Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tristan kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
miia, tanel, steven, tantsimine, ootamatult, möödudes, julguse, teadmisega, sellegipoolest, treener, sündides, kohtub, poisi, haigeksKetlin Priilinn ,,Liiseli võti" RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast. PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku. Kord läks G sõbra sünnipäevale, tagasi
Missugused raamatud räägivad nõidadest? Nimetage vähemalt 5. Mille poolest võivad nõiad raamatutes erineda? Esitage vähemalt kolm erinevust. Otfried Preussler ,,Väike nõid”- nõid võib olla hea. Oskar Luts ,,Nukitsamees”- nõid on halb, kimbutab lapsi, hoides Itit ja Kustit vangistuses. Kalju Kangur ,,Timbu- Limbu ja kaval kääbus”- nõid kuri, jube. Saksatamm ,,Võlur Sinku- Vinku ja nõiatrall”- Piia- Miia mängumaal nõiamoorid, kelle nõidumised alati viltu lähevad. P. Sauter ,,Lasteraamat”- 2 nõida, kelleks on tavalised inimesed. Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese
Ta riietas end nii nagu kaupmehed, et ära ei tuntaks. Ta tutvustas ka seltsilisi, kes temaga olid, kui kaupmehed, kes tulid äri ajama. Ühel hommikul kuulis ta jubedat heli, nagu oleks deemon röögatanud. Saades teada, et seda häält teeb kõige tigedam ja jõletum elukas. Iga päev pidi ta tulema oma koopast välja ja võtma koha sisse linna värava juures. Keegi ei saa ei sisse ega välja, kui pole annetanud sellele lohele noort neidu. Tristan võitles selle koletisega, teadmisega et kui ta tapab ta, saab ta Heledapäise Isolde. Ta sai koletisest jagu, kuid pani ta keele endale taskusse. Kuid keeles olid veel mürgid sees ja see soojenes tema keha vastas ja see uimastas Tristanit. Punakate palmitsetud juustega ratsanik Ruuge valetas kuningale, et just tema on tapnud koletise, tõenduseks oli toonud kaasa koletise pea. Kuningas kahtles tema vapruses. Kui Heledapäine Isolde sai teada, et peab saama selle
I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Käitumine oli tal ikkagi eeskujulik. Nüüd ta oli juba lõpetanud algkooli ja läks üle põhikooli. Põhikoolist on tal hea seik meeles. Üks kindel aine, mis oli tal terve põhikooli vältel olnud viis oli muusika. Muusikaõpetaja oli vanema venna Sulevi väga hea sõber. Nad pidid muusika tunnis kogu aeg laule pähe õppima ja järgmine tund neid koos esitama. Ühel päeval pidi isa aga üksi klassi ees laulma ja tal ei olnud sõnad pähe õpitud. Isa laulis kuidagi laulu ära, aga sellegipoolest pani õpetaja talle viie. Ta ütles: ,, Kuna sa julgesid üksinda ette laulma tulla, saad sa viie". Kui isa käis juba kuuendas klassis juhtus naljakas lugu, mis on meeles siiani: ta rikkus vene keele tunnis korda. Sellepeale tahtis vene keele õpetaja teda tutistada, aga ta ei saanud, kuna isal oli siilipea. Õpetaja proovis igat moodi teda tutistada, aga ei tulnud välja. Sellepeale hakkas muidugi üks klassivendadest naerma. Õpetaja läks väga vihale ja tutistas hoopis seda klassivenda.
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
Pickering ja Higgins sõlmivad kihlveo. Higgins usub, et Lizat on võimalik 6 kuuga üdini daamilikuks ümber kasvatada. Liza isa "müüb" tütre 5 naela eest Higginsile maha. 5. Liza esimene seltskondlik üritus Higginsi ema juures, kus ta kõik külalised ära petab. Kõigile jääb mulje, et Liza ongi kõrgest soost, kuigi ta kasutab vestluses ka ebasündsaid väljendeid, mis teistele siiski meeldivad. Liza tutvub Freddyga. 6. 6 kuu möödudes toimub pidu, kus Liza jätab külalistele ungarlannast printsessi mulje. Higgins on kihlveo võitnud. 7. Liza kuuleb pealt Pickeringi ja Higginsi vestlust, kus mehed on õnnelikud, et see katse läbi on ja et Liza saab nüüd endise elu juurde naaseda. Selle peale Liza solvub. 8. Liza ja Higginsi vaidlus. Liza isa abiellub tüdruku võõrasemaga. Lizal on plaan abieluda Freddyga, kes neidu tema enda pärast armastab.
Higgins usub, et Lizat on võimalik 6 kuuga üdini daamilikuks ümber kasvatada. Liza isa "müüb" tütre 5 naela eest Higginsile maha. 5. Liza esimene seltskondlik üritus Higginsi ema juures, kus ta kõik külalised ära petab. Kõigile jääb mulje, et Liza ongi kõrgest soost, kuigi ta kasutab vestluses ka ebasündsaid väljendeid, mis teistele siiski meeldivad. Liza tutvub Freddyga. 6. 6 kuu möödudes toimub pidu, kus Liza jätab külalistele ungarlannast printsessi mulje. Higgins on kihlveo võitnud. 7. Liza kuuleb pealt Pickeringi ja Higginsi vestlust, kus mehed on õnnelikud, et see katse läbi on ja et Liza saab nüüd endise elu juurde naaseda. Selle peale Liza solvub. 8. Liza ja Higginsi vaidlus. Liza isa abiellub tüdruku võõrasemaga. Lizal on plaan abieluda Freddyga, kes neidu tema enda pärast armastab.
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
Margus Karu "Nullpunkt" Raamatu "Nullpunkt" autor Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan "Nullpunkt." Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. N
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3. Tegevustik algab, kui Stepan Arkadits Oblonski naine Dolly saab teada, et mees on teda guvernandiga pettnud. 4. I jagu Oblonskite majas on suur segadus. Dolly ei tule oma toast välja. Stepan Arkadits magab kabinetis, lapsed uitavad majas omapäi ringi. Pereisa üritab küll naisega leppida, kuid
,,Madame Bovary" G. Flaubert lapsed Irma, Napoleon, Athalie, Franklin II armuke Pr. Homais Hr. Leon õpipoiss tütar Justin Berthe apteeker kaupmees Hr. II Hr. Homais abikaasa Lheureux Charles Emma Bovary I armuke I abikaasa Rodolphe Helois isa Ronault vanemad
Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silmapilkselt. Ma sõits
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidendiga ,,Götz von Berlichingen
löödes enda taga pauguka värava kinni. Ekke võttab õppust ja otsustab samuti lahkuda. Korraks satub ta köögis vestlema teenijanna Kadiga kes vastab kui Ekke räägib, et tal ka aeg lahkuda. et mantee on lai, seda möda lahkud sinagi siit minema. Ekke soovitab Kadil kenamini käituda ja enda välimuse eest hoolt kanda, ehk siis on ka tema tulevik helgem, nimelt räägib Ekke, et viiks ta valges kleidis altari ette ja tooks oma tallu perenaiseks. Kui Ekke pärast oma julguse kokku võtab ja praostile läheb oma kavatsusest lahkuda rääkima, ei käitu too üllatunult, mainib muidugi, et see maalapp sai ostetud ja seal saavad nad veel fantaseerida mida maaga peale hakkata, kuidas maja ehitada jne, samas ka lausub, et talvel paljut tööd sind teha ei ole, et kas Ekke ikka on kindel, et soovib lahkuda. Kuid Ekke kinnitav, et on. Lõpuks annab Kadi talle pauna täis liha ja leiba teepeale kuna ta Ekke juttu võttis ta
"Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita" Sara Nickerson Tegelased: Sophie (7aastane tütar), Margret (12 aastane tütar), Lizzie (tüdrukute ema), salapärane rott Kirjeldus: See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on "teistsugused"; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm. Nii siis see raamat räägib peategelasest, 12- aastasest tüdrukust nimega Margaret. Tema elu on muutunud hetkest, 4- aastat tagasi, mil ta isa kummalisel kombel uppus. Sellest ajast peale on tema ema endasse tõmbunud,üksik, ahelsuitsetaja. Tal on ka väike 7- aastane õde, kes käib talle tiht närvidele. Muidu on selle pere elu üksluine ja igav. Kuni ühel päeval nende ema nad ü
Raquin arvas, et tal oleks meest vaja ning kuna ta ei olnud nõus kellegi võõraga, läkski loosi Laurent. Kuid ka abielu ei aidanud. Kirg noorte vahel oli kadunud. Neljapäevaõhtuti, kui kogu kamp (teised sõbrad pariisist) kokku sai ning doominot mängisid, teesklesid nad väga õnnelikud olevat. Tegelikult nad vaid kaklesid ning ei suutnud teineteist absoluutselt taluda. Vaid süüdistasid teineteist mõrvas. Aja möödudes jäi proua raquin halvatuks. Ta ei saanud ei rääkida ega end liigutada. Ometi aga nägi ning kuulis ta suurepäraselt ning ühel õhtul kuuliski ta, kuidas noored kaklesid jälle ning loopisid teineteisele süüdistusi mõrvas. Proua tundis vastikust, et elab mõrvaritega ja ta ei saanud midgai teha. Ta püüdis ühel neljapäeval teistele märku anda, kuid see ei õnnestunud. Asjad noorte vahel aina halvenesid, nad hakkasid plaani pidama teineteist tappa.
vaid teadmises, et küüniline, pessimistlik elusuhtumine täis külma arvestust maksab kunagi õigete tunnete tekkimisel kõvasti kätte. Vaevalt, et tänasel päeval suudaksime kaasa õhata Tatjana või Onegini armuvalule, mille tekitasid tolle ajastu eelarvamused, eluviis, kombed, arusaamad. Jääb vaid üle tänada aega, sajandite ja aastatuhande vahetumist. Kuigi inimestevahelised sügavad tunded on oma iseloomult samaks jäänud, võib neid hea julguse korral palju inimlikumalt vastu võtta ja ka edasi anda. ,,Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab
süüa, aga Juss seepeale ütles, et tema ei lähe sealt ennem kui Mari, Juss tahtis tüdrukut hirmutada ja läks end metsa üles pooma, Mari katkestas selle, Juss oli Mari lõõpimisest ja raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse - Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija - Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
sügav hirm vananemise ja surma ees. süüvib oma portreesse, ei Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias suuda leppida, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik Dalia oli noor ilus moslemineiu, kes elas koos perega Jordaania oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majorisse Michaelisse. Muhamedlannadel on aga keelatud katoliiklastest meestega ümber. Poiss pidi teekonna lõpetama üksi, olles nördinud, et teda suhelda. Ehkki Dalia ja Michaeli vahekord oli siivus, ning ehkki nad on kolm korda paljaks röövitud. Ta jõudis püramiidideni ja asus segasid hoolega jälgi, hakkas Dalia vend midagi kahtlustama ja kaevama ning leidis kirstu vanade Hispaania kuldrahadega ja
Ettekanne loetud kirjanduse põhjal Raamatu autor: Doris Lessing Raamatu pealkiri: ,,Viies laps" Lühikokkuvõte loetu põhjal Raamat algab sellega, kui kaks inimest- mees ja naine- David ja Harriet kohtuvad peol, alguses silmitsevad üksteist kaugelt, hiljem said nad aru, et on teineteise jaoks lausa loodud. Neil olid suured tulevikuplaanid, soovisid kohe abielluda, soovisid endale maja, palju-palju lapsi. Abiellusid, ostsid endale tohutu suure- lossi suuruse Victoria ajastu stiilis maja, see oli absurne elamiseks noorpaarile, aga mitte sugugi nii absurdne neile, kes lootsid saada palju lapsi, seal oli ohtralt ruumi laste jaoks. Selles majas lootsid nad näha kõigi pühade ajal kõiki sugulasi külas ja aega veetmas. Maja asus linnast väljas ja muidugi maksmine selle hiiglasmaja eest käis neile ülejõu, kordamööda käisid seda maja vaatamas Davidi vanemad, Harrieti vanemad. Davidi isa lubas maksta maja kulud, kuna oli rikas ja polnud Davidile ennem palju oma raha pühendanud,
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
naisele riidetüki, see pole küll midagi erilist, aga naine langeb ta õlgadele ja on hullupööra õnnelik. Käes on sügis. Jaagup Seenepoiss on tulnud tallu viljakoristamise ajaks ja on tüdinud sellest tööst, nüüd räägib ta Ekkele kuidas ta terve oma elu on taludest teeninud, tal on olnud erinevaid peremehi, erinevad töötingimused, aga siin ei saa mitte rahu, kogu aeg mõtle ainult jalga laskmise peale. Kõik on niivõrd valesti, aga Ekke ei mõista Jaagupit, tema tuli tallu teadmisega, et temast põllumeest ega aednikku ei saa. Ekke mõtleb veidi ja siis ütleb teenija Kadile, kes segab parajasti leent, et nüüd on tal aeg minna omateed, aga Kai ainult nähvab sellepeale ja nüüd hakkab Ekke mõtlema Jaagupi sõnadele, et siin ongi olnud ainult praosti asjad, töölised ja asjad. Ekke tore mees viskab natuke Kadi kulul nalja rääkides talle, et mõtle kui ükspäev elame praosti saunas, meil on kirju lehm ja tosin lapsi. Kadi oli aga sama kuri edasi
ja oleks virutanud imiku heameelega vastu seina. Maikist pol- tundi järjest, lihtsalt ei võinud alla anda. Tavaliselt oli see nud talle mingit tuge. Teda polnud tihtipeale üldse kõdus ja Heike ema, kes üdantlõhestavat nuttu enam kuulata ei Heike ei teadnud, mida mees tegi või kus ta viibis. Kui Maik suutnud ja lapselapsele appi tõttas. millalgi ootamatult koju tuli, oli ta enamasti paha tujus ja rea- Kuid ka vanaema, Heike ema, polnud Melanie kisamisest geeris Melanie nutule veelgi tigedamalt kui ema. Nii mõnigi kuigi vaimustatud. Enamasti pani ta Melanie tema ripptooli, kord lõi ta last ning ähvardas ka Heiket. andis talle mõned mänguasjad kätte ning oli rõõmus, kui
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
üürilepingu ning esimees, kelle nimi on Nikanor Ivanovits, läheb tagasi oma korterisse, peites saadud raha ventilatsioonisahti. Kuna Wolandile on Ivanovitsist halb mulje jäänud, annab ta esimehe ametivõimudele valuuta omamise eest üles. Ivanovits viiaksegi kõigepealt miilitsasse ning sealt edasi hullumajja. Samal hetkel istuvad Varieteeteatris finantsdirektor Rimski ja administraator Varenuhha, kes on Stjopa kadumise pärast äärmiselt mures. Peamiselt just ootamatult nõutud Wolandi maagia etenduste pärast. Järsku hakkavad Jaltast saabuma telegrammid, mille autoriks on Stjopa. Ei Rimski ega Varenuhha ei taha uskuda, et Stjopa nii kiiresti sinna oleks jõudnud, kuid selguse huvides otsustab Varenuhha kirjad kriminaaljälitusse viia. Seda ta teha ei jõua, kuna poolel teel suudleb teda alasti naine ning Varenuhha kaotab teadvuse. Ivan on oma avaldusega kimpu jäänud ning otsustab lõpuks selle kirjutamisest üldse loobuda.
KOOL EKKE MOOR Referaat Koostaja:NIMI 2010 Sisukord · Sisukord.....................................................................................1 · Sissejuhatus................................................................................2 · Autorist ja tema loomingutest....................................................3 · Raamatu kokkuvõte....................................................................4 · Minu arvamus.............................................................................7 · Kasutatud kirjandus....................................................................9 2 Sissejuhatus Raamat räägib noormehest nimega Ekke Moor , kes oli armunud tüdrukusse nimega Eneken Üüvesse. Sõltumata saatuse soovist, ei meeldinud Enekeni isa Toomas Üüve-le ,et tema
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Noormehel õnnestub hiilida oma vanemate korterisse ja ta räägib õega pikalt paljudest asjadest. Väga hästi on näidatud, kuidas Holden oma õde armastas ja teda kiitis. Holden lahkub ja läheb oma lemmikõpetaja, hr. Antolini juurde. Härra Antolini on purjus, kuid sellele vaatamata annab noormehele nõu edaspidiseks. Ta püüab takistada peategelase allakäiku. Holden jääb ööseks õpetaja juurde, kuid lahkub väga ootamatult pärast seda kui ärkas ja tundis hr. Antolini käsi oma pead silitamas. Holden saab kokku Phoebe'iga ja räägib talle oma plaanist lahkuda. Õde aga ei luba Holden'il ilma temata minna ja seetõttu jääb Holden New Yorki. Vend ja õde lähevad linna peale ja Phoebe läheb karusselliga sõitma. Holden istub vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss
annaabi.ee 
