Ammoniaak on puhastusvahendite koostises, näiteks ka WCpuhastusvahendis! Arseen mürk, kasutatakse rotimürgi koostises näriliste hävitamiseks! Benseen lahusti, kütuste lisa! Tugev kanserogeenne aine ja seostatakse leukeemia tekkimisega inimorganismis Butaan kergesti süttiv gaas, mida kasutatakse "välgumihklites"! Kaadmium (Cd) metall, mida kasutatakse patareides Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites! Maltitool kunstlikult sünteesitud magusaine, mida ei lubata FDA (USA Toiduja Ravimiameti) järgi Metopreen taimekaitsevahendite koostisaine (ehk putukamürk)! Väävelhape nahale sattudes koheselt söövitava toimega hape, kasutatakse
Ühe tööstusettevõtte kõige suuremaks kahju tegurik on keskkonna saastamine. Erinevate toodete tootmise käigus eraldub erinevaid mürkaineid, mis kahjustavad rängalt meie ümber olevat. Näiteks võime tuua erinevad tehased, kus toodetakse riideid. Tööstusettevõtted ei reosta ainult maismaad vaid ka erinevaid veekogusid. Veekogude peamisteks saasteallikateks peetaksegi tööstusettevõtteid ning põllumajandust sellepärast, et sealsetes tootmisprotsessides on tarvis vett. Heitvee iseloom sõltub tööstuse iseloomust, toorainest ning tehnoloogiast. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Eestis on palju põlluharimist seega on osades veekogudes rohkem saastumist. Tööstusettevõtted paiskavad õhku palju mürgiseid kemikaale, mis on inimese tervisele väga kahjulikud
Ühendite iseloomustus CaO kaltsiumoksiid. Igapäevaelus seda ühendit nimetatakse kustutamata lubjaks. Kasutamine - Kustutamata lubja tooteid kasutatakse terase tootmisprotsessides, sulfiidimaagi rikastamisprotsessides, paberimassi valmistamisel ning joogivee ja heitvee puhastamisel. Kivisöel töötavate elektrijaamade heitgaase puhastatakse samuti kustutamata lubja abil. Omadusi Keemilised omadused Reageerib veega. Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid ja ta reageerib happega ja happelise oksiidiga. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne.
Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks, keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon, kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohvisegudes, värvides jm. Kustutamata lubja tooteid kasutatakse terase tootmisprotsessides, sulfiidimaagi rikastamisprotsessides, paberimassi valmistamisel ning joogivee ja heitvee puhastamisel. Kivisöel töötavate elektrijaamade heitgaase puhastatakse samuti kustutamata lubja abil. Kustutatud lubja (ingl slaked lime) ehk kaltsiumhüdroksiidi kaubamärk on Nordkalk SL. Kustutatud lupja kasutatakse joogi- ja heitvee puhastamiseks, samuti metallurgia- ja ehitustööstuses. Kustutamat lupja valmistatakse, kuumutades pursutatud ja sorteeritud lubjakivi kas pöörd- või
Keemiliselt on heelium inertne ja gaasiliselt kõige vähem lahustuv. Heelium on kõigi keemiliste elementide seas kerguse poolest teisel kohal kaaludes umbes üks seitsmendik õhu raskusest. Samuti on see vees väga raskelt lahustuv ning mittepõlev. Veeldatud heelium on kõige külmem teadaolev vedelik. Heeliumi kasutusalad Veeldatud heeliumi kasutatakse meditsiinilistes uuringutes (TMR) ning erinevates analüütilistes- ja tootmisprotsessides. Heeliumi ja selle segusid kasutatakse kaitsegaasina TIG- ja MIG-keevitusel, samuti lõikamisel ja laserrakenduste juures. Heeliumi-argooni segu sobib paksude alumiiniumpindade keevitamiseks. Samuti on heelium oma eriliste omaduste tõttu õhupallides. Mõnikord vahetatakse tuukrite kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa. Heeliumit kasutatakse ka inertse soojust juhtiva keskkonna metallide töötlemisel tuumaenergeetikas
märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Energiaprobleemid Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab
Klass Pärnu 2009 Energiaprobleemid Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiigatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tuule, vee, lainetuse ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida
Levinuim väide on, et töökeskkonna eesmärks peaks olema töötaja rahulolu tõstmine, olen sellega täiesti nõus ja tahan siia juurde lisada, et hea ja meeldiv töökeskkond on kasulik mõlemale poolele nii töötajale, kui ka tööandajale. Tööandjale on see kasulik, kuna, terved töötajad on tootlikumad ja nende töö võib olla kõrgema kvaliteediga. Kui tööga seotud õnnetusi ja haigusi on vähem, esineb ka vähem töölt puudumisi. Selle tulemusena on omakorda kulud madalamad ja tootmisprotsessides esineb vähem katkestusi. Varustus ja töökeskkond, mis on optimeeritud tööprotsessi vajadustele vastavaks ja hästi paigas, toob kaasa suurema tootlikkuse, parema kvaliteedi ning tervise- ja turvariskide vähenemise. Tavaliselt ajendab inimest paremini ja tulemuslikumalt töötama töötasu, töökeskkond ja töö ise. Tihti motiveerib inimest rohkem töökeskkond, teda ümbritsevad inimesed, suhted inimeste vahel, võimalus osaleda ettevõtte eesmärkide püstitamisel
Referaat 9.klass 13.05.2006 Sissejuhatus Elu eksisteerimise üheks olulisemaks komponendiks on vesi. Vett leidub loomades, taimedes jne. Tohutul hulgal vett kasutatakse iga päev kodudes ning töösuses, näiteks tootmisprotsessides ja keemiatehastes jahutusveena. Et veest saaks joogivesi on meil seda vaja puhastada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks vee keetmine, destilleerimine, filtreerimine jne. Veekogude saasteallikateks on tööstuslikud heitveed, kommunaalheitveed, põllumajanduslikud heitveed, atmosfäärne heitvesi. Filtreerimine Vee puhastamise üheks võimaluseks on filtreerimine. Vee filtreerimine on nii
need taastusid. Ei ole võimalik, et majanduskasvu ajal ajal ehitusturg langeb ja vastupidi. Aga languse olukorras ei tohiks ettevõtete strateegia põhiliin erineda heade aegade omast. NCC kontsernis on strateegia loomise juures kasutusel tasakaalus tulemuskaardi meetod, seega on fookuses klient, sisemine efektiivsus, töötaja ja aktsionär. Sellised eesmärgid nagu soov olla hea koostööpartner, efektiivne oma tootmisprotsessides ja parim tööandja, kõlavad deklaratiivselt. Aga nende taga on taktikalised eesmärgid, mida me oma töös järgime. Langeval turul Eestis arvestame järgmise olukorraga: FINANTSVÕIMALUSED Skandinaavia firmadel on see eelis, et me kasutame oma krediidiressurssi. Ning ehkki intressid on samad kui pangas, ei tule NCC AB Finantsosakond meie käest vägisi projekte ära võtma, nagu pangad võivad seda teha. Arvan, et kõik arendajad ei suuda
ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu 1.5 ENERGIA PROBLEEMID Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiirgatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud)
selle mõju käibele küsitlusuuring püütakse koguda informatsiooni süstemaatiliselt, küsitledes inimesi või ettevõtteid. toode kõik see, mida saab osta ja müüa: tarbijavajadust rahuldav ese, teenus, info või muu tarbekaubad on mõeldud üksikisikutele ja majapidamistele lõpptarbimiseks tootmisvahendid on mõeldud edasistes tootmisprotsessides kasutamiseks esmatarbekaubad on need, mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks tehakse minimaalseid jõupingutusi (otsustusprotsess lihtne, toode peab olema kergelt kättesaadav, st esindatud võimalikult paljudes kauplustes). valikkaubad ostuotsustuse protsess on keerukam, st ostmise eel valib tarbija põhjalikult mitmeid ärisid külastades ning hindab sobivuse,
Pealekaebamine, laim, süüdimõistmine, tuleriit või hukkamine seadsid häiritud korra taas jalule ning taastasid selliste väärtuste jõu nagu jumala kartlikkus ja leplikkus. Ideaaliks oli mimes, eeskujude jäljendamine. Ka keiser armastas mimesist, jäljendades Kristust. Vaene Vaeseks loeti inimest, kellel polnud hinge taga 50 kuldmünti. Nende eluase oli vilets, enamasti üüritud. Vaesed maeti ühishauda või igaljuhul nimeta hauda. Vaene osales lihtsamates tootmisprotsessides, näiteks korvipunumises, või osutas vähenõudlikke teenuseid, näiteks valvas. Töötati ka pagaritöökodades, juurviljakasvatuses, ehitustel.Vaese mehe palk oli napp, seda maksti täielikult või osaliselt natuuras. Püstitati varjualused ja iga kuu annetati hõbemünte seal varju otsivatele vaestele. Keiser Romanos I lubas iga päev oma lauas einestada kolmel vaesel ja kinkis igaühele kuldraha. Headtegeva Neitsi Klooster pakkus vaestele rändajatele või haigetele peavarju. Iga
arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käsitsemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO). Rootsi lipp: Rootsi vapp: Rootsi kaart: Gripsholmi loss Mariefredi lähistel.
innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käsitsemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO). Haridus Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3- klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta.
Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Energia Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiirgatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida
kahjustada ning tekitada reostust veekogudes ja põhjavees. Paljud sellised ohtlikud ained võivad oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustada ohtu inimeste tervisele, kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Sellised ohtlikud ained on kasutuses näiteks taimekaitsevahendites, neid hoitakse kemikaalide hoidlates, neid võib esineda erinevates seadmetes ning neid kasutatakse paljudes tööstuslikes tootmisprotsessides. Keskkonnaministri määruse alusel on kinnitatud ohtlike ainete nimistud, mis jaotavad need ained kahte nimistusse. Nimistu 1 sisaldab selliseid aineid, mille veeheidet või sattumist vette peab vältima ning nimistu 2 selliseid, mille veeheidet või sattumist peab piirama. Ohtlikke aineid sisaldavat veeheidet võib lubada ainult vee erikasutusloa alusel. Olulisemad vee kaitset käsitlevad õigusaktid: Veeseadus § 20-35 Ranna ja kalda kaitse seadus Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus
4. Kaudsete kulude jaotusbaasi valik ja jagamine kuluobjektile, 5. Tellimuse valmistamiseks kasutatud ressursside kulude kindlaksmääramine. 7 Töökuluarvestuses vaadatakse iga tööd kui ühte väljundit ja kulud arvestatakse tööle vastavalt kulutatud ressursside hulgale. Töökuluarvestuses kasutatakse eraldi kontosid erinevate tööde jaoks. Töökuluarvestuses on sobilik järgmist tüüpi tootmisprotsessides: · Toote iga ühik või partii on selgelt eristatav teistest toodetest · Iga ühik on suhteliselt suure väärtusega · Iga töö on tihti erinevate kuludega · Iga töö otsekulud on võimalik paigutada tööle Töökuluarvestus omakorda jaguneb vastavalt kuluobjektidele neljaks (joonis2): Töökuluarvestuse liigitus TÖÖKULUARVESTUS Tellimuse k. Lepingu k. Partii k
Madalama aste süsteem peab arvestama kõrgema süsteemi seaduspärasustega, mis tuleneb süsteemi eesmärkidest. Iga tegutsev ja konkreetset eesmärki omav süsteem peab eesmärgi saavutamiseks looma vastava organisatsiooni. Materiaalse eesmärgi saavutamiseks vajatakse mitmesuguseid ressursse. Ühtlasi need ressursid on tootmisprotsessi sisendiks. Ressurside muutmiseks väljundiks tuleb bioloogilised ja tehnoloogilised süsteemid panna liikuma. See tootmine väljendub tootmisprotsessides, mis peavad toimima kindla korra järgi, neile omaste seaduspärasuste järgi (tootmistehnoloogia). Peale tootmisprotsesside on ettevõttes veel palju teisi protsesse teaduslikud uuringud, marketing, majanduslik arvestus, projekteerimine. Ratsionaalne koostöö loomine, protsesside elementida ja protsesside vahel, peaeesmärgi saavutamiseks ongi juhtmise ülesandeks. 1) ettevõttes või organistasioonis saab üksikküsimusi lahendada õigesti kui pidada silmas
Kuidas on aegade jooksul muutunud alumiiniumisulatusettevõtete paiknemine? · Varasemal ajal toodeti alumiiniumit peamiselt odava hüdroenergiaga mäestikupiirkondades (Pranstsusmaa, Sveits, Norra, Suurbritannia jt), kuid tänapäeval tehakse seda sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete läheduses. Mis on tootja- ja isikuteenuste erinevus? Näited. · Tootja- ehk äriteenuseid kasutatakse kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessides ja nende hind kajastub hüve hinnas. Isikuteenused on otseselt mingile isikule suunatud. · Tootjateenused- raamatupidamine, kontoriruumide koristamine, kaupade vedu pooid, turu-uuring, tööjõu koolitamine, ETV uudistesaadete tegemine, reklaamiäri, ajalehtede väljaandmine, sideteenused · Isikuteenused- maniküür, kinnisvara konsultatsioon, laste õpetamine, arstiabi, toitlustus, juuksuriteenused, spordiklubid, hambaravi
turuväärtusteoorias) Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtust lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. Tööprotsessis huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse antud tootmisprotsessis kulututatud elav tööaeg ja varem, st eelnevates tootmisprotsessides tehtud töö, mis väljendub tootmisvahendites kui asjastatud töö. Elavtööd mõõdetakse töötundides, asjastatud töö rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad, st võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile-maa, tööjõud ja kapital-vaadeldakse
2. Mehhaniseeritud töö tase Tootmisprotsessi mehhaniseerimise ja automatiseerimise tase on kompleksnäitaja. Peale arvulise mehhaniseerimise ja käsitsitöö suhte iseloomustab see näitaja ka kvaliteeti Kui tootlikkus mehhaniseerimisega ei suurene siis ei tõuse ka mehhaniseerituse tase. Ettevõtmine ainult kergendas tööliste tööd. Tuleb kaaluda ettevõtmise otstarbekust. 2.5. Töö organiseerimine ja tootmistüübid Kõikides tootmisprotsessides olulist tähtsust omab tööviljakus. Tuleb tööliste vahel teha tööjaotus. Töö organiseerimise viisid: vooltootmine ja seeriatootmine. Vooltootmiseks valitakse üksikoperatsioonideks spetsiaalsed masinad. Kui toodete arv, tootmistähtajad ja sort aasta jooksul on määratud vaid ligikaudu, tuleb töötada seeriatootmise printsiibil. Iga kord muutub tööliste arv, masinate koormatus, seadeldiste kasutamine, tööliste kvalifikatsioon. Selleks tuleb rohkem kasutada
katalüsaator ja reageerivad ained samas faasis. Heterogeenses katalüüsis on reageerivad ained ja katalüsaator erinevates faasides, kusjuures katalüsaator on üldjuhul tahkes faasis. Bioloogilises katalüüsis on katalüsaatoriks ensüümid. 23. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorbtsioon. Adsorbtsiooni isotermid, adsorbtsiooni kasutamine praktikas. a. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumiseni süsteemis. Difusioon põhjustab molekulide, ioonide ja teiste osakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Vedelikes on horisontaalsuunas difusioon kiirem kui vertikaalses
tekitada reostust veekogudes ja põhjavees. Paljud sellised ohtlikud ained võivad oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustada ohtu inimeste tervisele, kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Sellised ohtlikud ained on kasutuses näiteks taimekaitsevahendites, neid hoitakse kemikaalide hoidlates, neid võib esineda erinevates seadmetes ning neid kasutatakse paljudes tööstuslikes tootmisprotsessides. Keskkonnaministri määruse alusel on kinnitatud ohtlike ainete nimistud, mis jaotavad need ained kahte nimistusse. Nimistu 1 sisaldab selliseid aineid, mille veeheidet või sattumist vette peab vältima ning nimistu 2 selliseid, mille veeheidet või sattumist peab piirama. Ohtlikke aineid sisaldavat veeheidet võib lubada ainult vee erikasutusloa alusel. Joogivee võtmiseks moodustatakse joogivee võtmise koha ümber sanitaarkaitse ala
kulusid. Kui see jõuab veel edasi, siis see muutub 100x kulukamaks jne. kogu aeg x10. See reegel on aluseks JIT süsteemile, kõik tegevused peavad olema 100% õigesti tehtud. 49. Mida kujutab endast MRP? (materjalivajaduste planeerimine) PÕHIMÕTE: tootmise ja varude kontroll. Kui on teada, millist lõpptoodet on vaja toota, siis teatakse ka kui palju on vaja materjali. EESMÄRK: Varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessides piisavalt materjalivaru. PÕHISISENDID: Keskne tootmiskava – nimekiri kõikidest lõpptoodetest -ja teenustes, mida ettevõte peab teatud ajaperioodi jooksul tootma/tarnima. Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur (bill of materials BOM) – kõik detailid, mida lõpptoote tegemiseks vaja on. Materjalivaru fail – kajastab varusid ettevõttes 50. Mis on MRP II ? (tootmisressursside planeerimine) PÕHIMÕTE: Tootmisressursside plaanimine - MRP I laiendus. Kaasatud on ettevõtte
· Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine · BAT;BEP · Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel · Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine Ennetav printsiip ettevaatusprintsiip Odavam on keskkonnamõjude - reostuse ennetamine ja võimalike probleemide vältimine reostuse tekkekohas. Saastust tuleks vältida juba tootmisprotsessides, mitte hajutada reostust keskkonda ja alles siis meetmete rakendamine. Tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim või isegi võimatu. Ennetamine , mitte ainult reostuskontroll. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse. Saastaja /Tarbija /Kasutaja maksab Keskkonna kasutajatel ja reostajatel lasub täielik vastutus oma tegevuse eest. ,,Saastaja maksab"
· Heterogeenne katalüüs katalüsaator ja reageerivad ained eri faasides (gaas ja tahke aine, vedelik ja tahke aine, erinevad tahked); katalüsaator on enamasti tahke; reaktsioon toimub katalüsaatori pinnal. Bioloogilised katalüsaatorid on ensüümid. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni isotermid, adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis; gaasi korral sõltub osakeste suurusest, polaarsusest. Difusiooni kiirus gaasides on rõhuga võrdelises seoses (osarõhkude summa). Difusioon kulgeb lahustes oluliselt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, võrdeliselt. Veel aeglasemalt kulgeb tahketes ainetes
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on : 1) aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; 2) gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2, majapidamisgaas, CH4, NH3; 3) tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkut, väävel. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkond ; teineteisega kokkupuutuvate ainete iseeneslik vastastikune segunemine aineosakeste korrapäratu soojusliikumise tulemusena. difusiooni intensiivsus sõltub molekulide kineetilisest energiast. Molekulaarse difusiooni liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioonide erinevus
Klassifikatsioon: 1)homogeenne - katalüsaator samas füüsikalises olekus kui reakts lähteained nt:O2+2NO=2NO2 2)heterogeenne- katalüsaator ja reag. ained eri faasides, nt: ½02+S02=SO3. Inhibiitor reaktsioonikiirust vähendav aine. Promootor lisandid, mis suurend katalüsaatori aktiivsust. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni isotermid, adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon (lad.k. diffusio - laialivoolamine, levimine) - teineteisega kokkupuutuvate ainete vastastikune segunemine aineosakeste korrapäratu soojusliikumise (Browni liikumise) tulemusena (ilma mehhaanilise sekkumiseta).
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; süsteem gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3;süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel. 26. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorptsioon. Adsorptsiooni kasutamine praktikas. Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon teineteisega kokkupuutuvate ainete vastastikune segunemine aineosakeste korrapäratu soojusliikumise (Browni liikumise) tulemusena (ilma mehhaanilise sekkumiseta). Difusiooni intensiivsus sõltub molekulide kineetilisest energiast. Molekulaarse difusiooni liikumapanevaks
laiendatud toode – teenused, sh paigaldamine, järelhooldus, garantii, krediit jm. Tänapäevale on iseloomulik laiendatud toote pakkumine, füüsilise tootega kaasnevad peaaegu alati teenused. Tarbimise iseloomult jaotatakse materiaalsed tooted (kaubad) kahte gruppi: tarbekaubad (consumer goods) on mõeldud üksikisikutele ja majapidamistele lõpptarbimiseks; tootmisvahendid (industrial goods) on mõeldud edasistes tootmisprotsessides kasutamiseks. Tarbekaubad omakorda võib jagada kolme põhiliiki: esmatarbekaubad (convenience goods) on need, mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks tehakse minimaalseid jõupingutusi (otsustusprotsess lihtne, toode peab olema kergelt kättesaadav, st esindatud võimalikult paljudes kauplustes). Esmatarbekaup rahuldab esmaseid vajadusi, seda ostetakse sageli ja vähese ajakuluga (nt leib, sai, karastusjook, seep, ajaleht, bensiin jne);