Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõstukite konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõstuk, tõstuki, tõstukid, kahvlid, tõstukijuht, ladude, lastid, ladudes, mootorid, tõstekõrgus, kaubaaluste, jaotusauto, siirdetõstuk, tugiratastõstuk, ettevaatlik, liikuda, 30cm, vahekaugus, ettevaatust, soovitav, tõstejõud, diisel, tõstukeid, suurimat, tööressurss, käsikahveltõstuk, autole, autolt, liigendtõstuk, seadmed, seadetSobib hästi manööverdamiseks kitsastes kohtades. Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega modifikatsioon, kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit ( põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10-15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6-8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h. Juhiistmega siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks pilkkadel distantsidel (60 - 200m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel. Sobib koormate siirdamiseks suurtes ladudes pikkadel teekondadel ühest punktist teise.
kaldpinnal kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustumise. Tegu on ruumisäästliku lahendusega, mida kasutavad peamiselt tööstusettevõtted. http://wiki.eek.ee/index.php/L%C3%A4bivooluriiul 3. Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul? Sügavriiul - Riiul, kus hoiustatakse kaupa analoogiliselt virnastamisega. Kui virnastamisel toetuvad ülemised kaubaalused alumistele, siis sügavriiulis toetuvad kaubaalused spetsiaalsetele riiulikonstruktsiooni siinidele. Tõstuk sõidab kaubaaluse paigutamiseks ja äratoomiseks riiulivahesse. Tegemist on ruumisäästliku laosüsteemiga, mida kasutavad peamiselt tööstusettevõtted. 2 http://wiki.eek.ee/index.php/S%C3%BCgavriiul 4. Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul? madalate peenkaubariiulite tehnoloogia (kõrgus kuni 3 m)
www.logiproff.com/popFile.php?id=67 4. Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul? Tavaline avatud riiul kõrgusega enamasti 2,0-2,3m ja sügavusega 0,3-0,6m. Peenkaubariiulid võivad olla ka kõrgemad ja ulatuda läbi kahe kuni kolme korruse. Kasutatakse enamasti juhtudel, kui ühe toote laoseisu maht ruumalaühikutes on vähem kui 0,5 kuupmeetrit. 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Vastus : . Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasitagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis,
Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt sellise laiusega (1,4- 1,6 m), et võimaldavad kahel käsikarul teineteisest mööduda. Peenkaubariiulid sobivad suhteliselt väikeste toodete hoiustamiseks. Riiulitele on tagatud alati vaba juurdepääs. Laiades riiulivahedes võib töötada üheaegselt palju komplekteerijaid üksteist segamata. Madala ruumi korral võib saavutada peenkaubariiulitega suhteliselt hea ruumikasutuse efektiivsuse. Suurtes ladudes kasutatakse peenkaubariiuleid ka läbi kahe ja kolme riiulikorruse. Tavaliselt toimub suuremate kaubakoguste üles-alla toimetamine sel juhul liftidega. 5. Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed.Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus, kuna mast liigub horisontaal asendis edasi-tagasi koos kaubaalusega, on tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt,tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata.
Tõstuk millel on mastil mitu lüli ja saab tõsta üsna kõrgele lisaks veel kallutada ettepoole ja tahapoole. Lükandmastiga tõstukeid toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2t - 3,2t. Veomootorite võimsused on tavaliselt vahemikus 4,0 - 6,0kW, kiirete tõstete võimaldamiseks on hüdraulika pumba mootorite võimsused vahemikus 10,0 - 11,5kW. Tavaliselt on liikumiskiirus kuni 12 km/h, kiirematel kuni 16 km/h. 6. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini? On mõeldud siiski siseladude jaoks , mitte välistingumustes töötamiseks, saab liikuda kitsastes koridorides ja tõstab üsna kõrgele kuni 4,8 m ja 1,2 t 7. Kirjeldada tugiratastõstukit. Kõikide tugiratastõstukite puhul eeldatakse, et kauba paigutamisel teisele riiulikorrusele ja kõrgemale kasutatakse esimesel korrusel, standardseid kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna
Riiulid võivad olla seejuures erinevate kõrguste ja vahekoridorid erinevate laiustega. Madalate riiulitega konventsionaalne ladu on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada eritüüpi kaubaalustel palju erinevat kaupa. Tavapärane ladu võimaldab 100%-lise otsese ja kiire ligipääsu kõigile kaupadele MANUAALLAOD Manuaalladudes kasutatatakse traditsioonilist laotehnikat ja -inventari (erinevad tõstukid, peenkauba- või kaubaluste riiulid jne), kusjuures kõik erinevad laotoimingud teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Manuaallaod on maailmas kõige levinum laotüüp ja jääb seda veel tõenäoIiselt aastakümneteks. POOLAUTOMAATLAOD Poolautomaatladudes teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Järjestikused tegevused on seotud enamasti
hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 7 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega
risk, tekib silmade väsimus väheneb tõstukite liikumiskiirus riiulikoridorides ja suureneb õnnetuste risk hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja –toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega
Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi?
tööaegade aritmeetiline keskmine ületada 48h. Järjest võib olla rooli taga 6h, seejärel tuleb teha vähemalt 30 min vahe. Peale 9h sõitu tuleb teha vähemalt 45 min vahe. Puhkeaeg ööpäevas peab olema vähemalt 11 h ja nädalavahetusel vähemalt 24h Automaatne ladustamis- ja otsingusüsteem (Automated storage and retrieval system (AS/RS) ) Automatiseeritud ladustamise ja otsingu süsteem. Süsteemi kasutatakse ladudes, kus kauba käsitsemine on automatiseeritud Automatiseeritud ladu (Automated warehouse/order picking) Ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta. Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt. Avalik ladu (Public warehouse) Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao
1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.5 Hoidke tõstuki ümbrus puhas. Ärge jätke tööpiirkonda tööriistu, osi, prahti vms. 1.6 Tõstke seadet esmalt vaid pisut, nii veendute, et sõiduk toetub kindlalt tõstetaldadele. 1.7 Kui tõstetallad puutuvad vastu tõstekohti, siis kontrollige, kas tõstevarte lukustus on rakendunud. 1.8 Kasutage sõiduki tõstmiseks alati kõiki nelja tõstetalda. 1.9 Sõiduki tõstmise ajal veenduge, et selle uksed on kinni. 1.10 Jälgige sõidukit kogu tõstmise või langetamise aja. 1
Hulgi - suures koguses Hulgiladu - enamasti maaletooja või hulgimüüja ladu suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks I Ignoreerima - tahtlikult tähele panemata jätma, mitte arvestama, eirama Installeerima - seadmestama, sisse või paigale seadma Instrueerima - juhtnööre andma, juhendama, õpetama J Jae - väiksemas koguses Jaotusladu - enamasti vaheladu suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus Juhita tõstuk - automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise Järeltarne - tarnija poolt soovitud ajal mitmesugustel põhjustel täitmata tarne, mille kohta antakse lubadus täita see hiljem K Kasum - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Kaubaalus - kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldabkaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga
· alumiselt riiulikorruselt on võimalik komplekteerida käsikäru kasutades; · vahekäikude kasutamine on paindlik ja efektiivne (tõstukid võivad teineteisest mööduda); · võimalik on kasutada eri tüüpi tõstukeid. Ainsaks puuduseks on efektiivne ruumikasutus. Vahekoridoride laiused: Tugiratastõstukid 2000-2300mm Lükandmastiga tõstukid 2700-3000mm Kolmerattalised vastukaaltõstukid 3000-3200mm Neljarattalised vastukaaltõstukid 3200-3500mm Mööbliladudes kasutatakse peamiselt pehme mööbli hoiustamiseks kaubaaluseid mõõtmetega 1,0 x 2,0m või 1,0 x 2,2m. Riiulite sügavused selliste aluste jaoks peavad olema 2,22,5 m ja vahekoridoride laiused ca 4,0m.
Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele ka kauba teisaldamise alused kui kauba tõstemasinatega käsitsemist võimaldavad universaalsed laadimis- ja hoiustamisühikud, sai tõstukite ulatuslik tootmine ja kaubaaluste kasutamine alguse alles pärast Teist maailmasõda. Tänu tõstukite kasutuselevõtmisele oli võimalik hakata ehitama senisest kõrgemaid ladusid. Tõstukid olid suutelised tõstma alustele paigutatud kaupu 56 m kõr- gusele, mistõttu sai 67 m kõrgustes laohoonetes võtta kasutusele 34-korruselised laoriiulid. Tõs- tukid võimaldasid kiiresti käsitseda suuri kaubakoguseid ning muutsid ladustamise efektiivseks hea ruumikasutuse abil. Ladudes vähenes kümneid kordi raske käsitsitöö osatähtsus. Kui 1960.1970. aastatel hakkas läänemaailmas tekkima konkurents, väitis tolle aja turundus-
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
hoiukohtadele paigutamise ja komplekteerimise kiirus suurenevad, kuna ülespoole vaadates ei pimesta valgustid silmi 34. Millise kõrgusega laos on hoiuruumi ruumalaühiku (m3 ) omahind üldjuhul kõige madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5 5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt.
varustatud nelja luugiga 35 × 45 cm, millest üks on varustatud ülerõhu korral avaneva kaitseklapiga. Lossimine toimub paakkonteineri alumises osas olevate luukide kaudu. Paakkonteiner on ümbritsetud nurkrauast valmistatud raamiga, mille nurgad on varustatud fitingutega. Kaupade veol konteinerites on järgmised eelised: - vähenevad kaubakaod ja vigastused lastimisel-lossimisel ning veol, sest kaubad on paremini kaitstud - väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni - vähenevad laadimis-lossimiskulud - lüheneb laevade seisuaeg lastimis-lossimisoperatsioonideks - suureneb sadamate läbilaskevõime - vähenevad kulutused kaupade taara valmistamiseks - lihtsustub kaupade vastuvõtmine ja üleandmine sadamates. Konteinervedudel on ka puudusi: - täielik konteinerveole üleminek nõuab suuri investeeringuid konteinerite,
reageerida. See eeldab äriettevõtetelt paindlikkust ja muutustega kaasaminekut, mis sõltub väga suures osas logistikakorraldusest. 6. Transport. Oks logistilisi võtmetegevusi, mis teostab materjalide ja kaupade liikumist ühest ruumipunktist teise. Logistilistes kogukuludes moodustavad transpordikulud suurima osa. 7. Ladustamine Korraldab laoruumi kasutamist. Samuti määrab kindlaks kasutatavate ladude omandivormi (firma omandusse kuuluv, renditud või üüritud laopind), ladude planeeringu ja sisseseade, mõjutab tootmise planeerimist, jne. Mida suurem on ajaintervall tootmise ja tarbimise vahel, seda suuremad on ladustatavad kaubamahud ja nendega seonduvad kulud. 8. Ettevõtete ja ladude asukoha valik. Strateegiline otsus, mis mõjutab mitte ainult siseneva ja väljuva transpordi kulusid, vaid ka klienditeeninduse taset ja reageerimiskiirust. Esimene valikut määrav faktor on firma turgude paiknemine, samuti klientide vajadused, tarnijate asukoht,
Tõstukeid on erinevate parameetritega (tõstekõrguse, koorma iseloom, tööpõhimõte jne.). Otstarbe järgi jaotatakse inimeste või kauba tõstmiseks ettenähtud masinateks. Masttõstukid: Masttõstuk koosneb rataskäiguosast , elektroreversiiv-vintsist, tõstetrossist, sõrestikkonstruktsiooniga mastist, lastiplatvormist, juhtimispuldist ja alusraamist . Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Nende mastide kasvatamine toimub 1,5; 2,0 või 3 meetri pikkuste mastisektsioonide abil. TP TP-16- TP-16- TP-12 TP-5-1 TP-17 3A 1 3 Tõstev 320 320 320 500 500 500 õime, kg Tõstek - 9 27 27 50 75 õrgus, m (kinnit atud) Tõstek 9,0 - - - - - õrgus, m (vabalt )
Maksimaalne kaevamissügavus Maksimaalne kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus 23-Nimetage pärikopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid. Maksimaalne kaeveraadius Maksimaalne kaevesügavus Maksimaalne kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus Tühjendamisraadius maksimaalsel tühjendamiskõrgusel Maksimaalne kaevekõrgus 24-Nimetage ehituskraanade peamised tehnoloogilised parameetrid. Tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus 25-Mis on masina manööverdusvõime? Masina võime töötada kitsastes oludes ning pöörata ringi kohapeal. 26-Mis on masina läbivus? Masina omadus liikuda teekatteta maastikul ning läbida ettejuhtuvaid takistusi (nõlvasid, auke). 27-Mis on masina püsivus? Masina omadus säilitada stabiilne asend, kui masinale mõjuvad välised koormused. Jagunevad pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus ja tööpüsivus.
Ülejäänu liigub suletud ringlussüsteemis omavaheliste lepingute alusel. Suletud süsteemis jälgitakse aluste liikumist kliendi ja kauba saatja vahel ning sobival hetkel tasandatakse aluste võlad. Avatud süsteemis võivad firmad aluseid kas kasutada omas tegevuses või müüa need teisele ettevõttele või alusekeskusele. Eesmärk nii suletud kui ka avatud süsteemis on üks: ringlus peab olema võimalikult kiire, nii et alused ja kapital ei oleks kasutamatuna ladudes. Standarditud alus ringleb 11 korda aastas. Standarditud aluste kasutusaeg on 6-8 aastat, ka ühekordseks kasutuseks ettenähtud aluseid kasutatakse mitmeid kordi. Üle 90 % kõigist puidust pakenditest kasutatakse Soomes energia tootmises. Mujal Euroopas vastutab kauba saatja aluse korduskasutuse eest karmide pakendiseaduste alusel. Eestis puudub praegu ühtne kaubaluste ringlussüsteem. Aluste ost- müük toimub kokkulepete põhjal eri tingimustel ja eri hindadega
stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne). 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ). 22-Nimetage vastukopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid. 23-Nimetage pärikopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid. 24-Nimetage ehituskraanade peamised tehnoloogilised parameetrid. 25-Mis on masina manööverdusvõime? masina omadus töötada kitsastes tingimustes ja ringipöörata kohapeal.
b) suurendatub läbivusega (1x3x3) c) suurendatud manööverdusvõimega (3x2x3) d) suurendatud läbivuse ja manööverdusvõimega (3x3x3) Ettenähtud kasutusviis Teehöövel on konstrueeritud ja ehitatud järgmiste tööde jaoks • talvine ja suvine maanteehooldus. • Asfaldi aluskihtide ja pindade puhastamine • pinnastetööd, pinnase planeerimine ja viimistlemine tee-ehitus- ja haljastustöödel. Mootori järgi liigitatakse mootorid kolmeks: • kerged (-44kW) • keskmised (-99kW) • rasked (suurem / võrdne 100kw) tööseadmestik – tööorgan, pöördering, tööhõlm jõuülekanne (transmission) – käigukast koos hüdrotrahvoga, kardaan, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne. Hüdrosüsteem Õlitaseme kontroll 1. Höövel peab asuma horisontaalsel pinnal 2. Silmajärgne kontroll: õlitae peab olema kontrollklaasi keskkohas 3
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või
survet; võetakse muid meetmeid, mis tulenevad laeva konstruktiivsest omapärast või spetsialiseerumisest. Halva ilmaprognoosi saamisel tuleb laev ette valmistada tormiks. Seda tuleb teha kogu vastutuse ja tõsidusega: kontrollida laadluukide kinnitust ja hermeetilisust; kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust; kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.; pingutada terastrossidest taglas ja veidi lõdvendada taimkiust taglast; vajadusel võtta ankrukett lisapiduritele, klüüsid katta kaantega ja tekiklüüs püüda veetihedalt sulgeda (valada tsemendiga kinni); sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise;
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
kättesaamiseks tuleb lihtsalt välimise koti ots maha lõigata, veekott välja visata ning ammooniumnitraat säilitada tihedalt ja õhukindlalt suletud nõus, kuna ta on väga hügroskoopne. Ta on ka paljude väetiste põhikomponendiks. 2.1. KEMIKAALIDE HANKIMINE. Seni oleme tegelenud seadusliku kemikaalide hankimisega. Nüüd asume neid virutama. Parim koht kemikaalide pihtapanekuks on kool. Paljudes osariikide koolides vedelevad kõik nende kemikaalid laborite sahtlites ja veelgi rohkem ladudes. Õhtu on labori külastamiseks parim aeg, kuna sel ajal on kõige vähem inimesi hoonetesse jäänud ja enamus laboreid on veel lukustamata. Tuleb vaid võtta koolikott, riietuda teksadesse ja T-särki ning mängida värsket kolledzijuntsut. Kui keegi kipub küsima, mida te siit otsite, siis v?ib varas lihtsalt vastata, et otsib polü-meerkeemia laborit või mõnda teist keemiaga seotud osakonda, kuid mitte seda, kus parasjagu viibitakse.
annaabi.ee 
