Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pimedate raamatukogu (0)

1 Hindamata
Punktid
Pimedate raamatukogu
16.09.2013 toimus meil külatus pimedate raamatukokku. Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Raamatukogu valmistab, kogub , säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid jm materjale, mis on nägemispuudega ja teistele tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda.
Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda . Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi nimega " Ruudi " vahe oli aga selles, et filmis kirjeldati tegelasi, ümbruskonda ning kõike toimuvat, et pimedad inimesed saaksid aimu filmist. Nägime puuteraamatuid, mille valmistamisel kasutatakse väga erinevaid materjale (tekstiili, puitu, nahka, lõnga, metalli, kive, aga ka mitmesuguseid tehismaterjale). Selliste piltide abil saab nägemispuudega inimene tundma õppida erinevaid materjale ja vorme ning omandada teadmisi asjadest ja nähtustest, millest muidu pole võimalik ülevaadet saada (näiteks päike, pilved , suuremõõtmelised esemed). Mõned raamatud olid tehtud Tallinna Ülikooli üliõpilaste poolt ning hämmastav oli see, kui ilusti ja täpselt olid kõik asjad paika pandud. Mulle väga meeldis, et saime ka proovida lugeda Braille' kirja, mis oli küll väga raske, kuid väärt kogemus ning mälestuseks saime kaasa ka Braille tähestiku. Meile näidati ka erinevaid viise, kuidas saab lugeda pimedate kirja ning üks raamatukogutöötaja lugedes meile ette uudiseid sellisel viisil.
Ekskursiooni parim osa oli aga ühe pimeda mehe enda jutustus tema elust ning hakkamasaamisest. Teda oli äärmiselt huvitav kuulata, sest ta rääkis asjadest nagu nad on ning tegi pidevalt nalja. Ta näitas meile mitmeid asju, mis teevad tema igapäevaelu kergemaks ning neid kõiki saime uurida oma silmaga ning hoida käes. Saime näha "rääkivat" telefoni ning kella, värvieristajat, vedelikumõõtjat, pimedatele mõeldud mõõdulinti, sokipaaritajat, mis tuleks kasuks igas majapidamises ning palju teisi asju. Ta rääkis ka sellest, kuidas pimedad eristavad raha, ravimeid ning ka sellest, et ka pimedad saavad midagi koguda, näiteks: marke, sest on olemas margid , kus peal on punktkiri. Just see, et pimedusest rääkis inimene, kes on kõik need asjad ise läbi proovinud tegi selle loengu väga harivaks ning huvitavaks.
Minu arvates on pimedad inimesed äärmiselt toredad ning minu jaoks oli uskumatu see, kuidas nad saavad kõigega hakkama. Mina ise ei kujuta ette elu pimeda inimesena ning olen uhke nende inimeste üle, kes saavad sellega hakkama ning elavad täisväärtusliku elu vaatamata kõigele. Mulle väga meeldis see õppekäik ning sooviksin , et ka edaspidi teistel õppekäikudel, mis on seotud erinevate teemadega, peaks loenguid inimesed, kes on ise antud teemaga seotud.
Pimedate raamatukogu #1 Pimedate raamatukogu #2 Pimedate raamatukogu #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hetili Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Turismigeograafia kordamine eksamiks
27
docx

Turismigeograafia kordamine eksamiks

Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks ­ mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad ­ kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi ­ kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv ­ hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon, mis tutvustab

Turismigeograafia
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
Minu LÜG mälestusraamat
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Arvan, et räägin kõigi meie klassi tüdrukute poolt, kui ütlen, et kõik kehalise kasvatuse õpetajad peaksid olema nagu Leelo Paju. Samuti õpetaja Imbi Raudkivi, kellega geograafia oli huvitavam, kui mulle enne oli tundunud. Nüüd kui olen pedagoogikat õppinud, siis tagasivaadates julgen küll öelda, et LÜGis on head õpetajad. Ruumidest igatsen kõige enam neid ruume, mis seal katuse all olid, nt arvutiklass (ilmselt on praegu ka samas kohas). Ka raamatukogu on koolil väga mõnus. Viimase aasta üritused on eelkõige meelde jäänud klassisiseselt. Küll aga tuli LÜGi üle see Wiedemanni üritusterohkus ja ettevõtlikkus just igasuguseid erinevaid üritusi korraldada nii õhtuti kui ka vahetundides. Eredaim mälestus... ma ei tea, miks mulle kohe see lennula draama meenub. Lennupulm oli ka kindlalt üks lahedamaid üritusi, sest pruut oli meie enda klassist

Ühiskond
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Visuaalne antropoloogia loengud
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) ­ uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga,

Visuaalne antropoloogia
Rumeenia
34
doc

Rumeenia

borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra

Geograafia
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks Õnnetusehunnikuks ja Viina-Tiinaks. Narriaks oli tavaliselt ema joomakaaslase poeg Varmo.Tiinat taheti ema käest ära võtta ja teda tahtis lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele

Alusharidus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

veeretamine või Mont Blanc'i otsa ronimine on ainult lõbu. Inglismaal on rikkaid dzentlmene, kes juhivad neljahobusetõlda kakskümmend või kolmkümmend miili päevas suvisel ajal, sest see eesõigustatud lõbu maksab neil ränka raha, aga kui neile selle eest tasu pakutaks, siis muutuks see tööks ja nad loobuksid sellest. 3. P E A T Ü K K Tom ilmus tädi Polly ette, kes istus avatud akna all mugavas tagatoas, mis oli ühtlasi magamistuba, söögituba ja raamatukogu. Mahe suveõhk, segamatu vaikus, lillelõhn ja mesilaste uinutav sumin olid avaldanud oma mõju, ja tädi Polly tukkus oma kudumistöö köhal, sest tal polnud mingit seltsilist peale kassi, ja seegi magas tema süles. Prillid olid kindluse mõttes üles hallidele juustele lükatud. Ta oli arvanud, et Tom on muidugi ammu putket teinud, ja oli seepärast üllatatud, kui poiss end nii kartmatult jälle tema meelevalla alla andis. Tom küsis: «Kas ma tohin nüüd mängima minna, tädi?»

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun