "puupiiritus") on kõige lihtsam alkohol valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu mürgine tuleohtlik kerge alkoholilõhnaga vedelik. Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Metanooli lammutavad inimorganismis samad ensüümid, mis nö tavalist alkoholi ehk etanooli, tekib happe liig organismis ehk atsidoos, okk, ajuturse ja muid taastumatuid koekahjustusi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena
Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O). Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks(CO2) ja veeks(H2O).
väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Ohutergur Õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Metanool Valem: CH3OH. Saamine või leidumine Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Kasutamine Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Ohutegur Mürgisus Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud Väga tuleohtlik. Fenool
Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) 3 METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O). Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks(CO2) ja veeks(H2O).
veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega. Kontrolli kokkusobivust trapiga Kiilto tehnilisest nõustamisest või põrandatrapi maaletoojalt. OMADUSED * Pinnakonstruktsioonisertifikaat VTT-C-1848-07 * madala emissiooniklassiga, vastab M1 klassi nõuetele * kiudtugevdatud * veebaasiline * 1-komponentne, kohe kasutusvalmis * lahustivaba, mitte tuleohtlik * moodustab veekindla kile * head tööomadused * värvimuutus kuivades TEHNILISED Sideaine sünteetiline SBR-kautshuk ANDMED Vedeldi vesi Erikaal 1,4 kg / l Tuleohtlikkus mitte tuleohtlik Külmumiskindlus jäätub Temperatuurikindlus <60°C Madalaim töötemp. +15°C Prao sildamisvõime >1.5 mm KULU Põrandad: u. 1 kg / m2 (kahekordsel katmisel), Seinad: u. 0,8 kg / m2 (kahekordsel katmisel) TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel TÖÖ- Ruumi ja aluspinna temperatuur +15...25°C
rühm. Pärast kondensatsiooni moodustub bensaalatsetoon ja lahkuvad kaks veemolekuli. (Diagram 3) Diagram 3 Bensaalatsetoon kaldub moodustama bensaalatsetooni enolaatiooni. (Diagram 4) Diagram 4 Toimub sama protsess, mis joonisel 2, kuid suuremamõõtmelise bensaalatsetooniga. Bensaalatsetooni enolaatioon ründab juba uut bensaldehüüdi. Lahkuvaks rühmaks on hüdroksiid. Eemaldub vesi ja moodustub ka teinegi kaksikside. (Diagram 5) Diagram 5 Reagendide ohtlikkus: Isopropanool tuleohtlik, ärritav nahale, silmadele, ohtlik keskkonnale, neelates toksiline Naatriumdikromaat mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete süttivust, tekitab punetust, põletust ja nägemise hägusust Väävelhape söövitav, mürgine, kergestisüttiv Atsetoon väga tuleohtlik, kergesti lenduv, ärritav Dibensaalatsetoon võib tekitada ärritust nahal, silmas, hingamisteedes ja seedetraktis. 4
omab paksu lahuse - kliister. 3. Rasvad jagunevad taimsed, näiteks oliiviõli, rapsiõli ja loomsed, näiteks searasv ja hülgerasv. 4. Rasvad on vettõrjuvad ja rääsuvad. Omadused Kasutusalad Rahvakeelne nim. Etanool Värvuseta, Alk joogid, Piiritus iselomuliku kütus, lõhnaga, lõhkeained, põletav, ravimid, hea tuleohtlik, lahusti, lõhnaõli lahustub veega Metanool Värvuseta, Lahusti, Puupiiritus nõrga mootorikütus, lõhnaga, väga ravimid, mürgine mürkkemikaalid, värvained Metaanhape Söövitav, vees Lahustite, Sipelghape lahustuv, ravimite värvusetu, tootmine,
Reklaamis pole verd, mis võiks panna mõne inimese end halvasti tunda. See on õpetlik, mis peaks panema inimesi helkurit kandma. Samuti paneb see mõtlema sellele, mida teised tunnevad, kui Sind enam pole. Vabalt valitud reklaam Elioni digiTV reklaam http://www.youtube.com/watch?v=MTT3Zdv_M7Y See võib panna mõne inimese reklaamis tehtut järgi tegema, kuid vee all olemine võib olla ohtlik. Küünlad on maas, mis võib olla tuleohtlik. Küünaldel pole ka aluseid, mis teeb asja veel hullemaks. Reklaam võib panna mõne inimese omale mullivanni ostma, mis raiskaks aga rohkem vett. Püütakse inimesi ära osta, öeldes, et praegu saab viis filmi tasuta. Reklaami hea külg on see, et see on huvitav ja veidi koomiline.
vedelate süsivesinike segu Nafta keemiline koostis: · süsinik (82...87%) · vesinik (12...15%) · väävl(1,5%) · lämmastik (0,5%) · hapnik (0,5%). Naftat moodustavad ühendid: · Parafiinid(CnH2n+2 ) · Nafteenid(CnH2n ) · Aromaatsed ühendid(CnH2n-6 ) Rafineerimine · Selle käigus puhastatakse nafta väävlist,sest väävel tekitab palju keskkonnaprobleeme. Nafta omadused · On väga tuleohtlik · Erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel · Värvus peaaegu läbipaistvast kuni mustani Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal Nafta kasutus · Nafta on üks olulisemaid maavarasid · Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena · Naftahinnast sõltuvad enamike teiste
3.Ethyl acetoacetate-C6H10O3 M(C6H10O3)=180,8 g/mol'' (C6H12N4)=1,021 g/ml St= -45,4 0 C Kt=880,8 0 C CAS: 141-97-9 Lahustuvus:2,68 g/100 ml vees (20 0 C) Ohutus:vältida kontakti nahaga-ärritava toimega,värvitu vedelik 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Ethyl_acetoacetate 2. http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp 5 4. Etanool-ethanol Valem: CH3CH2OH Kt = 78,3 0 C St= -114,1 0 C = 0,789 g/cm3 M(CH3CH2OH) = 46,06 g/mol Ohtlikkus: tuleohtlik, kergesti lenduv Kasutatud kirjandus: 1.http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol 2.http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=ethanol&Units=SI 3..http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=10023&term=etanool 5. Heksaan-hexane Valem: C6H14 M (C6H14) = 86, 18 g/mol =0,6548 g/ cm3 St = -95 0 C Kt= 69 0 C Ohtliikus: süttimisohtlik Kasutatud kirjandus: 1. http://mt.legaltext.ee/esterm/ 2. http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=hexane&Units=SI 3. http://en.wikipedia
Iseseisevtöö Laura Aidla MJ112 Etanool ● Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. ● Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanooli molekul Tootmine ● Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. ● C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Kasutusalad
Koostas: JÄÄTMED . Peamised jäätmed, mis õmblustööstuses tekivad on erinevat sorti riide jupid, ribad jms. Samuti ka keemia, mida riiete töötlemiseks kasutatakse. Jäätmeteks saab tegelikult lugeda ka prügi, mille põhjustajaks on töötajad ise ; toidujäätmed, taara (kõiksugused pudelid), plastik karbi jms. Nagu igas teises tööstuses leidub ka õmblustööstuses ohtlike jäätmeid. (nt. igasugune tuleohtlik keemia vms). Ohtlike ja ka muude jäätmete kokku sattumise vältimiseks tulebki jäätmeid sorteerida. JÄÄTMETE KÄITLEMINE. · 1. Jäätmete käitlemine on kk. sõbralik tegu. Selle tulemusena saab materjale taas kasutada ja seeläbi säästetakse loodus ressursse. · 2.Inimeste kk. teadlikus ja vastav käitumine parandab otseselt elukk. : metsa alused on puhtad ja tervist ei kahjusta ohtlikud jäätmed. · 3.Sotreerimine vähendab märgatavalt sega
Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast. Nafta on maapinnal viskoossem kui Maa sees. Nafta värvus on peaaegu värvitust kuni mustani, kuid enamasti pruunikas. Kasutus Naftat kasutatakse kütuse- ja keemiatööstuses toorainena. Nafta on tänapäeva majanduses oluline määraja. Temast sõltuvad paljude teiste toodete hinnad. Nafta mõõtühik on barrel. 1 barrel=42gallonit ehk 159 liitrit Naftasaadusi kasutatakse autokütusena. Peamised saadused
Halogeenühendite kahjulik mõju keskkonnale Kõik halogeenid , eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Võtame näiteks diklorometaani ehk värvieemaldi - selle aine tööstusliku kasutamisel on võimalik kaitsta töötajaid kui ka keskkonda kuid probleemid tekivad siis kui seda müüakse tavatarbijale. Diklorometaan on mürgine ja vähki tekitav kemikaal , millel on narkootiline mõju ja mis kahjustab tervist. Diklorometaan mõjub inimestele kiiresti. Selleks ajaks kui inimesed diklorometaani tunnevad on ohutuse piir juba kolmekordselt ületatud ja seetõttu on raske end selle eest juba kaitsta. Ka dikloroetaan ehk taimekaitsevahend on mürgine ja väga tuleohtlik .Kuulub püsivate orgaaniliste ainete hulka ja võib kanduda kaugele . Atmosfääris l...
Algitsiidid-vetikate tõrje 4. Ovitsiidid-kahjurite munade hävitamiseks 5. Retardandid-kasvuregulaatorid 6. Defoliandid-lehtede kuivatamise preparaadid 7. Desikandid-preparaadid taimede kasvu lõpetamiseks ja lehtede eraldamiseks 8. Arboritsiidid-võsa hävitamiseks C Söövitav Kaks potsat,mingid tilgad kukuvad ja siis tuli ----------------------------------------------------------------------------- F+ Eriti tuleohtlik F Väga tuleohtlik Jaanituli ------------------------------------------------------------------------------ Xn Kahjulik Xi Ärritav Suur X-täht ------------------------------------------------------------------------------ N Keskonnaohtlik Kala on puu najal ära kärvanud ------------------------------------------------------------------------------ T+ Väga mürgine
osas UN No. on 1439. Leida UN number, õige veonimetus, ohuklass(id), PG, SP, pakkimise eeskirjad, segregeerimine (kui on vaja kokkupakkida), omadused (veerg 17) Kontrollida, kas veerus 16b on segregeerimiskoode? Jah. On olemas Kas veerus 16b kokkupakkimist sätestava tabeli 7.2.4 nõuetele täiendavaid piiranguid, segregeerimiskoode? SG35 Stow "separated from" acids. (vastab tabelis - 7.2.8) Ohutuskaardi kasutamine Ohupiktogrammid Plahvatusohtlik Tuleohtlik Oksüdeeriv Söövitav Äge mürgisus Tõsine Keskkonnaohtlik oht tervisele GHS01 GHS02 GHS03 GHS05 GHS06 GHS08 GHS09 Tunnussõna Ettevaatust või Hoiatus Ohulaused H272 Võib soodustada põlemist; oksüdeerija H301 Allaneelamisel mürgine H312 Nahale sattumisel kahjulik H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi
täiustama ka nafta saamisviise. Nafta ja selle koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: · Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), vää vlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). · Sisaldab ka väiksemal määral muid ühendeid · Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Nafta omadused ·Nafta on väga tuleohtlik. ·Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. ·Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. · Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. ·naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal.
Keemia, 10.klass Gerli, Stella, Kätlin Väikese molekuliga alkaanid ehk C1 C3 on gaasilised alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine ol...
(C11H15NO)= andmed puuduvad Kt= andmed puuduvad St= andmed puuduvad Lahustuvus: andmed puuduvad CAS:5894655 5 IP spekter- leitud andmebaasist Kasuatatud kirjandus: 1. http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=N-tert-Butylbenzamide&Units=SI 2. http://riodb01.ibase.aist.go.jp/sdbs/cgi-bin/direct_frame_top.cgi 4. Etanool-ethanol Valem: CH3CH2OH Kt = 78,3 0 C St= -114,1 0 C = 0,789 g/cm3 M(CH3CH2OH) = 46,06 g/mol Ohtlikkus: tuleohtlik, kergesti lenduv Kasutatud kirjandus: 1.http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol 2.http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=ethanol&Units=SI 3..http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=10023&term=etanool 5. Heksaan-hexane Valem: C6H14 M (C6H14) = 86, 18 g/mol 6 =0,6548 g/ cm3 St = -95 0 C Kt= 69 0 C Ohtliikus: süttimisohtlik Kasutatud kirjandus: 1. http://mt.legaltext.ee/esterm/ 2. http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi
....................................................................................................... 13 KASUTATUD ALLIKAD .................................................................................................. 14 2 1. SISSEJUHATUS Ma valisin keemia referaadi teemaks magneesiumi. Magneesium paistab olevat üks huvitavamaid metalle, ta on tuleohtlik, aga inimorganismile eluks vajalik. (teatud koguses) Oma töös üritan anda ülevaate magneesiumi põhilistest omadustest ja kasutusvaldkondadest. Loodan, et saan palju uut ja huvitavat teada sellest põnevast metallist. 3 1. Avastamine ja nimetus Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808
elektrofiilsemaks, nii et see on võimeline reageerima alkoholi nukleofiilse tsentriga. Protoneerimise tagajärjel muutub karbonüülrühma OH-rühm heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub vaheühendist, andes tulemuseks estri. Reagentide ohtlikkus: Bromobenseen on toksiline ja lakrimaator! Ärritab nahka ja limaskesti, sissehingamisel, alla neelamisel või naha kaudu imendudes võib põhjustada maksa ja närvisüsteemi kahjustusi. Dietüüleeter on tuleohtlik! Süttib ise 170°C juures. Eetri aur on mürgine. Bensoehape omab ärritavat toimet. See on süttiv, mistõttu seda ei tohi kasutada lahtise tule lähedal. Võib tekitada allergiat, kõhulahtisust, mürgitus võib tekkida ka läbi naha. Mõjub ärritavalt silmadele, nahale ja hingamisteedele. Kontsentreeritud soolhape on toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel põhjustab tõsiseid hingamisteede kahjustusi, nahale sattudes punetust, valu, põletust. Etanool on tuleohtlik, mürgine aine.
muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Üritatakse vältida freoonide kasutamist aerosoolides, kuid on "moes" toota kui ka osta freoonivabu aerosooltooteid, kuid tuleb teadvustada, et sageli on freoonid asendatud butaaniga, mis ei kahjusta küll osoonikihti, kuid võib põhjustada madalamate atmosfäärikihtide saastatust, pealegi on butaan väga tuleohtlik. Osoonikiht kaitseb meid kiirguse eest ja kui see kahjustub, siis osoonikiht hõreneb ja suureneb päikesekiirgus Maal. See omakorda suurendab päikesepõletuste ja nahavähi ohtu. Isegi kui freoonide vallapäästmist kohe poole võrra vähendataks, kahekordistuks nahavähk järgnevate aastakümnete jooksul ikkagi.
.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%) nafteenid (kuni 30%) aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. KASUTUS
ning hapnikust (0,5% Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftast saadavad kütused on: bensiin, diisel, petrooleum, reaktiivkütus ja gaasiõli Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja
Välisõhu kaitse seaduses nõutavat välisõhu saasteluba osaühingul ei ole. Põletamise käigus väljus tuli kontrolli alt ja põhjustas 0,5 ha suurusel alal kulupõlengu. Milliseid seadusi rikuti? § 3. Välisõhu keemiline mõjutamine § 67. Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba ning avatud menetluse kohaldamine § 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel (Tuleohutuse seadus) § 16. Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded ning tuleohtlik aeg (Tuleohutuse seadus) Kuidas oleks pidanud käituma? Väetisekotid oleks pidanud viima pakendikonteinerisse või ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti Tuld tuleks teha ainult selleks ette nähtud kohas ja tuleb järgida tuleohutusnõudeid Aitäh kuulamast!
Tööstuslikult on võimalik äädikhapet saada butaani oksüdatsioonil ja etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Etaanhape on tuleohtlik ja põhjustab tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Aine on ärritava toimega ja võib tekitada raskesti paranevaid haavu ning absorbeeruda organismi. Nahale sattudes võib põhjustada haavu, ville ja hüperkeratoosi. Aurude sissehingamisel kahjustab hingamisteid ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Etaanhape on ohtlik ka veeorganismidele.
Pelgulinna Gümnaasium Naftaleen Renee Pesor 11.k Tallinn 2009 Ajalugu Aastal 1819-1820 olid juba 2 keemikut teatanud kivisöetõrva destillatsioonil saadud teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast. Toornaftast saadud naftaleen on tavaliselt puhtam kui see, mis saadakse kivisöetõrvast. Kasutusalad Vanasti manustati naftaleeni loomadele, et tappa parasiitaahaigusi. Suuremaid koguseid naftaleen...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
