Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Trip" novell ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taaskord, seekord, jane, vaikus, küsis, segadus, tundis, kuulis, vaatas, segadust, ümberringi, ootas, nälg, nurgas, jooksis, kahtlus, vastik, novell, minnes, kartis, seljas, ärgates, kostus, avanes, hallo, kuuleb, julgust, pilkane, avamine, sureb, janust, söök, sileda, kausi, sõi, istuma, heter, suust, inte, gör, onko, voit, hääles, noorustparanemislootust kunagi andnud, kuid tüdrukul oli kange iseloom ning ta oli kindel, et see ei ole veel kõik. Orbudekodus peeti teda rumalaks tüdrukuks, kes ei suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema mõtetes keerles vaid see salapärane noormees. Terve päeva istus tüdruk unistavalt akna ääres ja mõtles noormehele. Orbudekodu hooldaja käskis tal unistamise asemel midagi asjalikku teha. Hooldaja suhtumine tegi tüdruku
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse
aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus kiiremini edasi, kuna pidi enne päikse seniiti jõudmist viima lambad põllule. Poisil oli oma elul kindel eesmärk. Ta eesmärk oli ringi rännata. Kuigi ta vanemad tahtsid, et temast saaks preester, võttis ta julguse kokku ja ütles isale, et ta tahab rännata hoopiski. Nad arutlesid isaga sel teemal, kuni poiss nägi isa silmis igatsust rändamise järgi. Isa andis poisile kaasa kotikese kolme vanaaegse Hispaania kuldmündiga.
mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid tal oli raha vaid kuue väikese saia jaoks, mida ta ise poleks söönud, vaid lastele koju viinud. Jaani nälg oli suur ja ta võttis ikkagi Anni käest saia, pärast veel
Kersti pilk jäi pidama tumedapäisel pikal saleda kehaga noormehel. Ta on ilmselgelt kusagilt kaugelt maalt, muidu ei oleks ta nii eksootilise välimusega, mõtles Kersti. Poiss oli koos vanema naisterahvaga ja nad istusid Kersti ja ta sõbrannade kõrvallauda. Menüü järele haarates lasi ta pilgul enda ümber liikuda ning märkas Kerstit. Teda jälgides tardusid mõlemad noored, ega suutnud ei naeratada, midagi kosta või mujale vaadata. Richardo ema katkestas neid ning küsis pojalt: ,,Kallis, oled sa juba otsustanud, mida tellid?" Richardo ei teinud alguses selle peale märkugi, siis aga pööras näo tema poole. ,,Jah, ma võtan lihtsalt Coca-cola." Ta vaatas uuesti Kersti poole, kes tüdrukutega lauast juba tõusma hakkas. Sel hetkel tabas teda paanika. Ta lahkub juba? oli tema ainuke mõte. ,,Tulen kohe tagasi," ütles ta emale ning oli ühe kiire liigutusega Kersti kõrval. ,,Vabandust, kas sa räägid inglise keelt
seisma. Peagi kuuleb ta uut karjatust. Ukse ees hirmunult seistes otsustab ta asja uurima minna ,igaksjuhuks otsib naine enda käekotist telefoni, et vajadusel politseisse helistada. Ust avades tabas teda aga kohutav vaatepilt. Diivanil lamas üleni verine mees ja tema kõrval maas lebas verine nuga. Kiiresti helistas ta politseisse, et teatada mõrvast. Kõne lõppedes sammus naine uksest välja kiirabi ja politseid ootama. Mõne hetke pärast kuulis naine vaidlemist maja teiselt korruselt. Kuuldes samme alla tulemas, jooksis ta maja taha peitu. Peagi nägi ta kahte meest ja ühte naist uksest väljumas ning tema poole kõndimas. Ta sattus paanikkasse ja lootis, et peagi jõuavad kiirabi ja politsei kohale. ,,Me leidsime ta !" hüüdis üks meestest teistele ning peagi seisid kõik kolm tema ees. Järsku kuulsid kõik neli siireene ning mõrvarid jooksid metsa peitu. Natuke ennast kogunud,
Ta lamas oma kaitsekilbiga sarnaneva selja peal, tõstis vähehaaval pead ja nägi kõhtu, mis oli jagatud kangeteks sektsioonideks. Tema paljud ja haledalt väikesed jalad siblisid ning lainetasid abitult. Samsa oodatud reaktsioon, mis oleks võinud olla paanika, jäi olemata. „Mis minuga juhtunud on?“ mõtles ta. See polnud uni. See oli tuba, korralik ning inimlik tuba, kuigi väikesevõitu. Seal oli mehe kollektsioon pakkimata riietest, sest Gregor oli rändav kaupmees. Mees vaatas aknast halli taevast ning mõtles:“Kui magan veidike kauem, kaob see jaburus.“. Kell oli veerand seitse ja ta pidi kell viis rongipeale minema. Mis juhtuks, kui ta võtaks haiguslehe? See ei saa juhtuda, ta polnud viieteist aasta jooksul kordagi töölt puudunud. Jällegi midagi veidrat – Gregor Samsa ei olnud niivõrd hirmunud oma metamorfoosist putukaks, vaid pigem kartis ta oma ülemust, kes oli ebaausalt karm ja häirivalt täpne. Ukselt kostus õrn koputus
solvamiseks ja iga pilku väljakutseks. Sellest tuleneski, et Tarbes'ist kuni Meung'ini hoidis ta kätt alati 10 rusikas ja haaras mõõgapideme järele kümme korda päevas. Siiski ei langenud rusikas ühelegi lõuale ja mõõk jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu kollase setuka 11 nägemine möödujate nägudele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratava välimusega mõõk ja mõõga kohal vaikus pigem metsik kui uhke silm, mis manitses teekäijaid naerupahvatust maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest ei hoolinud, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed maskid. Nii püsis ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuna ja puutumatuna kuni õnnetu Meung'i linnani. Ent seal, «Vabamöldri» kõrtsi ukse ees hobuse seljast maha tulles, ilma et keegi, kas peremees, sulane või tallipoiss oleks tulnud jalust hoidma, silmas d'Artagnan kõrtsi
Vari Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud.
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda
Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta
" ,,See on nii ilus..." ,,Hinge kütkestuma panev, kas pole?" ,,Jah." Õitsemine jõudis lõppstaadiumi, kus valgelillakad õrnad õishelbed lasksid oma südamikust lahti ja kandusid metsahingusega tammede vahele. Nad taassündisid nümfidena, et rõõmustada päeva ja kiigutada ööd laialehistel sõnajalgadel ühe elu lõpp, teise, uue algus. Öö jooksul mitte minutitki und, seisis Elisa tammerõdul ja vaatas roosapõsist koidikut äratamas maailma kaugel metsa taga paistvate mäetippude tagant. Päikest ennast näha veel polnud, kuid oli tunda looduse igatsust soojuse järele. Ka tüdruk igatses oma päikest, kes teadmata suunas kaduma jäi. Ta üritas mõelda, kui kaunis on hommik enne päikesetõusu, kuid silmadega otsis kedagi teist. Viivuks nägi ta sõnajalgadest välja hüppavat noort hirve, kes kellegi eest paaniliselt põgenes. ,,Inimesed
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma ..
harrastab paljusid spordialasid: ta osaleb võidusõitudel, ta ratsutab, lendab ning laseb väga täpselt revolveriga. Miss Marple kõndis lifti poole, et oma tuppa minna. Samal ajal sisenes vestibüüli blondide juustega tütarlaps Elvira ja mrs.Carpenter, neid ootas kolonel Luscombe. Kolonel tervitas Elvirat, kes tuli just Itaaliast ning pidi selles hotellis paar päeva elama. Kui Elvira oma teed jõi ning oma imetlusväärsest emast kolonel Luscombelt küsis, astus sisse umbes kolmekümneaastane nägus mees, kel oli seljas nahktagi. Ta küsis kiiresti midagi administraatori käest, ning jooksis jälle välja, õest kostis mootorimürinat. See oli Ladislaus Malinowski, võidusõitja. Peale teda astus hotelli sisse kanoonik Pennyfather, kes oli kohutavalt hajameelne, ning algul ei tundnud isegi Bertrami hotelli ära. Kuid administraator abistas teda ning ta jõudis õnnelikult oma tuppa.
suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel
August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud
Hoolimata külmast voogas kogu nende olekust rahuleitu õndsuse ja muretu lapselikkuse sära nad olid õnnelikud ja seda teadmata olid nad ise oma õnne sepistanud. Esimesena avas silmad tiivuline. Olles näinud kohe enda vastas ikka veel magavat Printsi, valgus ta näole meeliületavat rõõmu ja ta pigistas tugevamini nende käehoidu. Selle peale poiss mõmises arusaadamatult ja pööras teise külje. Elisa tõusis istukile ja vaatas unisele merele, mis talle täna vägagi kaunis ja südamelähedane tundus. Eilne hirm vee hukutava tõmbejõu vastu oli hajunud ja asendunud lootusega, et maailmas on inimesi, keda saab usaldada, ja kohti, kus saab end tunda õnnelikuna ka reaalse põhjuse olemasoluta. Ta vaatas Jerome selgelt väljajoonistunud kontuure, piiritletuna hallikarva kivist. Ka siis, kui ta poleks Prints, oleks ta ikkagi kallim kui kõik tähed ja mered, mis loodud. Halltiib
keeles sõnu, mis rahvale tohutut nalja valmistas. Ka valvuritele pakkus too karglev objekt huvi oli ta ju nii emotsionaalne selle koti pärast. Juliette oli peaaegu kindel, et segaduse põhjustajaks oligi see väike räbaldunud kott mehe käes, suurus ehk keskmise granaatõunaga võrreldav. Samal hetkel koputati viisakalt uksele ja üks noor teenijanna astus sisse, tolmuhari ühes, pesuämber teises käes. "Cosquette, kas see olete teie?" küsis Juliette pilku vaatemängult pööramata. "Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle
Ta lamas oma kaitsekilbiga sarnaneva selja peal, tõstis vähehaaval pead ja nägi kõhtu, mis oli jagatud kangeteks sektsioonideks. Tema paljud ja haledalt väikesed jalad siblisid ning lainetasid abitult. Samsa oodatud reaktsioon, mis oleks võinud olla paanika, jäi olemata. ,,Mis minuga juhtunud on?" mõtles ta. See polnud uni. See oli tuba, korralik ning inimlik tuba, kuigi väikesevõitu. Seal oli mehe kollektsioon pakkimata riietest, sest Gregor oli rändav kaupmees. Mees vaatas aknast halli taevast ning mõtles:"Kui magan veidike kauem, kaob see jaburus.". Kell oli veerand seitse ja ta pidi kell viis rongipeale minema. Mis juhtuks, kui ta võtaks haiguslehe? See ei saa juhtuda, ta polnud viieteist aasta jooksul kordagi töölt puudunud. Jällegi midagi veidrat Gregor Samsa ei olnud niivõrd hirmunud oma metamorfoosist putukaks, vaid pigem kartis ta oma ülemust, kes oli ebaausalt karm ja häirivalt täpne. Ukselt kostus õrn koputus
Nimi tuli sellest, et Kuusiku peremees käis sulasega Kuusiksaarel salaja kuuski lõikamas, kuid jäi ükskord mõisnikule vahele. Sellest ajast peale hakatigi seda kohta kutsuma Vargamäeks. Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks. Pearu tegi sellest kõrtsis suure probleemi ning Andres saatis ssetõttu ree võimalikult ruttu naabrimehele tagasi. Krõõdal sündis tütar. Andres oli lootnud poega ning oli nüüd pettunud. Krõõt tunnetas mehe pettumust nign tundis end seetõttu süüdlasena. Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X Mai, kes Kaarliga varem hästi läbi sai, lahkus nüüd pererahva juurest pisarsilmi. Ta oli
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli
See jäi aga ära kuna keegi Pearule kuube ei andnud. IV Oru perenaine ootas oma meest pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti
Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis
veoautoga. Öömaja said nad võõrastemajas. Järgmisel päevalgi said nad veoauto peale. Kruusiaugu Siimu maja juures peatuti. Taavi läks mehega ülesõidust rääkima. Peale tunniajast vestlust juhatas mees ta heinaküüni, kus külalised ülesõiduni said ööbida. Paraku ei tulnud ega tulnud paat eelmiselt ülesõidult tagasi. Leiti teine võimalus, kuid selleks oli vaja kulda. Marta oli oma ehtekarbi Tallinnasse jätnud. Taavi läks sellele järgi. Üheksas peatükk Taavi küsis metsavahilt juhiseid, kuidas kõige turvalisemalt Tallinnasse saab. Oli vihmane ning ta laenas Jüri Paarkuke vihmamantlit. Poolel teel võeti Taavi kinni. Arvati, et ta on saksa langevarjur ja Taavi dokumendid olid jäänud mantli taskusse, mis ta Jürile asemele andis. Ta pandi sahvrisse kinni. Taavi ei püsinud seal aga kaua, ta hakkas ust taguma. Tema vaigistamiseks virutas üks meestest talle vastu nägu. Peale toibumist kolkis Taavi taas. Seekord lasti ta välja, kuid ta peksti läbi
veoautoga. Öömaja said nad võõrastemajas. Järgmisel päevalgi said nad veoauto peale. Kruusiaugu Siimu maja juures peatuti. Taavi läks mehega ülesõidust rääkima. Peale tunniajast vestlust juhatas mees ta heinaküüni, kus külalised ülesõiduni said ööbida. Paraku ei tulnud ega tulnud paat eelmiselt ülesõidult tagasi. Leiti teine võimalus, kuid selleks oli vaja kulda. Marta oli oma ehtekarbi Tallinnasse jätnud. Taavi läks sellele järgi. Üheksas peatükk Taavi küsis metsavahilt juhiseid, kuidas kõige turvalisemalt Tallinnasse saab. Oli vihmane ning ta laenas Jüri Paarkuke vihmamantlit. Poolel teel võeti Taavi kinni. Arvati, et ta on saksa langevarjur ja Taavi dokumendid olid jäänud mantli taskusse, mis ta Jürile asemele andis. Ta pandi sahvrisse kinni. Taavi ei püsinud seal aga kaua, ta hakkas ust taguma. Tema vaigistamiseks virutas üks meestest talle vastu nägu. Peale toibumist kolkis Taavi taas. Seekord lasti ta välja, kuid ta peksti läbi
Latern oli kaetud nii, et valgust polnud paista, misjärel pistis ukse vahelt sisse pea aeglaselt ja vaikselt, et vanamehe und mitte segada. Tal kulus terve tund, et kogu pea sedavõrd sisse saada, et voodis lamavat vanameest. Aastate eest, kaua enne seda, kui vanamees teda praegu tappa tahtvat meest kohtas, oli kõik teisiti. Vanake oli öid magamata, vahest mitu ööd järjest unetu. Ning kui vanamees isegi magas ei, oli ta kerge iga heli peale ärkama. Kord kuulis keskööl samme ülakorruselt ning terve öö oli rikutud. Veel hullem, tihti oli vanamehel lämbumisrefleksid, aju oli korduvalt hapnikuta. Kuud möödusid sedasi ning siis sai mehel mõõt täis, lükkas üleolevuse kõrvale ja läks arsti juurde. Vanale endale üllatuseks oli haavatud uhkus seda väärt. Mees sai jälle magada. Kui pea oli juba niisama hästi kui toas, - aastatetagune vanamees oleks ammu selle peale üles
Kuna hiiglane hakkas sammuma saare sissepoole, hakkas ka jutustaja tema järgi astuma. Labi metsa jõudes nägi poiss inimeste asulat. - Ümarat õue piiras aed, selle keskel olid ümarad kojad, tohutult kõrged ja nahaga kaetud. Neid oli kokku 5. Ta astus naise järgi ühte kotta, ja neitsi pani ta patjadele istuma, kuid ise lahkus sealt. Neitsi võttis kaasa vanamehe. Neitsi pakkus poisile süüa. Peale söömist jäi poiss magama. Ärgates tundis ta janu, ning lähenes neitsile. Neitsi mõistis teda ja tõi talle piima. Ta liikus ringi ettevaatlikult. Hämara jõudes toodi koju lambad, poissi toideti taaskord. Öösel läks ta kodast välja, ning märkas: odamees oli kummuli ja kooditähed tagurpidi. - Hakkas tekkima usaldus übritseva suhtes. Ta ristles suure osa saarest läbi. Keset saart oli org, kus oli allikas. Ta nägi erinevaid loomi ja linde ning endale tundmatuid taimi. Ta ei leindu
Kuna hiiglane hakkas sammuma saare sissepoole, hakkas ka jutustaja tema järgi astuma. Labi metsa jõudes nägi poiss inimeste asulat. - Ümarat õue piiras aed, selle keskel olid ümarad kojad, tohutult kõrged ja nahaga kaetud. Neid oli kokku 5. Ta astus naise järgi ühte kotta, ja neitsi pani ta patjadele istuma, kuid ise lahkus sealt. Neitsi võttis kaasa vanamehe. Neitsi pakkus poisile süüa. Peale söömist jäi poiss magama. Ärgates tundis ta janu, ning lähenes neitsile. Neitsi mõistis teda ja tõi talle piima. Ta liikus ringi ettevaatlikult. Hämara jõudes toodi koju lambad, poissi toideti taaskord. Öösel läks ta kodast välja, ning märkas: odamees oli kummuli ja kooditähed tagurpidi. - Hakkas tekkima usaldus übritseva suhtes. Ta ristles suure osa saarest läbi. Keset saart oli org, kus oli allikas. Ta nägi erinevaid loomi ja linde ning endale tundmatuid taimi. Ta ei
aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
IV Vargamäe tagaperes Perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha. Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb
vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen
Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt ostetud pilli - bajaani. Ühel päeval tulid Läti kalamehed Sõrve kalameestele külla. Õhtul korraldati suur pidu ja Kustas kutsuti oma uhket pilli mängima
annaabi.ee 
