Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsüklonid ja antitsüklonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsüklon, front, tsüklonid, õhurõhk, keskme, hurricane, class, õhuga, antitsüklon, surge, animation, parasvöötmes, õhurõhu, nasa, sajuala, 1400, apollo, classes, notes, atmos, oklusioon, kõrgrõhuala, rahe, storm, vide, antitsüklonid, ilmateenistus, amplituud, sektor, skandinaavia, pilvisus, upload, orkaanid, tornaado, science, tornadoesTSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID Tsüklon · Madalrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse TSÜKLONIKS · Tsüklonis langeb õhurõhk keskkoha suunas Tsüklon · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjutavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt (umbes 40°N) kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tsüklon · Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 3060°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tsüklon · Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva keskpunkti poole põhjapoolkeral ja päripäeva keskpunkti poole lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. Tsüklon
Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Atmosfääri ülesanded, tähtsus: * reguleerib maakera soojus- ja niiskusreziimi * kaitseb Maad meteoriitide ja kahjuliku kiirguse eest * hoiab ülekuumenemise eest päeval ja ülejahtumise eest öösel 3.Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel
valitsevaks suvisel ajal Vahemere ääres. o Ekvatoriaalne õhk kuum, niiske.kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem kui jõuab aurata. Eestisse sellist õhku ei jõua. o Antarktiline õhk külm, kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Maakera kõige külmem piirkond. FRONT - sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. o Statsionaarne e püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. o Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale. Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduvad veeaur kondenseerub ja tekivad pilved
suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. d)Tsükloni ehitus Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Nende suurte keeriste pärast ei valitse meil püsivad lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Tsüklonid mõjutavad õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemal põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised, mille sees on soojaja külma õhu voolud koos sooja ja külna frondiga. e)Lõunatsükloni ja troopiline tsüklon Lõunatsükloniteks nimetatakse sellised tsükloneid , mis tekivad Vahemere või Musta mere
päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on
*Hoovused, sõltub mille temperatuur on. *Pinnamood, (sademete püüdmine, temperatuur) Eesti kliimat mõjutavad tegurid: *Läänemere lähedus (ainult ranniku aladele) *Õhutemperatuur (kõrgem) *Atlandi ookean (soeõhk talvel, toob kaasa sula, lörtsisaju. Suvel jahedamaks, sest otsekiirgust vähem) *Kõrgustikud (sademete jaotust, kõrgustikel rohkem) *Soe põhja atlandi hoovus *Parasvöötme õhumassid *Ekvaatorist kaugel, päikesekiirgus ebaühtlane 5.4. Õhumassid, frondid, tsüklonid Peamised õhumassid maakeral Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Maakeralt tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: 1. Polaarõhumass - *Arktiline õhk on külm ja kuiv. Eestis esineb kõige sagedamini
HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. *
Assoori maksimum: suvel eriti palavad ja päikesepaistelised ilmad Grööni v Siberi maksimum: pakaselised talveilmad Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, merelisest kliimast mandrilisele. Ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub õhuvoolude suunast.(läänevoolu intensiivsus) Viimastel aastakümnetel on kesk õhutemperatuur tõusnud, tulenevalt globaalsest soojenemisest. Õhumassid, frondid, tsüklonid Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohal, hakkavad tema omadused muutuma. Peamised õhumassid maakeral: · Arktiline õhk külm ja kuiv. Liikudes lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge talvel, põhjustades pakast, kevadel külma ja selget ilma.
ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseks reljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abil kujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutab isohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatud maapinnareljeefi geograafilisel kaardil · Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes on õhurõhk kõige kõrgem, nim kõrgrõhkkonnaks (antitsüklon)- tähistatuna K, H (high, hoch) ja keerist keskmes madalaima õhurõhuga madalrõhkkonnaks (tsüklon)- tähistatuna M, L (low), T (tief) Atmosfääri üldine tsirkulatsioon e. globaalne õhuringlus · Lihtsaim teoreetiline skeem- ekvaatori lähistel soojenenud õhk tõuseb ja voolab pooluste suunas, jahe õhk liigub pooluste poolt otse ekvaatori poole · Aga arvestada tuleb- 1.C, R muudavad õhu liikumise suunda
Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6.Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast
soojeneb rohkem, kui suurematel laiustel. Tekiks lihtne ringvool: ekvaatori piirkonnas soe õhk tõuseb üles, valgub kõrgemal polaaraladele, jahtub seal, laskub ja valgub maapinna kohal jahedama vooluna troopilistele laiustele, kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu liikumapanevaks jõuks on Maa pinnale langev Päikese kiirgusenergia. 15.Tegeliku tsirkulatsiooni ligikaudne skeem. Tuuled tekivad õhurõhu erinevuste tagajärjel. Ekvaatori piirkonnas on õhurõhk üldiselt madal. See madalrõhu ala tekib termilistel põhjustel. Ligikaudu 30-35. laiuskraadil on lähistroopiline kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas on aga madalrõhuala. Samarõhujooned on aasta lõikes enam-vähem paralleelsed pöörijoontega. Vastavalt rõhu keskmisele jaotusele on siis baarilised gradiendid peaaegu risti pöörijoontega(enam vähem meridiaani sihis). Maakera pöörlemise tõttu kaldub, aga tuul põhjapoolkeral gradientjõu suunast paremale. Nii kuijunevad esimeses e
Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 17) Mitu asjaolu muudavad kogu maakera hõlmava õhringluse keerukaks: · Coriolisi ja hõõrdejõud - muudavad õhu liikumise suunda. · Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. · Kõrged mäestikud. Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on ka õhurõhk vöönditi erinev. See määrab omakorda valitsevale tuulte ja tsonaalse jaotuse maakeral. Mõlemal poolkeral on neli kõhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam, umbes 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, 60. laiustel on keskmine õhurõhk jälle madalam ja polaaraladel kõrgem. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30
mullatemperatuur jääb madalaks. Seetõttu on liigniiskel mullal öökülmad üldiselt väga sagedased. Ilma tunnused öökülma tulekul: 1) õhuto langeb, võrreldes eelmise päevaga (temp hakkab tavaliselt langema juba keskpäeval), mis näitab külmema õhumassi saabumist. 2) pilvitus ja õhuniiskus vähenevad. Õhtul läheb tavaliselt selgeks. Sademeid ei esine. 3) tuul pöördub põhja. Õhtul tuul kas vaikib või nõrgeneb tunduvalt. 4) õhurõhk tõuseb. 5) nähtavus on hea. Õhk on kuiv ja selge. 6) kollane koidu ja ehavalgus. Kahjustuste vältimine: kasutada kagu-, lõuna- ja edelapoolseid nõlvakuid, mitte valida põhjanõlvasid, tihe külv soodustab öökülmade tekkimist (muld taimede all ei saa soojust). Aktiivne kaitse öökülmade vastu: 1) õhu soojendamine: tehakse soojendusnõudega, mis täidetakse vedelkütte, kivisöe, koksi või briketiga. Aeglaselt põledes soojendavad need õhku
ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus auruva pinna kohal ja õhurõhk. Tegelik aurumine aurustumine mõnelt teiselt pinnalt (maalt, taimkattelt). Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne aurustumine, äärmisel juhul võrdne sellega. Seda mõjutavad : mulla liik, mulla tihedus, reljeef, mulla pinna konarlus, põhjavee kaugus. See näitab antud kohas tegelikult auranud vee hulka. Pilet nr. 5 Atmosfääri valguskiirgus. Maapinna efektiivne kiirgus. Sademete
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine. Tsüklonite vahe olev antitsüklon on väiksem, lühiajalisem. Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge
tagab elu maal. 3. Mesosfäär: 50-85 km kõrgusel, enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti ja õhk on hõre. 4. Termosfäär: õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Paksuseks võib lugeda 1000 km. · Mida kõrgem temp. seda väiksem õhurõhk ja tihedus, mida madalam, seda suurem õhurõhk ja tihedus. PÄIKESEKIIRGUS · Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Jaguneb: ultraviolettkiirgus ja infrapunakiirgus. · Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavad osoon, veeaur, pilved ja aerosool
on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Massiarv iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Kiirte tee on õhus lühim, kui nad langevad vertikaalselt st. kui Päike asub seniidis (m=1). Tehakse vahet relatiivse ja absoluutse massiarvu vahel. Absoluutne massiarv näitab mitu korda on kaldu langemisel kiirte teele sattunud õhu mass suurem kui püsti langenud kiirte teele jäänud mass, eeldusel, et maapinnal valitseb normaalne õhurõhk. Atmosfääri läbipaistvus oleneb veeauru, tolmu, suitsu jne sisaldusest, samuti kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris.Läbipiastvuse koefitsent on väikseim (kohalikul) keskpäeval ja suurim hommikul ning õhtul. Parim läbipaistvus on talvel. Bouguer`i seadus seda nimetatakse ka Bouguer`i läbipaistvuse koefitsendiks (pm). Selle arvutamiseks on vaja teada Päikese kõrgust (mille järgi määrame massiarvu m), solaarkonstanti (So) ja otsekiirguse intensiivsust (Sm)
õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse
Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias Juura Kriit Paleogeen Neogeen Kvarternaar 1 TÄNAPÄEV 4
15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Arktiline õhk - tuleb Eestisse kõige sagedamini talvel, toob kaasa jaheda ja selge ilma Parasvöötme mereline õhk - esineb sageli, talvel on soojad sulailmad, suvel jahedad ja pilvised, kandub meie aladele läänevooluga, Parasvöötme kontinentaalne õhk - esineb rohkem kui PMÕ-d, suvel on soe ja talvel väga külm. 16. Kuidas muutub ilm a. Sooja frondi üleminekul - temperatuur tõuseb märgatavalt, b. Külma frondi üleminekul - langeb õhurõhk ja temperatuur väga kiiresti. 17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma Tsüklon - ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga ala, mille ümber on vastupäeva pöörlev õhukeeris ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Ilm on pilvine, tuuline ja sajune. Antitsüklon - ümbritsevast õhkkonnast kõrgema õhurõhuga ala, mille ümber on päripäeva pöörlev õhukeeris ja valitsevad laskuvad õhuvoolud. Ilm on selge, tuulevaikne ja kuiv. 18
poolustel ning puudub ekvaatoril. 2. Mis on Rossby lained? Rossby lained on troposfääri kõrgemas kihis valitsevas ühtlases läänevoolus tekkinud ulatuslikud lained. Need tekkivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass e nn polaarfrondil. Rossby lainetega kantakse külmemat õhku kaugele väiksematele laiustele ja sooja õhku suurematele laiustele. Maapinnal väljendub tsüklonaalse tegevusena - tsüklonid kanduvad polaarfrondil läänest itta. 3. Mis on jugavool? Jugavool on Rossby laineid järgiv suhteliselt kitsas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd troposfääri ülaosas (8-12 km kõrgusel). See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab
mereteaduse haru, mis selgitab merede ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. väheneb, siis on tarvis erinevatel kõrgustel otsese ja hajusa kiirgusena. Otsekiirgus on ja suurte veekogude sõiduteid ja Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste mõõdetud see osa päikesekiirgusest, mis jõuab tingimusi ning kavandab ohutu vaatluse põhjal arvatakse, et see on õhurõhk taandada mingile maapinnale laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia on 1000...1200 km kõrgusel.Atmosfääri standardkõrgusele, näit. merepinnale. Alates paralleelsete kiirte kimbuna, hajuskiirgus õpetus veest ja selle ringidest looduses. moodustavaid gaase hoiab kinni Maa 1.01.1980 aga tuleb maapinnale pärast ühe või
kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel. Vulkaani kuhik koosneb tardunud laavast, tuhast ja kivimitükikestest. Avavust mille kaudu magma maapinnale liigub nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmakoldest magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv. Kilpvulkaanid toituvad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades
· positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?GroupId=12426&ResourceID=40445 VAATA, VÄGA HEA ASI ! KLIIMAELEMENDID e. METEROLOOGILISED ELEMNDID Õhutemperatuur t C = 5 / 9 * ( t F - 32) t F = ( 9 / 5 * t C ) + 32 Õhurõhk Õhurõhku mõõdetakse baromeeteriga; barograafiga (õhurõhu isekirjutaja) Normaalrõhk 760 mmHg Baromeetriline aste - vahemaa meetrites, mille võrra on vaja tõusta või laskuda, et õhurõhk muutuks ühe ühiku võrra ISOBAAR - samarõhujoon MADALRÕHULOHK e. tsükloni väljasopistunud ala KÕRGRÕHUHARI e. antitsükloni väljasopistund ala Õhuniiskus - veeauru sisaldus õhus Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga hügrograafiga (õhuniiskuse isekirjutaja) absoluutne - g/cm3 suhteline - % Sademed - vedel/tahke vesi, mis sajab/sadestub maapinnale Tuul - Tuult põhjustab õhurõhkude erinevus Tuule parameetrid: kiirus, suund, puhangulisus Pilvisus
suunas. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas paremale ning nii tekivad läänetuuled, mis kujundavad ka meie piirkonna ilma, tuues Eestisse sooja ja niisket õhku. Polaarne õhuliikumine Poolusel on külm õhk, see liigub allapoole, edasi pooluselt kaugemale. Alustab põhja-või lõunatuulena, kuid kaldub kõrvale Coriolisi jõu tõttu. Tuulte kiirus polaarpiirkonnas on väike. Madalrõhuala e. tsüklon on õhukeeris, kus keskel on kõige madalam õhurõhk, tuuled puhuvad keskele kokku, vertikaalsuunas on üles keskelt. Kõrgele liikudes toimub jahtumine ja tekivad pilved ja sademed. Tükloniga kaasneb pilvine ilm. Suvel on jahedam pilvise ilmaga, talvel on soojem. Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30- 60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas
erinevus. Mussoon püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib maismaa ja ookeani erineva soojenemise tõttu. Suvel puhub mussoon merelt maismaale (tuues kaasa rohkelt sademeid), talvel vastupidi. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia 6.Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala ehk tsüklonon ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad tuuled äärealadelt tsükloni keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Läbimõõt 1000-2000 km Kõrgrõhuala ehk antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist.
pidevalt kuivad ja päikeselised ilmad.Püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise(maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) ja hõõrdejõu tõttu kõrvale,tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.Osa 30ndatel laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub aga pooluste suunas ja kohtub umbes 60ndatel laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga.Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale,tekitades läänetuuli.Maapinna lähedal on aga hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled.Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront.Seal piirkonas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud ning polaaraladel domineerib õhuvool idast,mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest,Antarktikas aga kagust.
Laskuv õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 30 laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolsi jõu mõjul kaldub tuul ja kõrgemates õhukihtides on ülekaalus läänetuuled ning maapinna lähedal hõõrdumise tõttu edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Seal tekivad ka tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel jahtub õhk kiiresti ning seetõttu on seal laskuvad õhuvoolud ning kõrgrõhuala. Tuul puhub seal enamasti itta- põhjapool enam kirdest ja lõunas kagust. Asja muudavad
Õhumasside liigitus: Geograafiline kus formeerusid, sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: Ekvatoriaalne õhumass (soe ja niiske) Troopiline õhumass (soe ja kuiv/niiske) Parasvöötme õhumass (soe/külm ja niiske/kuiv) Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) (külm ja kuiv). Termodünaamiline soe, külm. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid.Mandrilised ehk kontinentaalsed õhumassid; Mereline ehk maritiimne õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. 4. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon, seda põhjustavad ja mõjutavad tegurid. *Suuremõõtmeliste ja
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
annaabi.ee 
