(tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3. Peamised majandussüsteemid ja nende iseloomustus: naturaalmajandus, turumajandus, käsu ehk plaanimajandus. – Tava ehk naturaalmajandus: tootmine algeliste vahenditega iseenda jaoks. Plaani ehk käsumajandus – toodetakse riigi poolt määratud plaanide järgi. Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmine, mõned ettevõtted riigi omad, enamus era. 4. Mille poolest erinevad makromajandus ja mikromajandus? – Makromajandus on kogu riigis toimuva majandustegevuse mõiste: riik ja eraettevõtlus. 5
INFLATSIOON-riigi keskmise hinnataseme ätkuv kasv saadakse maa maksistamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksumäär on üldjuhul 0,1- piisavalt pikal perioodil.DEFLATSIOON-üldise hinnataseme jätkuv alanemine.RAHAPOLIITIKA- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse makromaj poliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni volikogu.Maamaksu maksab maa omanik(k.a riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks- ohjeldamisega.VALUUTAKOMITEE-rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu rahapoliitikat on väga piiratud.FISKAALPOLIITIKA-makromaj poliitika osa, mille eesmärgiks on korraldaja. Tarbimismaksu eriliik(asendab selles valdkonnas käibemaksu) Käibemaks on tarbimismaks,
1. Nimetage tähtsamad tootmisressursid ja tooge näiteid. 2. Millisest tootmisressursist on Eestis kõige rohkem puudu? Põhjendage oma arvamust. 3. Millised on naturaal-, turu ja käsumajandusele iseloomulikud jooned? Nimetage igale majandussüsteemile 2 iseloomulikku 2 tunnust. 4. Mida tähendab sostsiaalne turumajandus? 5. Milles seisnesb RKP ja SKP erinevus? 6. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? Statistika analüüs. 7. Mida tähendab väliskaubanduse bilanss? Statistika analüüs. 8. Miks riik sekkub majanduspoliitikasse? Tooge kaks põhjendust. 9. Millised on majanduspoliitika eesmärgid? 10. Mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks? 11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal
Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse. Makromajandus kogu riigis toimiv majandustegevus ning mis uurib majandust konkreetsete majandusharude ja ettevõtete kaupa. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis)
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss
- käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. - turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus
tegelik seisund: napib 4. Ettevõtlikkus vajalik: aktiivne tegutsemine reaalsuse piires tegelik: napib Majandussüsteemid: (päris puhtaid ei ole üheski riigis) 1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad
kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk. Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Riik võtab enda kanda need sektorid, kus eraettevõtted tegutseda ei taha. Majandusnäitajad Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) - aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimissse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne - SKP kasv jooksvates hindades Reaalne - püsivates hindades, kui palju on tooteid ja teenuseid turule juurde tulnud. Pilet 3
*kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine SKP koosneb: *eratarbimine
MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades MAJANDUSPOLIITIKA · sõltub võimu eesmärkidest · riigieelarve= valitsus · defitsiit= puudujääk
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
7,7 miljardit eurot , koostamine-aluseks on eelmise aasta riigi eelarve, riigi prioriteedid ja rahvusaheline majandus olukord., tasakaal-et riik toimiks, ei tekiks ohtu riigi julgeolekule ja kodanike turvamisele., eelarve defitsiit-kui palju on ostjad nõus toodet ostma rohkem antud hinnaga, kui müüjad müüma puudujääk, võta laenu või kärpida kulusid. ja ülejääk, lisaeelarve-võetakse vast kui tekib eelarve ülejääk, 9.MAKSUD: Proportsionaalne-kehtib ühtne maksumäär. Nii ka eestis. Progresseeruv-keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega. Maksud lähevad:riigile, kohalikule omavalitsusele, otse vastavatele sihtkapitalidele. Otsesed maksud-maksumaksja kannab vahetult maksukoormuse(tulumaks-nii eraisiku kui ettevõtte-,sotsiaalmaks,maamaks ja raskeveokimaks) kaudsed maksud-maksustavad tarbimist- kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustava kauba või teenuse
Füüsilise isiku tulumaks füüsiliselt isikult võetav maks. *Otsene maks, maksukohustus vähendab maksumaksja tulu ja teatud perioodi vältel teenitud tulude suurusest. ( palk, honorar, loteriivõit) Käibemaks tootele või teenustele lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. *Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist käibemaksuseadus. *Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 1.juulist 2009 20% maksustatavast väärtusest. *Eestis madalam maksumäär ravimitel, raamatutel, soojusenergial, matusetarvetel. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Maksuline tulu: -Otsene maks, mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. *füüsilise isiku tulumaks *ettevõtte tulumaks *maamaks *töötuskindlustusmaks *sotsiaalmaks -Kaudne maks, maksukoormuse kannab lõpptarbija. *käibemaks *aktsiisimaks *tollimaks *hasartmängumaks
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese kohta. 3
väljaveetavatelt kaupadelt 4)Hasartmängumaks (mnguautomaatide ja kasiinode omanikelt ) Sotsiaalmaks e. sihiotstarbeline maks 1)20% pensionid 2)13% tervishoid 3)0,3 % töötuskindlustus Kõik need maksud maksab tööandja. Kokku : 33,3 % Töötaja maksab töötuskindlustusmaksu 0,6% Riigimaksud: tulumaks, käibemaks Kohalikud maksud (kehtestatud seadustega): müügimaks, reklaamimaks, parkimistasu, lõbustusmaks, paadimaks Riigieelarve- koosneb tuludest ja kuludest . Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulutab välja president . Riigieelarve jaguneb: tasakaal, ülejääk, defitsiit Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel . Riigieelarve tulud: 1)maksud 2)riigiettevõtted 3)riigivarade müük Riigieelarve olulisemad kulud: 1) riigi valitsemise kulud 2) sotsiaalhooldus. 3) tervishoid 4) haridus Tööturg Aktiivne rahvastik: töötaja, tööandja Mitteaktiivne rahvastik: lapsed, vanurid
Totalitaarses riigis: 15 ei toimi võimude lahususe põhimõte 16 valitseb juhikultus 17 ühe partei ja ühe ideoloogia (=mõtteviisi) juhtiv seisund 18 võistlevad parteid ja ideoloogiad on kõrvale tõrjutud või lausa keelatud 19 kodanikuõigused on äärmiselt piiratud ( 7) repressioonid (= Diktatuuris on inimene RIIGI jaoks. Demokraatias on riik INIMESE jaoks. Riigieelarve Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Riigieelarve koostamine: 20 valitsus koostab eelarveprojekti 21 Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas) Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks. Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud
eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. - Eestis on välja kujunenud segamajandussüsteem. Eesti maksusüsteem Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla-või linnavolikogu poolt haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega, kus peavad olema märgitud maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja , maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Tähtis on teada, et maksukorralduse seaduses sätestatud koheldatakse vaid juhul, kui maksuseaduses või tolliseaduses ja nende alusel kehtestatud määrustes ei ole kehtestatud teisiti. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks 21%, käibemaks 18%, sotsiaalmaks
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:
12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Kehtestab kohalike maksude seaduse (KoMS) alusel linna- või vallavolikogu oma määrustega. Määratakse: maksu objekt, subjekt, maksumäärad, maksu tasumise kord, tähtpäev või tähtaeg, maksusumma arvutamise või määramise kord, võimalikud maksusoodustused jm 6. Tulubaasi kujunemine: riigi ja KOV eelarve. Analüüsi riigieelarve hetkeseisu, anna selle kohta oma hinnang. Ühel kuul peaks tulema alla 10% eelarvest. Oktoobris tuleb aktsiisid, raskeveokimaks mõjutavad riigi eelarvet. Oktoobrilaekumine peaks olema suurem. Muuta tohib riigieelarvet ainult riigikogu. Riigieelarve kassapõhine, siis kui raha laekub pannakse kirja. Mittemaksulised tulud, riigilõiv, kaupade teenuste müük. Riigi kaubad ja teenused on trahvid, renditulud. Kohalikel omavalitsustel toidurahad, vee ja kanalisatsioon. Välismaised
kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. - Maksumenetlus maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine, maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine. - Maksumäär aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma. - Maksunõue seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata. - Maksuobjekt tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida maksustatakse. - Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis
Säästa keskkonda Kaitsta Eesti iseseisvust Hüvitada looduskahju Kasvatada oma lapsi Tasuda riiklikke makse Hoolitseda abivajavate pereliikmete eest Laps tuleb saata kooli 7-aastaselt Riigi kohustused oma kodanike ees: · peab tagama tasuta alg ja keskhariduse. · Kaitsta oma kodanikku välismaal Parlament Demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlament saab olla ühekojaline või kahekojaline. Ühekojalised: Riigikogu, Seim, (Soome, Läti, Leedu), kahekojalised: USA, Venemaa, Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Norra, Tsehhi. Ühekojaline ja kahekojalise parlamendi alamkoda moodustatakse üldiste valimiste teel. Kahekojalise ülemkoda on määratud seisustest (kohtuametnikud, piiskopid jne) või piirkondlikust esindatusest lähtudes, kui on tarvis kaitsta piirkondlikke huve. Parlamendi formaalõiguslik struktuur
esindusfunktsioon otse valitud. esindusfunktsioon täidesaatev kui ka . Valitsus on Valitsus . Riigi igapäevast kohtuvõim. parlamendi poolt moodustatakse toimimist juhib ametisse parlamendiväliselt valitsus ja nimetataud ja . seadusloomega parlamendi ees tegeleb aruandekohustusli parlament. k Nt: Eesti, Nt: Ameerika ÜR Nt: Suurbritannia, Nt: Saudi Araabia Mongoolia Tai Demokraatia ohud: 1.) Demokraatia rõhutab inimeste võrdsuse põhimõtet, kuid tegelikult pole inimesed võrdsed ei füüsiliselt ega ka vaimselt 2.) Ideaalse demokraatia korral peaks kõik kodanikud käima valimas Õigusriik ja võimude lahusus Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on ükteisest eraldatud Inimõigused
tarbitakse kas kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Plaani- ehk käsumajandus majandus on täielikult riigi kontrolli all. Poliitiline võim ütleb, mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Turumajandus turumajandust iseloomustab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduses otsustavad tootjad ise küsimuste üle mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Segamajandus majandus, kus on segunenud turumajandus ning ka plaanimajandust. Plaanimajandust siis selle näol, et osad ettevõtted või isegi majandusharud on riigi kontrolli all. 6. Mille poolest erineb turumajandus käsumajandusest? Turumajanduses otsustab tootja ise, mida ta toodab, kuidas toodab ja kellele. Käsimajanduses teeb seda aga riik, sest käsumajanduses on majandus riigi kontrolli all. 7. Mis on konkurents? Kas see mõjutab majandust (turumajanduse tingimustes) positiivselt või negatiivselt? Kuidas?
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalma
SKT-st 3) valitsussektori võlakoormus kuni 60% SKT-st 3) pikaajaline inflmäär ei tohi ületada 2%... 4) osalemine Euroopa vahetuskursimehhanismis 2 a EKP Põhiül hoida inflatsioon madal. Rahapoliitika üle otsustab EKP nõukogu (EKP juhatus + eurotsooni keskpanga juhid) RKP- Kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtus SKP- Riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus. Koosneb: eratarbimine (üle poole), investeeringud (kulutused tehastele, tootmisliinidele jms; üle 25%), valitsuse lõpptarbimine (kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus, ministeeriumide halduskulud; u 20%), puhasekport (ekspordist lahutatakse import) NOMINAALNE e JOOKSVATES HINDADES- antud aastal kehtinud hindades, sisaldab kõiki turuhinnamuutusi REAALNE e PÜSIVHINDADES- muutumatutes baasperioodi hindades, keskendub reaalkasvule
hinna puhul. Pakkumisseaduse kohaselt pakutakse suuremat kogust kui toote või teenuse hind tõuseb ning väiksemat kogust kui hind langeb. Pakkumiskõver positiive tõusuga tähendab, et kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjat pakkuda suuremat kogust kaupu ja teenuseid Ülepakkumine - olukord, mille puhul pakutav kaubakogus ületab nõutava kauba koguse antud hinna puhul Pakkumist mõjutavad tegurid: o Muutused toote hinnas o Muutused tootmistehnoloogias o Muutused looduskeskkonnas, mis mõjutavad ressursside hindu o Muutused ootustes o Muutused krediidisaamisvõimalustes o Muutused pakkujate arvus turul Kõverate ristumispunkt nõudluskõvera ja pakkumiskõvera kujutamisel ühel graafikul kujutab turu tasakaalu. Turu tasakaalu puhul puuduvad turul jõud, mis muutusi esile kutsuksid. Tasakaaluhind on hind, mille juures nõutav toote kogus ja pakutav kogus on võrdsed.
Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest
piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi. Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi.
Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 2.7. HEAOLU Sotsiaaldemokraatia nt Rootsi,Taani,Soome Konservatism nt Saksamaa,Prantsusmaa Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid. 2)Eestis on ülekandeühiskond-rahalisi ressursse võidakse kanda valdkonnast valdkonda (nt kaitsepoliitikast tervishoidu vms) EI 1)Heaoluriigile omaselt ei lähe Eestis pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajaduseks 2)Eestis on sotsiaalse kaitse kulutuste (laste hambaravi?) osatähtsus märksa madalam kui teistes Euroopa heaolu riikides / rahvas pole praeguse valitsemisega rahul ja streigitakse tihemini (õpetajad, meditsiinitöötajad jne) Milline heaoluriigi mudel sobib Eestile/on Eestis? Liberalism , Põhjenda: 1)Eestis on võimul Reformierakond, kelle vaated on eelkõige liberaalsed 2)Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema sissetulek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
