Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TTM kursusetöö ülesanne nr. 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trumli, ajami, lint, varutegur, tootlikkus, lintkonveier, kursusetöö, laiuse, lintkonveieri, veojõud, ülekandearv, reduktor, spetsifikatsioon, kaldenurk, arvestab, trummel, minutis, elektrimootor, vello, edastusmasinad, aarend, tõstekõrgus, mahumass, tõmbejõud, haardenurk, takistustegur, erisurve, eskiis, maaülikool, tehnikainstituutSander Saarniit Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk künakujuline lindi kuju köetav töökeskkond vähene abrasiivtolm keskkonnas ton := 1
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 1 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ........................................................
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse:
Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 kN Trossi valik Surelift 35 (3, lk 27), Dtross=11mm, kaal 0.6kg/m, Minimum breaking load kg 13.3T, 118kN Sa := 118kN, Dtross := 11mm, wtross := 0.6 m 2) Trumli arvutus Trumli läbimõõt Trumli lä bimõõt valitakse võrdne plo kiratta lä bimõõduga (4, lk 29), ehk arvutan vaja liku plokiratta läbimõõdu. Dpl ( e - 1 ) Dtross kus e - tegur, mis sõltub tööreziimist , e := 30 raske tööreziim (4, Tabel 6, lk 21) Dpl := ( e - 1 ) Dtross = 319 mm
Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri. Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 3
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse:
Ülesande püstitus m Projekteerida reduktor konveierile. Konveieri lindi liikumiskiirus Vk = 2,0 ± 5% ja vedava haru s tõmbejõud F1 = 1,6 ± 5%kN . Reduktor on mõeldud pidevaks tööks, kahe vahetuse, viieks aastaks. Konveieri trumli läbimõõt Dk = 320 mm. Sele 1. Reduktori skeem 3 Elektrimootori valik Elektrimootori valikuks on meil vaja teada: 3 ülekande kasutegurid = 1234 , kus 1 = 0,96...0,98 hammas ülekande kasutegur. 2 = 0,94...0,96 rihmülekande kasutegur. [1.lk.5] 3 = 0,98 siduri kasutegur.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1. Leian konveieri vedamiseks vajaliku võimsuse Pkt: Pkt=F*v=2500*0,4=1000 (w)=1 kW F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v:
5 0,035 0,03 0,000115 0,9 54,4 0,0006125 0,000551 5 6 0,150 0,03 0,002120 16,7 12,7 0,01125 0,187875 6 16 7 0,135 0,03 0,001717 13,5 12,7 0,0091125 0,1230187 7 Süsteemi inertsimomendi valem antud kraapkonveieri ja ajami jaoks 2 2 2 2 2 2 2 2 n n n n n n n v J = J m + J1 1 + J 2 2 + J 3 3 + J 4 4 + J 5 5 + J 6 6 + J 7 7 + mk k nn nn nn nn nn nn nn 2 nn 2 2 2 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted
MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord
JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov Sisukord: 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus
ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida
QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest G= 0.02*15000=300 kg G=300*9,81=2943 N= 2,943 kN 147+ 2,943 ¿ =38,65 kN Smax 4∗0,97 1.3. Tõmbekoormuse arvutamine Tõmbekoormust arvutatakse valemiga: S P k v S max , kN , kus kv – keskmise tööreziimi varutegur. Sp ¿ 5,5∗38,65=212,58 kN Valin trossi tüübi ЛК-Р 6x19 (1+6+ 6/6) +1.о.с. (GOST 2688-80). dtr = 19,5 mm, Spur = 218,5 kN (1800 MPa) 1.4. Tegelik varutegur Spur 218,5 =5,65 kt = Smax ; kt = 38,65 2 2. TRUMLI ARVUTUS 2.1. Trumli läbimõõt Trumli läbimõõt Dtr leitakse valemiga:
valime b2 = 42 mm. Teo ringkiirus d 0,05 * 152 v1 = 1 = 3,8 m/s 2 2 libisemiskiirus v1 3,8 v1 = = 3,8 m/s. cos cos 4,57 Selle libisemiskiiruse puhul hõõrdenurk (Lisa 1, Tabel 1) Ülekande kasutegur, silmas pidades energia kaod ülekande määrimiseks tan tan 4,57 1 = 0,96 = 0,96 0,69 tan( + ) tan( 4,57 +1,8) Kontrollime ajami võimsust PT 707 PM = = 1,15 kW 1 2 3 0,69 * 0,92 * 0,99 3 3 Valitud mootori võimsust piisab mehhanismi käivitamiseks Valime ülekande täpsuseklass 7. Siis dünaamikategur Kd = 1,1 (Lisa 1, Tabel 2). Koormuse ebaühtlast jagunemist arvestatav tegur 3 3 z 51 K = 1 + 2 (1 - x ) = 1 + (1 - 0,6) = 1,01
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0
................................................................................... 7 3. KOORMUSDIAGRAMM, EKVIVALENTNE MOMENT JA VÕIMSUS ......................... 8 4. MOOTORI VALIMINE JA MEHAANILINE TUNNUSJOON......................................... 10 5. MEHAANILINE TUNNUSJOON ...................................................................................... 12 6. INERTSIMOMENDI LEIDMINE ....................................................................................... 13 7. AJAMI JUHTIMINE ........................................................................................................... 15 8. ENERGIAKULU ................................................................................................................. 16 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 17 KIRJANDUS .....................................................................................................
nM, min-1 30 39 46 52 58 65 70 78 84 95 nT, min-1 25 28 27 26 29 54 43 46 38 50 2. Nimetada rihm- ja kettülekannete eelised ja puudused. Analüüsida kumb ülekannetest sobiks rohkem pöördemomendi ülekandmiseks mootorreduktori väljundvõllilt ja vintsi trumli võllile. Trumli pöörlemiseks vajalik moment M = T = 480 Nm. Mootorreduktori pöörlemissagedus nM = 46 min-1. Trumli pöörlemissagedus nT = 27 min-1. Ülekandearv n M 46 u= = =1,7 nT 27 Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T 480 TK= = =310 Nm u ∙ η1 η2 1,7 ∙ 0,92∙ 0,99
Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min K t - tööaja kasutamise tegur K m - masina kasutamise tegur u - eendekiirus, m /min q paku maht, m 3 ( 0,25 x 3,3 = 0,18 ) 8
Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min K t - tööaja kasutamise tegur K m - masina kasutamise tegur u - eendekiirus, m /min q – paku maht, m 3 ( 0,25 x 3,3 = 0,18 ) 8
Max. palgi läbimõõt, cm 66 Min. palgi läbimõõt, cm 10 Min. palgi pikkus, m 3 Rootori pöörlemiskiirus, p/min. 223 Rootori ava, cm 66 Eende kiirus, m/min 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor, kW 4,2 Rootori mootor, kW 29 Palgi koonilisus: 0,8 1,5 cm/m Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga 4 Tvah K t K m u q 480 * 0,9 * 0,4 * 20 * 0,179 618,6 Ak = = = = 187,46 m3/ l 3,3 3,3 vah Tvah - vahetuse kestvus, 480min K t - tööaja kasutamise tegur 0,9 K m - masina kasutamise tegur 0,4 u - eendekiirus, 20m /min
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK ..........
Pn= 25565,27 kN v= 20 m/sek laeva kiirus v²= 400,00 (m/sek)² = 35 roolilehe pöördenurk sin= 0,5735764 Roolilehe kõrguse ja laiuse suhe h=(T-h2)/1.25 T= 6 m süvis h2= 0,2 m roolilehe alumise ääre kaugus laeva kiilu liinist Roolilehe kõrgus h= 4,64 m b=F/h Roolilehe laius b= 1,68 m Roolilehe suhtelise pikkuse suhe
140000 m 3 aastas. Plaatide formaadid: 2600 x 1200 mm Keskmine tihedus = 659 kg/ m. 3 Paksus: 28 mm Väliskihtide paksus 2 x 5 = 10 mm. Sisekihi paksus 18 mm. 4 Materjalibilansi arvutused tehakse eraldi sise- ja väliskihtidele. Tööstuse tunnitootlikkus A Qt =T xk A aasta tootlikkus, m 3 T aastane tööajafond, tundi k = 0,8 - 0,9 peakonveieri (pressi) kasutegur Tööajafondi määramisel tuleb arvestada, et : päevade arv aastas - 365 päeva kapitaalremondi kestvus 30 päeva ( 4 nädalat ) profülaktilise remondi kestvus 24 päeva ( 52 4 = 48 48 : 2 = 24 s.t. iga kahe nädala järel üks päev profülaktiliseks remondiks). riiklikud pühad - 12 päeva ( vaata kalendrist)
Vagonetid Algandmed ton := 1000kg ton Q := 180 vagonettide tootlikkus hr m v := 2.1 vagonettide liikumiskiirus s 3 H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass a := 100m vagonettide intervall
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV......................................................6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL.................................
informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1. Põhiparameetrid 2. Abiparameetrid 3. Tehnoloogilised parameetrid 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? peaparameetriks -mis reeglina on üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne). 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ).
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid....................................................... 6 2. KASUTUSKULU MAJANDUSARV
võrdväärsest ühepoolsest polüspastist ning ühise trumli külge kinnitab kaks trossi. maksimaalne kaal koos mõjuv koormus on muutuva suurusega, siis hoobade otsade pikkused, hoobade liigendites Tasakaalustava ploki või balansiiri lastihaardeelementide tehakse arvutused väsimusele, kulumisele ja mõjuvad jõud, hoobadele mõjuvad jõud jne
v 2 p tsüklon = tsüklon 2 Tsükloni takistuse arvutamisel ei kasutata korrutamist teguriga 1+K µ , sest tsükloni takistus laastusegu korral hoopis väheneb võrreldes puhta õhuga. Ventilaatori poolt avaldatav rõhk H vent = 1,1 p 1,1 on varutegur. Q ja Hvent järgi valitakse ventilaator ja tema mootori võimsus. Ventilaatori aerodünaamiliselt diagrammilt leitakse lähtudes Hvent ja Q-st ventilaatori pöörete arv n ja selle aerodünaamiline kasutegur . Ventilaatori elektrimootori võimsus: Q H vent N= 10 3 ajam kus ajami kasutegur ajam =0,95. Meie näites: (0,065 + 0,052 + 0,088 + 0,146 + 0,49 + 0,115 + 0,085) 700 kg MM = = 0,202
..40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest.
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTA
annaabi.ee 
