Üksindusega harjud lõpuks ära, kuid leppida sellega on raske (0)

Üksindusega harjud lõpuks ära, kuid leppida sellega on raske
Kirjandust lugedes ja filme vaadates tekib tihti tunne, et peres elavad ja palju sõpru omavad inimesed on õnnelikumad, kui üksikud. Ühiskonnas tundub olevat normiks, et elatakse koos. Siiski on piisavalt neid, kes ei ole sellest „reeglist“ kinni pidanud. Miks on paljud inimesed üksi? Teisteta elavate inimeste puhul arvatakse tihti, et nad on ka üksildased ja see ei ole neile kerge. Miks on raske olla üksi? Vahel kujutatakse üksikuid inimesi ka rahulolematutena ja õnnetutena ning üksinduse tunne võib süveneda kuna ühiskonna survel jääb mulje, et nii ei ole õige. Kuidas üksindusega harjuda?
Põhjuseid, miks inimesed on üksi, leiab palju. Arvan, et pea kõikide nende argumentide puhul mängib rolli inimese vaba tahe . Mõned on pettunud oma lähedastes ja ei julge enam suhteid luua, kuna kardavad haiget saada. Osad on juba loomu poolest rohkem omaette hoidjad või halvad suhtlejad ja seepärast ei torma tutvust sobitama. On negatiivseid, kinniseid, endassetõmbunud, hädaldavaid, upsakaid inimesi, kellega teised ei soovi suhelda. Leidub ka neid, kes peavad ennast teistest paremaks ja seetõttu suhtlevad teistega vähe. Sellised olid näiteks vendade Grimmide muinasjutus „ Tuhkatriinu “ olevad nimitegelase võõrasõed. Mõlemad arvasid endast väga palju ning pidasid ennast teistest paremaks. Seetõttu polnud neil ka palju sõpru. Arvan, et kui tuntakse ennast üksi ning ei olda sellega rahul, siis on võimalus muuta kas situatsiooni või oma suhtumist .
Inimene on sotsiaalne olend, ta elab teiste keskel ja vajab neid. Inimene soovib saada kaaslastelt tagasisidet – kiitust, tunnustust, vajadusel ka kriitikat ning oma lähedastega probleeme arutada, rääkida või lihtsalt koos midagi ette võtta. Veidi radikaalse näitana võib tuua Daniel Defoe teose „Robinson Crusoe “ nimitegelase, kes pärast laevahukku sattus üksikule saarele . Tal oli üksinda raske. Ühel päeval päästis mees kannibalide vangi, kellest sai tema kaaslane . Crusoe ristis mehe Reedeks ning hoolimata sellest, et Reede ei osanud inglise keelt, oli tal siiski lõpuks keegi. Ajapikku õppis Reede ka inglise keele ära. Suhtlemisvajadus on inimese üks põhivajadusi, ilma milleta on raske elada.
Kui inimene saab endaga hästi läbi, oskab ta ka üksinda hakkama saada. Tuleb õppida vähem sõltuma teistest ning ise endale tagasisidet andma – ennast kiitma ja laitma. Kui inimesel on endaga huvitav ja lõbus, siis ta kindlasti harjub üksi olemisega, aga ma usun, et soov kaaslastega olla, vähemal või rohkemal määral, siiski jääb. Mu emal on sõber, kes naudib üksinda elamist, olemist, toimetamist. Olen ta käest küsinud, miks tal pole abikaasat ega lapsi, isegi mitte kodulooma, ning ta põhjuseks ongi see, et ta lihtsalt ei soovi kellegagi koos elada, rääkimata kellestki sõltumisest. Kes soovib, see harjub üksindusega. Kes aga ei soovi, see ei peagi sellega harjuma. Inimene võib teha otsuseid, et oma elu muuta. Suhted on tihti keerulised, kuid teisi austav ning hooliv ja andestav isik leiab alati sõpru ja ei pea end tundma üksikuna. Küll aga on igale inimesele vahest kasulik olla ka üksi ning iseennast tundma õppida.
Inimene on „karjaloom“ st ta vajab oma ümber kaaslasi . Endaga hästi läbisaav inimene saab küll edukalt hakkama ka üksi olemisega, kuid ma arvan, et enamik meist soovib vähemalt aeg-ajalt oma ümber teisi. Kui inimene on teistele meeldiv ning armastav, andestav, rõõmsameelne ja sõbralik, siis ta leiab kindlasti ka sõpru ning ei peagi üksi olema. Üksi olemine ei pruugi olla üldsegi mitte halb. See on vahel väga hea, et tegeleda iseenda ja oma mõtete ning tunnetega, kuigi see võib olla raske.