Kui nüüd vahekihi elektrijuhtivust muudetakse, mõjutab see elektri liikumist ühelt välimiselt kihilt teisele. · Vahekihi abil on võimalik kontrollida elektronide liikumist: kui vahekihti lastakse elektrit, läbib vooltransistorit. Kui vahekihis elektrit pole, vool seisab. Kiibid Kiibiks nimetatakse integaal e terviklülitust. Sõna on mugavdus inglisekeelsest sõnast clip. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike tekstide ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite põlvkonnad pärinevad 1950. aastatest aastatest. Siis võtsid mitte eriti võimsad arvutid enda alla terveid korruseid hoonetes. Sama võimsusega arvuti võib kaasajal olla juba matemaatiliste funktsioonidega kalkulaator. Kiipide tootmise tehnoloogiaid. Esimesedkiibid loodi enamasti vaakumaaurustamise teel.
3.1. Siirdekiht p- ja n-pooljuhi vahel, pn-siire juhib elektrivoolu ainult suunas p- poolmelt n-poolmele; seetõttu toimib vahelduvvooluringi lülitatud pn-siire (diood) alaldina. 3.2. Transistor on pooljuhtseadeldis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 3.3. Nüüdielektroonika põhielement kiip ehk terviklülitus, milles mõne cm² suurusele pooljuhtplaadikesele on koondatud suur hulk [~10...10(kuuendas astmes :D)] üliväikesi transistore ühes lisadetailidega, mis toimivad koos tervikliku võimendi, protsessori vm. seadmena. *Tõkkekihi tekkimine. p-pooljuhis on palju auke, n-pooljuhis palju elektrone. Laengukandjate erinevus hakkab läbi siirde rekombineeruma. Siirdealas jäävad n- poolele positiivsed ioonid ja p-poolele negatiivsed aktseptori ioonid. Nende laengut ei tasakaalusta enam lahkunud elektronid ega augud. Kaksikkihi elektriväli hakkab ülevalguvaid laengukandjaid tagasi tõrjuma, kuni tekib tasakaal (tõkkekiht).
1. Kuidas liigitatakse tööpõhimõtte järgi transistore? Mis vahe neil on? Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar- ehk väljatransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid või augud). Bipolaartransistore tüüritakse sisendvooluga, väljatransistore tüüritakse sisendpingega. 2. Kirjeldage lühidalt kahe erineva transistoriliigi tüürimise põhimõttelist vahet
sides, teadusuuringutel jpm. Metallide elektrijuhitavus-Tahkes ja vedelas olekus on kõik metallid elektrijuhid. Elektrivool metallides on põhjustatud elektronide liikumisest. Pooljuhtideks nim. Aineid, mille elektrilised omadused erinevad dielektrikute ja metallide omadustest.Pooljuhtdiood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis.Tema põhiosaks on pn-siire. Kiip on terviklülitus, milles mõne cm suurusele pooljuhtplaadikesele on koondatyd suur hulk transistore. Vedelikus on vabadeks lanegukadjateks ioonid. Elektronvolt on energia mõõtühik. Gaas ei ole tavaliselt elektrijuht, sest tema aatomid või molekulid sisaldavad ühesugust arvu pos. ja neg. laenguga osakesi ning on tervikuna neutraalsed.
ümberlülitamisi, genereerida elektrivõnkumisi jpm. Diood: on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Kiip: nimetatakse integraal- e. terviklülitust. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike takistite ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms.
Seda kinnitab ka fakt, et kulutused nanotehnoloogiale on viimaste aastate jooksul kasvanud kogu maailmas(3). Nanotehnoloogia kõige populaarsemaks kasutusalaks on vaieldamatult elektroonikatööstus. Kuna inimestele on saanud väga tähtsaks aega ja ruum, siis nanotehnoloogia võimaldabki muuta meie elu kiiremaks, kuid samas kasutades ära meie ruumi minimaalselt. Elektroonika- ja andmetööstuses peetaksegi nanotehnoloogia rakendamise lähimateks eesmärkideks veelgi väiksemaid transistore, mis toovad endaga kaasa veelgi suuremaid protsessorite kiiruseid, veelgi tihedamat infosalvestust, veelgi väiksemaid arvuteid jne. Kuid samuti ei ole välistatud ka täiesti uutel põhimõtetel töötavad süsteemid, sest nanomeetriliste mõõtmete juures hakkavad ilmnema väga paljud uued nähtused (nt. Kvantefekt) Teistes valdkondades on üldistamine pisut keerulisem, aga ühiseks jooneks võib lugeda püüdu areneda ressursside vähendamise ja protsesside efektiivsuse tõstmise suunas
Kp on võimsuse võimenduse tegur. Sagedustel 100Hz...10MHz on Kp > 1000000 Kui teoreetikud uurivad võimendit ei arvestata toiteallikat. Pidevate signaalide võimendamine raadio, TV, makk Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine 1.5. Analoog ja digitaalelektroonika erinevus 1) analoogelektroonika 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma. Digit el võidukäik, kui IC-d 1000-de transistoriga(1965-70). 1bitt=1(2) transitori Anal. elektr tegeleb pidevate signaalidega. Ka looduslik signaal on analoogsignaal. Digi. elektr kasutab kahendarve (1;0) Suurte arvude esitamiseks arvutis on vaja 10milj. transistore. Analoogarvutis võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6. Elektroonika passiivkomponendid
16 bitised. See protsessor leidis kasutamist esimeses personaal arvutis. Aastal 1982 kuni 1986 arendati välja INTEL 80286, mille taktsagedus oli 6 kuni 25 MHz ning transistoreid oli 134000 oli ka tal 24 bitine aadressisiin, mis võimaldas kasutada 16 MB mälu endise 1 MB asemel. INTEL 80386, mida toodeti alates 1986, mille taktsagedus 16 kuni 40 MHz. Transistore oli 275000. See oli ka esimene 32 bitne mikroprotsessor. Leidis rakendust ka muudes arvutus tehnilistes seadmetes(ka pesumasinates) ja seetõttu oli tootmises kuni 2007 aastani. INTEL 80486 valmistati aastal 1989, kiirus oli 16 kuni 133 MHz, transistorteid oli juba 1.2 miljonit. Esmakordselt kasutati seal paraleer töötlust(pipeline) ja efektiivsuses
mõnesajagrammilise ferriitsüdamikuga toroidtrafona. Lihtsustub ka alaldatud pinge silumine, sest mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus, seda lihtsam on teda siluda. Võib ära jääda ka stabilisaator, sest sagedusmuundit on võimalik viia stabiliseerivasse reziimi ja juhtida teda nii, et väljundpinge oleks konstantne. Muundamisega plokkskeem on lülituselementide arvu poolest keerukam ja sellest tulenevalt on ta töökindlus väiksem. Ka vajab ta suurevõimsuselisi kiireid transistore ning dioode ja spetsiaalseid kondensaatoreid. Puuduseks on suurem väljundpinge pulsatsioon kui klassikalise plokkskeemi puhul. Toiteseadet kui tervikut iseloomustatakse väljundi ja sisendi poole parameetritega. Väljund poolt iseloomustavaks parameetriks on: 1) Väljundpinge, 2) suurim lubatav tarbitav vool, mõnikord ka lubatav ülekoormus, 3) väljundpinge pulsatsioon ehk lainelisus, mis võib olla väljendatud mitmeti. 23
17 mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus, seda lihtsam on teda siluda. Võib ära jääda ka stabilisaator, sest sagedusmuundit on võimalik viia stabiliseerivasse reziimi ja juhtida teda nii, et väljundpinge oleks konstantne. Muundamisega plokkskeem on lülituselementide arvu poolest keerukam ja sellest tulenevalt on ta töökindlus väiksem. Ka vajab ta suurevõimsuselisi kiireid transistore ning dioode ja spetsiaalseid kondensaatoreid. Puuduseks on suurem väljundpinge pulsatsioon kui klassikalise plokkskeemi puhul. Toiteseadet kui tervikut iseloomustatakse väljundi ja sisendi poole parameetritega. Väljund poolt iseloomustavaks parameetriks on: 1) Väljundpinge, 2) suurim lubatav tarbitav vool, mõnikord ka lubatav ülekoormus, 3) väljundpinge pulsatsioon ehk lainelisus, mis võib olla väljendatud mitmeti.
Arvutite keskimine jõudlus on vahemikus 0,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sekundis. Mikroprotsessoritel põhinevad personaalarvutid hakkavad järk-järgult välja tõrjuma miniarvuteid. Viienda põlvkonna arvuteile (1981-1991) on iseloomulik mikrolülituste kiire üha miniatuursemaks muutumine ning arvutiseadmete jõudluse kasv. Üheksakümnendatel aastatel võimaldas pooljuhtide tehnoloogia valmistada mikrolülitusi, mis sisaldasid miljoneid transistore. Siis loodi rida homogeenseid paralleelprotsessorstruktuure. Suurt tähelepanu ostuati multiprotsessorsüsteemide arendamisele ning personal arvuti muutub igapäevaseks tarbeesemeks. Kuuenda põlvkonna arvutid algavad aastast 1991- . 20. sajandi viimast kümnendit seostatakse uue arvutipõlvkonna tekkega, kuigi mitte kõik spetsialistid ei toeta seda seisukohta. Kahekümnenda sajandi lõpu- ja uue sajandi algusaastaid iseloomustavad
19. Diood? Kui omavahel kokku ühenda n-pooljuht ja p-pooljuht tekib kahekihiline pooljuht diood mis võimendab elektrivoolu tugevust kui talle lastakse päripinget(kui + pool ühendada P-poolega). 20. Transistor? Transistor on kiht struktuur mis koosneb kahest vastas järjestikust(what?) dioodist, kasutatakse elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 21. Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement kuhu on väikesele pindalale koondatud suur hulk transistore koos lisadetailidega mis kõik koos toimivad tervikliku seadmena nt. Protsessor, võimendi. 22. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Mida kõrgem temperatuur, seda parem juhtivus. 23. Mis on LED e valgusdiood? Valgusdiood on diood mis hakkab valgust kiirgama. 24. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine, et see tekiks peab olema täidetud kaks tingimust
Transistor on aktiivseade tema abil saab võimendada elektrisignaale, teha ümberlülitamisi, genereerida elektrivõnkumisi jpm. Transistore saab paigutada kahe tasakaaluseisundiga lülitusse. Üks transistor juhib ja teine ei juhi ning sisendsignaal võib nende olekut vahetada. Selliste lülitustega modelleeritakse binaarkood (0 ja 1). Dioodide ja transistorite sagedamini kasutatav materjal oli varem germaanium, kaasajal räni. Viimasel ajal leiab enam kasutamist ka galliumarseniid. Transistor võimendina. Pnp transistor
Kuidas arvutatakse sobitustrafo ülekandetegurit? 45. Mis on positiivne ja mis on negatiivne tagasiside? Nende omadused. Tagasisidetegur ja tagasiside sügavus. Tagasisidestatud võimendi võimendusteguri valem. VASTUSED YO 25. Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. On võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n Tööpõhimõte : väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud koormustakistilt saamegi võimendatud väljundpinge. Seega võime transistori vaadelda ka kui takistuse muundit, millest on tuletatud ka selle nimetus. (TRANSfer resISTOR). 26
valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatus jne.). Pooljuhid on kas keemilised elemendid või keemilised ühendid. Pooljuhtelemente on üldse 13, kuid enamkasutatavad on germaanium, räni, seleen, telluur, arseen ja fosfor. Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV rühma element, välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C. Temast valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne.) valmistamisel. Seleen (Se) on VI rühma element, hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.) varemalt ka alaldite valmistamisel.
19.Leida õige vastus. Pingetrafo: Найти правильный ответ. Трансформаторе напряжения 1. Primaarmähises on tunduvalt rohkem keerde kui sekundaarmähises. 2. Primaarmähises on tunduvalt vähem keerde kui sekundaarmähises. 3. Primaarmähises ja sekundaarmähisese keerdude arv on võrdne. 20. Leida õige vastus. Pingepiirikutes kasutatakse ülepinge piiramiseks: Найти правильный ответ. 1. Dioode Диоды 2. Transistore Транзисторы 3. Varistore 4. Trioode Õiged vastused küsimustele maksimaalselt 2 punkti. Kokku saab maksimaalselt 40 punkti.Töö loetakse arvestatuks kui saadakse vähemalt 21 punkti. 6
jõumomendi ja kiiruse suhe on lineaarne, mis tähendab seda, et mida suurem koormus on võllil, seda madalam on kiirus ja seda suurem on mähist läbiv vool. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillaga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii- rust - selleks tuleb transistore pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) pi- devalt avada ja sulgeda, nii et summaarne mootorile antav energia on midagi seismise ja täisvõimsuse vahepealset. PWM (pulse width modulation) signaal on digitaalne signaal, mil- lega antakse mootori sisendisse kindla aja järel impulsse. Avatud aega kogu PWM perioodist nimetatakse ka töötsükliks (duty cycle). PWM sagedus peab olema piisavalt kõrge, et vältida mootorivõlli vibreerim- ist
üks on päripingestatud ja teine vastupingestatud. Võrdlus kahe järjestikuse dioodiga on siiski üksnes piltlik võrdlus. Kahe pooljuhtdioodi kokkuühendamisel transistori ei teki, sest võimendusomadused annab transistorile äärmisi pooljuhikihte eraldava keskmise pooljuhikihi e. baasi üliväike paksus (< 1 mm). Kuna järjestikku tuleb ühendada erineva juhtivusega pooljuhid, saab valmistada kahte tüüpi bipolaartransistore npn- ja pnp-struktuuriga transistore. Enamasti kasutatakse npn-struktuuriga transistore, kuna neis on laengukandjatena peaosa elektronidel, millede liikuvus on suurem kui aukude liikuvus. See parandab transistori kui võimendus- ja lülituselemendi kiiretoimelisust võrreldes pnp-struktuuri omavate transistoridega. Samas annab erinevate juhtivustüüpidega transistoride üheskoos kasutamine mitmesuguseid täiendavaid skeemitehnilisi võimalusi. Päripingestatud siiret nimetatakse emittersiirdeks, vastupingestatud siiret aga
Pärisiire toimub siis, kui vooluallika positiivne poolus on ühendatud p-poolmega. Vastusiirde puhul on poolused vahetatud. 13. Milline on transistori ehitus ja tööpõhimõte? ( tee skemaatiline joonis) Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. On võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n. Transistori tööpõhimõte seisneb selles, et ühele siirdele rakendatud oluliselt nõrgema signaalipingega saab reguleerida ning tüürida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget. 14. Milline on välitransistori tööpõhimõte? Selles tüüritakse kanali takistust paisu pinge abil. 15. Mis on kiip? Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk pisikesi transistoreid koos lülitusse
Laseri käivitab optiline pumpamine. Transistorid Transistor koosneb kahest järjestikusest vastupidisest pn-siirdest. Transistor koosneb kahest ühendatud dioodist. Transistori tööpõhimõte seisneb selles, et ühele siirdele rakendatud oluliselt nõrgema signaalipingega saab reguleerida ning tüürida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget. Transistor on aktiivseade tema abil saab võimendada elektrisignaale, teha ümberlülitamisi, genereerida elektrivõnkumisi jpm. Transistore saab paigutada kahe tasakaaluseisundiga lülitusse. Üks transistor juhib ja teine ei juhi ning sisendsignaal võib nende olekut vahetada. Selliste lülitustega modelleeritakse binaarkood (0 ja 1). Dioodide ja transistorite sagedamini kasutatav materjal oli varem germaanium, kaasajal räni. Viimasel ajal leiab enam kasutamist ka galliumarseniid. 12. Bipolaarse transi ehitus ja tööpõhimõte.
arvutamiseks. Ballistika rakendusmehaanika haru, mis käsitleb suurtükimürskude, kuulide, miinide, mittejuhitavate rakettide jt laskekehade liikumist. ENIACile järgnesid kiiresti teised ja täiuslikumad arvutid. 1950-60tel aastatel asendati kohmakad lambid kümneid kordi väiksemate transistoridega: vähenesid arvutite mõõtmed, suurenes aga nende jõudlus ja töökiirus. 60te lõpul ja 70tel aastail õpiti üksikuid transistore liitma üheks mikrolülituseks; need sisaldasid algul kümneid ja sadu, üsna pea aga tuhandeid ning isegi miljoneid transistore. Näiteks personaalarvuti südant - Inteli protsessorit Pentium saab mõõta sentimeetrites, kuid ta sisaldab endas 3,3 miljonit transistori, seega ligi 190 korda rohkem, kui oli elektronlampe kogu ENIACis kokku. ENIAC võttis enda alla aga suure saali ja kaalus 33 tonni! Ka ei ole võrreldav ENIACi ja tänapäeva arvutite kiirus kui
väljatransistoride korral leida võimalusi kanali takistuse vähendamiseks, selleks otstarbeks kasutatakse indutseeritava kanaliga väljatransistore, kus on püütud tekitada võimalikult lühike voolu juhtiv kanal. Parimateks taolisteks transistorideks on D- MOSFET transistorid, mille kanali takistus võib olla 0,1 oomi ja vähem. See on eriti oluline suuremate voolude korral mitmesusgustes jõupooljuhtmuundites. Samal eesmärgil kasutatakse ka IGBT transistore, mille sisendi omadused sarnased väljatransistori omadega, väljundi omadused aga bipolaartransistoriga. Tema kasutamisel lüliti rezhiimis töötavates seadmetes on nende kasutegur parem kui MOS transistoride kasutamisel ID U =0 GS
mida kasutatakse elektriliste pingete ja voolude võimendamiseks ja genereerimiseks ning ka kontaktivaba lülitina nii nõrk- kui tugevvooluahelates. See on praegu kõige enam kasutatavaks pooljuhtseadiseks. Transistor on pooljuhtseadis, millel on kaks p-n-siiret. Tal on kolm osa, millest kaks äärmist on ühesuguse juhtivusega, keskmine aga erineva juhtivusega. Vastavalt sellele, millist juhtivust omab keskmine osa. on võimalik valmistada kaht liiki transistore p-n-p ja n-p-n (vt. joonis 6.1). JOONIS 6.1. Transistori keskmist osa nimetatakse baasiks, üht äärmist emitteriks ja teist kollektoriks. Transistori tingmärgid sõltuvalt tüübist on toodud samuti joonisel 6.1. Kristall, kus on tekitatud vastavad tsoonid, varustatakse väljaviikudega ja paigutatakse hermeetilisse kesta. Emitteri ja baasi vahelist siiret nimetatakse emittersiirdeks, baasi ja kollektori vahelist siiret aga kollektorsiirdeks. Kuigi transistori konstruktsioon on
suletud. Kuna V4 baasil on väike pinge, siis on V4 samuti suletud ja väljundis on loogiline üks. Samal ajal on V3 baasil kõrge pinge, mis tõttu V3 on avatud. 4.4 MOP loogika Põhiliselt kasutatakse indutseeritava kanaliga väljatransistore, sest nende valmistamine on kõige lihtsam. Selline transistor võtab väga vähe ruumi, mille tulemusel saadakse integraallülituses kõrge integratsiooniaste. MOP transistore kasutatakse ka takistina, mistõttu integraallülituse organiseerimiseks ei ole vaja muid elemente kui ainult MOP transistore. 4.5 n-MOP loogika Joonisel on inverteri skeem n kanaliga väljatransistoridel. Ülemine transistor töötab takistina mille takistus sõltub paisule antavast pingest. Kui sisendis X on loogiline üks, siis on alumises transistoris kanal, mis tõttu tema takistus on väike ja väljundis on loogiline null
ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris toimuvad arvutustehted ja muud operatsioonid. Andmeid säilitatakse põhimälus tillukeste magnetsüdamike olekuna või pooljuhtlülitustes olevate elektrilaengutena. Välismälu moodustavad magnetlint-mäluseadmed, milles andmed on jäädvustatud magnetlindile umbes nagu magnetofonis, ning ketasmäluseadmed, kus andmed säilivad magnetkelmega kaetud ketastel. Sisendseadmete kaudu sisestatakse andmeid näiteks mulgustatud kaartidelt ning
See on savide põhikoostisaineks. Kõvadus 1 2,5.(14,6) 5.4.3 Asbest Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale. Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%. See on kiulise ehitusega. Sellest valmistatakse eterniiti. (14,7) 6. Kasutamine Lihtainena kasutatakse räni pooljuhtmaterjalina. Nüüdistehnika kasutab puhast räni, sellest tehakse transistore, termistore, dioode ja fotoelemente. Ränielementidest päikesepatareis muundatakse päikeseenergia vahetlt elektrienergiaks. Sulamikomponendina suurendab räni metallide tugevust ja korrosioonikindlust. Räniorgaanilisi ühendeid kasutatakse kuumakindlate määrdeainetena, räniorgaanikast plastid ning kautsukid on kuuma-ja kemikaalikindlad materjalid. (11) Kvartsliiva sulatamisel saadakse kvartsklaas, mis erineb tavalise klaasi omadustest.
Diood on kahe erineva pooljuhi ühendus (p ja n). See võimendab voolutugevust kui talle rakendada päripinge, st vooluallika +pool ühendada dioodi p-poolega. See vähendab voolutugevust kui rakendada vastupinge, st et vooluallika pool ühendada p-poolega. · Mis on transistoor/kiip? Transistor on kahe dioodi ühend, kus samad küljed on vastamisi (np-pn ja pn-np) Kiip on väike terviklülitus kuhu on koondatud väga palju väikseid transistore ( + kondensaatoreid jne) · Mis on kvantsiire? Kvantsiire on eletroni üleminek ühelt energiatasemelt teisele, kvantsiiret tuleks tänapäeval vaadata kui võnkumist ühest seisulainest teise. · Millised kvantsiirded annavad eredaid ja millised tuhme spektrijooni? Eredaid spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad lühiajalistest energiatasemetest (taseme üleminek toimub 10-8 10-9 s jooksul)
Akseptor on lisand, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomil. 23. Diood ? Diood on pooljuht ühend, kus on ühendatud kaks erimärgilist pooljuhti. 24. Transistor ? Transistor on pooljuhtseade, mille abil saa elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. Koosneb kolmest vaheldumisi ühendatud erinimelisest pooljuhist (npn või pnp). 25. Kiip ? Kiip on integraallülitus, nüüdiselektroonika põhielement, milles on väga väikesele pindalale koondatud transistore koos lisanditega. See kõik toimib terviklülitusena, nt võimendi. 26. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist ? Pooljuhis temperatuuri tõustes nende laengukandjate arv suureneb ja seega pooljuhi juhtivus temperatuuri tõustes suureneb. 27. Mis on LED e valgusdiood ? LED ehk valgusdiood on pooljuhtseade, mis muundab elektrienergia optiliseks kiirguseks. Hakkab kiirgama, kui teda läbib pärivool. 27. Millal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust?
arvutustehteid (nt liita, lahutada, korrutada ja jagada). Samuti võimaldab kalkulaator kasutada programmeerimise, teaduslike ja statistiliste kalkulaatorite võimalusi. 29. kasutaja terminal- isik, kes pakub või korraldab haldusteenust. 30. kiipkaart- väike plastikkaart, mis sisaldab arvutikiipi. 31. kiip- väike pooljuhtmaterjali (enamasti räni) kristall, millele on tekitatud integraalskeem. Tüüpiline kiip on väiksem kui pool ruutsentimeetrit ja sisaldab miljoneid transistore. 32. klaviatuur- võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka. 33. klaviatuurikontoller- elektroonikaskeem, mis jälgib klahvivajutusi ja genereerib mingile klahvile vajutamisel vajaliku koodi. 34. kommutaator- seade, mida kasutatakse elektriahelate sisse, välja ja ümberlülitamiseks
suunas praktiliselt mitte. 16. Iood(diood) Diood on pooljuhtide ühend, kus on omavahel ühendatud 2 eriliiki pooljuhti. Mis on transistor? Transistor on pooljuht-ühend, milles on vastasjärjestuses ühendatud 2 dioodi. Transistor on pooljuht-seade elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks ehk tekitamiseks. 17. Mis on kiip? Kiip on pooljuht-plaadike, kuhu on koondatud suur hulk üliväikseid transistore koos lisadetailidega, mis kõik koos toimivad tervikliku võimendi protsessi vms sarnasena. 18. Kuidas pooljuhi sõltuvus sõltub temperatuurist? 19. Mis on LED ehk valgusdiood? Valgusdiood on pooljuht-ühend, mis hakkab valgust kiirgama, kui seda läbib elektrivool. 20. Mis on vahelduvvool ja kui suur on selle sagedus Euroopas? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 21
23. Täida lüngad: NMOS – Kui pais on madal, siis läte pole neeluga ühendatud. Kui pais on kõrge, siis on läte neeluga ühendatud. 24. Täida lüngad: PMOS - Kui pais on madal, siis läte on neeluga ühendatud. Kui pais on kõrge, siis pole läte neeluga ühendatud. 25. Millest koosneb CMOS? Millise loogikavärati funktsionaalsust ta implementeerib? CMOS koosneb ühest NMOS-ist ja ühest PMOS-ist. Tegemist on NOT väratiga. 26. Mitu ja milliseid transistore läheb vaja, et moodustada kahe argumendiga NAND/NOR/AND/OR. Millised transistorid on ühendatud järjestikku ja millised paralleelselt? NAND - 4 transistorit (PMOSid paralleelselt, NMOSid järjestikku) NOR – 4 transistorit (NMOSid paralleelselt, PMOSid järjestikku) AND – 6 transistorit OR – 6 transistorit 27. Kirjelda lühidalt transmissioonvärava tööpõhimõtet. Millistest ja kui mitmest transistorist ta koosneb?
väärtuse. Reeglina sisaldab lõpp võimendi ka kaitselülitust, mis väldib võimendi Pingete võrdsuse saavutamisel tekkib väljund signaalis hüppe või formeeritakse väljund riknemist väljundi lühise korral. Selleks et Op võimendi sisendtakistus oleks võimalikult impulss. Kuna Op võimendil on kaks vastand toimega sisendit, siis saab teda väga suur kasutatakse sisend astmetes kas välja transistore, või emitteri järgureid Triivi-all lihtsalt panna toimima komparaatorina. Kui tugi pinge on sisend pingest suurem ja ta on mõistetakse väljundsignaali muutust,mille põhjuseks ei ole mitte sisend sign muutus vaid ühendatud mitte inventeerivasse sisendisse, siis pääseb maksvusele mitte inventeeriva mingi muu põhjus.Op võimendeid iseloomustatakse terve rea parameetritega: sisendi toime ja väljund pinge läheb positiivsesse küllastusse, kus väljund signaal on
44. Bipolaartransistor, tööpõhimõte, siirete nimetused, juhtivustüübid. Bipolaartransistor – aktiivne pooljuhtseadis, mis koosneb kolmest P- ja Njuhtivusega kihist ning kahest nendevahelisest PN-siirdest. Võimendusprotsessist võtavad osa nii augud kui ka elektronid. Transistoril on kolm terminali, millega on ühendatud transistori kolm kihti Emitter Baas Kollektor Sõltuvalt transistori osade juhtivusest eristatakse PNP ja NPN juhtivusega transistore. 45. Transistori tähtsamad parameetrid. Transistori tähtsamad parameetrid Vooluvõimendustegur – transistori kui võimenduselemendi väljundelektroodi voolu muutuse ja seda põhjustanud sisendelektroodi voolu muutuse suhe; baaslülituses transistori vooluvõimendustegur α, emitterlülituses β; Vooluvõimendustegur α – kollektorvoolu vahelduvkomponendi ja emittervoolu vahelduvkomponendi suhe püsiva kollektorpinge juures;
Asünkroonsete asendussisenditega trigerid Viib trigeri algolekusse. Pooljuhtmälud Jagunevad kaheks: Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM): Staatilises pooljuhtsuvapöördusmälus (SRAM) on ifo salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga, mida kasuatakse nt registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega, aga sisaldab suhteliselt palju transistore, mis nõuab palju kristallpinda ja seega ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM): Tavaliselt on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud DRAM-ina. Seal kulub ühe pesiku valmistamiseks üks transistor, samas kui SRAM-is on vaja neli kuni kuus transistori biti kohta. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris. Tänu väiksemale transistoride arvule biti kohta on info tihedus kristalli pinnal oluliselt suurem
Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 33. Transistoride liigitus tööpõhimõtte järgi. Lk 103 Punkt ja pindtransistorid. Punkttrans. enam ei tehata nende mitteküllaldase töökindluse tõttu. Liigitatakse emitter-baas, kollektor-baas ja dünaamiline takistus. (lk 103) Kasutuse seisukohalt liigitatakse TR lubatava kollektor hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi. Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistore valmistatakse pooljuhtivast ränist. Kõrgsageduslike mudelite jaoks on kasutusel ka gallium-arseniid ja teised analoogsed materjalid. 34. Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103 Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb. Vool sõltub takistusest, mis pole lineaarne st takistuse väärtus muutub transistori reziimi muutusega. Ie=30/re 35
Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust. Protsessor on tavaliselt teostatud ühe integraalskeemina, mis võib sisaldada sadu miljoneid transistore. Emaplaat Emaplaat on arvutikomplekti osa, mille külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed. Läbi emaplaadi suhtlevad siseseadmed omavahel. Mälu Andmete hoidmiseks kasutatakse mälu. Mälu jaguneb kõige laiemalt: muutmälu (RAM - random access memory) ja püsimälu (ROM - read only memory). Nende kõige paemiseks erinevuseks on see, et kui muutmälult toide ära võtta, siis seal olevad andmed hävivad, kuid püsimälu sälitab andmed ka toiteta. Kõik mälud on tänapäeval
Praktilisel kasutamisel tuleb arvestada, et üleminek võimendi reziimist sulgereziimi ei ole väga terav tingituna sisendtunnusjoone kujust. Üleminek küllaldumis reziimi on küllalt terav st külastuse kasutamisel saame täpse ja terava piiramise. Multivibraatorid Multivibraatorid on laialt levinud ristkülik impulside generaatorid, millised võivad töötada sagetusel mõnest hertsist kuni 100 kHz-ni. Nad on 100% tagasisidega lülitused kus võimenduselementidena võib kasutada nii transistore, operatsioon võimendeid kui ka loogika elemente multivibraatorid võivad töötada oma võnkereziimis kus võnkesagedus on määratud lülituselementide valikuga, juhul kui vajatakse stabiilsemat sagetust võidakse kasutada sünkroniseeritud reziimi kus multivibraatori töö viiakse kooskõlla mingi teise signaali allikaga näiteks kvartsgeneraatoriga. Ka võib töötada multivibraator ootereziimis kus ta toimib impulside formeerijana
riistvaraline seade, mis võtab vastu mitmeid sisendeid ja lubab vaid ühel toimida kui väljund. Mõned multipleksorid teostavad nii multipelxingut kui ka demultipelxingut, mis on vastand tegevus multipleksorile., sisaldades endas ühte sisendit ja mitut väljundit. Täidab kommutaatori ülesannet.On põhimõtteliselt nagu lüliti, tegelikult sees sisendiväärtusega juhitakse väljundis olevaid transistore , korrigeerides väärtusi ja nivoosid, võimaldades rohkem elemente toita. Funktsionaalselt on nagu lüliti. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures juhtsisendite arv määratleb ära infosisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2^n, kus n on juhtsisendite arv. summaator (Adder)
keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C. Räni (Si) hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemistemperatuur 1415 °C, suhteline dielektriline läbitavus ε = 12,5. . Rauasulamite koostises suurendab elektrotehnilise terase elektrilist eritakistust. Kasutatakse dioodide, transistoride, türistoride, pinge stabilisaatorite jne. valmistamisel. Seleen (Se), hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt
E-riigist: mis on xtee. TRANSISTOR – 1947. a kolm meest Bell Telephone Laboratories’ : William Shockley, Walter Brattain ja John Bardeen, leiutasid transistori, said hiljem ka Nobeli preemia selle eest, transistori tööpõhimõte on analoogiline raadiolambile: elekter tahab vahekihist (metallisulamitest, kus vaakumit/õhku pole) läbi minna, tuleb kas pinge peale panna (käivitab läbimineku) või vastupidi- ei pane pinget peale/blokeerib, on palju eri variante transistore – üldine põhimõte on peaaegu alati sama(kolm juhet, millest üks juhib, kas elekter saab kihtidest läbi või mitte), peale leiutamist neid veel laialdaselt ei toodetud, tehti parandusi ja läks aega SAMUEL – 1952. a kirjutas Arthur Samuel IBM jaoks AI kabeprogrammi(the first AI programm to run in the U.S) SHOCKLEY SEMICONDUCTOR – 1955. a asutas William Shockley Shockley Semiconductori Palo Altos (need kes töötasid Shockley Semiconductoris moodustasid hiljem Inteli ja AMD)
Võimendi on soovitav valmistada ühe kvaliteedi tasemega plokkidest. Eelvõimendus astmed Eelvõimendi astmed võimendavad signaali allika pinge samale tasemele signaalidega mis saabuvad teistest sisenditest. Mikrofonivõimendi Väikese sisendpinge tõttu peab mikrofoni võimendi nagu ka gramafoni võimendi olema võimalikult madala müratasemega seepärast tuleb kasutada võimalikult väikese omamüraga ja suure h21E suurusega räni transistore(nt KT3102DE , tema vanem varjant on KT342D). Transistorid on vaja rakendada tööle mikrovoolu reziimis st nõrga kollektor vooluga valides IC suuruseks. Ic=25...250A. Suurema takistuslike mikrofonide korral tuleb valida väiksem Ic suurus. Autonoomse toitega võimendus aste 6.2A ABO lk 302 on mõeldud mikrofonide tundlikuse suurendamiseks ja ühendatakse väikese plekk varje sisse paigutatuna mikrofonijuhtme ja selle pistiku vahele. Madala mürataseme saavutamiseks tuleb
Jääb vaid oodata, et eelmainitud alaldid, mida praegu kasutatakse suhteliselt harva, omandavad lähitulevikus piisava tähtsuse nii tööstuses kui muudes valdkondades. 1.2. Alalis/vahelduvvoolumuundurid vaheldid Vaheldamine. Alalis/vahelduvvoolumuundureid ehk vaheldid on mõeldud alalis- toitepinge muundamiseks ettenähtud suuruse ja sagedusega vahelduvpingeks. Vaheldites kasutatakse juhitavaid pooljuhtseadiseid nt lihttüristore, GTO-türistore ja transistore. Alalis- sisendpingeks võib olla näiteks alaldatud võrgupinge. Samuti võib alalispinget anda sõltumatu pingeallikas nagu kütuseelement või galvaanielement. Antud süsteemis toidetakse vaheldit vahetult võrgupingega Ud. Tüüpilised võrgupinged elektriveokites on 12, 24, 48, või 80 V, mis võimaldavad vaheldites lülititena eelistatult kasutada MOSFET-ja IGBT-transistore. Alalispinge toiteallikas on võimeline varustama elektrienergiaga ajami mootorit ning tagastama seda võrku
Vajati interaktiivset failisüsteemi. Kuna failisüsteemid asetsesid ketastel, siis vajati ka kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti 13 klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti.
mitte inventeeriv sisend ja inventeeriv sisend. Vahevõimendi on see element, mis tagab Op võimendile suure võimendus teguri. Lõppvõimendi tagab Op võimendile väikese väljund takistuse ja nõutava väljund voolu väärtuse. Reeglina sisaldab lõpp võimendi ka kaitselülitust, mis väldib võimendi riknemist väljundi lühise korral. Selleks et Op võimendi sisendtakistus oleks võimalikult suur kasutatakse sisend astmetes kas välja transistore, või emitteri järgureid. Dif. võimendi skeem on Kui kasutada elementaarset võimendit siis võib tekkida järgmine: tema toimes sisend vooludest toime viga, sest sisend voolud -I kulgeb sisendisse läbi takistuse +I aga
o Magnetilisteks o Optilisteks Osa neist mäludest on tänaseks oma tähtsuse kaotanud (näiteks pehme ketas (Floppy disk)). 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) Mittesäiliv o staatiline RAM – info salvestatud pos tagasiside kaudu trigerites. Kiire mälu, mida kasut nt registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funkts CPU taktsagedusega, aga sisaldab suht palju transistore, mis nõuavad palju kristallipinda -> ei sobi suurte mälumahtude reliseerimiseks o dünaamiline RAM – tavaliselt on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud DRAM-ina. Seal kulub ühe pesiku valmistamiseks üks transistor, samas kui SRAM-is on vaja 4-6 transistori biti kohta. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris.
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 29 6.4.3 Välja- ja bipolaartransistoride ühislülitused Väljatransistorile on omane suur sisendtakistus, lähtetööpunkti väike temperatuuritriiv ja madal müratase, kuid võimendusomaduste osas iseloomustab neid väike tõus S, mistõttu astme pingevõimendus jääb tagasihoidlikuks. Samas on bipolaartransistoriga aste suuteline andma suurt pingevõimendust. Kumbagi liiki transistore nn hübriidlülitustes omavahel kombineerides on võimalik ühendada mõlema transistori eelised: - kombinatsiooni ÜL-ÜE iseloomustab suur pingevõimendus; - kombinatsiooni ÜN-ÜE iseloomustavad võrdlemisi suur pingevõimendus, kiiretoimelisus ja stabiilsus; - kombinatsioonil ÜL-ÜB e. nn kaskoodlülitusel on madal müratase ning puudub väljundi tagasimõju sisendile (on tagatud signaali ühesuunalisus). Joonis 6.9. Välja- ja bipolaartransistoride hübriidskeemid [3].
korraga kirjutada ning ühest infot lugeda. Assotsiatiivmälu. Tavalises mälus määratakse aadress, mis viitab mingile mälu pesale, mille poole toimub pöördumine. Assotsiatiivmäludes aga ei osutata aadressiga mälu sõnale vaid otsitakse sõna ühe osa järgi ülejäänud sõnaosa või aadressi, kus see sõna asub. Otsimine toimub paralleelselt ja otse riistvaras. See teeb aga assotsiatiivmälu väga kalliks, sest igale bitile lisandub kümneid transistore. Üldjuhul võib kokkulangevus olla mitmes sõnas, mille vahel teeb valiku loogika. Vahemälus saab olla kokkulangevus otsitava sõnaga ainult ühes sõnas, sest iga plokk saab olla vaid ühes kohas vahemälus. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. Alamprogrammi poole pöördumine ja siis tagasipöörde aadresside salvestamine on üks pinumälu rakendusi. Kui toimub alamprogrammi poole pöördumine, siis käsuloenduri sisu salvestatakse pinumälusse, ja kuna
Bipolaartransistor on vooluga juhitav transistor, mis koosneb kolmest erineva juhitavusega (auk – ja elektronjuhitavusega) kihist ja kahest nendevahelisest pn- siirdest. Transistori seda siiret, millele antakse päripinge, nimetatakse emittersiirdeks, ja sellega külgnevat ala emitteriks. Vastupingestavat siiret nimetatakse kollektorsiirdeks ja sellega külgnevat ala kollektoriks. Keskmine ala – baas – võib olla p- või n-juhtivusega, millele vastavalt on npn- ja pnp- struktuuriga transistore. Npn tüüpi transistoris on enamuslaengukandjateks elektronid ja pnp tüüpi transistorides augud. Sisendvoolu muutmisel muutub ka transistori väljundtakistuse väärtus ja seetõttu on konstantse toitepinge ja transistori väljundi ning toite vahelise takisti väärtuse korral võimalik varieerida väljundpinget. Bipolaarse transistori tüürimiseks on vaja voolu. 2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet? PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses
Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. Signaaliks nimetatakse elektroonikas kindlaviisiliselt (enamasti perioodiliselt) muutuvat pinget, kusjuures need muutused kannavad reeglina endas mingit infot. Nüüdiselektroonika põhielement on kiip ehk terviklülitus, milles mõne ruutsentimeetri suurusele pooljuhiplaadikesele on koondatud tuhandeid ja isegi miljoneid üliväikesi transistore koos vajalike lisadetailidega, mis kõik koos toimivad tervikliku eriotstarbelise elektroonikaskeemina. 5.9. Magnetism Püsimagneteid tuntakse juba väga kaua. Nimetus tuleneb Vana Kreeka linna Magnesia nimest, kust leiti kivisid, mis teisi külge tõmbasid. Sellest ajast tehakse katseid püsimagnetitega. Need katsed näitasid, et magneteil on kaks poolust: põhjapoolus (N,+) ja lõunapoolus (S,-). Samanimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõmbuvad.
t. naabrid mõjutavad üksteist. Aktiivmaatrikskuvar LCD Parima tulemuse saab TFT (Thin Film Transistor) kuvaris (üks LCD alaliik) kus käsutatakse aktiivset maatriksit. Siin on analoogiliselt DRAMle iga pixeli juures suure mahtuvusega transistor mis teatud ajaks säilitab pixeli oleku. Tegemist on transistoridega mis on realiseeritud LCD maatriksil. Probleem on selles, et neid kilel realiseeritavaid transistore on värvi kuvaril kolm korda pikselite arv. Tehnoloogiliselt tähendab teatud arvu defektsete transistoride olemasolu, et kogu paneel on kõlbmatu. See teeb aga TFT kuvarid suhteliselt kalliks. Pildi kvaliteet on neil väga hea. Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on muidugi neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbiaks on paneeli taga olev valgustus.
annaabi.ee 
