Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökeskkonna riskianalüüs Koostas: Joonas Hallikas Juhendas: Sigrid Kalle Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................... 3 Ohutegurid ............................................................................................................. 4 Riskide haldamine ................................................................................................. 6 Kokkuvõte ............................................................................................................. 6 Lisa ........................................................................................................................ 7 Kasutatud materjalid: ............................................................................................ 8
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
mööblit. 9. Töö uudsus, tarkvara halb funktsionaalsus - uute programmide õppimine tekitab suurt pinget eriti vanemate töötajate seas. 10. Kõrged nõuded tööle - tähtajad, täpsus 11. Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei võimalda teha piisavalt pause 12. Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees) 9 2.3. HAIGUSTE JA KAHJUSTUSTE ENNISTAMINE TOOL · Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi · Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. · Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm · Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. · Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD · Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
niiske, puudub I soodne keskkond hallituse tekkeks. Risk puudub. Füsioloogilised ohutegurid Töö laud * Risk puudub * Pole nõutav I * Kõrgus on standardne ja võimaldab jalgu liigutada ning pakub kindlat tuge. 10 Töö tool * Seljavalud. * Puhkepausid. II * Kõrgus on * Lihaste * Seljalihaste reguleeritav. ülepinged ja lõdvestamiseks teha liigestevaevused harjutusi. * Seljatuge ei . saa reguleerida. * Rohkem spordiga
Kabinetis kohe vasakul pool asub kraanikaus (Lisa 1), vasakul pool on ka uks, mis viib teise kabineti ja otse ka veel uks, mis viib väljaspool. Müra ja lärm, mis toimub teisel kabinetist on hästi kuuldav minule. Kui astuda kabineti, siis otse on kusett ja protseduuride kapp.( Lisa 2) Minu laud on paremal pool kõrval akna ja radiaatori. Kabinetis on üks suur aken, mille võib lahti teha. Kabinetis on ka vasakul seisavad kappi ja külmkapp. Minu laua kõrval on üks patsiendi tool. Seinad on sinepi värvi, aknal kasutakse valge ribakardinad. Uksed on valged, Põrand tasane, mittelibisev, helepruuni värvi. (Lisa 3) Loomuliku valgustuse allikaks on üks suur aken, tehisliku üldvalgusallikateks on luminofoorlambid 40 W Ra indeks 80, värvsustemperatuur 3000 K (Lisa 4), mis tagavad püsiva ühtlase valgustuse. Lambid on paigaldatud 2013. a sügisel. On olemas suitsuandur (Lisa 4). Kohtvalgusallikaid ei ole. Kabinett on asub esimesel korrusel ja päike suvel-kevadel
- korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannete täitmisega; andma töötajale isikukaitsevahendid 19. KUVARIGA TÖÖTAMINE Kuvariga töötamisel peavad perioodilised puhkepausid moodustama vähemalt 10 protsenti tema tööajast. Kuvariga töötamise asukoht peab olema projekteeritud ja kujundatud nii, et töötajal oleks mugav tööasend. tool. Töökoha kujundamisel tuleb arvesse võtta taustmüra ja töökohal olevate seadmete müra. Müra ei tohi häirida keskendumist ega suhtlemist. Ekraanilt peegelduva ja pimestava valguse vältimiseks tuleb töökoht kujundada selliselt, et valgusallikad asuksid kuvari ekraanist võimalikult kaugel. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate. Töö iseloomu ja töötaja nägemist arvesse võttes, peab üld- ja kohtvalgustus tagama töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse.
töövahendid ja muud esemed ei tekkida lihaste ülepinged ja ole kättesaadavad pead ja keha liigesevaevused, väärarengud ja Sobivad töövahendid ja mööbel pööramata deformatsioonid Töötool ja laud reguleerida Tool ei ole püsiv, ei võimalda vastavalt töötaja kasvule, vaba liikumist ja mugavat vajadusel kasutada jalatuge kehaasendit Sirutus- ja venitusharjutused Tooli kõrgust, seljatuge ja puhkepauside ajal
....... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
nägema ja kuulma. Füüsilised tõkked on keskkonnatakistused: müra, ootamatu heli, suur vahekaugus, seinad, raadiolevi ja muud häired.Sageli märkavad inimesed suhtlemist segavaid füüsilisi takistusi ja püüavad neid kõrvaldada või kompenseerida tähelepanu suurendamisega. Kord, puhtus, vaba töölauapind ja arukas hulk staatuse sümbole võivad mõjutada külastaja taju. Kui istuda jäigalt oma suure töölaua taga ja paigutada külastaja tool endast madalamale, loome psühholoogilise distantsi (psühhobarjääri), sest me määratleme end selgelt liidriks. Semantilised tõkked. Semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu. Peaaegu alati kasutatakse suhtlemisel mitmesuguseid sümboleid: sõnu, pilte, kindla tähendusega tegusid. 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt.
ARVUTIKLASSI PLANEERMINIE JA SELLE OHUTUS SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ergonoomika nõuded on läinud aastate jooksul karmimaks ning erinevad asutused peavad ka neid järgima, et säiliks töötajate tervis, ohutus ja heaolu. On hakkatud pakkuma erinevaid tooteid ja lisasi mis muudavad töökohal töötamise tervislikumaks ja vähem väsitavaks. Töökohti on hakkatud paremini projekteerima ja sisustama. Kõik see on vajalik, et töötajate tervist hoida. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Järgnevas tekstis toon ma välja näpunäiteid arvutiklasside projekteerimise ja ohutuse kohta. Esimeses teemas käsitlen ma arvutiklasside ehitust ja projekteerimist. Teises teemas arvutiklassi sisustust ja edasises teemas mõningaid häid harjutus võtteid lihaste pinge vähendamiseks, õppetöö pikkusi ja palju muud kasulikku. 3 1. ARVUTIKLASSI PROJEKTEERIMINE Kuna arvutiklass on mõeldud vabaks kasutuseks koo
Huvitavat perspektiivi pakub siin ergonoomika (van Bezooijen, 1996; Kristjuhan, 1998). Perspektiivne on kognitiivse ergonoomika ja teaduse metodoloogia kasutamine vananemise aeglustamise kui teadusliku probleemi lahendamisel ning keskkonnaergonoomika ja töökohaergonoomika praktiliste meetmete väljatöötamisel. 6. Seosed teiste teadusharudega Käesoleval ajal kohtab teiste erialade (tervise, ohutusteaduse jne) teadusajakirjades artikleid, kus näidatakse, et ergonoomiline lähenemine aitab nende erialade probleeme lahendada. Raske on tõmmata piiri, kus on ergonoomika ja kus seda piiravad teadused. Vahel pole see ka otstarbekas. Kui vaadelda, missugustes kõrgkooli erinevate nimetustega kateedrites viiakse läbi ergonoomikaalast uurimistööd, võib neid leida sadu. Kuna üldjuhul püüab ergonomist parandada konkreetse ettevõtte olukorda, peab ta olema ettevõtte tööga igati kursis. Ta peab tundma
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
suurt koormust sundasendi tõttu. Klaviatuuriga samal tasapinnal on eraldi olemas küll hiir, kuid sellel puudub randmetoega matt, mis omakorda pole randmele eriti mugav. Arvuti, millega õpilane töötab, on talle tuttav ning ta oskab reguleerida vastavalt vajadusele nii ekraani eredust, kui ka muid pisisätteid, et kuvariga töötamine oleks silmi vähe kurnav. Samuti ei ole ekraanil olev pilt värelev, mis kurnaks silmi ja mille tõttu oleks raske tööle keskenduda. Ka tool ja selle seljatugi on kergesti reguleeritava kõrgusega, seega suuri kõrgusvahesid ei teki ning ka sellega kaasnevaid tervisehädasid. Talv on teatavasti pime aeg ning enamjaolt tuleb õppida ajal, kui väljas on pime, siis on toas valgustuseks nii laelamp kui ka laualamp. Laelamp valgustab küll häasti kogu toa, kuid kuna tuba on suur ning laelamp on vaid toa keskpaigas, siis toa eri nurkadesse nii palju valgust ei jõua kui seda on toa keskpaigas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Kinnisvara haldamine xxx RISKI-JA OHUTUSÕPETUS Riskianalüüs Õppejõud: xxx Tallinn 2014 1. SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada Äripäev AS ärikliendi konsultandi töökeskkonna ohutegurid, ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata, milliste meetmetega on need lahendatavad. Riskianalüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas, hinnatakse ja analüüsitakse töökeskkonna ohutuse vastavust seadusandlusele ning ettevõtte tegevusest ja töökeskkonna spetsiifikast tulenevaid ohtusid. Peamine on avastada tervist ohustavad tegurid enne nende toime avaldumist. Teadlikult saab mõjutada ainult neid tegureid, mille olemasolust ja tekkepõhjustest ollakse teadlikud.
1.Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon võib olla mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, mingi asutus, ettevõte, valitus, kool, ühing. Organisatsiooni käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on kirjeldada, aru saada, ennustada, hinnata ja arendada inimeste käitumist, tegutsemist organisatsioonis. 2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni liikmete tegevus
oskamatus valida korralikku mööblit. Töö uudsus, tarkvara halb funktsionaalsus - uute programmide õppimine tekitab suurt pinget eriti vanemate töötajate seas. Kõrged nõuded tööle - tähtajad, täpsus Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei võimalda teha piisavalt pause Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees) Õige asend arvutiga töötamisel Haiguste ja kahjustuste ennistamine TOOL Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahe
€ ioon, o ampute juhe, pistikupesa erimine regulaars ) em kontroll o Vajaduse o Kehaho o o Tuleb o 2 korral iaku 2 osta 0 pole halvene ergonoo 0 võimalust mine, miline € kasutada luu- ja tool, kus jalatugesi lihasko on d. nna jalatoed problee mid o o Silmade o Nägemi o o Teha o 1 kahjustus se 3 töös 5 halvene pause. 0 mine (vähemal € t 10% tööajast).
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi. Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha. · Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge. · Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi. Ergonoomilise töölaua kasutamine. Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud. Kontoritool · mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate enn
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimene juhtimistase, piirdub tö�
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Org
ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Ettevõte asub büroohoone IV korrusel. Hoonesiseseks liikumiseks on võimalik kasutada treppi ja lifti. Kontoriruumi suurus on 16 m2. Töötajal on kontoris piisavalt liikumisruumi tööülesannete täitmiseks. Liikumisruumi piisavus võib varieeruda vastavalt kliendi (eraklient, äriklient) tööruumidele. Kontoris on töötajal võimalik saavutada sobiv ergonoomiline tööasend. Kontoriruumis asub suur aken, mis tagab loomuliku valguse olemasolu. Büroohoone ja kontoriruumi uksed, aknad, seinad, laed, põrandad, liikumisteed ja väravad on ohutud ja tööohutusalastele nõuetele vastavad. Liikumisteed on tasased ja ilma takistusteta. Kontoriruumi põrand on kaetud vaibaga. Tööruumis on sissepuhkeventilatsioon, väljatõmme puudub. Tööruume köetakse talvisel ajal radiaatoritega. Töötajal on võimalik käia büroohoone
ergonoomika Raamatupidaja töötab liikumisaparaati, kaela- töölaua äärde ka mugavam arvutiga üle 50% tööajast, ja/või (reguleeritava kõrguse ja seljatoega) peamänedžer 1,5 tundi nimmeristluuradikuliit töötool. Tool peab igal juhul aitama tööpäevas. Kaasaegsed ning muutused säilitada nimme loomuliku kuvarid, nõutava märgisega lülisambas. nõgusust. (CE), asuvad otse töötaja Väsimuse teket ja monotoonsust ees