Krimijutt - Saatuslik öö (2)

Saatuslik öö
Ühel täiesti tavalisel päeval jalutas naine nimega Kristi töölt koju. Peale paari minutilist kõndimist tunneb naine nagu keegi jälgiks teda, taha vaadates ei märka ta kedagi ning ta otsustab edasi kõndida. Kuna väljas on juba hämar otsutab ta valida lühema tee kasuks. Möödudes ühest majast kuuleb ta äkki karjatust, naine ehmub ning jääb maja ette seisma. Peagi kuuleb ta uut karjatust. Ukse ees hirmunult seistes otsustab ta asja uurima minna ,igaksjuhuks otsib naine enda käekotist telefoni, et vajadusel politseisse helistada. Ust avades tabas teda aga kohutav vaatepilt. Diivanil lamas üleni verine mees ja tema kõrval maas lebas verine nuga . Kiiresti helistas ta politseisse, et teatada mõrvast. Kõne lõppedes sammus naine uksest välja kiirabi ja politseid ootama. Mõne hetke pärast kuulis naine vaidlemist maja teiselt korruselt. Kuuldes samme alla tulemas, jooksis ta maja taha peitu . Peagi nägi ta kahte meest ja ühte naist uksest väljumas ning tema poole kõndimas. Ta sattus paanikkasse ja lootis, et peagi jõuavad kiirabi ja politsei kohale. „Me leidsime ta !“ hüüdis üks meestest teistele ning peagi seisid kõik kolm tema ees. Järsku kuulsid kõik neli siireene ning mõrvarid jooksid metsa peitu. Natuke ennast kogunud, astus naine nurga tagant välja ning juhatas saabunud kiirabi ning politsei uksest sisse, elutuppa sinna kus lamas surnud mees. Peagi viidi laip minema ning naine asus uuesti kodu poole kõndima, kuuldes jälle selja tagant kellegi samme. Taha vaadates, aga polnud endiselt kedagi. Et veel kiiremini koju saada, otsustas ta läbi surunuaia minna. Möödudes ühest hauast tabas teda paanika . Hauale oli kirjutatud tema nimi ning tänane kuupäev. Hirmunult alustas ta jooksu kodu poole, kuuldes samalajal jälle kellegi samme ning kukkumisi. Taha vaadata aga naine enam ei julgenud . Meeleheitlikult haaras ta enda käekoti kätte, et telefoni otsida. Peale pikka otsimist sai ta aru, et tema telefon jäi majja, kus ta enne viibis . Ta lisas veelgi kiirust ning peagi ta komistas vastu kivi. Maas lebades oigas ta valust. Ning jälle kuulis ta samme mis tulid tema juurde. Pead tõstes seisis tema ees tumedas riietuses mees. Äkki haaras ta naiselt juustest kinni ning tõstis ta püsti. Naine palus nuttes mehelt, et ta maha paneks, kuid mees ei kuulanud teda ning lõi talle maast leitud kiviga pähe. Enne minestamist kuulis naine veel mehe irvitavat naeru ning siis tuli pimedus. Uuesti ärgates leidis ta ennast jubedast vanast majast , avastades end kettidega aheldatuna. Naine oli shokis ning hirmunud ja ta ei julgenud püsti tõusta, sest talle tundus nagu keegi seisaks tema ees. Kui naine oli natuke aega maas valudes lebanud, otsustas ta siiski üles tõusta. Proovides tabas teda shokk ! Ta tundis, et ta ei saa ennast liigutada. Ta proovis ja proovis, kuid asjata. Äkki märkas ta, et keegi on maas. Ta oli hirmul ja lootis, et temaga saab kõik korda. Natukese aja pärast kuuleb ta kaugemalt tulevaid samme. Järsku oli kõik pime ja naine ei saanud aru mis toimub. Järsku oli tema kõrval tumedas riietuses mees, kellel oli mask . Naine proovis röögatada, kuid ei saanud, sest ta suuoli teibitatud kinni. Ta mõtles , et tal pole mõtet enam midagi teha, nagunii tapetakse ta peagi ära. Nii see oligi. Talle tuldi järgi ja pandi arsti voodile lebama. Ta tundis, et talle tehakse süst ja siis ta uinus. Mõne tunni pärast ta ärkas ja tundis valu. Ta mõtles endamisi, et „Miks mind piinatakse?“ „Nagunii suren ma täna!“ „Miks siis veel piinelda?“ Pärast naise mõtisklust, tuli tema juurde mitu meest. Ühel neist oli käes nuga. Naine aimas halba ja nii se oli. Üks meestest kellel tundus olevat habe ees, kes võis olla see, kes oli olnud selles majas mõrva sooritanud. Keegi irvitas naise poole ja ütles: „Nüüd sa sured!“ Nii see oli ta torkas naisele noa sisse ja naine röögatas. See oli valus ja ta piinles, kuni järsku kuulis ta, et mingi mees sõnas, et „Pole midagi, varsti on kõik läbi!“ Ja puhkes naerma , ja siis naine suri. Läks natuke aega enne kui sai mõrvast teada politsei ja nad hakkasid asja uurima. Politseil läks liiga kaua asitõendite leidmisega ja naise lähedased palkasid eradetektiivid asja uurima ning otsustasid ka ise midagi välja uurida. Naisel oli mees ja kaks last. Järgmine päev helistas eradetektiiv, kes oli leidnud surnuaiast haua, millele oli kirjutatud naise nimi ja eilne kuupäev. Mees helistas kohe politselile ja läks ise ka sinna. Jõudes nägid politseinikud, et naise mees kaevab hauda. Politseinikud olid alguses vastu, aga pärast pikka nõudmist, läksid nad ise ka appi. Pärast mõne tunnist kaevamist nägid nad kirstu ja tegid selle lahti. Selle sees oligi mehe naine, vägivalla tunnustega. Asja hakkati koheselt edasi uurima. Mõne päeva pärast sai politsei teate, et on surnud ka naise mees ja kaks last. Politsei hakkas seda asja uurima ja sõitis mehe koju, kus nad kõik elasid. Sealt ei leidnud politsei midagi ja nad otsustasid minna surnuaeda vaatama, et äkki onseal midagi mis aitaks, kuid asjata. Seal polnud ühtegi asitõendit, mis oleks neile abiks olnud. Järgmisel nädalal helistas politseile eradetektiiv, kelle mees oli palganud ja teatas, et on mõrvarid üles leidnud. Politsei läks koheselt kohale ja nii see oli. Eradetektiiv oli tõest leidnud sarimõrvarid keda on juba mitu aastat otsitud. Politseinikud võtsid mõrvarid ülekuulamisele ja selgus, et nad tapsid vaid sellepärast, et raha saada. Politsei pani koheselt mõrvarid vangi. Politsei oli eradetektiivile väga tänulik ja ütlesid ka eradetektiivile ka, et mõrvarid on nüüd vangi pandud terveks eluks. Kõik läks omamoodi jälle edasi ja meest ega kahte last ei leidudki.