Firma Woodworks raamatukappide tootmiskulude projektsioon $700,00 Sisendid Vajadus ühe raamatukapi kohta Kirss Tamm $600,00 Materjal ruutjalgades 30 30 Tööjõud tundides 16 16 $500,00 $400,00 Puidu maksumus Kirss Tamm Ruutjala maksumus hetkel $7,30 $4,30 $300,00 Eeldatav aastane kasv 2,4% 1,7% $200,00 Tööjõu kulu $100,00 Tööjõu kulu hetkel $18,50 $0,00 Eeldatav aastane kasv ...
Muutused Maailmamajanduses. · Toimub pidev teaduse tehnika areng.Tänu sellele tekivad uued tehnoloogiad ja üha vähem kasutatakse inimtööjõudu, masin teeb asjad odavalt ja paremini. Tootmist püütakse Automatiseerida , tootmine kolib kas arengumaadesse (odav tööjõud) või tarbijale lähemale eesmärgiks tootmiskulude vähendamine. · Suured firmad (nokia) need kelle tootmine on mitmes erinevas riigis. Kui firmas on erinevad rahvused kõik koos. · Turismitööstus on üks kiiremaid arenevaid tööstusi.Kõik areneb (tehnika jne) Üha rohkem on inimestel võimalusi Liikuda igalepoole. Seosed on mida rohkem turiste, seda rohkem raha toob sisse loob infrastruktuuri ehk taristu. Mida aktraktiivsem on koht, seda rohkem on turistil soov sinna minna
tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varjatud inflatsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste kvaliteedi, pakendi netokoguse või sortimendi kahanemisega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Varjatud inflatsiooni korral jääb hind tavaliselt samaks, kuid toote kvaliteet või netokogus pakendis langevad.
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskur...
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on teisipäev, 2 mai 2017, 10:44 State Finished Completed on neljapäev, 4 mai 2017, 9:38 Time taken 1 day 10 hours Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon
3. Millest sõltub tootmisomahind? Tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii muutuvaid kui ka püsivaid kulusid ehk koguomahind. Sõltub sellest kui palju kulutusi tehakse toodangu kohta. 4. Kuidas leitakse põhitoodangu tootmiseomahind kui toodanguliini tootmisel saadakse samaaegselt ka kaasnevat- ja kõrvaltoodangut? Leitakse kaasneva- ja kõrvaltoodangu väärtus, mis lahutatakse tootmiskuludest maha. 5. Milliseid tasuvusnäitajaid mõjutavad järgmised olukorrad: tootmiskulude optimeerimine ja tootlikkuse kasv (samade sisendite ratsionaalsem kasutamine, mida on põhjustanud ettevõtja teadmiste kasv)? 6. Miks on tootmiskulude kalkuleerimisel vaja arvestada amortisatsiooniga? Amortisatsiooniga kantakse põhivahendite järkjärguline väärtuse kulumine toodangu väärtusesse. 7. Millistest teguritest sõltub väetiste (1) ja söötade ning söödalisandite (2) kasutamine ettevõttes? Nimetage kõik tegurid.
reservidega (eesti krooni kurss on seotud euroga, enne seda saksa margaga)Väldib keskpanga suva raha emiteerimisel, keskpank ei saa omatahtmist mööda raha juurde trükkida ja seda käibele lasta. Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav
Kaubavahetuse suunad: ·Ida-Aasia, Jaapan kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga ·Põhja-Ameerika kaupleb Ladina-Ameerika ja Kariibiaga (Kariibimere äärsed riigid) ·Euroopa kaupleb Vahemeremaade ja Aafrikaga Kaubanduses kasutatavad piirangud on: ·tollimaksud ·kvoodid (koguselised piirangud) ·kaudsed piirangud (tervisekaitse ja turvalisus) Rahvusvahelised ettevõtted e. RVE'd Rve'd tekkepõhjused: ·juurdepääs loodusvaradele ·laienemine uutele turgudele ·tootmiskulude alanemine ·kontrolli suurendamine mingi riigi majanduses Rve'd on monopoliseerinud 3 tootmisvaldkonda: ·kõrgtehnoloogia ·suuremahulised tarbekaubad ·bränditarbekaubad
Milline on koogi müügihind? ÜMH 100% ÜMK= 6 krooni 85% JTmäär= 15% 6 - 85% 85x= 600 x 100% x= 7 Vastus: Koogi müügihind on 7 krooni 2. Ettevõtte kulud ühele tootele eelarve järgi kui toodetakse ja müüakse 10 000 toodet on järgmised: Põhimaterjali kulu 15 krooni Põhitöötasu kulu 5 krooni Tootmise lisakulude muutuv osa 10 krooni Tootmise lisakulude püsiv osa 20 krooni Müügikulude muutuv osa 2 krooni Müügikulude püsiv osa 4 krooni Leida: tootmiskulude kogusumma, kui valmistatakse 20 000 toodet; perioodikulude kogusumma, kui müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk): 10 000 20 000 15 x 10 000= 150 000 300 000 5 x 10 000= 50 000 100 000 10 x 10 000= 100 000 200 000 20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perioodikulude kogusumma: MK muutuvosa 5 000 x 2= 10 000 MK püsivosa 10 000 x 4= 40 000 50 000 3
· Metallist valmistatakse masinaosi ja tarbeesemeid. · Üha enam kasutatakse masinatööstuses plast-ja keraamilisi materjale. · Metalli vajavad laeva-, auto-, lennuki- kui ka aparaadiehitus ja elektroonikatööstus. Kuidas ja kust saab masinatööstus metalli · Metalli sulatatakse matallimaakidest. · Euroopas kaevandatakse rauamaaki Venemaal, Ukraainas ja Põhja- Rootsis. · Enamik Euroopa maagileiukohtadest on tänaseks ammendatud või on seal kaevandamine suurte tootmiskulude pärast lõppenud. · Metalle sulatatakse kivisöeküttega kõrgahjudes. · Värvilise metallurgia ettevõtted rajatakse hüdro- või tuumaelektrijaamade lähedusse. Mida toodab Eesti ja mida Euroopa masinatööstus? · Eestis valmistatakse masinaid, milleks kulub vähe metalli, kuna siin rauamaaki ei kaevandata. · Sellisteks masintööstuse harudeks on aparaadiehitus ja mikroelektroonika. · On tekkinud uued masintööstused.
Transnatsionaalsed ehk rahvusvahelised firmad . Trantsnatsionaalsed firmad on firma , mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel . Ettevõtlusklaster ehk kobar on paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega . Innovatsioon on kasulik uuendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti . Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika , side, veevarustuse, tootmisalase, infoteeninduse jms. ning inimestele soodsaid elamis ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi ( tervishoiu, haridus, reisiveo, riigivalitsemise, looduskaitse, sotsiaalhoolduse jms. teendinduse asutused) . Päritolumaa o...
FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab teenindussfääris
Nõudmise ja pakkumise probleemid ning graafiline kujutamine 11. klass Majandus Loe iga olukord läbi, ning otsusta, kas situatsioon muudab nõudmist või pakkumist ja mis juhtub hinnaga. Vali loetelust ka muutuse põhjus. Tõestuseks tee nõudmise-pakkumise graafikud. a)asenduskaup, b)sidustoode, c)maitsed,eelistused, d) demograafiline muutus, e)tulude muutus, f) tootmiskulude muutus, g)tootjate arvu muutus, Situatsiooni kirjeldus Graafik Lahendus 1. Pakane kahjustas Maroko ja Hispaania selle aasta Nõudmine: apelsinisaaki. Mis juhtub apelsinide hinna ja kogusega, Pakkumine: mida tarbijad osta soovivad? Hind: Kogus: 2
puudulik, sest kapitalist kui tootmisvahendite omanik saab endale suurema tulu kui hüviste tegelik looja - töötaja. Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud, raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed ja mis on liikmete poolt esile kutsutud püüdest rahuldada teatavaid nõudeid. Inimene võrdleb kasu, mida tema võib oodata ühisettevõttelt selle ohvriga, mida tema peab
e) Ükski ei ole õige 20. (2 p)Otsustamise seisukohalt on eriti tähtis silmas pidada järgmist kulude klassifikatsiooni: a) olulised, alternatiiv- ja pöördumatud kulud b) muutuvad, püsi- ja segakulud c) ilmutatud, ilmutamata ja perioodikulud Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm3 Kontrolltöö 1.1 d) asendus- ja eelarvestatud kulud e) ükski ei ole õige 21. ( 2 p)Järgnevast ei arvestata tootmiskulude aruandes: a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22. (2 p)Toote X valmistamise kulud on: Otsene materjal ühikule 0,6 Otsene töö ühikule 0,12 Muutuvad üldkulud ühikule 0,06 Ühikukulud on arvestatud toodangumahule 1000. Summaarsed üldkulud,
Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5
c. SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 46) Nõudlusinflatsiooni teooria Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel, siis on olemas inflatsioonilõhe (on kogus mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset) 47) Kuluinflatsiooniteooria on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon. Palga hinna spiraal, palgad ja hinnad tõusevad spiraalina. Tootmiskulude kasv on see mis põhjustab kuluinflatsiooni. Valemid Y - kogutoodang Kogukulu TC TC=FC+VC Sääst S FC-püsikulu S= Yd C
hindade muutust ,hinnad ilma käibemaksuta. Ekspordihinnaindeks (EXHI)-iseloomustab Eestist välja veetavate kaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut. Inflatsiooni mõju tarbijale :Mõne majapidamise heaolu kasvab/kahaneb , tarbitakse vähem ostujõu langus, mõeldakse oste rohkem läbi. Hinnatõusu põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, tootmiskulude kasv (nt Nafta hind maailmaturul tõuseb) majanduspoliitika eesmärgid: 1)kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega 2)hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga 3)kõrge ja püsiv majanduskasv 4)Õiglane sisstulekute jaotus .Rahapoliitika-tegelb raha väärtuse säilitmaise tagamisega. Fiskaalpoliitika-riik püüab sellega toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Maksukoormus-näitab maksude osatähtsust riigi majanduses.käibemaks-mõjutab vaeseid ,
Nõudluse muutustele kiiresti reageerima Olema majanduslikult otstarbeka suurusega Et varud jääksid optimaalseks, tuleks ülearuseid varusid vältida. Varude soetusmaksumus koosneb: ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (ehk varude transport, pakkimine ja hoiustamine). Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine Varusid ei panda tootmiskulude koosseisu ega liideta varude jääkidele, vaid kantakse antud perioodi kulutusteks. Varusid kajastatakse bilansis madalamas maksumuses, kas: soetusmaksumuses neutraliseerimismaksumuses (müügi hind miinus turustuskulud) Iga perioodi lõpul tuleb varude nimekiri üle vaadata ja kindlaks teha objektid, mille hind on langenud madalamale soetusmaksumusest. Sellistel asjaolude tõttu tuleks varude hindasid alandada: Riknenud või kahjustada saanud varud
Mis on säästud? – Ülejääv raha, vaba raha Intress on tasu raha kasutamise andmise eest / laenu hind Raha ajaväärtus – raha maksab täna alati rohkem kui homme Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus Mis seda põhjustab? Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus Kes saavad inflatsioonist kahju: Kindlate tuludega inimesed Hoiustajad Laenuandjad Ettevõtlus Kes saavad inflatsioonist kasu: Kellel on kerge oma tulusid suurendada Laenuvõtjad
eksportkaupade hindade arengut. · Impordihinnaindeks -indeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate ehk importkaupade/teenuste hindade arengut. · Indikatiivne ostukorv THI arvutamise aluseks. Koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. · Inflatsiooni negatiivseks mõjuks : raha väärtuse ehk ostujõu langus · Hinnatõusu põhjused : Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Tootmiskulude kasv. · Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. · Valuutakommitee rahasüsteem , kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on piiratud. · Fiskaalpoliitika riika püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. · Maksukoormus näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber. · Käibemaks toote/teenuse lisandunud väärtuse maks. · Aktsiisimaks tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis.
Tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu. Õiglase kaubanduse lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks. Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest. Mida tähendab õiglane hind ? Toote õiglane hind on see, mis katab tootja tootmiskulud järgides säästva tootmise põhimõtteid. Hind on saadud õiglasel ja süsteemsel lähenemisel ning seda uuendatakse regulaarselt, et garanteerida tootmiskulude katmine. Kes saab kasu õiglasest kaubandusest ja kuidas ? Õiglase kaubanduse süsteem toob otsest kasu väiketalunikele ja töölistele arengumaades, kõigile tarbijatele ning keskkonnale. Väiketalunikud ning istanduste töölised. 2007. aastal said õiglase kaubanduse süsteemist kasu ligikaudu 1,5 miljon töölist ja talupidajat 60 arenguriigis Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Võttes arvesse ka
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon,
kogumisevahend(hoida ja koguda vara). 12. E-raha-elektrooniline maksevahend. 13. Raha likvidiivsus- Kasutatavuse mõiste. Likvidiivsem on raha, mida saab kiiremini omaniku suva kohaselt kasutada. 14. Raha liigid- 1)kaupraha(väärismetall) 2)sularaha 3)Deposiitraha(kommertspankade poolt laenu andes loodud raha) 4)Elektrooniline raha 5)väärtpaberid. 15. Hinnad tõusevad- kuna nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulude kasv. 16. Infaltsioon- raha väärtuse e. Ostujõu langus. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. 17. Ostukorv- koosneb erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. 18. Devalveerima- raha väärtuse langetamine välisvaluuta suhtes 19. Deflatsioon- keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõus. 20. Stagflatsioon- majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb stagnatsioon e. Kogutoodangu vähenemine ja tööpuuduse kasv. 21
Inglismaal. Teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemaolu, tööjõud, rahamajandus, masinatega töö, urbaniseerumine. - Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia (nt mikrokiip), spetsialistid - Teenindus- ja infoühiskond – elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Tööviljakuse kasv, tööjõu vabanemine, globaliseerumine, võõrtöölised, tootmiskulude vähenemine, tasuline puhkus. Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema sotsiaalse kindlustatuse eest? Loodi erinevaid ameti- ja kutseühinguid ning korraldati streike. Asutati ka ühiseid kindlustuskassasid. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal
.13 Kaizeni meetodiga väärtusprotsessi juhtimine...............................................................13 (omahinnaanalüüs, kuluarvestus)...................................................................................13 Elutsükli omahinna (full costs) analüüs, keskkonna kulude analüüs.............................14 Kuluterminoloogia finantsaruannetes................................................................................15 Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus (finantsarvestuse tarvis):................15 Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus..........................15 Arvutatud ja tegelike üldkulude vahe kajastamisvõimalused....................................18 Kulude jaotamine...............................................................................................................20 Kulude jagamise eesmärgid.............................................................................
- ei arvesta keskkonna saastatust ja muid negat. Välismõjusid - skp väärtust võivad mõjutada klimaatilised tingimused - skp ei näita milliseid kaupu mis proportsioonides toodetakse ül. Netoeksport= puhaseksport SKP= kulutuste meetotil SPP=skp-amo.. Isiklik sääst= sissetulek-tarbimine KOGUNÕUDLUSE ELEMENDID: -eratarbijad ehk kodumajapidamised -ettevõtted -valitsuse kulutused -puhas eksport Ettevõttedkodumajapidamised ja välismaalased Pakkumise sokk olukord, kus tootmiskulude tõusu tagajärjel toimub kogu toodangu ja kogu pakkumise järsk vähenemine(kogu kõverik nihkub üles vasakule.) TARBIJATE KÄITUMISE MUUTUS -kodumaiste kaupade tarbimise asendamine väliskaupadega ja vastupidi -säästmiskalduvuse muutumine -tuleviku ootuste muutumine -Muutused maksustamises -Inversteeringute mahu muutumine oleneb valitsuse poliitikast, muutused ekspordis ja impordis olenevad: - muutused kaubandus partnerite majanduses - valuuta kursside muutumine
Suureneb rikka ja vaese maailma vahe Globaliseerumise vastased ülestõusud, meeleavaldused 5. Kuidas nimetatakse teiste sõnadega rahvusvahelisi ettevõtteid? Transnatsionaalsed korporatsioonid 6. Nimeta rahvusvahelistumise põhjuseid Konkurentsi tihenemine maailma turgudel Juurdepääs loodusvaradele ja ressurssidele Laienemine uutele turgudele Tootmiskulude alandamine Soov kontrollida teise riigi majandust (tulevikus soov sinna laieneda) 7. Nimeta rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondade tegevusvaldkondi Esimene- vürtsid, karusnahad Teine- põllumajandussaaduste tootmine, maavarade kaevandamine, nafta Kolmas- kerge-, keemia- ja masinatööstus ning äriteenused. (nt autod) Neljas- finants –ja teenindusvõtted. (müüakse kaubamärki, ise ei
baasperioodiga võrreldes ).THI Kuna see peegeldab väga suurt gruppi inimesi ,tarbijaid puudutavate hindade arengut.Inflatsiooni mõju tarbijale-Mõne majapidamise heaolu võib suureneda , samal ajal kui teise oma vähenb.nt ( rikkad luksuskaubad kallinevad , vaesed- esmatarbekaubad ) ;; Inimese säästudele negatiivne mõju, palkade tõus.Inflatsiooni teke: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (pangad annavad kergelt laenu ) samas ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni. Eesti panga ül: maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemil stabiilsusele kaasaaitamine, maksebilansi koostamine, ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine, raharingluse korraldamine.Krooni väärtuse tagatus:Eesti krooni kurss on fikseeritud euroga : 1 euro= 15.64 Eesti krooni. Devalvatsioon pole küll väistatud , kuid kroon on euroga üsna tugevasti fikseeritud , mis peaks ära hoidma devalvatsiooni
Turvalisuse vajadused Füsioloogilised vajadused Väärtushinnangud inimeste suureks eristajaks. Sotsiaalne kihistumine inimesed on küll sündides võrdsed, kuid edaspidi nad enam ei ole. Ühiskonnamudelid Infoühiskond Peale II MS võtsid elektro ja arvutitehnika üle inimestelt seadmete juhtimise. See tõi kaasa : tööviljakuse kasvu suure tööjõu vabanemise (mitte tööpuudust) tootmiskulude vähenemise Tööjõud liikus uutesse arenevatesse sektoritesse. Lühem tööaeg, suurem palk, rohkem vabaaega. Info.e teadmusühiskond iseloomuslikuks tunnuseks on majanduseelu põhinemine teadusuuringutel. Iseloomulikud jooned: globaliseerumine e. ettevõted võivad ja saavad tegyutsed kõikjal. Kapital ei tunne riigipiire , e. investeeriti sinna kus on kõige odavam. Võõrtöölised Põllumajandusühiskond Põllumajandus e. agraarühiskond
Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. 2. Tööstusühiskond. Tekkis 17-18. Saj. Iseloomujooned: Kõrgtehnoloogia kasutus, vajadus haritud spetsialistide järele. Plussid ja miinused: + teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud. Linnastumine(liiga palju inimesi) 3. Põllumajandusühiskond e agraarühiskond. Tekkis u. 4. Aastatuhandel eKr. Iseloomujooned: naturaalmajandus, inimesed elavad peamiselt maal,
riikidesse. Kogu eesti majandus vajab ümberstruktureerimist. Me peame rohkem olema suunatud välisturgudele. Näiteks eesti toiduainetööstus peaks vähendama oma tootmiskulusid, et olla läbilöögivõimelisem. Praegu on eesti toiduainetööstuse tootmiskulud ca 260 protsenti aasia omadest. Isegi rikas eurooplane mõistab, et pole väga tark maksta El-is valmistatud toote eest 2.6 korda kõrgemat hinda kui ta maksaks samasuguse Hiinas valmistatud toote eest. Tootmiskulude vähendamisel kaob paratamatult ka osa töökohtasid mida enam vaja ei lähe. Vaja läheks ainult inimesi kes juhivad ja kontrollivad kõrgtehnoloogiat. Aga neid inimesi meil pole, sest viimastel aastatel on ülikoolides populaarseks saanud humanitaarained ja reaalained on tagaplaanile tõugatud. Ühe võimalusena nähakse tööjõu toomist mõnest muust euroopa riigist. Selle puhul on kaks varianti: kas tuua odavat tööjõudu Bulgaariast
3)tabrijatele ehk turule: kiiresti riknev,raskesti transporditav või muutuv. Aglomeratsioonitööstus: koostöö teiste ettevõtetega,tugiteenuste vajadus Kõrgtehn.tööstus: omahind tähtis, töökeskkond meeldivam,infotehnoloogia Kapitalimahukas tööstus: paberid,mälukiibid jne, raha vajadus, suured tehased Ettevõtlusklaster ehk kobar: ettevõtlusvõrgustik,sarnase/seotud toodangu valmist. Rahvusvahelistumine põhj: algul juurdepääs loodusvaradele, siis laienemine, siis tootmiskulude alandamine, suurendatakse kontrolli teise riigi majanduses. Ipõlvkond:kaubanduskompaniid,vürtsid,karusnahad,aitas koloniseerida IIpõlvkond:kaevandamine,sissevedu,Royal Dutch Shell(nafta) IIIpõlvkond:ressurssidele juurdepääs,koondumine,toodangu nimestik laienes IVpõlvkond: rahandus ja teenindusettevõtted,tootearendus,brändi müük,iseotsustus Tegevusvaldkonnad: 1)kõrgtehnoloogia:suured riskid,arendustöö,suured ressursiide vajadused 2)suuremahulised
konservid, viin), Loomasööt;Talverõivad;Hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport;Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv- miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid 8) Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000 a. ja millised tegurid kiirendasid logistika arengut? I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. (logistikatkäsetletpõhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:Tarbijate nõudluse muutused;Ringluskulude surve tootmiskuludele;Arvutustehnika areng;) III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon(Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.) 9) Mis on
1.Vaba ettevõtluse tugisambad: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus 2.Eraomand: seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks, tõuge kasutada oma vara võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt 3.Hinnad annavad informatsiooni *tarbijate käitumise kohta, *ressursside kasutamise loobumiskulude kohta *ressursside väärtuste kohta *tootmiskulude kohta 4.Hinnad motiveerivad 1)ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad vähem. 2)tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte 3)ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. 5.hinnasüsteem: Mida toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades
Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question30 Punktid: 1 Kui tarbijate sissetulek suureneb, nihkub normaalkauba A nõudluskõver paremale. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question31 Punktid: 1 Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question32 Punktid: 1 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question33 Punktid: 1 Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nihkega mööda sama nõudluskõverat. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question34 Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question35 Punktid: 1
omavahel seotud toodangu valmistamisele. Klastri teket ja säilimist soodustab usaldus firmade vahel. Klastri tähtis tunnus kaubamärgi(brändi) olemasolu. Rahvusvahelised ettevõtted Tunnused: Tegutsevad rohkem kui ühes riigis; Kasutavad ära eri piirkondade loodusvaradest, tööjõu hinnast ja teistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid. Rahvusvahelistumise põhjused(tegurid): *Juurdepääs loodusvaradele (N: maagid) *Laienemine uutele turgudele *Tootmiskulude alandaminemuutuda konkurentsivõimelisemaks *Tahe suurendada kontrolli mingi riigi majandusesedasipidi saab selle riigi ressursse kasutava või sinna oma turgu laiendada Esimesed rahvusvahelised ettevõtted: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi ja turustasid neid Euroopas. N: Briti Ida-India kompanii Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted: tootsid kolooniates põllumajandussaadusi/kaevandasid maavarasid/tegelesid tooraine esmase töötlemisega. N:
12.Lõõgastuda hobisfääris D Sinu võimalused 1.Asutada oma ettevõte(erinevad vormid) 2.Pakkuda teenust /toodet,mis turul tundmata/tuntud 3. Eristada,miks just Sinu teenus/toode turul nõutud on 4.Määratleda, millisel turul ja kui kauaks Sinu toode/teenus turul püsib 5.Uurida ,kas nõudlus ületab pakkumist Sinu poolt pakutu osas 6.Leida usaldusväärseid koostöö partnereid hankijaid/ turustajaid/nõustajaid 7.Müüa oma teenust/toodet optimaalse kvaliteedi,tootmiskulude ja hinna suhtega. 8.Koostada efektiivne reklaamiprogramm 9.Taotleda pangast laenu 10.Arendada oma tegevust tuntud suurfirma tiiva all Head töötuju! Lugupidavalt Teie H.P.
B: CF=4400, c=15, p=30, C=30q-(15+4400)=15q-4400 Leiame q väärtuse, kus mõlema variandi kulud on võrdsed: 18q-5500=15q-4400 3q=1100, q=366,6667 V: tootmismahtude juures alates 367 tk on kasulikum variant B. Ülesanne 6. p = 10000 - q Missugune müügilolevate pirnide arv viib tükihinna 4 kroonini? p = 10000 - q ( )2, p2=10000-q, q=9984 V: tükihinna viib 4 kroonini 9984 pirni müügilolek. Ülesanne 14. c=100, CF=100000, q=100 tootmiskulude lineaarfunktsiooni avaldis : C(q)=100q+100000 C(100)= 100·100+100000=110 000 1 000 000kr eest saab valmistada 11 000 eset. 1 000 000=100q+100 000 , q=11 000 Ülesanne 29. A: CF=4 000 000, c=5 B: CF=2 000 000, c=7 p=20 CA=5q+4 000 000 CF=7q+2 000 000 Leiame q väärtuse, kus mõlema variandi kulud on võrdsed: 5q+4000000=7q+2000000 2q=2 000 000, q=1 000 000 V: Variant A on kasulikum, kui tootmismaht on üle 1 000 000 ühiku. Protsentarvutused Ülesanne 1.
Inflatsiooni võib tekitada olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Selle tulemusena on inimestel piisavalt raha, et tarvida, kuid ei ole piisavalt selliseid kaupu, mida soovitakse tarbida. Seetõttu hakkavad kaupade hinnad tüusma, mis põhjustabki inflatsiooni. Niisugune olukord tekib, kui pangad annavad väga lihtsalt laenu. Saadud laenu eest ostetakse kaupu - kortereid, maju, aga ka pesumasinaid või muud sellist, ning tulemuseks ongi hindade kasvu kiirenemine. Ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni. Näiteks nafta hinna tõus maailmaturul müjutab bensiini hinda koduturul, see aga omakorda näiteks veoteenuse hinda, mis toob jällegi kaasa inflatsiooni kiirenemise. Samuti võib inflatsioon tekitada hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega, nii nagu see on toimunud Eestis taasiseseisvumisejärgsetel aastatel.
langedes ja suureneb tarbimiseelarve kasvades maksimaalse piirkasulikkusega hüvistekomplekti Täieliku konkurentsiga turu lühiperioodi tasa- Kasumi maksimumi tagab ettevõttele sisendi- kaaluhind langeb alati kokku hüvise tootmise komplekt, mis võimaldab piiratud tootmiskulude minimaalse tükikuluga eelarve korral toota kõige rohkem väljundit Kui kulufunktsioon on lineaarne, on piirkulu ja Tehnilise asenduse piirmäär on optimaalse sisendi- keskmine muutuvkulu võrdsed komplekti korral võrdne ressursihindade suhtega 2
olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist. Struktuurne inflatsioon, mis tekib siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise ning kuna palgad ja hinnad on alanemise
Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa. 3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju? a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............ b. hoiustajad saavad kahju f. stabiilse sissetulekuga inimesed saavad kahju c. laenajad saavad kasu g. valitsus saab kasu d. need, kel on kerge oma tulusid suurendada saavad pigem kasu 4. Too näiteid, mis võib põhjustada tootmiskulude kasvu ja seega tekitada kuluinflatsiooni: a. teatud tooraine kallinemine b. palgatingimuste muutumine c. hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega 5. Mis on faktooring? Millal ja miks seda tavaliselt kasutatakse? Alustavad ettevõtted kasutavad oma tegevuse rahastamiseks sageli laene ja riiklikke toetusi. Tihti on aga sobivamaks rahastamisallikaks faktooring. Faktooring on müügiarvete
• Tootmise otsekulude konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul tootmises tehtud otsesed kulud. Näiteks materjal, tootmistööliste palgad, mis on seostatavad toodetega, sotsiaalmaks jne. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: 45 D Tootmiskulude koondkonto K Tootmise otsekulud • Tootmise kaudsed kulud (ehk tootmise üldkulude) konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul tootmises tehtud kaudsed väljaminekud. Näiteks põhivara amortisatsioon, tootmisvarade ülalpidamiskulud, tootmistöötajate palgad (mis ei
b) ühiskonnale b) ühiskonnalekasulik; kasulik; c) neutraalne majanduse suhtes ja seetõttu pole sellele mõtet aega raisata. 5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 15. Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võivad olla: a) nafta hinna hinna tõus maailmaturul; b) reaalsissetulekute l i t l k t vähenemine äh i c) tootmiskulude järsk tõus; d) avaliku d) avalikusektori sektorikulutuste kulutustekasv; kasv; e) tootmiskulude tõus tööstuses. 16. Hüperinflatsiooni 16 Hü i fl t i i korral k l on üldine üldi hindade hi d d tõus: tõ a) suurem kui 10% kuus; b)) suurem kui 10% aastas;; c) c) suurem
kindlale alale spetsialiseerunud 59. Millised on omavahel seotud majandusringluse sektorid? Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on: a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad. 60. Millised on kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutumise tegurid? Kõige tõenäolisemad toote pakkumise muutmise tegurid on: a) Tootmiskulude muutus ( aga ka näiteks tootjate ootused tulevase hinna suhtes ). Toovad kaasa pakkumise struktuuri muutumise b) Tootmiskulude suurenemine c) Tootmiskulude vähenemine 61. Millised tegurid mõjutavad kõige enam nõudluse muutumist? Kõige enam mõjutavad nõudluse muutumist tegurid: 1) Kauba hind 2) Tarbija ostujõud (nõudluse struktuur) 3) Teiste kaupade hinnad (asendus- ja täiendkaubad) 4) Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind)
Ettevõtlusvõrgustik iga osaleja annab panuse toote valmistamiseks ning nad kõik sõltuvad üksteisest ( nt toormega varustajad, toodangu müüad jne). RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED 1. tegutsetakse paljudes riikides 2. firmasisesed majaandussidemed ületavad riigipiire 3. majandustegevuse maht on suurem kui väikestel riikidel Miks firmad rahvusvahelistuvad? 1. juurdepääs loodusvaradele 2. laienemine uutele turgudele 3. tootmiskulude alandamine 4. kontrolli suurendamiseks mingi riigi majanduses Kaubamärk sõnaline, ruumiline, kujundiline või tähismärk mis eristab ühe ettevõtte tooteid teise ettevõtte omadest. Bränd e margitoodekaubamärk millele on tarbia andnud lisaväärtust ja mille all olevaid tooteid müüakse rahvusvahelistel turgudel. RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele milleks on parimad eeldused
KORDAMINE 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus). 2.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Tehnoloogilised muudatused, juhtimine, investeeringud uutesse põhivaradesse ja inimressursside kvaliteet. 3.Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis
· Impordihinnaindeks(IHI)- Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade areng INFLATSIOONI mõju tarbijatele · Esmatarbekaupade hinnatõus- mõjutab rohkem vasemaid elanikke · Pangalaenud- inimene võidab, sest peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma · Hoiused- suurte hoiuste korral kaotavad need väärtust · Raha väärtuse langus- Palkade tõus Hindade tõusu põhjused: · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul) Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute kasv Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank)
toodangukombinatsioonide vahel. Iga tarbija püüab maksimaalse kasulikkuse poole, st ostab tooteid ja teenuseid, mille hind on talle vastuvõetav jam is rahuldavad tema vajadusi kõige paremini. Tarbija analüüsib, millist kasu ta kauba tarbimisest saab või mdia kaotab, kui kulutab ma ressurssi müne teise kauba tarbimiseks. Tarbija ostud annavad tootjale infot tarbija soovide ja eelistuste kohta. Tootja omakorda otsustab tootmiskulude põhjal , millist toodet tarbijale pakkuda, nii et too saaks toote tarbimisest maksimaalset kasu. Seega määravadki just tarbimise ja tootmise omavaheline kohandumine, mida toota ja kuhu on otstarbekas ressurss paigutada. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad om kaumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt.
annaabi.ee 
