Viirushaiguste levik Pille-Riin Kärner L2E Kuidas võib nakatuda viirushaigustesse: Piisknakkusega - gripp Toitude ja jookidega A-hepatiit, kollatõbi Haigete loomadega entsefaliit, marutaud Koevedelikega AIDS, B hepatiit Gripp Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik Lastehalvatus Lastehalvatus on nakkuslik viirushaigus, mis oma klassikalises vormis väljendub jäsemete halvatusena. Levik: Saastunud toit ja vesi, kontakt Sümptomid: palavik, halvatus Mumps Mumps on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või ...
Bioloogia kontrolltöö 1. Millistes osadest viirus koosneb? -nukleiinhappest(genoom) -valkudest Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? -struktuurgeenid -geenid, mille pealt sünteesivad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljundamise -regulaatorgeen (mõjutavad peremeesraku ainevahetust, suunates raku uusi viirusosakesi tootma) Viiruse ümbris- kaitseb viirust ja aitab sellel peremeesrakku pääseda. 2. Viiruste erinevused ja sarnasused võrreldes elusorganismidega. - ei ole ainevahetus - ei ole rakuslist ehitust - ei paljune iseseisvalt - ei kasva ega arene 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline tsükkel - kaasneb peremeesraku surm Lüsogeenne tsükkel - viiruste genoom lülitub peremeesraku genoomi ja paljuneb koos sellega(on mitteaktiivne) (lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks) transtuktsioon- geneetilise onfo kandumine ühelt bakterirakult teisele. 4. Mis toimub vaktsineerimise tagajär...
GONORRÖA Kenno Epler 12.a Tartu 2008 Sisukord 1. Suguhaigustest üldiselt lk. 3 2. Eesti levinumad suguhaigused lk. 4 3. Gonorröa ehk tripper lk. 5-8 4. Gonorröa Eestis lk. 9 5. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Suguhaigustest üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik Suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates a...
Kodune töö Suguhaigused Suguhaigusteks loetakse: · Süüfilist · Gonorröad · Trihhomonoosi · Klamüdioosi · Genitaalherpest Süüfilis. Eristatakse · omandatud saadakse eluajal · kaasasündinud süüfilist nakatumine on toimunud ema raseduse ajal Omandatud süüfilise puhul eristatakse · Värsket teisest süüfilisest · Peitelist (latentset) teisest süüfilist · Taaspuhkevat teisest süüfilist Kaasasündinud süüfilise puhul eristatakse: · Loote süüfilist · Varast kaasasündinud süüfilist · Hilist kaasasündinud süüfilist Gonorröa ehk tripper. Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis, muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda sigimatusega. Trihhomo...
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...
Muutlikkus Mittepärilik e. modifikatsioonil Pärilik e. ine geneetiline Kombinatiivne Mutatiivne Ulatuse alusel: Koha alusel: geen, generatiivne, kromosoom, somaatiline genoom Tekke alusel: spontaanne ...
1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan-...
Bakterid L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla k...
Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega. Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene Sarnasused: ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, muteeruvad, evolutsioneeruvad 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks v...
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoia...
BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur ...
1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. Fundamentaalteadus - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Omavahel on nad seotud nii, et fundamentaalteadus annab rakendusteadusele teadmisi ning rakendusteadus annab püstitatud uurimisküsimustele tagasisidet. 2. Too näide (õpikust või igapäevaelust), kus elusolendite ehitust või talitlust on kasutatud eeskujuna tehnikas või mingi tehnoloogia väljatöötamisel. Lennukitiiva täiustamine linnutiiva kuju ja detailide eeskujul. Hoonete kliimaseadmete projekteerimine termiitide tornpesade ventilatsioonisüsteemi järgi. 3. Kes olid a) Louis Pasteur keemik, mikrobioloog...
Bakterid Bakterid prokaüoodid ehk eeltuumsed Bakterioloogia mikrobioloogia L. Pasteur 1857 a. Tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud,see on kuni 70 kraadini kuumutamine. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878 a. Jõudis ta haiguste juurde Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsete...
ANTIBIOOTIKUM TOIME BAKTERILE KÕRVALTOIME KASUTAMINE MÄRKUSE D Penitsilliinid Mikroobiraku seina sünteesi Ülitundlikkusreaktsioonid Esmavalik paljude infektsioonide Tohib rasedatele Bensüülpenitsilliin inhibiitorid Seedetrakti kõrvaltoimed, korral ja lastele (penitsilliin G) BAKTERITSIIDNE Neurotoksilisus, Bakteriaalne meningiit TOIME bensüülpenitsilliini (penitsilliin Fenoksümetüülpenitsilliin Ristuv allergia (penitsilliin V) ...
PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks. Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri...
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) ehk sugulisel teel levivad haigused ehk suguhaigused levivad peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, mõned mitte. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost - risk nakatumiseks on kaitsmata ...
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaar...
Fotosüntees KT4 Fotosüntees. Süsinik moodustab peaaegu poole taimede kuivainest. Valdava osa süsinikust saavad taimed õhust. Selleks, et taim saaks kasutada õhu süsihappegaasi, on vajalikud kindlad tingimused: valgus ja klorofülli olemasolu. Rohelised taimed on autotroofsed organismid. Loomad, inimesed ja klorofüllita taimed kasutavad toiduks roheliste taimede toodetud orgaanilisi aineid, nad on heterotroofid. Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks. Fotosünteesi iseärasus seisneb selles, et erinevalt teistest protsessidest toimub selle käigus süsteemi vaba energia kasv. Fotosünteesi vältel taim akumuleerib valguse energiat oma lehtedega ning kasutab seda, et toota suhkrut -glükoosist- veest ja süsihappegaasist. Glükoosi on tarvis nii “kütuseks” kui ka kasvuks vajalike ainete tootmiseks. Fotosünteesi käigus l...
BAKTERHAIGUSED aleksander pihlak SALMONELLOOS Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikuks võivad olla paljud koduloomad! Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees ning munas. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloosi saabumisel tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, väike palavik ja äge kõhulahtisus. AIDS'i haigetel võib see lõpeda surmaga. Ravi protsessil ei tohi tekkida vedelikupuudust. Raviks kasutatakse antibiootikume. Ennetamiseks mitte süüa omletti ja vähekeedetud kanamune. TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksiste...
Bakter Bakterid (Bacteria; kreeka sõnast bakteria 'kepp, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid(Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena...
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põh...
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). ...
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid....
Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused. Iseseisvalt sooritatud tervisekäitumised, nt toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine. Viimase saja aasta jooksul on vähenenud ägedate nakkushaiguste (tuberkuloos, leetrid, lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite muutustega (prü...
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja sool...
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valit...
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud...
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
