Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tüdruk nimega Maricruz". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lauren, jaanika, sõbranna, täditütar, perre, palus, osutub, raimond, kuritegu, klassijuhataja, tunduma, hiljuti, koguaeg, lõbutseda, aimas, taskud, tungivalt, arvas, viinud, väitnud, asjaga, tunnistas, looga, pidasid, vestelda, linti, taskus, õpetlikHaldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
üksi minna.Rita läks teda saatma,sest Ann oli lubanud talle pärast takso kutsuda.Kui nad kohale jõudsid,kutsus Ann Ritale takso,ise läks aga tuppa.Vanematega tekkis suur tüli nii pahanduste pärast koolis,kui ka joomise ja suitsetamise pärast.Pärast emalt saadud kõrvakiilu tormas Ann kodunt minema.Maja ette oli just jõudnud Ritale kutsutud takso ja Ann sõitis minema koos Ritaga. Öösel olid nad Rita juures.Otsustati koos põgeneda.Ann helistas Reenale ja sai sõbranna käest vanaisa maja võtmed koos täpsete juhistega,kus maja asub. Järgmisel päeval nad kooli ei läinud.Ann ootas,kuni vanemad on tööle läinud ja läks siis koju asju pakkima.Keldrist viisid nad ära taara,et saada raha elamiseks.Toas asju pakkides märkas Ann,et ema oli tema reisikotti mõningaid asju sokutanud(allergiarohud,valuvaigistid,isegi kondoomid).Samuti oli tüdruku rahakarbis raha tunduvalt rohkem,kui Ann teadis seal olevat.Ta võttis kõik kaasa ja koos Ritaga suundusid
Kuid muuta seda tundub võimatu. Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi. Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb. Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla
,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida
kaelusega villane vormikreit, ja pikk linane põll või väike linane kott, mida kanti küljel, jalas kanti villaseid sukki ja musti vaskpannaldega kingi. Õues minnes pandi pähe värvilistest kalingurist paeltega jämedakoeline õlgkübar ja seöga hall friisriidest mantel. Oli 4 klassi. Klassivanemad korraldasid õpikute korjamist ja toidu kandmist. Toit oli esimesel päeval väga kesine, hommikul kõrbenud mädanenud kartulitest puder, kuna toit oli nii nigel palus direktriss tema vastutusel anda tüdrukutele ooteks tükk leiba ja juustu, lõunal riknenud lihast ja kartulitest supp, õhtuks oli kruus kohvi ja pool leiba ning vastu magamaminekut killuke kaerakooki ja kruus vett, kruus oli igal klassil kõigile ühine. Järgmisel päeval oli toit söödav, aga jälle väga vähe. Magamistuba asus 2-l korrusel, kuhu mindi kahekaupa pikas reas. Magasid tüdrukud kõik ühes pikas ruumis, igas voodis 2 tüdrukut. Abiõpetaja miss Miller
Seoses poemüüjaga jääb Karinale silma tema otsaees olevat kaks muhku ning midagi eriskummalist tema käte juures. Poemüüjal oli kummalgi käel kuus sõrme. Karina lahkus raamatupoest ning mõistis et peab haigla poole kiirustama. Ta ei pidanud haiglas kaua vastu, hirm operatsiooni ees sai temast võitu ning ta põgenes sealt. Peale põgenemist vaevasid teda küll hingepiinad kuid ta ei läinud haiglasse tagasi. Karina läks hoopis bussi peale, et sõita sõbranna juurde kelle juures ta oli ratsalaagris käinud. Öiseid reisijaid oli bussis vaid mõni üksik. Kui bussijuht ust sulgema hakkas kiirustas keegi veel bussile. Karinal tekkis hirm, et tullakse teda otsima. Ei , õnneks mitte. Bussisõidu ajal haarab teda kõheduse tunne, ta tunneb et keegi jõllitab teda pimedusest. Karina satub paanikasse ning tormab tundmatus kohas bussist välja. Bussist hüppab välja ka poiss. See poiss oli Pärt
laiba. Karina käskis nüüd Pärdil minna nii koti kui ka abi järele. Pärt läks. Pärt leidis kraavi äärest Karina koti üles ja läks nüüd abi järele. Ta silmas üht väga uhket maja, mis oli üksikult metsa sees. Pärt koputas uksele ning üks pikka kasvu mees kutsus ta sisse, seal olid veel kaks meest. Pärt kahetses kohe, et oli majja tulnud, kuna siin tundus kõik kahtlane. Mehed tahtsid teada mis mustas kotis on, Pärt ütles, et siin on vaid tema sõbranna asjad. Mehed ei uskunud. Nad lukustasid Pärdi kööki ja läksid ise aru pidama. Pärt toppis kõik taskud toitu täis, et viia seda ka Karinale ja 9 Aabule ja põgenes akna kaudu. Ta oli teel juba Karina juurde, kui tuli must auto kust väjusid kolm meest, peksid ta läbi ja võtsid musta koti kaasa. Samal ajal arvas Karina, et Pärt on lihtsalt põgenenud ja ei tulegi enam tagasi.
Liisa on väga vihane, sest enne seda on ta juba piisvalt närvis kuna ei leia garderoobist oma vahetusjalanõusid. J ei meeldi kehalise tunnid, sest poistele meeldib tavaliselt korvpalli mängida tema aga ei tunne selles ennest üldse hästi, õnneks on tunnis täna saalihoki. Selgub, et ka J-s palju ootust tekitanud klassi nädalavahetuseks plaanitud olemine Aegviidus on ära jäämas, sest klassijuhataja sai teada ja ei luba. Bianka küsib kas J ei ole vanemat venda või õde kes saaks kaasa tulla, et sõit saaks ikkagi toimuda. J lubab asja uurida, sest tal on isiklikult suur huvi sinns koos teistega jõuda, et siis vastupidi koolis juhtunud äpardustele ikkagi tõestada, et ta on lahe kutt. -13. Reelika ja J söövad Kompressoris pannkooke ja korraga tetab J et tema vanemad on nädalavahetusel kodust ära. Reelika ütleb, et siis on asi otsustatud pidu toimud tema juures
Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema.
oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema
Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud,
rahulikum. Jõulude eel, kui Pearul juba parem oli ja ta taas kõrtsist tuli, ähvardas ta oma naist peksta. Oru perenaine jooksis Mäe pere juurde varjule, kuid Pearu tuli järele. Ta nõudis oma ,,lambasihvrit", kuid Andres ei lasknud tal naisele liiga teha. Pearu lõi selle peale teda jalaga, kuid Andres viskas ta majast välja. Natukese aja pärast tuli Pearu õue peale karjuma ja Andrest lambapussiga hirmutama. XVII Mari ja Krõõt olid taas rasedad. Krõõt tundis, et ta on nõrk ning palus Marit, et kui teda enam ei ole, et Mari ta laste ees hoolitseks. Arvati, et Krõõt sünnitab enne, kuid läks vastupidi ning seda enam kartis Krõõt oma tervise pärast. Maril sündis seekord tütar. Krõõdal sündis küll poeg, aga ta ise oli väga nõrk. Andres märkas nüüd , et ta oli alati loomade tervise eest paremini hoolt kandnud, kui oma naise. Ta palus Jumalat, et ta tema poja ja kõik tulevased lapsed tütardeks teeks, kui ainult Krõõt ellu jääks
naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi. tahtis saada kuningaks, siis jumalaks- väh saatis mõlemad sealauta. SUUR TÜKK AJAB SUU LÕHKI. 5 VENE MUINASJUTTU (raamatust Havi käsul-vene muinasjutud, 2001)Illustratsioonid Maili Lepp "ÕEKE ALJONUSKA JA VENNAKE IVANUSKA Elasid kord eit ja taat. Neil oli tütar Aljonuska ja poeg Ivanuska. Eit ja taat surid ära. Aljonuska läks tööle ja võttis venna kaasa. Vend tundis äkitselt janu. Õde palus oodata, kuni jõuavad kaevu juurde. Oli palav ja higi juba jooksis. Vend nägi vet täis lehmasõra jälge. Vend tahtis juua, aga õde keelitas, et muutub vasikaks. Liikusid edasi, venna janu läks suuremaks ja nägi vet täis hobusekabja jälge. Õde keelitas muidu muutub varsaks. Liikusid edasi, venna janu oli nii suur. Nägi kitsesõrajälge, mi soli vet täis. Ära joo, muidu muutud kitsetalleks. Vend aga ei suutnud enam vastu pidada ja jõi, ning muutus kitsetalleks.
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
klassi tuli minna kutsekooli. Seal õppis ehitajaks. Aga sealtki tuli ära tulla - igasuguseid pahandusi kogus palju. Narkootikumide proovimine sai alguse just taoliste popipanemiste aegu. Algul suitsetati kanepit, siis prooviti amfetamiini ja ,,mooni". Seejärel ilmus heroiin. Proovis seda nagu ka teisi narkootikume tädipoja soovitusel. Tädipoeg on aasta vanem. Nad on koos kasvanud, elavad ka kõrvuti majades. Muidugi ei arvanud ta, et süstla otsa tolknema jääb, et osutub "süsteemis" olevaks. Jah, tal ei läinud selle kahe ja poole aasta jooksul, mil ta heroiini süstis, päevas mitte eriti rohkem kui 400-500 krooni, aga ta oli" süsteemis." Raha narkootikumide jaoks sai varastades. Varastas poodidest, tänaval jne. Ainult kodunt ei varastanud, müüs üksnes oma asju. Loomulikult said vanemad asjast lõpuks aru. Oli väga karm jutuajamine isaga. Tõsi, isa ostis noorukile pärast seda jutuajamist auto, mitte küll uue, kuid ikkagi
röövima. Kuriteo ajal hakkas Miku südametunnistus teda piinama ja ta kutsus kohapeal ise politsei. Ja sellest tekkis igasugu jama. Õhtuhilja oli Mikk üksinda kuna ta oli suutnud Sasa ja Jaanika (Üks tütarlaps kellega sai Mikk tuttavaks läbi Sasa) lõplikult ära kaotada. Mikk tuigerdas õhtu hilja kaarsilla kaare peale oma mõtteid mõtlema, kui möödus noorukite kamp kelle seltskonnas oli
Andres oli tahtnud poissi, sest muidu poleksgi mõtet Vargamäel midagi teha. Ainult siis on kui see jääb omade kätte. Alles neljas laps oli poiss ja Krõõt suri varsti pärast sünnitust. Andres oli väga kurb ja süüdistas ennast, et Krõõdal oli raske elu olnud ja Andres isegi nuttis. Krõõt suri kevadel. Krõõt oli tahtnud,et Mari laste eest hoolitseks ja nii Mari tegigi.*Mari oli juba Jussiga abielus. Andresel polnud uue perenaise otsimisega kiiret ja nii jäigi Mari esijalgu perre elama. Juss kutsus mitu korda Marit tagasi sauna, aga Mari keeldus. Jõulude ajal kutsus Andres Marit endaga kirikusse. Ka Juss oli Marit kutsunud, kuid Mari ei tahtrnud kirikusse minna.Aga kui peremees kutsus, siis ta läks ja Juss oli kade ja kutsus Marit ikka sauna tagasi. Veebruaris, kui Andres kõrtsist tuli, läks Juss teda teele varitsema, puss kaasas. Ta nägi Andrest tulemas ja tahtisl lahkuda, aga komistas kuuseoksasseja kukkus ning puss läks Andresele põlve alla.
XVII - Üleaedsete suhted olid pingelised, talvel puutusid nad kokku vaid ühisel taliteel, kuid Pearu ehitas sellele ühel päeval aia ette, et Andres sellel enam käia ei saaks, Andres aga võttis kirve ja raius aia maha, lõpuks tegi Andres endale oma tee - Krõõt ootas neljandat last, oli väga kurnatud, sauna-Mari käis tal abis, ootas ka ise teist last, Mari sai tütre ning Krõõt lõpuks suure tugeva poja - Krõõt tundis, et hakkab surema, palus isegi Mari, et kui midagi juhtub, võtaks too tema laste eest hoolitsemise üle, ka Andres märkas naise kehva olukorda, hakkas elu üle järgi mõtlema, tundis süümekaid, et oli naist nii palju koormanud, Krõõt tundis, et poja sünnitamine võttis hinge - Krõõt suri, Andrese palvetest ja lubadustest vanajumalale polnud kasu, kõik nutsid peale Andrese, Oru-eit tuli vaatama, mis naabrite juures toimub, kuulis kurvast uudisest, jäi veidikeseks saunanaistele abiks
Molli puges Indreku kutsumise peale kuuri vihmavarju, Indrekule meeldis Molli - õed räägivad kuidas elavad keldrikorteris ja tunnevad inimesi ära pükste, saabaste ja kõnnaku järgi, nii ka Indrekuga - Tiina jäi Indreku sülle magama, Molli ja Indrek jutustavad edasi, Molli pärib Ramilda kohta ja jutustab teistest Mauruse õpilastest keda veel teab ja kõnnaku ning riiete järgi ära tunneb - Kui vihm lõppes viis Indrek magava Tiina koju, Molli palus tal veidikeseks külla jääda, tüdrukute ema Vaarmann tuli samuti Indrekuga juttu rääkima, rääkisid, kuidas ema asju kogub, rääkisid ka oma varasemast elust, kui mees/isa veel elas, olid siis jõukad, nüüd aga vaesed - Indrek läks perele teine kordki külla, oli hea meel, et väljaspool kooli paik, kuhu võis vahel minna - kui Indrek Vaarmannidega linna ühisele jalutuskäigule läks, siis tegi Molli end nii ilusaks ja
. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire) Miiida , see bitch sõimas mind titeks..nh ma saan aru et Kerli kui mina ???? Kui ma koju läksin oli mu tuju nii nullis
nastasja filippivna pilti(armu kolmnurk) nastasja oli kohutavalt ilus, rabas kõiki ja tuntud, al 12 eluaastast valmistatud ette ühe mehe armukeseks, kes oli neiule kogu elu olnud isa eest, teadis, et läheb vanale mehele, ei arvanud endast hästi, sisemine võitlus, mõss oli kuulnud kõigest, hakkas kahju, pm kohtusid vürst ja nastasja kuskil väikese ringiga kogunemisel, nägi kaunist naist ja palus teda naiseks, aga ütles ära, sest ei pidanud ennast vürst i vääriliseks, nastasja tahtsi põgeneda ja põgeneski rogossiga, vürst moskvasse, lahkus pere juurest, oli 6 kuud ära, peterburist lahkudes oli kuulnud segadest oludest, temast arvati halvasti, kahepalgeline pidi olema; kui oli moskvas, siis ostis nastasja ja oli ära tulnud rogosini juurest, põgenes koguaeg, sest ei suutnud
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba tõestatud. Kui mustlased t
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Ladina keele tunni
Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju alla. Mis ehmatanud leehoidjal nüüd peale hakata! „Ahjualune“ räägibki heasüdamlikust mõisakokast, kes ahjualuse palvele toitu
tegelikult huvi Pierre vastu. Kahjuks oli Marie otsustanud, et tema elus pole kohta mehele, sest tal on teadus, millele tahab end täielikult pühendada. Pierre aga ei andnud alla, saates neiule aukingina äratõmbe oma viimasest tööst „Sümmeetriast füüsikalistes fenomenides. Elektrivälja ja magnetvälja sümmeetria“ ja esimesele leheküljele kirjutas ta: „Preili Skłodowskale autori lugupidamise ja sõprusega, P. Curie“. Veel palus mees luba neidu külastada ning Marie andiski oma aadressi. [1, 3] Möödusid mõned kuud, sõprus tihenes ning kasvas ka vastastikune austus, lugupidamine ning usaldus. Pierre käis mitmeid kordi Marie´l külas ning käidi ka niisama väljas jalutamas. Kui neiu sõitis kodumaale, Poolasse, saatis mees talle armastuskirju, kus soovis tungivalt teada saada, kas Marie ikka naaseb Prantsusmaale. Mehe õnneks oli uue õppeaasta alguseks neiu Pariisis tagasi ning nendevahelised
nende klassijuhataja- Damen Wolf. Damenit nähes pooled tüdrukud minestasid ja , kui lugeda nende mõtteid, siis kindlasti on sealt leida sellist küsimut: "On ta abielus?" ja muud sellis. Täna nägi Helena sama väsinud ja unine nagu kõik teisedki. "Tsau," lausus Ethan, kui istus oma pingi peale ,"ma näen, et sa hakkasid normaalseks inimeseks ja kuulsid tänaseid karjeid." "Jah, kuulsin küll. Täna sügav uni mind ei päästnud." Damen Wolf astus klassi ning palus kõiki püsti tõusta. Ta silmad olid vihased nagu ta kõnnakki. Ja kui Ethan ei eksinud, siis õpetaja silmades oli näha punast varjundid. Koolipäev on lõpuks lõppenud ning Ethan paneb ennast riidesse. Ning äkki kuuleb ta enda peas: See plika ei tea kellega ta mängib, mina olen temast tugevam. Helena- kes ta on , et mulle ütelda mida ma pean tegema.Pool kuus vana kiriku juures. Mida ta kavetseb seal teha, mind tappa?
(naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha.
läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing
temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud.
Tema ei läinud aga kuhugi, ainult oma laudalakka ning poos end üles. Surmapõhjus: Poos ennast üles. 4.63. Adolf Toholmser Sünnikoht: Harala Olemus: tal oli pidevalt midagi öelda; võrreldav harakaga; Surmapõhjus: loomulik surm 4.64. Gerda Käblik Sünnikoht: Harala Lugu: Pensioni ta ei saanud, elas ainult vitamiinidest, aga ühtegi muud rohtu ei võtnud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.65. Justin Juurefeldt Sünnikoht: Harala Olemus: püüdis ennast veenda selles, et tema kuritegu on igati õige; pidas end inimelu üle otsustajaks, kes oskab välja valida õige lõngaotsa ja valesid kõrvaldada; Filosoofia: Kui lõngakeral on mitu otsa, tuleb sealt kõige õigem välja otsida. Lugu: 1946. aastal läks ta Johannaga detsembrikuuhommiku pimeduses loomade jootmise aegu Parvele vargile. Kasupoeg oli linnas koolis -- seega oli paras aeg. Köögis pliidi ees tapsid nad perenaise ja peremehe. Nad toppisid
Surnuaiast möödudes kuulis ta surnuaiast karjumist ja märatsemist. Millegi pärast jäi ta seisma. Ning siis nägi ta politseid tulemas. Politsei pidas surnuaia värava juures kinni ning jooksis huligaane kinni pidama. Järsku kuulis ta enda pea kohal raginat ja sai napilt eest ära kui keegi suure prügikotiga üle müüri ronis ja peaaegu talle otsa prantsatas. See keegi oli Maya, kes oli kukkudes jalga vigastanud. Anni märgates palus ta Annil kott võtta ja minna teise surnuaia otsa. Seda Ann tegigi. Läks väga napilt, sest politsei oli teda küsitlenud prügikoti pärast. Õnneks valetas ta selle kohta ning pääses mööda. Teises otsas sai ta Mayaga kokku. Maya lonkas ning oli nähe, et ta oli kõvasti jalga väänanud. Tänava nurgal küsis Ann mis seal kotis on. Maya ütles, et surnuaia hauakaevaja annab neile kottiga konte mis tuleb ülematmise käigus välja. Neid olevat tal vaja sõbra jaoks
Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt
Jaak oli palunud viimasel hetkel tikkude tähendused ära vahetada). Riks jäi ülesannnete vastuseid tüdrukutele toimetades trammi alla ja viidi koljupõhimikumurruga haiglasse. Teisipäeval peale kooli läksid poisid Maria juurde. Arutati, kas Riksi seisundi tõttu peaks peo ära jätma või mitte. Otsustati, et kui peopäeva hommikul Riksiga parem on toimub pidu. Jaak jäi üksi istuma ning tundis, et on Riksi olukorras süüdi, sest palus tikud ära vahetada. Ta oli varem üle elanud kahe klassivenna kaotuse: üks nendest suri keskkõrvamädanikku, teine oli koolivaheajal palja peaga uisutanud ning peapõletiku tagajärjel surnud. Jaak kiirustas haiglasse, et Riksi olukorrast rohkem teada saada. Arst soovitas parimat loota, kuid ka kõige halvemaga tuli arvestada. Kahekümne esimene peatükk Laupäeval peeti siiski koolipidu ära. Riks oli samal hommikul teadvusele tulnud. Jaak läks peole koos Virvega
annaabi.ee 
