küttesüsteemi abil. Ventilatsioonisüsteem tuleb lasta projekteerida ning paigaldada vastavalt nõuetele. Uus ventilatsioonisüsteem tuleks teha soojustagastus-süsteemiga, mis taaskasutab energiat ning suunab sooja õhu tagasi siseruumidesse, mis peaks kaasa aitama väiksemate küttearvete tekkimisele. Vundamendi soojustamine on esmatähtis esimese korruse elanikele, kelle põrandad jahtuvad väga kiiresti just soojustamata vundamendi pärast. Lisaks, vaja on uuendada trepikodade viimistlust, sest seinte viimistlus kulunud. Rõdudele uute klaaside paigaldamiseks on vaja kõigi 108 korteriomanike nõusolekut ning valmidust kompromissile, mis võib muutuda väga keeruliseks, sest osadel korteritel on juba uus klaaspiire ning osad seda ei soovi. See töö jääb tulevikku, sest on aeganõudvam just läbirääkimiste osas. 1.1 Remondi maksumus Suuremate planeeritavate renoveerimistööde hinnangulised maksumused kujunevad järgmiselt:
töölavadelt või teisaldatavatelt montaazilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale; - väliseid krohvitöid tuleb teha monteeritavatelt tellingutelt või teisaldatavatelt torntöölavadelt, kusjuures viimastel peavad olema väljatõmmatavad platvormid sulguritega, mis trosside katkemisel välistavad platvormide allavajumise; - kõrgete hoonete krohvimisel tuleb kasutada ripptellinguid; - trepikodade krohvimisel kasutatakse spetsiaalseid töölavasid, mille esimesed ja tagumised toed on erineva kõrgusega. Välisseinte maalritööd tuleb teha tellingutelt või ripptöölavadelt või treppredelilt. Metallkonstruktsioonide värvimisel kõrgemal kui 1,3 m, samuti tornidest värvimisel peavad töölised kasutama kaitsevööd. Nõjaredeleid ei tohi toetada aknaraamidele. Tellingutel ja töölavadel pneumaatiliste tööriistadega töötades peab kasutama respiraatorit ja kaitseprille.
Turvalisuse kujundamine Välis- ja sisevalgustus · 40% röövkallaletunge on teostatud kohtades kus valgustase on alla 5 Lux-i,. · Majaesised ja juurdesõiduteed peavad olema valgustatud min. 20 Lux-i. · Liikumisanduritega min. 150 W halogeen-prozektorid auto parkimiskohtade ja jäätmekogumiskohtade valgustamiseks. · Mänguväljakutel kohtvalgus-postid (valgustustulbad). · Keldri välississepääs ja trepikoja sissepääs hämaralülitiga juhitavaks. · Trepikodade valgustites säästulambid. · Keldrivalgustite hooldus ja kontroll (NB! mattkile akendele). Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Hoovi rajatised ja heakord · Prügimajad välistavad "geoloogide" reidid. Sellega seoses väheneb ohufaktor. · Pesukuivatusplatsid tuleb rajada akendest jälgitavateks. · Puud-põõsad mitte lähemale, kui 10 m maja seinast. · Avalikud kohad / grillimajad-lehtlad tuleb rajada koostöös aktiivsemate elanikega
Majatagusel alal on igal korteril aiamaa, mida kasutatakse vastavalt oma äranägemisele kas köögiviljade, viljapuude, marjapõõsaste, ilutaimede kasvatamiseks või pikniku- ja grillialana. Krunt piirneb Põllu tänava poolsel ja ka sellega paralleelsel küljel hekiga. (Joonis 2.) Joonis 2. Põllu korterelamu 2013. aasta kevadel 8 5.2. Hoone Rõdu. Korterelamul rõdud puuduvad. Trepikojad. Trepikodade välised uksed on lukustatavad võtmega kuid juba aastaid seda ei tehta kuna ei peeta ilmvajalikuks. Trepi käsipuud on terved, kuid leidub kohti, mis vajaksid ülevärvimist. Põrandal on plaadid, treppide kõrgused on madalad kuna maja ehitamise ajal olid sellised trepivalu vormid tõenäoliselt enimkasutatavad. (Joonis 4.) 9 Joonis 4. Korterelamu välisuks ja tepikoda Postkastid
siiski veel lõpuni nõus. Tekkis vajadus lisaprojekti järele, milleks korraldati uus konkurss. Seekord kogunes 6 võistlustööd, mille üle otsustamine anti tuntud Saksa teatriarhitekt Heinrich Seelingule. Seeling soovitas jällegi justnimelt Bubõri ja Vassiljevi projekti, tuues esile parimat ruumilahendust. Lõplik lahendus muutus kompositsiooniliselt veelgi paremaks ja kompaktsemaks. Kõrged kitsad aknad, venitatud ovaalid ja kupliga kaetud trepikodade katused külgfassaadidel muutsid hoone sihvakamaks ja elegantsemaks. Fassaadile planeeriti dekoratiivsed reljeefid ja suur Tallinna linna vapp. Projekti lõplik lahendus sarnanes väga 1907. aastal Berliinis valminud Hebbeli teatriga, sarnased olid nii reljeefid kui ka interjöörid. Teatri arhitektuur oli Tallinna jaoks suhteliselt uudne ja ebaharilik. TEATRIHOONE EHITAMINE Teatrit asus ehitama tol ajal tuntud ehitusmeister Friedrich Hübbe. Müürid said laotud 1909.
horisontaalselt või ringikujuliste liigutustega. Hõõrutakse plastlabidaga. *Pinnamördi võib jätta ka pritsituna pinnale. Nõuded krohvijatele, kes töötavad tellingutel või töölavadel *Ruumisisesed karniisid või kaunistused paigaldatakse ja sisemisi krohvitöid tehakse töölavadelt või teisaldatavatelt montaazilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale; *Trepikodade krohvimisel kasutatakse spetsiaalseid töölavasid, mille esimesed ja tagumised toed on erineva kõrgusega. *Väliseid krohvitöid tuleb teha monteeritavatelt tellingutelt või teisaldatavatelt torntöölavadelt, kusjuures viimastel peavad olema väljatõmmatavad platvormid sulguritega, mis trosside katkemisel välistavad platvormide allavajmuise; *Kõrgete hoonete krohvimisel tuleb kasutada ripptellinguid Küsimused 1
tapeedi alla. Siledama pealispinna saamiseks tuleb TT-ga tasandatud seinad viimistleda weber LR+ või weber VH-ga. LR+ ja VH on peened viimistluspahtlid, mis tagavad sileda pinna värvi, tapeedi või muu viimistlusmaterjali alla. weber LR+ sobib ainult kuivade ruumide (eluruumid) seinte ja lagede pahteldamiseks. weber VH on tsemendil baseeruv viimistluspahtel ning seda võib kasutada lisaks eluruumidele ka vannitubade, pesemisruumide, trepikodade ning muude niiskes ja ka külmas keskkonnas olevate ruumide pahteldamiseks. Kui alusmüür on ebatasane, sobib seina tasandamiseks krohvisegu weber.stuck 313. weber.stuck 313-ga võib teha kuni 25 mm paksuse tasanduskihi. Üksikute aukude ja lohkude täitmisel (pistikupesad, kaablisooned, torude läbiviigud) võib kihipaksus olla kuni 5 cm. weber.stuck 313 on tsemendil baseeruv niiskus-, külma- ja kuumakindel krohvisegu, mida võib kasutada
koorikuust moodustatud katus. Jäneda kooli astangulisi ridu moodustavad kaldkatused on saanud eesti maa-arhitektuuri sümboliks. 22. 1973-1977 Audru söökla-haldushoone Arhitektuuri uuendustele altina haakus Pormeister 1970ndatel eriti noorte arhitektide seas populaarseks saanud neofunktsionalimiga. 23. 1970ndad EPA metsanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone Tartus Kreutzwaldi tänava poolset pikka fassaadi liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad vaate Emajõe ürgorule. Jõeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurima auditooriumi maht. Sissepääs on hoopis paigutatud tagasihoidlikuna külje peale. 5 Linnamaju Pormeister ei teinud. Temale allus maastik. Maastik sai sujuvalt tema vormieksperimentide osaks, looduslikud või tehislikud veekogud hoonete kõrval laiendasid
2 tuletõkkesektsioonideks, tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide, tuletõkkeuste avatäidete ning läbiviikude asukohad ja nende tulepüsivusajad; konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil
tuleb arvestada spektrilähendajaga Ctr. Juhul kui sellekohased andmed puuduvad, võib arvestada Ctr suuruseks -5 dB. Nõuded ruumide järelkõlakestusele Järelkõlakestusele esitatud nõuete eesmärgiks on vähendada müra, mis tekib ruumides ülemäärase järelkõla tõttu. Järelkõlakestuse vähendamiseks kaetakse osa ruumi pindadest helineeldematerjalidega. Peale õppe- ja tööruumide on nõuded esitatud ka elamute trepikodade ja koridoride järelkõlakestusele, mille maksimaalne suurus on 1.3 s keskmistel ja kõrgetel helisagedustel. Viimane nõue võib meie oludes tunduda liialdusena, ometi on see Põhjamaade normides palju aastaid kasutusel olnud. Tõenäoliselt ei hakata selle nõude täitmist elamute projektides kontrollima, pigem on see soovitus trepikodade ja koridoride suure kõlavuse vähendamiseks. Õpperuumide (konverentsiruumide) helisummutav siseviimistlus peab soodustama kõne
HOONE(D) ja KINNISTU Hoonete arv projektis 1 1 5 Korterite arv 48 76 22 Müüdud korterite arv 46 Korruselisus 6 11 4 3 Trepikodade arv hoones 1 Parkimiskohtade arv keldris 32 73 20 14 Parkimiskohtade arv hoovis 38 20 Panipaikade arv 48 Rõdud kõigil korteritel jah - jah -
ruumi sisenemisel nähtav. Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 meetri kaugusele kütteseadmest. Koridorsüsteemiga hoones paigutatakse tulekustutid üldjuhul hajutatult koridoris. Lisaks tulekustutitele või voolikusüsteemidele on soovitav varustada objekt ka liivakasti, veeanuma ja tulekustutusvaibaga. 8. Evakueerimise skemaatilise plaani koostamise juhend Korruste plaanidel peavad olema näidatud koridorid, trepikojad, nubritoad, rõdud, lodzad, ehitusvälised redelid, samuti trepikodade ja evakuatsiooniteedel olevad uksed. Ruum, millele individuaalse evakueerimise plaan on koostatud, tähistatakse kirjega ,,Teie asukoht", põhievakuatsioonitee tähistatakse plaanil pideva joonega, teised evakuatsiooniteed katkendjoonega mis on rohelist värvi ja 2 korda jämedamad kui korruse plaani piirjooned. Korruse põhievakuatsioonitee tuleb näidata välisülekäiguga ja suitsuvaba trepikoja või vastavalt korruselt esimesele korrusele viiva trepikoja suunas
56 Põrandad ja põrandakatted 148366 562 Armeeritud betoonpõrand 70mm, C25/30 + betoonipump 179 m2 0,7 24,28 0,12 9,1 5997 565 Plaatpõrandad 5651 Vannitubade plaatpõrand 200x200 koos niiskustõkkega 179 m2 1,7 33,16 23,8 10196 Trepikodade plaatpõrand klinkerplaat 300x300, aluspindade 5652 ettevalmisamisega 206 m2 1,2 25,74 16,8 8764 5653 Soklikorruse plaatpõrand, klinkerplaat 600x600mm 16 m2 1,7 29,93 23,8 860 566 Puitpõrandad 5661 Puitkiudplaat 1533 m2 0,2 8,48 2,6 16986
5. K - keskpostiga keerdtrepid Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3. Liivapritsiga töödeldud pind 4. Vormipind Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus. 88. Milline on puittrepi konstruktsioon? Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest
Pikk hoonemaht on kujundatud kahest tiivast, mille vahele jääb kolm trapetsikujulist siseõue, nende umber on paigutatud auditooriumid, kateedrite ruumid ja laborid. Pormeistri käekirjale iseloomulikud siseõued on jäänud siin mõnevõrra formaalsuseks, nende ainus funktsoon on valgustada maja sisemuses paiknevaid ruume. Kreutzwaldi tänava poolset pikka fassaadi liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, vähest valgust saavad need astmelise lae piludest. Seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad kaunid vaated Emajõe ürgorule. Põhjapoolses osas hoone pöördub, seal asuvad eritehnoloogia ja- reziimiga laborid, mis vajavad mitmesuguse suuruse ja kujuga ruume. Lõuna pool on I korruse sissepääs, millest viib lai vahekäik 75-kohalisse auditooriumi. J õeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurim auditooriumi saalimaht. Sissepääs on Joonis 12 paigutataud tagasihoidlikuna hoopis külje peale. Emajõe-äärselt orulammilt paistab hoone
raudbetoonplaat 100 mm ja põrandakate (vastavalt märja/kuiva ruumi puhul, kas keraamilised plaadid või PVC kate). Viimane konstruktsioon on valitud ET-2 0505 PP11-2, mille mõõte on muudetud. 1.4. Siseviimistlus Märjad ruumid on kõik kaetud keraamiliste plaatidega (pesemis-, kuivatus-triikimisruumid, köök, sanitaarsõlm, WCd ja dusiruumid). Ülejäänud ruumide seinad on pahteldatud ja värvitud ning laed on värvitud. Trepikodade seinad on värvitud Epo värviga, laed värvitud. Siseviimistlus on ruumide kaupa ära näidatud järgnevas tabelis: Ruum Põrand Sein Lagi/tala Eesruum (3 tk) PVC Akrüüllateks Värv Elektrikilbiruum PVC Akrüüllateks Värv Tehnikaruum (2tk) PVC Akrüüllateks Värv
sisepinnast peab olema vähemalt 400 mm. Katusekaldeks on valitud i=1:80-le, mis on täiesti piisav vee ärajuhtimiseks veeneeludesse, mis on omakorda varustatud soojustuskaabliga vältimaks jäätumist talveperioodidel. Hooned siseseinad tehakse kergest kipskarkassi süsteemis, kus tuleb järgida tootja poolt ettenähtud nõudeid helipidavuse tagamiseks ning kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Jäikusseintena kasutatakse betoonpaneelist 200 mm seinu trepikodade pikihoone seintes ning hoone põikseintes. 2. GRAAFILINE OSA 11 12 3. HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 3.1. Hoone parameetrid Hoone parameetrid on näidatud Tabel 3. Ehitise tehnilised andmed Tabel 3. Ehitise tehnilised andmed Hoone näitaja Suurus/ühik Hoone pikkus 42,9 m
31 külge liigendiga kinnitatud 1 m kõrgused pööratavad toed. Toed kinnitatakse, ükshaaval ploki otstesse või paarikaupa selle pikiservadele. Esimesel juhul paigaldatakse töölavad piki vahelaepaneele, teisel juhul aga nendega risti. Liigend paneeltöölavade ehitus on lihtsam. Nad koosnevad kahest keevitatud metalltoest, mis on liigendiga kinnitatud puitraamile toetuva töölaudise alla. Ümbertõstetavaid töölaudiseid kasutatakse trepikodade välisseinte ladumisel. Nad paigaldatakse kraanaga trepikoja sisemistele põikseintele. Töölaudis kujutab endast karp- ja nurkraudadest (raami, otstes) raami kilplaudise ja puidust kaitsepiirdega. Posttellingud on kuni 40 m kõrgune ruumiline poltideta konstruktsioon, mis koosneb kahest reast 4 ja 2 m pikkustest. Tellinguid jätkatakse vastavalt seinte kõrguse suurenemisele, paigaldades alati kahe kõrgusjärgu laudised ülemine töö- ja alumine kaitselaudis
Siseseinte värvimine 73 1. korrus m2 1186 0,6 711,6 4 15 74 2. korrus m2 1386 0,6 831,6 4 17 Põrandakatete paigaldamine 75 Kontoriruumide põrandakatete paigaldamine m2 595 0,7 416,5 6 9 76 Koridoride ja trepikodade keraamilisest plaadist põrndakatted m2 369 1,3 479,7 4 15 VEEVARUSTUS, KÜTE, KANALISATSIOON, VENTILATSIOON 77 Elektrivarustus, kilp, valgustus jm/tk 0 78 Side, signalisatsioon, telefon jm 0 79 Ventilatsioon jm 0
energiatarvet analoogidega ja vali parim hinna ja kvaliteedi suhte järgi; · puhasta regulaarselt oma valgusteid lampe ja kupleid, sest määrdunult langeb nende valgustustugevus kuni 20%; · jälgi regulaarselt oma külmikut, et jääkiht tema pindadel ei kasvaks liialt; · paigalda üldkasutatavatesse ruumidesse (trepikojad, keldrid, pööningud) võimalikult väikese võimsusega pirnid; · kasuta trepikodade valgustuses liikumisanduri ja aegreleega automaatlüliteid ning jälgi elektrikilpide korrektset suletust. 29 Arenenud riikides täheldatakse tendentsi elektritarbe aeglasele kuid pidevale tõusule. Reeglina on keskmise pere aastane
aasta omandireformi käigus korteriomanike poolt tehtud otsusest. AS-i Tamsalu Kalor poolt on kehtestatud elamufondi haldustasuks 0,30 eurot/m 2, see on püsiv suurus, mille kehtestab Tamsalu vald vastavalt ettevõtte taotlusele. Haldustasu sõltub korteri pinna suurusest ning see on kõikides kortermajades ühesuurune.100 Halduskulu sisaldab endast järgmist:101 Prügiveo organiseerimine; Territooriumi korrashoid (muruniitmine, lumekoristus jne); Trepikodade remonditööd; Avarii- ja hooldustööd (soojussõlmedele, vee- ja kanalisatsioonitorustikele, elektrisüsteemidele); Töötajate töötasud; Põhivahendite amortisatsioon; Üldhalduskulud (juhtivtöötajate palgad, raamatupidamine ja transport); Põhikonstruktsioonide korrashoiuga seotud avariide likvideerimiskulud (katused, uksed jne).
nii vea otsimisel kui normaalkäidu seisukohast, samuti leevendada näiteks maaühenduse katkemise tagajärgi. Tulevikus ehitatavate paigaldiste hooldamise seisukohalt on soovitatav, et paigaldise osi saaks eraldi välja lülitada, nii et oleks välistatud pingestatud osadel töötamine. Eriabinõusid võib nõuda rikete vältimiseks või vähemalt rikete tagajärgede vähendamiseks ahelais, millel on suur tähtsus paigaldise üldise ohutuse seisukohast. Sellisteks ahelateks on näiteks trepikodade, evakuatsiooniteede ja varjendite valgustus, samuti liftide ja häiresead- mete toide. Üldiselt tuleks ruumides, kus elektrikatkestus kujutab endast suurt ohtu, toita valguspunkte kahest või enamast rühmast. Rikkevoolukaitselüliti kasutamisel tuleb ahelad jaotada nii, et maanduse katkemisel ei jääks kogu paigaldis pingeta, või et pingeta ei 4 jääks hoonete oluliselt vajalikud seadmed, mis ei või pikemat aega järelvalveta olla, nagu nt
· (7) Ehitise konstruktsioonile võib kohaldada lisas 7 toodud nõuetest tuletundlikkuse osas ühe nõude võrra madalamat nõuet, kui tuletõkkesektsioonis on tagatud, et: 1) süttimise või tule leviku oht on tavalisest märgatavalt väiksem, 2) evakuatsiooni võimalused on eriti head või 3) ehitise osa on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. · (8) Lõikes 7 nimetatut ei kohaldata TP2-klassi kolme- või neljakorruseliste ehitiste, sisekoridoride, trepikodade ja selliste ehitiste osade suhtes, milles on nõutav klass D-s2,d2. · (9) TP2-klassi kuuluva ehitise konstruktsiooni pinnakihi ülesandeks on kaitsta konstruktsiooni süttimise, söestumise või muu riknemise eest tulekahju korral vähemalt 15 minuti jooksul. · (10) Kui ehitise konstruktsioon koosneb materjalidest, mille klassiks on C- s2,d1 või sellest tuletundlikum, tuleb TP2-klassi kuuluva ehitise siseseina ja
2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk 65 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid 66 2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid 75 2.7 Trepid ja trepikojad 77 2.7.1 Treppide ja trepikodade lahendused 77 2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid 78 2.8 Avatäited 79 2.8.1 Akna lahendused 79 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82
viisil. Hea klienditeeninduse juurde kuulub informatsioon tehtud töödest, kasutatud ainetest ka klientidele Informatsioon ka teistele n. kliendile (ruumikasutajad), oma organisatsioonile 3.2.4 Kliendi informeerimine Kliendil on oma osa põhipuhastuseprotsessis. Tavaliselt tema tühjendab ruumi tööpinnad enne töö läbi viimist. Selleks on informatsioon oluline õigeaegselt ja samuti kuulub küsimuse alla usalduslik ja turvaline teenindus. Näiteks trepikodade hooldustöödes tuleb välja panna koristusaeg teadetahvlile, et elanikud saaks oma asjad eest ära panna. Koristuse ajaks pannakse pannakse nähtavale kohale välja hoiatussildid. 3.2.5 Tähelepanu Elukaare tundmaõppimine sobib ka põhikoristusse. Pindade pesemisel ja kaitsmisel kasutada tehnoloogiat mis võimalikult vähe koormaks elukeskkonda. Säästa loodust saame, kui kasutame aineid mis lagunevad looduses ja kasutame doseerimisel õigeid annuseid.
Samuti peab arvestama sündmuskohaga seotud olustikuga (sh tuleohutuspaigaldised), et valida parimad ja efektiivseimad lahendused päästetöö tegemiseks. Nagu oli eelmainitud, et operatiivkaardil korruste plaanides on ära kaardistatud automaatsete kustutussüsteemide ruumides paiknemiskohad saab kindlaks teha, et korruste plaanid aitavad juhtimisorgani olustiku arvestamise ajal. Operatiivkaardi graafilises osas on joonistatud uste, akende, trepikodade paiknemiskohad. Selle võrra väheneb aeg luure teostamisele ja PTJ leiab kiiresti koha, kust päästjad saavad sisse ja kust kaudu hakkavad teostama ventileerimist (operatiivkaardil on märgistatud katuseluugid ja nende juhtimispult). Tulekahju likvideerimisel peab olema tagatud katkematu vee andmine. PTJ otsustab, kuidas voolikuliin peab veevõtukohast tulekahju paigani hargnema. Operatiivkaardi asendiplaanis on märgitud veevõtukohad: hüdrandid, tiigid, järved.
Tala kannab vahetult 1,0·I/L 1,0·I/L betoonvahelage Muud otseselt koormatud talad 0,75·I/L 1,0·I/L Ainult kinnitusmomentidega 0,5·I/L 1,5·I/L koormatud talad Kuna korrusraamide jäikus saavutatakse enamasti sidemete ja/või jäikusdiafragmade, trepikodade ja liftisahtide seintega ning sel juhul on tegemist siirdumatute sõlmedega jäigastatud raamidega, siis praktika seisukohalt pakuvad enam huvi ühekorruselised, ühe- või mitmesildelised raamid. Kui post on jäigalt kinnitatud vundamendi külge, võib seal jaotusfaktorite väärtuseks võtta K21 = K22 = K2 = . Sel juhul 2 = 0. Kui post on kinnitatud vundamendile liigendiliselt, siis K21 = K22 = K2 = 0 ja 2 = 1. Ühekorruselise hoone posti ülemises otsas on alati K1 = 0. Sel juhul
Kuigi Põhja-Saksamaa sai mõjustusi hollandi 17. saj. kainest ja asjalikust arhitektuurist, sai domineerivaks maaliline ja dünaamiline suund, millele oli iseloomulik arhitektuurse ja skulptuurse dekoori rohkus. Baroki õitseaeg Saksa aladel oli aastail1680-1730, siis pääses sisekujunduses mõjule rokokoo. J. B. Neumanni ( 1687-1753 ) looming viitab seostele Prantsusmaa 17. saj arhitektuuriga, mis ilmneb Würzburgi piiskopilossi ( 1720-44 ) pikaksvenitatud tiibhoonete, pidulike trepikodade ja võlvitud peosaalidega ehitises. Lossi juurde kuulus ka barokklossile omane auhoov. Neumanni sakraalehitistest on tuntuim kogu Saksamaa barokse kirikuarhitektuuri üks pärle - kirik Vierzehnhailigenis ( 1743-71 )kus rikkalik ja fantaasiküllane vormikõne avaneb täies jõus. 18. sajandil kujunes üheks tähtsamaks kunstikeskuseks Dresden. Sinna ehitas M. D. Pöppelmann ( 1667-1756 )aastail 1711-22 oma kuulsa Zwingeri - kolmestküljest galeriidega
annaabi.ee 
