Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud 3 Töövedelikud 3.1 Sissejuhatus Kuna pole olemas universaalset töövedelikku, mis oleks sobilik Töövedeliku põhiliseks ülesandeks kasutamiseks kõigis kasutus- hüdrosüsteemis on kanda edasi energiat. valdkondades, vastates erinevatele Lisaks esitatakse töövedelikele täien- nõudmistele, siis tuleb töövedeliku
Abrasiivkulumise,Korrosioonkulumise põhjused · Liikuvate pindade omavaheline hõõrdumine kui kasutatakse saastatud töövedeliklu. · Vedelikuga koos liiguvad abrasiivide osakesed põhjustavad kulumist just suurtel voolamiskiirustel. · Pikad seisakuajad ja mittesobilikud töövedelikud · Niiskus põhjustab roostekihi moodustumist komponentide liugpindadele ja suurendab kulumist.
See tekib ammu enne seda kui õli ükskord välimise toru ülemises otsas olevast välimisesest kolvivarre tihendist mööda korpust alla teedele voolab. Kuna see tihend on ette nähtud eelkõige välise saaste takistamiseks amordi sisemusse jõudmaks, siis laseb ta surve all oleva õli hõlpsasti välja ja see amort pole enam nii toimiv ja töökindel kui olema peaks. · Erinevad töövedelikud -õli, jahutusvedelik, pidurivedelik ja määrded autol on kasutusel mitmeid muid töövedelikke nagu: mootoriõli, transmissiooniõli, amordiõli, jahutusvedelik, pidurivedelik, klaasipesuvedelik, erinevad määrded ja ka kütus. Kõikidele töövedelikele on omad nõuded ja päevad täitma vastavaid ülesandeid. Õlidel peab olemas vastav viskoossusindeks ja pumbatavuspiir, bensiinil õige oktaanarv
· juhivad silindri liikumissuunda (suunaventiilid) · mõjutavad silindri liikumiskiirust (vooluventiilid) · piiravad silindri poolt arendatavad jõudu (rõhuventiilid) · väldivad passiivses olekus süsteemi iseeneslikku tühjenemist läbi pumba (mittetagasivoolu ventiilid) · varustavad hüdrosüsteemi surve all oleva vedelikuga (hüdropumbad) saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme. 10. Töövedelikud. Töövedelikele esitatavad nõuded · Mineraalõlid. Mineraalõlid on hüdroajamites kõige enam kasutatavad vedelikud. Nad ei ole kasutatavad tule ja plahvatusohtlikes tingimustes. Maksimaalne kasutustemperatuur 60...90C, hangumistemperatuur -12...- 70C. · Sünteetilised hüdrovedelikud. Sünteetilised hüdrovedelikud toodetakse eteenist, mis on nafta destilleerimise produkt
ülekande deformeeritav element - manomeetri näidik ebatäpsusest, aga ka deformeeritava elemendi " väsimisest", teket. Vastutusrikastel seadmetel (survemahutid, katlaseadmed jne) töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Mehaaniliste manomeetrite eelisteks on nende töökindlus, väikesed gabariidid, võimalus mõõta suuri rõhkusid ja paigutada manomeeter seadmel mugavalt jälgitavasse kohta. 10) Töövedeliku ülesanded hüdroajamis. Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks. Töövedelikuga kandub pumba poolt vedelikule antud hüdrauliline energia vedeliku vooluhulga ja rõhu näol hüdrosilindrisse või hüdromootorisse, kus see muudetakse kolvi sirgjoonelise liikumise või mootori väljuva võlli pöörlemise mehaaniliseks energiaks. *Töövedelik määrib hüdroajami elemente, *Töövedelik kannab soojusena eraldunud energia tema tekkimise kohast ära, seega jahutab ajamit
mis on eelduseks mootori, hüdropidurite , õhkpidurite ja automaatkäigukastide ehituse, tööpõhimõtete õppimisel. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. FÜÜSIKALISED SUURUSED. 3.2. ÕHU JA VEDELIKU FÜÜSIKALISED OMADUSED. 3.3. PNEUMAATIKA. Suruõhu ettevalmistamine. Pneumokomponendid .Elektro- pneumaatika komponendid. Pneumosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Pneumaatika kasutamine sõidukites. 3.4. HÜDRAULIKA. Pumbad. Töövedelikud. Hüdraulikakomponendid. Hüdrosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Hüdraulika kasutamine sõidukites. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · füüsikalisi suurusi, nende tähistusi ja ühikuid; · õhu ja vedelike füüsikalisi omadusi; · pneumaatika ja hüdraulika tingmärke ning skeeme. 5. Hindamine Teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. SISSEJUHATUS ERIALASSE
annaabi.ee 
