Mõningaid aineid ja nende kirjeldusi: lubi (0)

Mõningaid aineid ja nende kirjeldusi: lubi (kustutamata ja kustutatud)
Kasutatud kirjandus:

• http://www.nordkalk.ee/default.asp?viewID=1558
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Lub i
  

Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.
Lubi võib tehnoloogilises protsessis esineda kahe erineva keemilise ainena:

• kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi,
  
• kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) ehk kustutatud lubi,
  

Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks , keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon , kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohvisegudes, värvides jm.
Kustutamata lubja tooteid kasutatakse terase tootmisprotsessides, sulfiidimaagi rikastamisprotsessides, paberimassi valmistamisel ning joogivee ja heitvee puhastamisel. Kivisöel töötavate elektrijaamade heitgaase puhastatakse samuti kustutamata lubja abil.
Kustutatud lubja (ingl slaked lime) ehk kaltsiumhüdroksiidi kaubamärk on Nordkalk SL.
Kustutatud lupja kasutatakse joogi- ja heitvee puhastamiseks, samuti metallurgia- ja ehitustööstuses.
Kustutamat lupja valmistatakse, kuumutades pursutatud ja sorteeritud lubjakivi kas pöörd- või šahtahjus. Lubjakivi (CaCO3) laguneb kaltsiumoksiidiks, s.t kustutamata lubjaks (CaO) ja süsihappegaasiks (CO2). See reaktsioon, mida nimetatakse kaltsineerimiseks, nõuab ligikaudu 1100 Celsisuse kraadi kõrgust temperatuuri. Pöördahjus kestab kuumutusprotsess umbes kuus tundi; šahtahjus kulub kaltsineerimisele umbes 24-36 tundi. Kui kustutamata lubi tuleb ahjust välja, on see tükkidena, graanulitena ja pulbrina.  
Ehitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga (CO2) ning muutub kõvaks ja vastupidavaks (st.taastab oma esialgse seisundi), teisi kivimeid siduvaks kaltsiumkarbonaadiks ehk kaltsiidiks (CaCO3). Kaltsiit on lubjakivi, marmori ja kriidi põhiline koostisosa.
Kustutamata lubja käitlemine ja hoidmine nõuab suurt hoolikust, sest see on väga kergesti reageeriv. Veega kokkupuutumisel reageerib see ägedalt, eraldades soojust ja muutudes kustutatud lubjaks.

Keemilised reaktsioonid

• Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine:
  

CaCO3 → CaO + CO2

• Lubja kustutamine:
  

CaO + H2O → Ca(OH)2

• Lubja kivistumine:
  

Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O
Mõisted lubiaine, lubjasisaldus, lubjarikkus, lubjakivi jmt viitavad vastava aine või materjali kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) sisaldusele.
Nordkalk toodab kustutamata lupja Soomes viies kohas, Rootsis kahes ning Eestis ja Venemaal ühes kohas. Norras on Nordkalk kaasomanik NorFraKalk AS-is, mis ehitab lubjaahju Verdalis. Nordkalk toodab kustutatud lupja kahes kohas Soomes ja ühes kohas Rootsis. Kustutamata lupja (ingl quicklime) ehk kaltsiumoksiidi müüakse kaubamärgi Nordkalk QL all.
2