olla asjasse ,,sisse elanud," teisalt meeldivad mulle grupitööd, kus iga inimene on erinev ja erineva mõttelaadiga, sealt on alati huvitav kuulada uusi arvamusi, tänu millele sa saad end täiendada ja mõelda, et ma ise ei tulnudki selle peale, aga see on väga hea idee- sellises koostöös on põnev areneda nii ise, kui arendada enda mõtete ja teadmistega ka teisi. Kuna meile kõigile on antud võime õppida, siis tuleb seda targalt kasutada ja arendada. Õppimisvõime on kingitus, mis jääb meile kogu eluks, seda tuleks kasutada nii palju kui võimalik- teadmised, oskused, kogemused jäävad meile endile ja seda ei saa meilt keegi ära võtta. Ave Kiiber
Mis vabasse aega puutub, siis oleneb kõik konkreetsest firmast ja ülesannetest, mis sekretärile antud. Kui sekretäril pole ka muid ülesandeid, näiteks, kui ta ei pea tegelema personalitööga või muu sellisega, siis võib tal tõesti oma tööst aega üle jääda, kui ta on piisavalt kiire. Kui päeval tekkinud ülesannetest jääb aega üle, siis kasutab tavaliselt sekretär oma vaba aega õppimiseks, kuna see on eriala, kus saab ennast koguaeg täiendada. Kuigi paljud nimetavad sekretäri, kui ettevõtte maskotti, ei saaks ükski asutuse töötaja oma tööülesandeid korrektselt täita, kui sekretär pole oma tööd ära teinud. Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Sekretär ei tohi teha oma töös vigu, kuna need võivad mõjutada kogu kontoritööd.
Ma arvan, et seda asja võib parandada ainult aeg ja tahtmine. Kui mõelda selle küsimuse peale, mida ma pean endas arendama? Siis ma saan öelda, et mul ei piisa rahulikkusest õppimisel. Kui õppimist on palju ja veel sa pead veel teist tööd tegema, siis tuleb aeg, millal ma ei suuda mitte midagi teha, sest ei saa olla rahulik. Kokkuvõttes tahan lisada , kuna meile kõigile on antud võime õppida, siis tuleb seda targalt kasutada ja arendada. Õppimisvõime on kingitus, mis jääb meile kogu eluks, seda tuleks kasutada nii palju kui võimalik- teadmised, oskused, kogemused jäävad meile endile ja seda ei saa meilt keegi ära võtta.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
KAKPM-1 Milliseid minu jaoks uusi tähelepanekuid olen enda õppimisprotsessi soodustavate ja pidurdavate tegurite kohta teinud pärast KAT7019 mooduli Lapse ja nooruki bioloogiline areng esimese ja teise loengu kuulamist? Minu tähelepanekud: Peale loengut hakkasin rohkem mõtlema, tähelepanu pöörama ja analüüsima millised õpivõimed mul on, kuidas ma üldse õpin, kui suur õpimotivatsioon ja millised õpiharjumused mul on, milliseid strateegiaid ma kasutan ja mis on minu nõrgad ja tugevad küljed. Kõigepealt tekkis mul küsimus (kui nägin seda suurt mahtu mis mul tuleb läbi töötada erinevates ainetes), kas ma saan hakkama? Töö, pere ja kiireelutempo. Ma pean muutma oma ja kas ma üldse soovin muuta oma elustiili, harjumusi, võib-olla ka eesmärke. (see mõte oli pidurdavaks teguriks) Kuna mu motivatsioon on täna üsna kõrge siis pean palju pingutama. (motivatsioon on soodustav tegur) Mida tähele panin: et ei suuda oma aega töökõrvalt planeerida ning olen koolit�
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, et hinded mulle ei ole
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada. Täna ei mõtle ma ainult diplomile vaid lisaks ka teadmiste omandamisele. Loodetavasti saab minust hea õppija kuid seda alles peale mitme kuist praktiseerimist kui olen ennast õppinud analüüsima ning arvestan õppimise seaduspärasustega ning loodeta
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja ole
Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Mälestused on meie elu üks väike osa, aga ühel eluetapil me ainult toetume oma mälestustele. Mida oma senisest elust tahaksin mäletada pensionärina? Kui mõtlen mida mina tahaksin oma senisest elust pensionärina mäletada tuleb mul meelde üks mõttetera, mida olen kusagil interneti avarustes lugenud. “Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena.” Lapsepõlv on meie elu algus, avastamise ja oma iseloomu kujundamise aeg. Koht mida ma kunagi unustada ei soovi on minu sünnikoht. Oma sünnikohas olid esimesed sõbrad, kool, tegevused ja sündmused. Esimesed sõbrad ja kool kujundasid minu, kes ma olen kümnenda klassi õpilane. Tegevused ja erinevad sündmused andsid mulle kogemused ja läbielamised, mida kavatsen edasises elus kasutada. Kui jutt juba korra koolile läks siis jätkaks
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasne
teemade kohta. Võtan taas käsile ka ilukirjanduse lugemise, mis aitab rikastada minu sõnavara ning arendada loovat mõtlemist ja eneseväljendust. Tahan ka oma keelteoskust edasi arendada, sest see oskus tagab mulle tööturul suure eelise. Võtsin vabaaineks vene keele kursuse, sest tavakoolis olin selles aines väga tugev ja ma ei taha seni õpitul lasta kaotsi minna. Aine ,,Inglise keel meediaüliõpilastele" on minu jaoks liiga suur väljakutse, seega otsustasin sellele mitte registreerida ja lugeda rohkem välismaa meediaväljaandeid ja ingliskeelset kirjandust. Lühikese ajaga olen Tartus saanud sõbraks mitmete välistudengitega ja olemasolevaid välismaa sõpru on mul ka palju, seega näen praktilist suhtlust veel ühe võimalusena seda keelt arendada . Järgmisel või ülejärgmisel aastal kavatsen võtta juurde veel soome keele. Ma ei tee seda sealsel tööturul kandideerimise eesmärgil, usun, et pigem loon sellega paremad karjäärivõimalused
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti l�
Tõepoolest, ühiskonnas on levinud arusaam, et programmeerimine on meeste pärusmaa. Pealegi on mul koolis kõigi ainetega hästi läinud ning nii naljakas kui see ka poleks, aga pea iga õpetaja arvas, et lähen edasi tema ainet õppima. Kuid nii koolis kui ka ülikoolis on aineid, mis õpilast huvitavad ning mille omandamiseks ta erilist vaeva ei näe, ning on selliseid, mida tuleb lihtsalt pähe tuupida, et hea hinne kätte saada. Selles peitubki esimene põhjus, miks otsustasin programmeerijaks hakata. Nimelt oli koolis minu lemmikaineks matemaatika, huvi on pakkunud muudki reaalained, humanitaarained olid aga need, mida hinde pärast, nutt silmis, õppisin. Et tahan programmeerijaks saada, teadsin juba lapsepõlves, kuid tol ajal oli tegemist ebamäärase unistusega, kuna meil polnud kodus isegi arvutit. Kindla otsuse võtsin aga vastu umbes kolm aastat tagasi, mil sain jõuludeks endale isikliku sülearvuti. Siis hakkasin ise
Viimastel aastatel on eriliselt suure tähelepanu saanud temaatika elukestvast õppest. Kui minu vanemate põlvkond omandas omale sobiliku ameti või kutse, asus sellele tööle ning töötas ühel positsioonil mitmeid või isegi mitmekümneid aastaid õppimata juurde uusi oskusi ja teadmisi, siis tänased noored seisavad silmitsi üldise ühiskondliku survega lõpetada mitmed astmed kõrgharidusõppes ning hiljem ka karjääri jooksul end tihti läbi koolituste täiendada. Kuidas aga leida tänases, tohutus elutempos, selle kõige jaoks aeg ja motivatsioon on juba omaette küsimus. Täistööajaga töötava täiskasvanuna võtsin vabatahtlikult ka mina ette kõrghariduse tee ning seega tuleb teha ka kõik endast olenev, et teadmiste omandamine oleks võimalikult tulemuslik. Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna,
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tallinna filiaal Bat Huumus Peeter Lorents “Süsteemse käsitluse alused” Raamatu kokkuvõte Juhendaja Mag Jur Varro Vooglaid Tallinn 2014 Sissejuhatus Peeter Lorents on käesoleva teose “Süsteemsete käsitluste alused” autoriks. Ta on sündinud 25. septembril 1951 ning ametilt matemaatik ja poliitik. Lorents on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas aastal 1971 Nõo keskkooli. Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused'' on suurepärane elutee ehitamise abiline, mis annab väga head nõu valikute ja tegevuste ellu viimiseks. Raamatu I peatükis käsitlet
midagi pähe määrida. Inimesed mõtlevad, et nendega ei ole üldse mõtet isegi rääkida, näiteks kui keegi pakub telekanalite vahetamise teenust. Selline teenuspakkuja üldjuhul peab ise minema inimese juurde ja vestlust alustama, enamus kõnnivad mööda. Oli juhus, kus mina jäin seisma ja mõtlesin, et teeks õige ka vestlust ja uuriks mida pakutakse. Mees, kellega mna rääkisin oli äga profesionaalne. Puhas profesionaalsus - rääkis oma arvamusi, uuris, mida mul on vaja ja mis tingimustel ja leidis lahenduse. Sain temalt väga hea pakkumise, kuid selletõttu, et elan linnast väljas ei saanud ta mulle paketti võimaldada. Kuid sellegipoolest kogemus temaga rääkida oli tohutult meeldiv. Kindlasti teretan js soovin edu müügitöös kui peaksin teda uuesti kohtama. Enamjaolt sellised avatud teenuspakkujad ei ole kurjad ega pahatahtlikud, kuid nii see võib tunduda. Neile tuleb anda võimalus ennast tõestada. Just
Olen kindel, et kui oma õpingud lõpetan, siis saan kindlasti tööle, kas või klienditeenindajana, kuna neid on alati vaja. Edasiõppimisel lähtusingi sellest, et minu valitud erialal oleks tulevikku ning saaksin luua uusi kontakte ja olla iseseisev. Ja just seda kaubandusvaldkonnas töötamine võimaldabki. Kaubandus areneb pidevalt, üha enam tekib turule juurde uusi kaubandusettevõtteid, mis hakkavad kokureerima olemasolevatega. Palgatakse uusi töötajaid, kes saavad end arendada ja täiendada. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool on Eestis ainuke kool, kus on võimalus õppida kaubandust. Oma iseloomujooni teades, arvan et kaubandustöötaja koht sobib mulle suurepäraselt. Olen alati meeldivaks pidanud inimestega suhtlemist, viisakust, toodete ja teenuste tundma õppimist. Paljud võivad küll vastupidist väita, kui arvan, et eriala valitakse üks kord elus, ja seda, mis on südamelähedane. Kaubandus on huvitav, arendav, see on elav.
tegelikult ei meeldi, kirge. Selletõttu peakski looma uusi süsteeme ja mõtlema välja, kuidas õppesüsteemi paremaks muuta. Kui ma küsin üliõpilastelt, mida nad peale ülikooli teha tahavad, siis mitte ükski pole osanud mulle vastata. Paljudel on küll mingisugune nägemus, kuid see on hägune ja pole konkreetne. Milleks õppida neli aastat koolis mingit eriala, kui inimene isegi ei tea, kes temast peale kooli saab? Juba kogu selle aja vältel võiks ennast täiendada ja luua kindlad eesmärgid. Kui ma tean juba ülikoolis olles, mida oma elus saavutada tahan ja mida mulle ülekõige meeldib teha, siis pole mul ka probleemi hommikul üles ärgata ja minna loengutesse. Selleks, et näha maailmas muutusi, peaks alustama iseendast. Kui meil on vaja teada mõnda fakti ajaloost, siis me saame lihtsalt vikipeediast järele uurida. Pigem võiks õpetaja näidata videosid ja huvitavatest sündmustest. Ta võiks meile
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega lii
Võimalikeks kutseteks loeksin psühholoogi kutset, õpetaja jt. Minu vaba aja tegevuste alla kuuluvad lugemine, käsitöö, vabatahtlik tegevus, sport ja tantsimine. Millised on minu eesmärgid? Esimeseks peamiseks eesmärgiks on edukalt lõpetada Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, 2017 aastaks, kuna soovin omandada kutsealast rakenduskõrgharidust sotsiaalvaldkonnas. Olen avatud uutele teadmistele, ning neid olemasolevaid teadmisi tuleb ka pidevalt täiendada, kuna inimene õpib terve elu. Võõrkeeli tuleb samuti osata, kuna kunagi ei või teada, kus sul teise inimese mõistmiseks muud keelt, näiteks inglise keelt vaja läheks. Oskan peale eesti keele, ka vene- ja inglise keelt. Nende eesmärkide jõudmiseks pean pingutama, viima alustatu otsast lõpuni ja olema piisavalt järjepidev, mida ka iga minut püüan järgida. Arvan, et mingilt ametilt kõrgemale jõudmiseks, peab olema töökohal kindel tugev koostööaldis kokkuhoidev
ajaveetmisest, siis mina tahtsin muuta koduhoovi noorte seltskonna elu paremaks. Klassiõed panid mulle selle eest hüüdnime „Laste Leenin“. Ma tunnen, et minus on palju potentsiaali töötada sotsiaaltöötajana ning leian, et minu missioon siin elus on inimeste abistamine, toetamine, panustamine ühiskonna paremaks muutmiseks. Teiste aitamine annab hea enesetunde, ma tunnen end kasulikuna ja väärtusliku ühiskonnaliikmena. Sotsiaaltööd õppima otsustasin minna täiskasvanuna, ehk siis kui elu kuldtõed olid selged ja prioriteedid paigas. Esimesed õpingud selles valdkonnas tegin Haapsalu Kutsehariduskeskuses Hooldustöötaja erialal. Õppimisprotsessi ja praktika käigus minu maailmapilt muutus palju avaramaks ja andis tõuke, et minna edasi õppima Haridus on mulle olnud väga tähtis ja need õpingud on aidanud jõuda sinna, kus ma täna olen. Tänasel päeval olen kasvataja Hoolekandekeskuses
,,Abistavad omadused minus- kui hea abistaja suudan mina olla?" Kas ma suudan olla selline, et teine inimene tajuks mind usaldusväärse või kõige sügavamas mõttes kooskõlalisena? Ma usun, et iga inimene siin maailmas suudab olla selline, et kõik inimesed tajuksid teda usaldusväärsena või kõige sügavamas mõttes kooskõlalisena. Kuid alati on ju olemas mingid ahvatlused, näiteks see, et mõned inimesed ei suuda olla usaldusväärsed, kuna neil on vajadus rääkida välja saladused või veidigi isiklikumad teemad, mis puudutavad teist inimest. Ma leian, et see on väga oluline teadmine või tunne, kui sa tajud, et sa oled teiste jaoks usaldusväärne, sa tunned, et oled teiste jaoks mingil määral nagu oluline ja see upitab veidi ka enesehinnangut. Mina isiklikult arvan, et mina suudan teha end selliseks, et teised inimesed mind tajuks kui usaldusväärset isikut kõige sügavamas mõttes. Ma suudan olla vait nende teemade peal kus on teise inimese jaoks isik
4 TÄISKASVANUIGA (18-...) Ma tunnen et gümnaasiumi lõpetamine andis mulle kindlustunde et olen tublisti püüelnud eriala poole, mida ihaldan. Ma olin kindel peale tädiga arutamist, kuhu ma lähen, et just inimeste aitamine on seotud sotsiaaltööga. Iseseisev elu on mulle alati olnud väga magus ja ihaldatav, nüüd see aeg on ka käes. Minu elu on olnud raske. Kui aus olla, ei tahakski ma enam oma minevikust midagi kuulda, sest kõige erksamalt on mul meeles vägivald, segadus, üksindus ja pimedus. Mitte kunagi pole mulle öeldud, tubli et vähemalt hakkama said vaid kritiseeriti hindeid jne. Uduselt mäletan lasteaias käimist ja sõpru, kellega ma enam ei suhtle. 4.1 Toetavaid tegureid: Vabadus ise oma otsusi langetada 4.2 Ohu tegureid: Stress- N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 5 HETKESEIS Hetkel olen 20- aastane üliõpilasest neiu, kes õpib sotsiaaltööd Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis
Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi seetõttu, et saaksin tunda enda üle uhkust. Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu. Suurem määraja selle küsimuse juures on aga see, et kas mingit muud varianti peale kõrghariduse ka on? Minu arvates ei ole. Juba peale keskhariduse omandamist, peab midagi edasi tegema. Siis on variant, kas tulla kõrgkooli või minna tööle. Tööle aga ei pruugi nii kergelt saada, kui loodad või on seal teisi agasid, mida ei tahaks arvestada. Lõpuks on seis üsna nigel, puudub kindla väljaõppega haridus ja senine töö ei pruugi jääda terveks eluks. Midagi on vaja ju edasi teha?
hinna eest hilineda ei tahtnud. Tingimus oli muidugi, et süüa võin kui tunnitöö tehtud ja ega ma siis ikka pingutasin ka selle nimel, win-win olukord minu arvates. Mäletan, et õpetajad suhtusid väga mõistvalt minu probleemi, milleks oli tundides magamine. Selle peale, et ma iga päev vähemalt ühes tunnis ära vajusin, võis mürki võtta, kuid ma luban, et ei teinud seda meelega, eriti mitte matemaatika tundides. See ei olnud minu süü, et matemaatika alati 7 esimese või teise tunni ajal oli, kui minu energia levelid eelmise õhtu suure õppimise tõttu madalad olid. (Kõik, kes mind vähegi teavad, said muidugi aru, et see oli nali.) Sellised on esimesed mälestused, mis mulle pähe tulevad, kui keegi gümnaasiumi aja vastu huvi tunneb. Aitäh nende eest.
mingisugustki jõulumeeleolu. Olles jõudnud riiuli juurde lasin silmal kiirelt üle riiulites olevate raamatute vilada, lootes, et ehk jääb kohe miskit head silma, kuid seda ei juhtunud. Niisiis hakkasin riiulis sügavuti kaevama ja lugema raamatute kokkuvõtteid nende tagaküljelt. Klienditeenindusele loota ei saanud kuna neil oli kliente keda teenindada külluses mis oli ka arusaadav arvestades rahva rohkust kaupluses. Olles mõnda aega erinevaid raamatuid põrnitsenud otsustasin minna ka Rahva Raamatusse kätt proovima. Viimane ja viies külaskäik Apollo raamatukauplusesse toimus jõulude ja uusaasta vahel. Juba poodi astudes olin tähelepanu keskpunktis, seda arvatavasti sellepärast, et olin eelnevalt soetanud endale suure karvase ilvese pead meenutava mütsi ning see pakkus peaaegu kõikidele vastutulijatele nalja ja naeru. Seekordseks külaskäiguks mul otsest põhjust polnudki kui siis ainult see, et vaja kirjutada viiest külaskäigust ja seda viiendat
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond SWOT analüüs Essee Juhendaja: Pärnu 2015 TUGEVAD KÜLJED Oskan ja meeldib inimesi kuulata Tahan teisi aidata Olen sihikindel, kui olen midagi lubanud, siis selle ka täidan Saan kriisiolukorras hästi hakkama Olen iseseisev Märkan sageli pisidetaile, mida teised ei näe Mul on tugev iseloom, teiste halvustused mind väga kurvaks ei tee Ma ei muretse inimeste ees esinemise pärast Ma ei karda oma teadmisi teistele näidata Mul on kuulmispõhine mälu Olen näiliselt alati positiivne ja rõõmus Üldiselt võin ma ise endaga rahule jääda, kuid tugevusi pole just nii palju kui ma ise lootnud oleks. Ma olen hea südamega hoolitsev inimene, kellele meeldib teisi kuulata ja teisi aidata. Teiste aitamiseks olen ma valmis kasutama kõiki mulle kasutada olevaid ressurs
See oli väga tore kool. Õpetajad oli seal väga abivalmid. Ka uued klaasiõed ja vennad said minu headeks sõpradeks. Mäletan, et matemaatika oli tund, kuhu läksin alati hea meelega. Oli aga ka selliseid aineid, mis mulle huvi ei pakkunud. Seepärast otsustasime nii mõnigi kord poistega poppi teha. Hoolimata kõigest, lõpetasin ma põhikooli edukalt. Sellega täitsin ma ka vanemate ootused ja nad võimaldasid mul sõita klassi lõpureisile Egiptusesse. Peale põhikooli otsustasin minna Kuressaare Ametikooli ja õppida autoluksepa eriala. Valisin selle eriala, sest mulle meeldib autodega tegeleda. Minu koduõuel seisavad ka mõned autod, mille kallal on vahest hea nokitseda. Vabal ajal meeldib mulle sõpradega mõnusalt aega veeta. Veel meeldib mulle muusikat kuulata ja arvutiga tööd teha. Mul on väga tore ema. Ta on lahke, hoolitsev ja alati kõigega nõus aitama. Ema on mul pidanud erinevaid ameteid. Ta on olnud nii müüja, kui ka sotsiaaltöötaja
Erialatutvustus Esmane mulje ainest erialatutvustus oli mul küllaltki teistsugune kui see aine tegelikult oli. Algul tundus mulle see kui hulk loenguid, kus räägitakse erinevatest kraadidest- mida pead nende saamiseks tegema, kuidas toimib kõrgharidus ja milline on kooli sisekorraeeskiri. Paraku eelloetletud asjad ei paku mulle just kõige suuremat huvi ja selle tõttu suhtusin erialatutvustusse mõnevõrra külmalt. Õnneks aga reaalsus osutus hoopis vastupidiseks palju huvitavamaks. Selles arutluses analüüsin erinevate loengute sisu, püüan leida erinevusi ja sarnasusi ning sinna hulka lisada ka oma arvamuse. Minule isiklikult tundus loeng ID-kaardist ja sertifitseerimiskeskusest kõige huvitavam. Olen kõik hääletused sooritanud kasutades ID-kaarti ja kaks-kolm aastat olen kasutanud ka seda internetipangas. Kasutaja poole pealt oli mul küllaltki selged kasutusvõimalused ja funktsioonid. Ma teadsin küll, et sisestan ID-kaardi lugejasse, sisestan oma paroolid ning näit
Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool ÕPPIMISEST Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Liia Hokkanen Tallinn 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED................................................................................................................4 ANALÜÜS ÕPPIJA ROLLIS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................................9
Mis on elus tähtis ? Iga inimese elus on midagi olulist. Nad tõstavad seda esile ja pööravad sellele rohkem tähelepanu, kui millegile muule. Inimesed peavad oluliseks erinevaid asju tervist, raha, tundeid, haridust või mistahes eluvaldkonda. Inimese väärtushinnangud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetest väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma kü
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
