Anna elu erinevatel hetkedel. Ja sellegi poolest ei kummardanud Anna Puskinit. Anna iseloom ei olnud sugugi kerge ta oli tihtipeale kurb ja tujukas, kuid samas ka hulljulge. 1910. aastal leidis Anna oma suure armastuse- Nikolai Gumiljovi, neil sündis poeg Lev, kuid sellegi poolest ei püsinud nende kooselu väga kaua kõigest 1918. aastani. Ahmatova esimesed värsid ilmusid välja 1911 aastal, mis olid üllatvalt küpsed algaja kohta.1912. a jõudis trükki esikkogu ,,Õhtu,, sellele järgnesid kogud nagu ,,Palvehelmed,, , ,,Valge parv,, ja ,,Teeleht,,. Anna poeedi keel on lihtne, kui peidab endas sügavaid tundeid: need on naise tunded, väljedatud naisele omases keeles. Anna loomingut märkas ka tolle aja vene tuntuim kirjanik A.Blok. Blok kritiseeris anna teoseid palju, kuid Anna jäi oma luulekeelele truuks. Ahmatova luule sai kiiresti tuntuks ja seega sai luuletajanna kiiresti kuulsaks. Teda
Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega. Tema kaugematest järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Eesti kultuurikihi kasvatamine: Eesti kultuurikihi kasvatamisse on Jüri pastor Thor Helle andnud austust vääriva panuse kolme raamatuga. Kultuurilooliselt tähtsaim on kindlasti esimene eestikeelne täispiibel, mis jõudis trükki 1739. aastal ja mille tõlkijaks Thor Hellet on tavaks pidada. Uue Testamendi tõlkimise au siiski temale ei kuulu, kuid koos Kullamaa pastori Heinrich Gutsleffiga töötas ta 1715. Aastal ilmunud teksti teise, 1729. aastal ilmunud trüki tarvis põhjalikult ümber. Vana Testamendi tõlkimisel oli Thor Helle osa suurem ja tõenäoliselt määravgi. Tegelikke tõlkijaid oli aga palju ja seni pole päris selge, kas Thor Helle ise midagi üldse tõlkis, kuid
Tallinna Polütehnikum Digitaaltrükk VS offset-trükk Referaat Koostas: Uku Eller TA-11 2013 Mõlema eelised ja puudused. offset-trükki plussid võrreldes digitaaltrükiga: · kiire · suurte tiraazide puhul odav · kvaliteetne · odavamad värvid offset-trükki miinused võrreldes digitaaltrükiga: · väikeste tiraazide puhul kallis · võtavad palju ruumi · suur paberi kulu sissevõtuks · ei võimalda teostada muutuvate andmete trükkimist · värvid peavad kuivama · ei saa trükkida millegile muule peale paberi( kui metalli mitte arvestada ) · trükikvaliteet sõltub väga palju trükkali kval...
1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal
William Butler Yeats sündis aastal 1865 ja suri 1939. Ta oli Iiri kirjanik ja avaliku elu tegelane.. Yeats toimetas trükki 3 köidet William Blake'I kogutud teoseid ja samuti Edmund Spenseri luulekogu. Olles oma maa ja rahva patrioot, pühendus Yeats iiri rahvusliku teatri loomisele. Tema energilisest tegevusest sai alguse iiri rahvuslik teater Abbey Teater. 1922-1928 oli ta Iiri Vabariigi senati liige. 1923 aastal pälvis ta oma kõrgetasemelise ja uudse loomingu eest kõrgeima rahvusvahelise kirjanduspreemia Nobeli Preemia. 2. Looming Yeatsi loomingus on romantismile omane muinasaja
"Faust" Johann Wolfgang von Goethe Auli Lass ja Alice Post "Faust" · Värssdragöödia · Algvariant 1773- 1775 · Trükki ilmusid "Faust. Fargment" 1790 "Faust I" ja "Faust II" 1833 "Faust" Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul
koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse kiusatuse” , mida peab meistriteseks. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning tema olukord muutus väga raskeks. "Püha Antoniuse kiusamine“ saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. "Bouvard ja Pécuchet" (1881) Flaubert vananes kiiresti ja ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. https://www.google.ee/search? q=Louise+colet&espv=2&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=bX1fVLSHNMLV apbYgagC&ved=0CAgQ_AUoAQ https://www.google.ee/search?q=gustave+flaubert+%D0%BC%D0%BE%D0%BB%D0%BE %D0%B4%D0%BE %D0%B9&espv=2&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=fn1fVMGYN9Tjat2ygO
kutsumusest luulest, luuletamisest. Juba 1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga: "Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks. Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid... Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissygis" I ja II, "Hälbimus", "Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal. Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas "Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl Muru koostatud valimikus 1988. aastal. Varaseimaist luulekatsetusist jõudsid trükki veel "Videvik", "Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin" ning "Tuut-tuut".
On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust. Luule on kõlarikas ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni. 5) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut “Tuul käib tantsimas sarapuusaludes” arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde.
teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Charles Montsquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud Pärsia kirjad. Raamat räägib kahest mehest, kes tulevad kaugelt idast Euroopasse, kes näevad kohalikku eluolu oma vaatenurgast. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud, millest juba kahe aasta jooksul ilmus 22 trükki. Selles raamatus kaitses Montesquieu inimõigusi ja sallivust, kritiseeris absolutismi ja tõstis esile Suurbritannia riigikorralust (konstitutsioonilist monarhiat). Püüdes leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, rõhutas Montesquieu, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti
Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise. Skulptuurid- Tartus, Tallinnas Glehni pargis, Põltsamaal.
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 ...
Transilvaanias. Romaanid kahel ajaplaanil ,,Õilsad südamed" ,,Lohe hambad" ,,Kahekordne mäng" 1960ndate Londoni radikaalne 1949, Pariisis püüab Hispaania 1922, Kopenhaagenis peab väiketeater lavastab näidendit pagulaskirjanik Pablo Parrera detektiiv Jens Buhl lahendama reetmisest. Näidendi tegevus trükki toimetada ajaloolist 17.sajandil Viinis asetleidnud toimub 15.sajandi Firenzes. triloogiat, mis kujutab ajaloolisi mõrva. ülestõuse 16.sajandil Hispaanias ja Hollandis. ,,Rooma päevik" Eestis sündinud baltisaksa aadlik Kaspar von Schmerzburg peab 1765. aastal Roomas päevikut.
millest viimase vältel oldi tegeletud viimaste peatükkidega. Peale nii pikka ootamist andis Matilde Sandrile tähtaja, mille jooksul pidi raamat valmis saama. Siis oli ludvig aga väga jännis, kuna tegelikult ei olnud tal kirjas ühtegi rida. Siin tuli talle appi vana koolivend Tiit Piibeleht, kes oli juba kirjutanud mõned vähemenukamad raamatud. Sander suutis Piibelehelt ära osta raamatu käsikirja nimega ''Pisuhänd'', mille ta peale väikest muutmist trükki andis. Kuna raamat oli väga menukas sai see ka kõrgema kirjandusauhinna. Lisaks rahale lubas Sander Piibelehele veel ühe lubaduse, et aitab Tiitu, kui tal seda vaja peaks minema. Sellest lubadusest haaras Piibeleht hiljem kinni, et saada Vana Vestmani õnnistust tema teise tütre, Lauraga, abiellumiseks. Esialgu sander keeldus, kuid Piibeleht pressis talt esialgse käsikirja abil temale vajaliku teene välja. Et õnnistust saada pidi Piibeleht aruka ärimehena näima ja
Ta kirjutas populaarne lugu “Kalevipoeg” (1857–1861). "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Eesti mütoloogia kangelane hiiu poeg Kalevi ja Eesti kangelaslik eepiline midagi. Esialgne pilt Kalevipoeg - hiiglane, tegevusega, mis seondub geograafiline reljeef: kogunemine kivid, visandas Kalevipoeg; Harilik- koht, kus Kalevipoeg pilunema metsa mäeahelik - jälgi oma kündmine, järved - oma kaevud, põlisasustusele - karbid Kalevipoeg jne .. nõude. Kalevipoeg võitleja vastu kurja jõud, mis rõhujate inimesed ja vastu välisvaenlaste. Eepos koosneb 20 laulu
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid
aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelepõhi teadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragümnaasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna
Nemvals, Maria Evestus, Dmitri Terehov, Liina Veski ja paljud teised. Näitusele minnes ei olnud mul erilisi ootusi, kuna pole varem väga taolisi näitusi külastanud. Näitus oli huvitav, oli väga palju erinevaid töid. Kõige rohkem oli erinevaid loodus- ja lillepilte. Samuti pilte Kuresaare linnast, loomadest ja ka leidus kaasaegset kuntsi, mida ma hästi ei mõista. Näiteks Maria Evestuse pildid olid segatehnikas tahvelmaalid, milles on kasutatud kollaazi, trükki, akrüülmaali ning mitmed kihid efekt- ning kaitselakke. Tema maalid olid tänapäevased, aga samas tundusid mulle ka veidi veidrad ja müstilised, natuke ka nagu muinasjutulised. Mitmeid tema töid pikemalt uurides ei mõistnud ma, mida kunstnik selle tööga öelda tahab. Minu lemmikuks maaliks oli Anne Olopi õlimaal ,,Meenutamaks kesklinna lilleklumpi". See oli selline värviline ja elutruu, kus on kujutatud Kuressaare punkareid. Selline maal võiks isegi minu seinal rippuda
Selle trükikoja põhitoodang on erinevad etiketid ja pakendid, mis trükitakse suuresti fleksograafilise trükimeetodi abil. Nende masinapargi moodustavad kuni 10 värvilised flekso trükimasinad. Flexotrükis kantakse kujutis materjalile fotopolümeerist reljeefse trükiplaadiga. Värv kantakse trükiplaadile rastervõlliga (anilox). See sobib just keskmise ja suure tiraaziga toodete trükkimiseks rullist rulli. Kasutusel enamasti pakenditööstuses. Enamus trükki tehakse isekleepuvatele materjalidele. Dataprint kasutab UV kuivamisega värve, mis võimaldab ka töötada seisakutega ( värv kuivab alles peale uv kiirtega kuivatamist). Nagu ikka trükimasina järgselt toimub ka Dataprindis järeltöötlus aga suhteliselt väikeses mahus- põhiliselt stantsimine. Dataprindis sai näha ka paljulubatud trükitööstuse tulevikusuunda- digitaaltrükimasinat. Digitrüki puhul kantakse kujutis otse materjalile, kasutamata selleks trükiplaati
Avaldanud Kalevipoja ulatusliku proosa ümberjutustuse; luulekogu "Wilhelm Grünthali laulud" 1908; luuletuste meeleolu nukker, vahel sünge, oluline märksõna "kaugus"; looming impressionistlik; luulekogu "Kauged rannad"(palju sonette); teda on nim ka saartelaulikuksrand, meri, linnud jms; esindatud kõik aastaajad Tuglas(1886-1971) Sündis Tartumaal. Õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linna-kool, Hugo Treffneri gümnaasiumis. Esimene trükki läinud lugu "Siil" ilmus 1901. Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid. 1905 arreteeriti, vanglas kirjutas luuletuse "Meri". Oli Soomes paguluses. elas ka Pariisis, pagulusperiood lõppes 1917. Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale
suurendamine. Vene elu järsk bürokraadistumine. Ametnikud ja üldine vormilisus. Väikeametnike elu kirjeldused olid 40ndaltel väga levinud. See ei ole Dostojevki originaalne käsitlus. Nikolai I teine uuendus Ta asutas salapolitsei ehk poliitilise politsei. Ametlikult nimetati seda Tema Majesteedi Kantselei 3ndaks osakonnaks. Seotud ka kirjandusliku eluga (Puskini elu). Karmistas tsensuuri nii palju kui võimalik. Ja 30/40ndate aastate teoseid hindas tsensuur. Esimesi variante ei võetud trükki, nõuti parandusi. Nikolai I tahtis olla ideoloog, ta mõistis, et inimesi mõjutab eelkõige ideoloogia. Ta toetus Sergei Uvarovi ideoloogiale ,,Ametliku rahvusluse teooria" Kolm põhialget: 1) Õigeusk (Vene tsaar Jumala asemik) 2) Isevalitsus 3) Rahvuslus Nikolai I arvas, et riik peaks sarnanema patriarhaalsele perekonnale. Riiki juhib, valitseb tsaar, Rahvas on suure perekonna liikmed, kes peavad kuuletuma ja alluma. Avalikku arvamust kui sellist ei eksisteerinud
„Kalevipoeg .“ Nimetu 1 • Friedrich Reinhold Kreutzwald • Regivärsiline kunsteepos • Peetakse eestirahvuseeposeks • „Alg-Kalevipoeg” valmis 1853. aastal • Kalevipoeg on müütiline kangelane • „Alg-Kalevipoeg” ei pääsenud tsensuuri takistuste tõttu trükki • Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust, eeposes on kujutatud kogu rahvast ,tema käekäiku ,ootusi,- lootusi • peamiselt kirjutatud Ida-Eestis levinumatest muistenditest • Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses Tekst mida lugeda Kuidas kujutatakse kangelast - suur ja tugev, vaimustab meid ka mehisuse ja vaprusega, töökuse ja visadusega, otsekohuse ja aususega.
põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabasid heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkrutõbi. Looming Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost. Teoseid kokku on üle 1000, tingitud töökohustustest, mistõttu pidi ta iga nädal kirjutama vähemalt ühe teose. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel. Üks tuntuimaid neist on Matteuse passioon ja Johannese passioon, samuti Talupoja ja Kohvikantaat. Kõik klaveriõppijad harjutavad tema ,,Hästitempereeritud klaveri" järgi, mille ta kirjutas oma laste klaveriõpinguteks
Lisaks tegid mõisnikud kirikule kingitusi. See näide toob esile looduse loomulikku kulgu, keemias öeldakse selle kohta madalama kontsentratsiooniga tasemelt minnaks üle kõrgema kontsentratsiooniga alale ehk madalamalt palgalt suuremale palgale. Kas eestlastest äratajate eesmärk oli hea palga peale saada? Mina seda ei usu. Kuid samas tõid baltisakslased meile ka palju positiivseid „valguskiir“.1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff trükki põhjaeestikeelse Uue Testamendi ja 1739 ilmus täielik Piibel. Üheks põhilisemaks tõlkijaks oli hilisemal perioodil Anton Thor Helle, kes samuti andis välja eesti keelse õpiku. Põhjaeestikeelne piibli tõlkega kujunes just see keel eesti kirjakeeleks. Tõlkelt hea põhjaga, üpris mahukana pakkus Piibel eestlastele väga hea lugemismaterjali. Kahtlemata on see tänuväärne tegu, mida baltisakslastest pastorid eesti keelele andsid
valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. Teosed · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo,
Ta vanemad pidid talle Prahast raha saatma. Kafka, kes oli harjunud palju kirju kirjutama, oli nüüd tihti sunnitud saatma hoopis postkaarte, sest nende saatmine oli odavam. Kafka veetis oma viimased kuus nädalat sanatooriumis. Ta suri tuberkuloosi 1924. aasta 3. juunil. Enne oma surma palus ta, et tema ilmumata raamatud hävitataks. Kuid Max Brod ei viinud ta palvet täide, vaid selle asemel hakkas tema raamatute kirjastajaks, viies trükki peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet. Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist
armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult mainis, et siis saab Margarita meistri kohta natukenegi teada. Tema emotsionaalsus väljendus ka stseenis, kus tänu Azazello antud võlukreemile sai ta võime lennata ning kasutas seda, et maksta kätte Lavinskile, isikule, kellest sõltus, kas meistri raamat läheb trükki või mitte. Kui Margarita oli nähtamatu, hävitas ta mehe korterit nii nagu oskas ja tundis kättemaksust täit naudingut. Ka raamatu lõpu poole oli mulle kui lugejale Margarita vihasööst Aloizi Mogarõtsi vastu vägagi sokeeriv, kui naine mehele küüned näkku lõi ning teine näost veriseks muutus. Ometi oli Margarita oma seisukohtades väga kindlameelne ning otsustav. Saatana väljavalituks osutuski ta tänu oma sihikindlusele, välja öeldud lausele:"
hakkab temaga kive puu otsa Vesipruuli pihta loopima. 6. Vesipruul läks puu otsa kirjutama, aga jäi kinni kuna istumise koht oli vedelliimiga määritud. 7. Tatika majalt lendab tänu leiutiste isesüttimisele katus pealt ja arvatakse, et Tatikas on surnud olgugi et ei ole. Jaan Tatikas - oma silmis suurim vaimukangelane Tallinnas, polnud sünnist saati pahema käe põiget ja üht kruvi peas, rääkis Tallinna murdega saksa keelt, luges jämedat trükki selgesti ja mõistis vigadega kirjutada, suurleiutaja, looduse uurija Salomon Vesipruul - oma silmis suurim vaimukangelane Tallinnas, kirjutas (vähemalt väitis, et teeb seda, olgugi, et ei kirjutanud) jutte, luuletusi Eduard Bornhöhe raamat ,,Kuulsuse narrid" jutustab loo kahest mehest- Jaan Tatikast ja Salomon Vesipruulist. Tegevus toimub 19.saj. lõpus Tallinnas. Üks mees, nimega Jaan Tatikas, on suur ,,leiutaja." Näiteks leiutas ta masina, mis pidi liikuma maal, vees ja õhus
muudetud faktidega/postulaatidega, mille tausta/alust ei saa kontrollida. See on kindlasti negatiivne juba selle poolest, et kui mõni postulaat on kontrollimata, siis tekibki kahtlus tema tõesuses. Pole kindel, kas see asi tõesti nii on või mitte. Nagu näiteks (välja mõeldud näide) mõnes väiksemas töökojas umbes sada aastat tagasi väidetavalt trükiti ajalehti valgele paberile, seega kui juhuslikult aastaid hiljem juhuslikult satub üks vana, kollaseks läinud leht trükki ja ilmub välja kollasel paberil ajaleht. Sellel juhul ei pea väide „antud väikses töökojas trükiti ajalehti ainult valgel paberil“, seda tuleks täiendada. Otseselt seda kontrollida tagant järgi ei saa, kuigi on tõenäosus, et see võis olla. Antud juhul see täiendatud variant olekski ad-hoc modifikatsioon. Neptuuni avastamisega on see seotud nõnda, et arvati Uraani orbiit erineb sellest, mida enne arvati. Mõned teadlased
Järgmisel päeval kohtas Toots Teelet ja kutsus ka tema pühapäevasele kokkutulekule kaasa. Kokkutuleks mõõdus lõbusalt, Toots ja Kiir pidasid kõnet. Tootsi oma oli väga lõbus, Kiire oma aga halvasti ettevalmistatud. Mõni päev pärast seda läks Toots isaga Tartusse. Teele oli tal palunud käia Arno juures ja seda ta tegi. Seal kutsusid nad kokku Tõnissoni, Lesta ja Arno ning pidasid nõu kuidas Lesta saaks oma raamatu trükki anda. Kuna trükkimine maksis 300 rubla, siis panidki sõbrad neljakesi raha kokku. Järgmisel päeval sõitis Toots tagasi koju ja otsustas oma kodu korda tegema. Ta kutsus endale Lible appi. Töö edenes hästi. Vahepeal oli omakorda appi kutsunud ühe tugeva mehe (mardi). Samal ajal oli kiir püüdnud Teelele naiseks minna, kuid too ütles et läheb naiseks ainult põllumehele. Nii oligi Kiir korraldanud reisi Venemaale, et saada põllumeheks
Ameerika helilooja number üks tegi ajalugu ühendades sümfoonilise muusika dzässiga. Ooper "Porgy ja Bess" (1937) on ainus ameerika ooper, mis on kinnistunud maailmalavadel. Sündinud vene immigrandi perekonnas, õppis Gershwin kaubanduskoolis käies muusikat omal käel eratundides, eeskujuks rahvaliku muusika (popular music) rajaja Irving Berlini looming. 16-aastaselt töötas ta muusikaäris ostjatele uusi laule klaveril ette mängides. 1916. aastal pääses esimene tema enda lugu trükki. 1918 kukkus Gershwini esimene muusikal Broadwayl läbi, pool aastat hiljem kirjutatud "La La Lucille" läks juba täissaalidele. Helilooja teos ,,Porgy ja Bessi" võeti algul kunstiringkondades kesiselt vastu. Valge helilooja mustade muusikal põhinev teos hämmastab maailmapublikut eheda realismi, draama ja dzässmuusika kooslusena. Tutvumaks mustade muusika traditsioonidega elas Gershwin ise mitmeid kuid neegrigetos. Ooper kajastabki neegrite elu agulis, mille vaesuse,
koos Linda Annisti ja Harri Mooraga kirjutatud pseudonüümne „Eesti ajalugu“ Eino Parikka tõlkes. August Annist arreteeriti 16.mail 1945.aastal ja mõisteti nõukogudevastase propaganda eest kuueks aastaks vangi. Ligi aasta oli eeluurimisel ka tema abikaasa, ajalooõpetaja Linda Annist. Mõlemal oli taas vabanedes raske leida erialast tööd, lisaks oli laostatud kodune raamatukogu ja arhiiv. Annisti taastulek avalikkusesse pärast vabanemist 1951.aastal oli smauti vaevaline. Uuesti trükki pääses ta alles 1955.aastal, kui ilmusid vene bõliinade tõlked, millele järgnesid mahukad antiikeeposte vahendused. Annisti edasine teaduslik tegevus seondub folkloristika ja „Kalevipojaga“. Alles 1969.aastal sai eesti keeles ilmuda tema sõjaaegne uurimus „Kalevala“ kui kunstitos“. Elu lõpus sai Annist hakkama veel millegi suurejoonelisega: kirjutas kolm rahvaluule vormis kunsteepost, millest tema eluajal jõudsid ilmuda „Lauluema Mari“(1966) ja „Karske Pireta, maheda
ning kolis juunis koos abikaasaga elama tütre juurde Tartusse. 1 Teosed ,,Kalevipoeg" Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine. "Kalevipoeg" valmis aastal 1853, kuid ei pääsenud veel trükki. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus aastal 1857-1861. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Teemad: · rikaste ja vaeste vastuolud ("Puulane ja Tohtlane"); · peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted ("Tänulik kuningapoeg", "Vaeslapse käsikivi");
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart oli Austria helilooja, ta on sündinud Salzburgis helilooja ja viiuldaja Leopold Mozarti pojana. Mozarti anne oli geeniuslik ja ärkas üleöö. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Pikka aega oli isa ka poja mänedzer, ta korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki noore Mozarti esimesed teosed. 4. aastaselt hakkas kirjutama esimesi palakesi. 5. aastaselt mängis klavessiini, 7. aastaselt alustas Viinis kontsertide andmisega, 8. aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11. aastaselt esimene ooper. 14. aastasele Mozartile kinkis Rooma paavst Kuldkannuse ordeni Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda vastu kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1773
täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust.li XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. Tema 21 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, ületasid esteetiliselt, keelelt ja stiililt ajastu arusaamad ja maitse. Need ei leidnud mõistmist ja ei pääsenud trükki. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust moodustavad põhiosa heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju
Ta oli imelaps, kelle erakordsed musikaalsed võimed avaldusid väga varakult. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanritesse, ta tundis hiilgavalt vokaaltehnika võimalusi ja tunnetas peensusteni instrumentide kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Mozart sündis Salzburgis, Austrias, viiuldaja, muusikapedagoogi ja õukonnakapell- meistri Leopold Mozarti pojana. Pikka aega oli isa poja mänedzer, ta korraldas tema esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki Mozarti esimesi teoseid. Mozart hakkas 2-aastaselt klaverit mängima, 4-aastaselt kirjutas palasid, 7- aastaselt alustas kontserte iseseisvalt, 8-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11- aastaselt esimese ooperi. Mozarti lapsepõlv möödus reisides, mil ta tutvus paljude tuntud muusikute ja heliloojatega, siiski kujunesid tema muusikalised eelistused kõige enam Salzburgi õukonnas valitsenud Itaalia maitse ning seetõttu on Mozart Viini klassikutest kõige itaaliapärasem.
Kivilinna gümnaasium Birgit Saks 11. klass DOWNI SÜNDROOM Uurimustöö Juhendaja õpetaja Helgi Muoni Tartu 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 1.1. Probleemküsimus lk 3 1.2. Hüpotees lk 3 1.3. Taustainfo lk 3 2. Kokkuvõte lk 5 3. Kasutatud kirjandus lk 6 1.Sissejuhatus 1.1 Probleemküsimus: Kas meditsiin on arenenud nii palju, et teha kindlaks kas lootel esineb Downi sündroomi? 1.2 Hüpotees: Meditsiin on arenenud nii palju, et teha lootel kindlaks Downi sündroom. 1.3 Taustainfo: · Sündroomi põhjustajaks on kromosoomi kahjustus. 1959ndal aastal kinnitati, et sündroom tekib liigse kromosoomiga. · Downi sündroom on üks kõige levinum...
Samal ajal publitsistika "Elektrifitseerimine" ja luulekogu "Helesinine sügavik" 1927. aastal proosakogumik "Jepifani lüüsid" Tohutu kriitika sarjas teda nõukogude bürokraatia satiirilis kujutamise pärast 1927. aastal asus Moskvasse tööle Kaastöö ajalehtedele ja ajakirjadele (Krasnaja Nov, Novõi Mir, Oktjabr, Molodaja Gvardija) Elulugu ja looming Inspireeris revolutsioon, sõda, ülesehitustööd Kirjutas aktiivselt, kuid trükki pääsesid vähesed jutustused "Inimene iseendas" 1928 "Meistri saamine" 1929 Avaldas perioodikas kirjanduskriitikat erinevate nimede all Isamaasõjas erikorrespondent Haigestus tuberkuloosi Looming Jutustsed "Kodumaa taeva all" "Soomus" "Päikeseloojangu poole" Oli sunnitud tegelema lastekirjandusega (muinasjuttude töötlused,muinasjutukogumikud) 9 pikemat jutustust, üks romaan, üle saja lühijutu ja essee, 4 näidendit, 6
Kui oluline on meedia roll poliitilises elus meedia osutub tihtipeale võimsamaks kui võim riigis. meedia käes on kontroll selle üle, mida lasta eetrisse või trükki ning mida mitte. kui meedia on mõne kõrgema võimu esindaja käes võib see mõjutada tõde. näiteks Itaalia peaministrile Silvio Berlusconile kuulub peale panga ja jalgpalliklubi veel ka Itaalia suurimad meediakanalid Italia Uno, Rete Quattro ja Canale 5. miljardärist meediamogul Berlusconi on üks vastuolulisim riigijuht tänapäeva poliitikas. Berlusconi on vailedamatult üks parima esinemisoskusega poliitikuid, kes valdab peensusteni avaliku
Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest. Domineerivad klassikalised värsivormid, eriti sonett. 1920
Kui printer on valmis printimiseks, kuvatakse printeri juhtimispaneeli sõnumiaknas: READY MAGICOLOR 7300 Printerite töötamine Võrdlemisi oluliseks kvaliteedinäitajaks on ka veel printeri töö kiirus. Seda mõõdetakse ühikutega tähemärki sekundis või lehekülge minutis. Tuleb arvesse võtta, et printeri passis antud kiirust on mõõdetud tavaliselt madala kvaliteedilist trükki tehes ja üksnes lihtsaid ASCII sümboleid kasutades. Erinevatele hinnangutele tuginedes võib väita, et korralik väljatrükikiirus on umbes 1520 lehekülge minutis. Aga trükkimise kiirus sõltub väga palju sellest, millised on tähemärgid (lihtsad või keerulised) ning kas ja kuipalju on lehel pilte. Kasutatud materjal http://kodu.neti.ee/~rakkekk/AvoLeht/VMaarja/1kursus/lisaseadmed/Printerid/ind http://www.konicaminolta.ee/actions/7300.pdf http://www.cs.tlu
Ta oli kindel, et ühiskond peab lähtuma loodusseadustest, õige ühiskonnakorra alusteks on vabadus ja omand. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud ideoloogia (valitsejate liit filosoofidega). Charles Montesquieu (1689-1755) pühendus kirjanduslikule tegevusele, tema esimene raamat ,,Pärsia kirjad" ilmus 1721.aastal. See räägib prantsuse absolutistlikust korrast ja ühiskondlikust elust. Tema peateos ,,Seaduste vaim" ilmus 1748.aastal ja sellest ilmus kahe aasta jooksul koguni 22 trükki. See raamat etendas tähtsat rolli riigiteooria ja riigikorra kujunemises. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas aga konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas koletuslikuks, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pidid tema arvates olema eraldatud. Ta rõhutas kadanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks
Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, kunstniku hingusega, pastoraalides rahvalaulu põhimõtted, kelle motiivideks oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. Kirjutas eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku. Oli XIX sajandi esimese poole silmapaistvaim lüürik. Tema 21 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, ületasid esteetiliselt, keelelt ja stiililt ajastu arusaamad ja maitse. Need ei leidnud mõistmist ja ei pääsenud trükki. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Kristjan Jaak Peterson suri 4
08.1966) ning on maetud Tartu Ropka kalmistule Loomingu tee § Alustas luuletamist gümnaasiumiõpilasena, toetudes M. Underi ja R. M. Rilke eeskujudele § Teda mõjutas ka 1920. aastate vene luule, eriti S. Jessenin § Ta luuletusi hakkas avaldama Postimees 1943 § 1960. aastate luuleuuenduses kujunes julgeks eksperimenteerijaks, virgutades oma luulega Tartu noori autoreid § Alliksaar ise ei pääsenud aga eluajal ühegi koguga trükki Loomingu olemus § Ülistab oma luules kunsti § Esineb indiviidi valikuvõimaluste ja vabaduse kirgliku kaitsjana sotsiaalse süsteemi piirangute vastu § Luulestiili iseloomustavad rohke assotsiatiivsus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused § Tema loomingus on palju filosoofilisi mõtteväljendusi § Sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi
saavutusi, millest mitmedki venelased on juba oma osa saanud. Sellise pöörde poliitilist mõju on raske prognoosida, aga midagi head see küll ei luba, vähemasti mitte ratsionaalse ühiskonnapoliitika aspektist. Demokraatia üheks tunnuseks on kindalsti sõnavabadus. Enamus ajalehed ja ajakirjad kuuluvad riigile või isikutele, kes osalevad ise aktiivselt poliitikas või majanduses. Tavainimese kirjtuatud lood jõuavad harva avalikkuse ette, ning hävitatakse juba enne trükki minemist. Puudub sõnavabadus ning paljud lood on tsensuuriga ära keelatud. Nii kajastubki meedias ainult võimude soovitud uudised ning ajakirjandust kasutatakse nende hääletoruna Võim on see, mille ümber keerleb Venemaal sõna otseses mõttes kõik. Mida lähemal võimule oled, seda kindlamini on sinu jalad maas ning seda vabamalt hingad. Meie meedias on aga kajastunud mitmeid juhtumeid ajakirjanike mõrvadest või hukkumistest. Nemad on pääsenud
häirib tema komponeerimist. Nii oli see juhtunud näiteks Bachil ja Haydnil, kuid ka temal endal, kui ta nooruses abiõpetajana töötas. Sõprade sunnil hakkas ta siiski endale töökohta otsima, kuid edutult. Ta loobus talle pakutud teise õukonnaorganisti tööst, kuid oli lühikest aega häda sunnil krahv Esterhazy von Galantha perekonna muusikaõpetaja. Elu lõpus hakkas Schuberti õnn pöörduma. Sõprade initsiatiivil anti 1827. aastal trükki osa helilooja lauludest, mis saavutasid ootamatult kõrge tunnustuse. Mõned neist jõudsid lausa Ludwig van Beethoveni kätte, kes ütles: „Tõepoolest, Schubertis elab jumalik säde.“ Järgmisel aastal Viinis toimunud Schuberti esimene autorikontsert viitas veelgi enam saabuvale õnnele. Kontserdi materiaalne ja kunstiline edu jäid siiski üüriliseks, Franz Schubert suri 19. novembril 1828 süüfilisse. Schubert oli traagilise üksinduse, elu ja surma heitluste, õnnetu
Kuid see on ilmselge, kuna Dürer õpis itaalia meistrite käest inim anatoomiat. Bruegheli töödes tegelased sarnanevad nii palju tänapäevaste karikatuuridega. Bruegheli töödes valitseb samuti tohutu elemendi rohkus, kuid ei ole nii detailne kui Düreri omad. ,,Hieronymous" Dürer Sarnasuste puhul sündisid nad mõlemad samase kultuuri piirkonda. Kus valitses põhja renesanss ja trükki stiil ikka sarnanes veel gooti trükistega. Algselt on nende mõlema stiilid ilmselgelt mõjuatatud gooti stiili poolt, kuid Dürer võttis Itaalia tunnusjooni omaks.
Talvik suri 18. juulil 1947. aastal haigestununa Tjumeni oblastis. Talviku abikaasa Betti Alver veetis aastakümneid nn sisepaguluses. 5 2. Peatükk 2.1. Heiti Talviku looming Varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist ,,Ilmutus", luuletused ,,Leil", ,,Hilissügis" I ja II, ,,Hälbimus", ,,Sügiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal (,,Sügiseleegia", ,,Hälbimus", ,,Hilissügis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988).Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist ,,Eel äikest" ja ,,Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas ,,Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl Muru koostatud eelpoolnimetatud valimikus 1988. aastal. Varaseimaist luulekatsetusist
akmeistide ringi. Kaks andekat noort olid küll mõttekaaslased loomingus, kuid oma iseloomult ja huvidelt täiesti erinevad inimesed. Perekonnaelu polnud see jõud, mis kahte väljakujunenud ja sõltumatut isiksust oleks sundinud kompromisse leidma, ja nii jäi nende kooselu lühikeseks 1918. aastal läksid nad lahku. 1911. aastal ilmusid ajakirjanduses Ahmatova esimesed, kuid algaja kohta üllatavalt küpsed värsid. 1912 jõudis trükki esikkogu "Õhtu", mis äratas nii lugejate kuimka kriitikute tähelepanu. Järgnesid kogud "Palvehelmed" (1914, lühikese aja jooksul mitu kordustrükki), "Valge parv" (1917) ja "Teeleht" (1921). Noore, ent väga isikupärase Ahmatova värsside mõju lugejale võib võrrelda M. Underi sonettide uudsusega Eesti luulepildis mõned aastad hiljem. Ahmatova sai luuletajana kiiresti väga kuulsaks, teda püüti jäljendada, tema värsse teati peast, paljud samastasid end tema loodud kangelannaga
peapiiskopiks 9. märtsil 1810 Määrimaal. Rudolph, keiser Leopold II poeg, oli olnud Beethoveni kõige usinam klaveri- ja kompositsiooniõpilane ja tema kõige ustavam patroon alates 1809. aastast. Näib, et Beethoven hellitas lootust saada tema kapellmeistriks, ja see võis olla ka missa loomise ajendiks. Kuna aga Beethoveni loomisprotsess oli enamasti küllaltki pikaldane, ei jõudnud ta tööga seetõttu õigeaegselt valmis, tegeledes Missa solemnise kirjutamisega peaaegu viis aastat. Trükki jõudis teos 1817. aasta aprillis Mainzis mõned päevad pärast helilooja surma. Missa solemnise esieetekanne toimus 7. aprillil 1824 Peterburis Filharmooniaühingu heategevuskontserdil orkestri endiste liikmete leskede teoetuseks. Sama aasta 7. mail kõlasid Viinis missast Kyrie, Credo ja Agnus Dei ( ühendatuna pealkirja all ,,Kolm suurt hümni soolode ja kooriga" ), mis esitati Kärtnertortheatris Michael Umlaufi juhatusel samal kontserdil 9. sümfooniaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
