Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööstusrevolutsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
revolutsioon, makers, digitaal, luues, ettevõttele, kogutoodang, suureneda, mehaaniline, digitaalne, burn, apple, moto, muusika, muutma, püüdmine, ipadi, seadet, trumpiToodete ja teenuste kättesaadavus on lihtsustunud ning kiirenenud tarbija jaoks. Konkurents on suurenenud ja seega ka valikuvõimalus lõpptarbijale. Ettevõtted püüdlevad ka parema kvaliteedi suunas, et saada eelis konkurentide ees. Ettevõtted saavad suunata oa ressursid põhitööle ja mitte raisata neid tegevustele milles nad nii pädevad ei ole. Neid tegevusi ostetakse sisse oma ala spetsialistidelt, luues sellega omakorda tootele lisaväärtust. 9. Millest tuleneb ettevõtete toimimismudeli muutus väärtusahela põhise toimimise suunas? Soov paremale kvaliteedile, hoida kokku kulusid Globaalne konkurents on muutunud pingelisemaks, informatsiooni liikumine on hõlpsustund, on tekkinud kaupade vaba liikumine ja kasutusele o võetud ühine valuuta. Selle tulemusena on logistiliste ahelate haldamine muutunud efektiivsemaks.
(Self-motivated) · Visioon ja vaist · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida · Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5
Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5
kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. Ettevõtlus Stevenson ja Jarillo (1990) -Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. Joseph Schumpeter -Ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht(owner-manager) – iseloomulikelustiili ettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: - sõltumatuse vajadus - saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus) - soov kontrollida oma keskkonda ja saatust - võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske. Ettevõtja(entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Teda iseloomustab: - Võimalustele orienteeritus - Innovaatilisus
· Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: · Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas · Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida · Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid töötajate arvu järgi?
3.Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Palgatööd asendav ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. Elustiili ettevõte: ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte: ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasutada. 4.Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? • 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) • 7% väikeettevõtted (10-49) • < 1% keskettevõtted (50-249) • 0,2% suurettevõtted (250+) 5.Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus.
· Palgatööd asendav ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. · Elustiili ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. · Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. · Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti
Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi: Salary-Substitute firms- pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas Lifestile firms- pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida Entrepreneurial firms- firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5
ettevõte Elustiili ettevõte orienteeritud ettevõte Ettevõte, mis tagab Ettevõte, mis tagab Ettevõte, mis toob turule omanikule/omanikele omanikule/omanikele või- uusi tooteid ja teenuseid, sarnase sissetuleku tase- maluse järgida teatud avastades ja luues uusi me ja töökoormuse, mida elustiili ja teenida sellega võimalusi sõltumata nad teeniksid palga- elatist. ressurssidest, mis tal on töötajana. jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja
ETTEVÕTLUSE ALUSED TMJ0110, eksami kordamisküsimused Eksam: testi vormis 20 valikvastustega küsimust LOENG1 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.). Loeng-1, lk7- “Entrepreneur" - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad (nt Marco Polo (1254-1324)), kes reisidele asudes sõlmisid kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa o
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused võivad olla nii valikvastustega testi vormis kui lühiküsimused, mis eeldavad lühivastust, milleks võib olla üks või paar sõna või numbrit. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises
3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. Salary-Substitute Firms Ettevõtted mis põhimõtteliselt pakuvad oma omanikule või omanikele sarnast sissetuleku taset, mida nad teeniksid tavapärase tööga. Lifestyle Firms Ettevõtted, mis pakuvad oma omanikule või omanikele võimalust jätkata teatud elustiili ja ka teenida selle pealt. Entrepreneurial Firms Ettevõtted kes toovad uusi tooteid või teenuseid turule, luues võimalusi ilma ressursse kontrollimata. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti
Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3) * Salary-Substitute firms- Pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas. * Lifestile firms- Pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida. * Entrepreneurial firms- Firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4) Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5) Mikroettevõtted- 0-9 töötajat Väikeettevõtted- 10-49 töötajat Keskettevõtted- 50-249 töötajat Suurettevõtted- 250+ töötajat
· omame antud valdkonnas väga häid oskusi ning teadmisi ning näeme välisturul edu saavutamiseks potentsiaali; · kaitsta end koduturu kõikumise riskide vastu; · saada prestiizi, mida annab rahvusvahelise firma imidz. Soovime alustada oma toodete tutvustamist välisturul juba esimeste selleks ettenähtud ja kavandatud investeeringute toel. See tähendab: firma kasumi suurenedes, eraldame finantse toodete edendamiseks välisturul. Lõppkokkuvõttes loome ettevõttele mitu müügikanalit, seeläbi kindlustame end oluliste hinna alanduste ja tellimuste lõppemise eest. 3. MAJANDUSKESKKOND 4. TEGEVUSALA TÄHTSAMAD REGULATSIOONID · Tähtsaim seadus, millest mööblitootja peab lähtuma, on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. · Puidutöötlemise puhul on väga oluline järgida mürataset, mis seaduse kohaselt ei tohi ületada 85 dB (detsibelli). Juhul, kui see siiski ületab nimetatud suurust, tuleb
Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. sissetulekut, mis nad teeniks tavalist tööd tehes. 3. Uue turu avamine. Lifestyle Firms Ettevõte, mis pakub omanikule või omanikele võimalust koguaeg endale elatist teenida sellega ja jätta see elustiiliks. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. Entrepreneurial Firms firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. Loov hävitus 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon.
1. Palgatööd asendav ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. 3. Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte: Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasuta Barringer´i ja Ireland´i äriidee teostatavuse analüüs 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? • 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) • 7% väikeettevõtted (10-49) • < 1% keskettevõtted (50-249) • 0,2% suurettevõtted (250+)
1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. · Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi, n�
x Üksikute allüksuste (piirkondlikud juhid, tsehh) juhid, kes töötavad välja strateegiliste sammude detailid oma allüksustes ja rakendavad strateegilist plaani madalamal tasandil. Tippjuht peab juhtima ja suunama ettevõtte strateegia arengut selle loomist ja muutmist vastavalt vajadusele. Juhi ülesanne on formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel. Juhi roll on ka defineerida ettevõtte visioon ja missioon või juhtida töörühma, kes ettevõtte strateegilise eesmärgipüstituse defineerib. Ideaalsel juhul ,,kulutab" strateegiline juht vähemalt 75% oma tööajast tegevustele (plaanide koostamisele ja juhtimisele), mis on suunatud 1-4 aastat ettepoole. Juhtide kolm tasandit strateegilises juhtimises (Alas):
Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega Ei sõltu mõne võtmetooraine madalast hinnast (bensiin, jahu vms) Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla.
Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega Ei sõltu mõne võtmetooraine madalast hinnast (bensiin, jahu vms) Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla.
teerajajaks uutes harudes. Finantskaalutlused mängivad suuremat rolli. Ettevõte võib kesta kauem, kui tema asutaja seal isiklikult tegev on. Kohtab seda, et kui ettevõte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted: Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine, töötajate arv kasvab üle 50, vajalikuks võib olla suures mahus täiendava kapitali kaasahaaramine. Stardieelne periood on pikk, kestes 1-3 aastat või isegi kauem. Tegevust võidakse alustada kohe suuremahulisena, võimalik on ka järk-järguline laienemine. 26. Kasvu kolm sammast
töökohade paigaldamine, nende hooldus, viiruskaitse, töökohtade andmete varundus, tarkvara uuendamine töökohtadel. Kasutajatugi IT probleemide lahendaja, või suuremates organisatsioonides terve osakond (HelpDesk, peer-to-peer), kelle üldisteks ülesanneteks on: veasituatsioonide registreerimine, veasituatsiooni andmete edastamine teistele spetsialistidele, vigade analüüs. 28. Mida nimetatakse IKT platvormiks? Too näiteid. 29. Mida annab ettevõttele VPN teenus, konkreetsed lahendusvariandid? VPN ehk Virtual private Network. Eesti keelde tõlgituna tähendab see virtuaalset privaatvõrku, mis on võrguteenus. See on võrguteenus mis kasutab peamiselt avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri, nagu internet. Selle ülesandeks on pakkuda juurdepääsu kaugserveri kontoritele või palju reisivatele kasutajatele juurespääsu keskse organisatsiooni võrku. Ettevõttele annab VPN teenus kindlasti paremaid töötulemusi, kuna organisatsiooni
Kas mina sobiksin ettevõtjaks? Ma usun, et iseloomuomaduste poolest ma isegi sobiksin. Minus on piisavalt ettevõtlikust, eneseteadlikkust, samuti saavutusvajadust, püsivust ja loovust. Ma ei suudaks kaua tegeleda millegi sellisega, mis mulle erilist huvi ei paku. Mulle on vaja sellist ettevõtet, mis mind ise väga huvitaks ning millesse ma kiindunud oleks. Sinna ma suunaks kogu oma inspiratsiooni, ideed, mõtted, entusiasmi kogu elu. Ma oleks valmis terve oma elu pühendama ainult ühele ettevõttele, kuid enne on mul veel palju õppida. Kuigi me tegime ka õpilasfirmat, ei tea ma väga paljut ühe firma asutamise ja sellega tegelemise kohta. Oma õpilasfirmas õppisin ma nii palju, et kui tahad, et midagi hästi saaks tehtud, tee seda ise. Ei saa loota alati teiste peale, sest sageli võib pettuda. Parem pingutada ise rohkem, mitte pärast kahetseda ning mõelda, mida kõike oleks tegelikult võinud ju teha. Just nii oli meil oma firmaga
tõhusamalt (hoiab kokku aega ja inimresurssi), mobiiltelefonide areng ( oli aeg kus telefone ei tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei võimalda ainult rääkimist vaid kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist, parkimist, poes kauba eest tasumist jne). Tehnoloogilis-majanduslik paradigma hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Paradigma muutus, nagu seda väljendab ka Schumpeteri mõiste "loominguline hävitusprotsess", on nii loov kui ka hävitav nähtus - kaovad vanad tööstusharud ja nendega seonduvad sotsiaalsed struktuurid, nende asemele tekivad uued (19. sajandist on siin heaks
Tänapäevase turunduse eesmärk. Turunduse definitsioone on palju: · on juhtimisfilosoofia, kus ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamisega. · on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. · kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on
analüüs? SWOT analüüsiks tugevused ja nõrkused leiame mikrokeskkonnast. Mikrokeskkond - ettevõtte sise keskkond + veel muud tegurid, millega ettevõte igapäevaselt kokku puutub ehk igapäevaelu (nt kliendid) Mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse: ·tarnijaid teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks; ·tarbijaid; ·konkurente; ·konkurentsisituatsiooni; ·huvigruppe rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. 9. Milles seisneb turunduse tähtsus?
pidurdamises, rahakursi stabiliseerimises ja maksude alandamises. Raha vähendatakse ja sellega tõstetakse raha väärtust. Näide: 1970-80. Lõuna-Ameerikas. Suurbritannia (Margaret). Usas. 32) Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas? Põhjenda! Algus: Madalmaade ja Inglismaa areng algas 18. saj keskpaigas, kui alguse sai tööstuslik revolutsioon (kui käivitati esimesed vabrikud e kui võeti kasutusele aurumasinad tööstuslikus tootmises). Algus varieerub sõltuvalt erinevatest riikidest ja piirkondadest, ent igal pool tähendab see tööstusliku revolutsiooni algust. Moderniseerimisaja lõpp langeb kokku tööstusliku pöörde lõpuga e kui masinad olid tootmismahud maksimaalsele tasemele viinud/mil põhiline osa toodangust tuleb vabrikutest.
sisenemisel pakkuda klientidele võrreldes teiste pakkujatega selgeid lisahüvesid sellise hinnaga, mida nad on nõus maksma? - Kas need hüved on tarbijate arvates eristuvad ja millegi poolest paremad mugavamad, odavamad, kiiremad vms turul juba olevate toodetega võrreldes? - Kui suur on see segment ja kui kiiresti ta kasvab? - Kas on tõenäoline, et sisenemine antud turusegmenti annab ettevõttele võimaluse siseneda teistesse turusegmentidesse, mida võidakse sihikule võtta tulevikus? Seega, kas on olemas tarbijale pakutavad olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ja kas on olemas ka laienemisperspektiiv? 2) Turu atraktiivsus makrotasandil: Otstarbekas on analüüsida turu mahu muutumist pikema aja jooksul ning hinnata makrokeskkonda trendide demograafiliste, sotsiaalkultuuriliste, majanduslike, tehnoloogiliste,
· Soovitakse säilitada isiklik kontakt klientide, töötajate ja äripartneritega. · Ettevõte võib tekkida uute tehnoloogiate või teaduslike avastuste baasil, olla teerajajaks uutes harudes. · Finantskaalutlused mängivad suuremat rolli. · Ettevõte võib kesta kauem, kui tema asutaja seal isiklikult tegev on. Kohtab seda, et kui ettevõte edu korral müüvad asutajad ettevõtte maha, olgu siis uutele sõltumatutele omanikele või mõnele suuremale ettevõttele. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted: · Võimalik tegevuse mahu oluline laienemine, · töötajate arv kasvab üle 50, · vajalikuks võib olla suures mahus täiendava kapitali kaasahaaramine. · Stardieelne periood on pikk, kestes 1-3 aastat või isegi kauem. · Tegevust võidakse alustada kohe suuremahulisena, võimalik on ka järk-järguline laienemine. 28. Kasvu kolm sammast. Kasvu motiivid, kasvuga seotud ohud. · Juhtkonna/omanike kasvuambitsioon
1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda.
tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad). Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine, orienteerumine pikaajalisele kasumile. 4. Turulõhed. Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud, turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga. Koguselõhe: tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes, tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid. Valikulõhe: üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab
kasutamata laenujõudu, tootmisvõimsust või võim turustuskanalite ja klientide üle; • tegutsevad ettevõtted alandavad oletatavasti hinda, kuna nad tahavad turuosa iga hinna eest säilitada. • valdkonna kasv on aeglane, mistõttu uustulnukad saavad mahtu suurendada üksnes juba tegutsevate ettevõtete arvelt. Turutõkete ja eeldatava kättemaksu analüüs on ilmselgelt ülioluline igale ettevõttele, kes plaanib siseneda turule. Nad peavad leidma viisid, kuidas turutõkkeid ületada, ilma et nende kasumlikkus olematuks muudetaks. PAKKUJATE VÕIM. Mõjuvõimsad pakkujad haaravad endale rohkem väärtust, küsides kõrgemat hinda, piirates kvaliteeti või teenuseid või kandes oma kulud üle teiste tegutsejate õlgadele. Mõjuvõimsad pakkujad (sh tööjõu vahendusfirmad) võivad kasumlikkuse välja pigistada ka valdkonnast, mis ei suuda kulude kasvu oma hindadega katta. Näiteks Microsoft
.. 13 6. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakub BYOD? b. Millised on BYOD puudused? c. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul BYOD-le? A. BYOD eelised on: vaba juurdepääs, kasutusmugavus, parandab koostööd ning suurendab tootlikuse suurema kiiruse ja efektiivsusega, annab rohkem töö valikuid, tugev turvalisus juhtmega,juhtmeta ja kaugvõrkudes. C. Ettevõttele ei peaks olema tähtis, kas infosüsteem on statsionaarne või mobiilne. Infosüsteem peab toetama nelja ekraani süsteemi: arvuti, tahvel, mobiil, televiisor. Inimene kasutab endale sobivaimat ekraani, kasutajaliides on kohandatud just selle ekraani jaoks ja see on atraktiivne. Põhiarvuti on peamiselt sisu loomiseks, kõik muu on info tarbimise koht. Sellest võiks ka oma ettevõtte infosüsteemide projekteerimisel lähtuda
annaabi.ee 
