50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pillukas
Õppematerjali autor
OTHELLO Othello-maur, Veneetsia riigi teenistuses Brabantio-Veneetsia senaator, Desdemona isa Cassio-Othello leitnant Jago-Othello lipnik Rodrigo-Veneetsia saadik Montano-Küprose asevalitseja Grantiano-Brabantio vend Lodovica-Brabantio sugulane Kloun-Othello teener Desemona-Othello naine, Brabantio tütar Emilia-Jago naine Bianca-kurtisaan Esimene vaatlus Rodrigo ja Jago räägivad Othellost. Rodrigole ei meeldi Othello. Kuid Jago on Othello lipnik ja austab teda. Kuigi tegelikult teenib ta teda ainult oma kasu pärast. Nad on Brabantio akna all ja kavatsevad ta üles ajada karjudes et tema maja röövitakse, kuid nad tahavad lihtsalt talle teada anda et tema tütar Desdemona on hetkel Othelloga koos. Brabantiole see ei meeldi. Jago lahkub sest ei taha Othellole vahele jääda. Brabantio arvad et Othello võrgutas tema tütre tänu nõiduse. Nad suunduvad Othellot ja Desdemonat otsima. Jago jõuab enne Othello juurde ja räägib
Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaigus
Kalad akvaariumis Heljo Mänd Tegelased: Rave, Henna, isa, Andrus, Indrek, tädi Nääli. Sisu: Raamat räägib 7.klassi tüdrukust Ravest, kelle ema hukkus autoõnnetuses ning nüüd on perenaiseks kahele vennale, Andrusele ja Indrekule, ning isale. Tal on ka sõbranna Henna, kellega ta saab kõigest rääkida. Ravel on vaja koolis oma unistus joonistada, aga tal polegi unistust ja ta on väsinud mõtlemisest, sest tal on kodus perenaise roll ja trenn oli veel lisakoormus, aga trennist ta ei tahtnud ära tulla, sest talle meeldis see ja seal sai Hennaga koos olla. Muidugi pidi ta õppimise enam-vähem korras hoidma, et treener teda välja ei viskaks. Samuti on ta mures isa pärast, kes järjest vähem on kodus ja üha rohkem veedab aega tädi Nääliga (uus naine). Ravele ei meeldi tädi Nääli, sest ta on uhke, käib alati hästi riides, tõeline daam, aga Rave on tagasihoidlik ja pigem natuke poisilik. Tädi Nääli õpetab t
Pilvede värvid märkmed Tegelased: ISA (JAKOB) EMA (ANNA) ELL (LAPS) LEIDA (LAPS) KRÕÕT (LAPS) ANTS (LAPS) IRMA (LAPS) TÄDI (ELFRIEDE) MAGDA (TÄDITÜTAR) HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR) HUBERT, INDREK (NOORMEHED SÕJAPÕGENIKUD) Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest viga
Pilvede värvid – märkmed Tegelased: ISA (JAKOB) EMA (ANNA) ELL (LAPS) LEIDA (LAPS) KRÕÕT (LAPS) ANTS (LAPS) IRMA (LAPS) TÄDI (ELFRIEDE) MAGDA (TÄDITÜTAR) HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR) HUBERT, INDREK (NOORMEHED – SÕJAPÕGENIKUD) Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vi
Aga no lõpuks ei suutnud vastu panna sest värgid on niivõrd erinevad. Ühine on see: Agnese papa mõis põletatakse maha (aga venelaste poolt) ja Pirita klooster rüüstatakse (jälle venelaste poolt); aga kuidas need teod sooritatakse, on hoopis midagi muud. Tegelastest on ühised armastajapaar, Ivo ja Risbiter. Natuke ka kuri abtiss ja korraks vilksatab Siim, kes on aga tavaline teeröövel ja Gabriel peaaegu poob ta üles. Kloostri taga metsa pole, sest lumi on maas. Viimaseks kirstunaelaks on see, et reliikviast pole tekstis haisugi. Ohjah, millegipärast arvasin, et tatina seda raamatut lugenud, aga võta näpust. "Vürst Gabrielis" oli mitmeid probleeme. Näiteks Gabrieli ja Agnese vaheline armastus, Gabrieli ja tema kasuvenna vahelised suhted, Agnese ja tema isa vahelised suhted, talupoegade vabadusvõitlus jne. Mulle meeldis kõige rohkem Gabrieli ja Agnese vaheline armastus.
Põgenesid tagasi.kessu sai pahandada, et marki on niimoodi inetult rebitud lahti. Kessu enam ümbrikult marke ei rebi. Tripp ja Kessu mängisid poodi. Tripp oli ostja ja Kessu müüja. Tripp väga ei osanud, siis hakkas ostjana väga kisulikult käituma.TULEB OSATA KA OSTA, ei tohi kauplusetädil närve süüa. Sääsk oli toas, istus kõrgel. Viskasid pesukäsnaga, käsn märg, jättis veepleki (2 tükki); Tripp proovis läbi makaroni maasikamoosiga, jäi poosi plekk. Sõid ka moosi peaaegu tühjaks. Sääske ei näinud enam. Kessu seletas nagu tavaliselt, et Tripiga tegi jne. Pesid veega pleki puhtaks. Kessu ja Tripp käisid pilvega sõitmas. Teised olid hämmastunud. Kessu kartis, et lennuk lendab läbi ja lõhub pilve. Ema tuli koju. Ema uuris, kes on jalgupidi diivanil trampinud ja selle padjad pahupidi pööranud, voodipadjad ka välja tirinud. Kessu ütles, et ei tea, et käis pilvega sõitmas.Tagurpidi vihm, kui hea oleks, et sajaks maast üles
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid