2.HÕIVE JA TÖÖTUS 1. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka a. Heitunud isikud b. Hulk kõrgkoolidest välja langenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd c. Petised, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel d. Palgata sundpuhkused e. Kodumajapidamistes tegutsevad koduperenaised 2. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones a. vabatahtlikku töötust b. siirdetöötust c. töötuse loomulikku määra d. tsüklililist töötust
koguda infot tööhõive,Töötud Õppurid vanuse koosseisu kohta. Tööealised on 15-75 a Pereliikmete eest inimesed, jagunevad hoolitsejad kaheks Haiged või invaliidid Heitunud isikud Muudel põhjustel mitte töötavad isikud Töötuse määr ja selle muutumine on oluline majanduse olukorra näitaja. Suurenemine majanduse halvenemine Vähenemine majanduse paranemine Eesti ja Suurbritannia jagavad oma 5,2- protsendise töötusega 10.-11. kohta Euroopa liidu riikide töötuse võrdluses. Töötuse määr- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus e tööjõus Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus Need kaks erinevad/sõltuvad vanuse
Küsimus 1 Phillipsi kõver fikseerib seose inflatsiooni taseme ja: Vali üks: a. Rahapakkumise vahel b. Tööpuuduse vahel c. Intressimäära vahel d. Majandustsükli vahel e. Reaalintressimäära vahel Küsimus 2 Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: Vali üks: a. olema 0 b. olema väiksem kui 1% c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma
Eesti ja Gruusia analüüs Töö eesmärgiks on analüüsida Eesti ja Gruusia majandust, täpsemalt võrrelda SKP, inflatsiooni ning töötuse muutusi aastatel 2007-2011. Töö aluseks on võetus esimese seminari materjalid. Antmete otsimisel kasutasin saiti The World Bank. GRUUSIA JA EESTI SKP VÕRDLUS 2007 2008 2009 2010 2011 Gruusi SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 12,3 2,3 -3,8 6,3 7,0 Eesti SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 7,5 -4,2 -14,1 2,6 9,6
Ettevõtluse õppesuund Väikeettevõtlus TÖÖTUS EESTIS Referaat Kuressaare 2010 Sisukord Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne.....................................................................3 Töötute arv muudkui kasvab ja kasvab................................................................................................4 Mitte-eestlaste töötus on peaaegu kaks korda kõrgem ........................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................................................
e. „põrandaaluste“ töötajate ridadesse Tagasiside Õige vastus on: Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda Vali üks: a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka Tagasiside Õige vastus on: Vabatahtlikult töötuks. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Vali üks: a. töötuse loomulikku määra b. vabatahtlikku töötust c. siirdetöötust d. tsüklililist töötust e
................................................................11.lk. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................12.lk. 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna
töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse vastavalt jäämise põhjuse alusel nelja kategooriasse: Vallandatud Töölt vabatahtlikult lahkunud Esmakordselt registreerunud ( isikud, kes ennast esmakordselt töötuna arvele võtnud) Taasregistreerunud ( varem töötanud kuid mingil põhjusel töölt kauem eemal viibinud) Tabel 6. Norras tööga hõivatud inimesed. Tööga hõivatud % (16-74 aastat Töötuse vana) määr % . Total Mehed Naised Keskmine Mehed Naised 1993 64.1 69.1 59.1 6.0 6.6 5.2 1994 64.9 69.9 59.7 5.4 6.0 4.7 1995 66.2 71.3 61.1 4.9 5.2 4.6 1996 67.8 72.9 62
Marin Tiganik Seminar2: Teises tööülesandes pidin statistilisi andmeid seostama ja analüüsima. Mul oli vaja otsida andmeid sama perioodi kohta nagu esimeses tööülesandes (2007-2013) töötuse ja inflatsiooni kohta. Samuti pidin võrdlema samal perioodil Brasiilia töötust ja inflatsiooni. Andmete ja ülevaadete leidmiseks kasutasin Statistikaametit ning maailmapanga andmeid. Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Töötus Eestis (%) 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10 8,6 Inflatsioon Eestis (%) 6,6 10,4 -0,1 3,0 5,0 3,9 2,8
1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr
majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge käeliselt, samal ajal kui intressid tõusid laenasid inimesed veel enam. Aastatel 2003 – 2008 olid
Tööpuudus Loomulik tööpuudus ● Loomulik tööpuudus: ○ Pikaajaline keskmine töötuse trend. ● Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest. ● Kasvu ajal vastupidi MUDEL Tähistused: L= Tööjõud E= hõivatute arv U= Töötute arv U/L= töötuse määr Eeldused: 1.L on fikseeritud. 2.Jooksva kuu jooksul, s= lahkumise määr (rate of job separations), Osa hõivatutest, kes töölt lahkuvad( mitu inimest hõivatutest lahkub) f= töö leidmise määr (rate of job finding), Osa töötutest, kes leiavad tööd( kui suur osa töötutest leiab töö) s ja f on eksogeensed Pikaajaline tasakaal ● Kui tööturg on pikaajalises tasakaalus on töötus konstantne. ● Kogu mudeli juures eeldame, et mitteaktiivsus on muutumatu
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4
Mihhail Praulins TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on
väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et väiksema kiirusega. HINNAINDEKS- jooksva aasta ostukorvi maksumus/baasaasta ostukorvi maksumus. Tarbijahinnaindeksit arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutmise kaudu. RKT DEFLAATOR on RKT hinnaindeks väljendab protsentuaalselt nominaalse RKT suhet reaalsesse. TÖÖTUS Töötuse liigid: Hõõrdetööstus e. friktsionaalne töötus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega. Peetakse vabatahtlikuks töötuseks. Struktuurne töötus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavusest tööjõu pakkumisele. Tsükliline töötus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb
Joonis 2. Küprose ja Euro area valitsuse võlakoormuse võrldus SKP-st. Allikas: Goverment debt to GDP... 2014 Jooniselt vaadates oli Küprose seis võrreldes Euroopa üldise määraga mõneti parem. Küprose valitsuse võlakoormus SKP-st suutis jääda madalamale kui Euroopa oma, v.a 2005. aastal kui Küprose võlakoormus oli umbes 71% SKP-st. Eurostati andmetel suutis Küpros 2008. aastaks vähendada võlakoormust lausa 48,9% SKP-st, mis oli madalam kui Euroopa keskmine. Küprose töötuse määr oli enne majanduskriisi võrreldes Euroala ja ka Eestiga madal. Nendel aastatel kõrgeim töötuse määr Küprose Vabariigis oli 5,6% ning madalaim 4,5%. Samas Eestis oli töötuse määr aastal 2000 peaaegu 15%. Joonis 3. Küprose, Eesti ja euroala töötuse määra võrdlus aastatel 2000-2007. Allikas: Unemployment rate...2014 Küprose majandus oli peaaegu terve dekaadi heal järel ja nende panku ja rahandust võis pidada mõne näitaja kohaselt suhteliselt konservatiivseteks
töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse vastavalt jäämise põhjuse alusel nelja kategooriasse: · Vallandatud · Töölt vabatahtlikult lahkunud · Esmakordselt registreerunud ( isikud, kes ennast esmakordselt töötuna arvele võtnud) · Taasregistreerunud ( varem töötanud kuid mingil põhjusel töölt kauem eemal viibinud) Norras tööga hõivatud inimesed. Tööga hõivatud % (16-74 aastat Töötuse vana) määr % . Total Mehed Naise Keskmin Mehe Naise d e d d 1993 64.1 69.1 59.1 6.0 6.6 5.2 1994 64.9 69.9 59.7 5.4 6.0 4.7 1995 66
Samuti on eesmärgiks leida tegurid, mis nende kulutuste mahtu võisid muuta ja hinnata nende mõju. Lähtuvalt projekti eesmärgiks on püstitatud järgmised uurimisküsimused: 1. Kas inimeste kulutused riietele ja jalanõudele sõltuvad riigi SKP-st inimese kohta? 2. Kas inimeste kulutused riietele ja jalanõudele sõltuvad kaalutud hindade tasemest? 3. Kas inimeste kulutused riietele ja jalanõudele sõltuvad töötuse määrast riigis? Projekti esimene hüpotees väidab, et mida suurem on SKP inimese kohta, seda suuremad on inimeste kulutused riietele ja jalanõudele. Teiseks hüpoteesiks on kaalutud hindade positiivne mõju riiete ja jalanõude tarbimisele, see tähendab, et mida madalamad on kaalutud hinnad, seda rohkem tarbitakse. Kolmandaks arvasid autorid, et töötuse määr vähendab kulutusi riietele ja jalanõudele. Seda sellepärast, et kui pole
2000 2001 Mitte-eestlaste ja noorte töötus võrreldes keskmise töötuse määraga 30 25 20 15 10 5 1Q-97 4Q-97 1Q-98 3Q-98 4Q-98 3Q-99
esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad nad tõsiste probleemide gruppi. Võrreldes täiskasvanutega on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral
Ld1 Ld3 LbLd La L 6. Kas duaalse majanduse mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? S b küll Saab küll. 7. Ametiühingute roll, kas segab ja tuleks likvideerida või ei? 8. Suured immigrantide massid omaaegses Põhja- Ameerikas ei põhjustanud probleeme, miks siis praegu on tekkinud töötuse probleemid, eriti riskigruppides? 9. Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks? 10. Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel? 11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja j jjooksul on 80%.
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad. Euroopa Liidu arvates on kolm olulist valdkonda, mille arendamisel on määrav tähtsus tööpuuduse vastu võitlemisel. Need on ettevõtluse edendamine, inimeste ameti- ja
Töötuskindlustuste mõju töötusele MARIA DÜNA KAVA Töökindlustuse olemus Kas töökindlustus on kohustuslik? Töökindlustuse mõju töötusele Positiivne mõju Negatiivne mõju Kokkuvõtte Töökindlustuse olemus Töötuskindlustuse ülesandeks on kindlustada inimesele töötuse ajal piisav sissetulek, mis tagaks majandusliku toimetuleku ning võimaldaks otsida sobivat tööd. Peab toetama võimalikult kiiret tööellu naasmist ega tohi soodustada pikaajalist töötaolekut. Töötuskindlustus kuulub passiivsete tööturumeetmete hulka. Passiivseteks tööturumeetmeteks loetakse toetuste ja abirahade maksmist, ehk olukorda kus töötu ise ei pea peale töö otsimise midagi tegema. Kas töökindlustus on kohustuslik?
VALE (kuuluvad) 12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul kehtinud hindades“ ning reaalset SKP ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti näitajat; Reaalne SKP on inflatsiooniga korrigeeritud koguprodukt, Nominaalne SKP on inflatsiooniga korrigeerimata SKP. 13. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nimetatakse tööjõuks ning see jaguneb töötajateks ning töötuteks, Töötuse määr on töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust 14. Suure Depressiooni 1929 kuni 1933 kohta USA-s ei kehti järgmine väide: üldine hannatase kasvas aastas keskmiselt 6 kuni 8% (KEHTIVAD: töötuse määr tõusispeaaegu 25%; kasutatav isiklik tulu langes rohkem kui 26%; depressioon algas 1929.aastal börsikrahhidega) 15. Kui SKP deflaator 2009. aastal oli 125 (1,25) ja nominaalne SKP oli 15 miljardit, siis 2009 aasta reaalne SKP on: 12 mljrd (15/1,25) 16
enam Töötukassa vahendusel makstavat töötuskindlustushüvitist töötusperioodil toimetulemiseks. 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS 2.1 Töötus Eelnevate aastate kõrge majanduskasv, millega kaasnes tööjõu nõudluse suurenemine, tõi 2007. a ja 2008. a alguses hõivesse rekordarvu inimesi. Majanduslangus hakkas töötusele mõju avaldama 2008. a III kvartalis ja hõivemäärale IV kvartalis, samas registreeritud töötuse kasv algas juba 2008. a algusest ning alates 2008. aastast on märkimisväärselt suurenenud töötuna riigipoolset tuge vajavate inimeste arv. 2008. a III kvartalis tõusis töötuse määr (vanuserühmas 15-74) rekordiliselt madalalt 4%-lt 6,2%-ni. Töötute arv suurenes 2008. a III kvartalis 43 900 inimeseni. 2008. a IV kvartalis töötuse kasv jätkus, töötuse määr tõusis 7,6%. Aasta keskmiseks töötuse määraks 2008. a kujunes 5,5% (statistika 2009).
Töötus on probleem nii inimesele endale kui ka ühiskonnale Töötus ehk tööpuudus on kaasaegses ühiskonnas seisund, mil töövõimelisel inimesel, kes tahab tööd teha, puudub töökoht. Töötuse protsent kasvab, kui töötajaid on rohkem kui töökohti. Arvan, et töötus on kaasaegse ühiskonna olulisimaid probleeme, põhjustades raskusi nii indiviidile kui ka riigile. Inimesele, kes on kaotanud oma töö, on uue seisundiga toime tulemine sageli raske. Puuduv sissetulek seab mitmeid piiranduid: esmaste toidu- ja tarbekaupade valimine sõltuvalt hinnast, tagasihoidlik eluviis, madal tarbimine. See mõjutab nii töötu perekonda kui ka riigi majandust.
fi tt id põhjustada õhj t d ebastabiilsust. Arvatakse, et tööturg ei taga täishõivet. S Suur töötus ppaljudes j riikides on muutunud faktiks. Midagi g on ilmselt viltu,, kuid poliitikud näivad sellest vähem muret tundvat kui peaks. Eestis on töötuse probleemidega vähe tegeldud. Paraku on töötus tõsine probleem, bl mis i nõuab õ b täit äi tähelepanu äh l ja j seda d tuleb l b uurida id üli ülimalt
............. 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 15 KASUTATUD MATERJAL ....................................................................................... 16 LISAD .......................................................................................................................... 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20 2 SISSEJUHATUS Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on
Väiksema sissetulekuga leibkonnad on esimeses ja suurima sissetulekuga leibkonnad on viimases ehk kümnendas detsiilis. Absoluutset võrdsust elanikkonnas ei eksisteeri. Ebavõrdsuse kirjeldamiseks kasutatakse Lorenzi kõverat. Jooniselt 1 on näha, et kumulatiivne tulude jaotus absoluutse võrdsuse korral erineb tegelikust kumulatiivsest jaotusest ja siin võib järeldada, et tulud on jaotatud ühiskonnas väga ebavõrdselt. 1.2. Töötuse taseme muutumine Harju, Tartu ja Võru maakonnas perioodil 1997-2007 võrreldes Eesti keskmisega Esimese tööjõu-uuringu küsitluse korraldas Statistikaamet 1995. aasta alguses. Andmeid kogutakse tööealistelt inimestelt, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 1574- aastased. Allikas: [Töötuse määr maakonna järgi aastatel 1997-2007, Statistikaamet] Joonis 2
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpuudus Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt hõivatute osa kogu tööealisest rahvastikust Tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja) näitab, milline on aktiivse rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust Töötuse määr väljendab protsentuaalselt töötute arvu tööjõus (töötud pluss hõivatud) Definitsiooni on välja töötanud: Rahvusvaheline Tööorganistasioon (inglise keeles International Labour Organisation, lühendatult ILO) Siirdetöötus tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel Struktuurne töötus selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon)
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%.
rahvastik rahvastik ma raha tegelik multiplikaator e võimendi M rahapakkumine Töög Töögaa Töötu B rahabaas h õivatud hõivatud cr sularahamäär töötuse määr = rr kohustuslik reservimäär töötud töötud xr lisareservimäär 100= 100 M V =P Y (T ) tööjõud hõivatud +töötud (vahetusvõrrand) tööjõud
TALLINNA ÜLIKOOL Jürgen Leesmann , Triin Piile , Risto Kals Panus on kõigil võrdne EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö õppeaines majanduse alused Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev kodutöö õppeaines majanduse alused on koostatud analüüsimaks SKP, töötuse ja inflatsioon omavahelisi seoseid Eesti ja Taani näitel ajavahemikus 2007-2011. Aluseks on võetud esimese seminari materjalid. Kodutöö esimeses peatükis käsitleme Eesti ja Taani inflatsioonimäärasid, teises peatükis Eesti ja Taani töötuse näitajaid ja kolmandas samade riikide SKP muutusi. INFLATSIOONIMÄÄR (%) 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti 6.6 10.4 -0.1 3
juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr väljendab töötute osatähtsust tööjõus. Majanduslikult aktiivne rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama
isikuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Heitunud isikute hulka loetakse need isikud, kes on loobunud edasistest tööotsingutest, kuna nad on kaotanud igasuguse lootuse tööd leida. Küsimus 3 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kirjeldatu vastab pigem vabatahtliku töötuse tunnustele. Küsimus 4 Heitunud ja ,,mustalt" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Heitunud kuuluvad aga majanduslikult mitteaktiivsesse rahvastiku gruppi. "Mustalt" töötajate arv võiks olemuslikult töötusemäära hoopis kahandada (isik ju
Rahvastiku struktuur ja tööhõive Desiree Danielle Lillemets Raido Illak Tööhõive Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõive määr Tööhõive struktuur Rahvastiku stuktuur Vanuseline jaotus Inimeste osalemine tööturul Geograafiline paiknemine Töötuse määr Töötuse määr ehk töötus on töötute osakaal aktiivsete inimeste seas. Kolmas oluline majandusnäitaja Tööpuuduse põhjused Tsükliline tööpuudus Struktuurne tööpuudus Majanduse kasv=tööpuuduse vähenemine Kasutatud materjal http://eõpik.ee/uhiskonnaopetus/3-7-1- rahvastiku-struktuur-ja-toohoive/ http://majutus.weebly.com/toumloumlhotildeive. html https://www.taskutark
Töö-ökonoomika arvestustest 1. Lorenzi kõver põhineb a. tulude keskmisel tasemel b. tulude kommulatiivsel arvestamisel c. kulude mediaansel arvestusel 2. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursi pakkumisest c. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse d. ressursihinnast 3. Parimaks näiteks indutseeritud töötuse kohta on a. Ettevõtted, kus kõigilt töötajatelt nõutakse vähemalt keskharidust b. Töötajad, kes on kaotanud majanduse langusperioodil oma töökoha c. Üliõpilased, kes ei leia talveperioodil tööd d. Töötajad, kes ise lõpetasid oma soovil töölepingu e. Seadused, mis keelavad alla 18 aastaste noorte täispäevaga tööl 4. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a
c. tükitöö osakaalu suurenemine 2. Ajaliselt kõige pikem töönädal Euroopa riikidest on (Eesti Statistikaameti andmetel): a. Türgi b. Prantsusmaa c. Taani d. Island 3. Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 4. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 5. Loomulikuks töötuse määraks on: a. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu ettevõtlusest e. saadud pangaintresse 7. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island
VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE Test: tööpuudus Question 1 Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3% Vastus: Õige Vale Õige Question 6
VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE Test: tööpuudus Question 1 Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3% Vastus: Õige Vale Õige Question 6
Töötus on ka riigi probleem Tööpuuduse ehk töötuse puhul on tegemist nähtusega, kus töötada soovivad inimesed ei leia endale sobivat tööd, see näitab töötute osatähtsust tööjõu hulgas. Pärast taasiseseisvumist langema hakanud töötuse määr hakkas pärast 2008. aastat jällegi majandussurutise tagajärjel tõusma ning jätkas tõusvas joones kuni 2010. aastani. Eestis on 2011. aasta andmete järgi registreeritud töötuse määr Töötukassa andmetel 7,3 %, Statistikaameti poolt läbi viidud uuringupõhine töötus näitab aga protsentideks 13,3. Kuna majanduslik olukord on leevenenud, väheneb ka töötuse määr, kuid kas ka riik panustab sellesse probleemi piisavalt? Töötuks jäämine langetab inimese elatustaset märkimisväärselt ning mõistagi mõjutab indiviidi negatiivselt, samuti avaldab töötus suurt kahju kogu ühiskonnale. Tööpuuduse ajal ei
Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö tootmise tagamiseks. Iga liikmesriik pidi aga
selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde- Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed
on ettevõtlusaktiivsus olnud niigi kõrgem ka varem. Piirkondlikud erinevused ettevõtlusaktiivsuses erinevalt sisemajanduses on kogutoodangust jätkuvalt kasvamas. Väga oluline on aidata tõsta ettevõtlusaktiivsust kõikjal Eestis eriti maapiirkondades. Ettevõtete juurde kasvu tempo on pärast 2005 aastat olnud kiirem maakondades. Kahaneva konkurentsivõimega ettevõtlusharudes on hõive piirkonniti üsna erinev. Suurema töötuse määraga maakondades toimunud siserände tagajärjel on ka mõnevõrra kiirem rahvastiku vähenemine. Töötuse regionaalsed erinevused on majanduskriisi mõjul kahanenud. Linnalistes asulates on rohkem töötuid kui maalistes asulates. Tööjõu haridustaseme erinevused on kasvanud Harju- ja Tartu maakonna kasuks ja ülejäänud maakondade kahjuks. Tööealiste ümber- ja täiendõpe on üheks olulisemaks hoovaks mis on viimastel aastatel suurema töötuse tasemega maakondades olnud
Pealinn: Pretoria Riigikord: presidentaalne vabariik Riigikeeled: afrikaani, inglise, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President Jacob Zuma Sündinud 12. aprillil 1942 SKT SKT (ostujõu pariteedi alusel): $562.2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat Riigi eelarve: Riigivõlg 34,1% SKP-st Tulud: $102.8 miljardit Kulud: $118.3 miljardit Riigi eelarve on defitsiidis. Eksport $104.5 miljardit (2011) Kasv aastaga 22% Kuld, teemandid, plaatinum, muud metallid, masinad ja seadmed Hiina, USA, Jaapan, India Import $102
Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid. Üheks põhjuseks võib välja tuua näiteks selle, et inimeste kvalifikatsioon, töökogemus ja haridus on jäänud maha tööandjate uuenevatest nõudmistest, sest tööandjad teevad järjest uusi investeeringuid ja hariduskoolitus ning osade töökogemus ei vasta nendele nõudmisetele. Tööpuudus Eestis on alla Euroopa Liidu keskmise. Eurostati andmetel oli euroala hooajaliselt kohandatud töötuse määr 2012. aasta septembris 11,6 protsenti. Euroopa Liidus tervikuna oli töötuse määr samal perioodil 10,6 protsenti ning Eestis 10 protsenti. Aastataguse olukorraga võrreldes kasvas töötus 20 liikmesriigis ja vähenes seitsmes. Vahemikus 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta augustini langes Eestis töötuse määr 11,4 %-lt 10,0 %-le. Vastavalt 2010. aasta statistikale kuulub Eesti 15-24-aastaste noorte kõrge töötuse määra poolest
....................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ................................................................................16 2.2.3. Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16 2.3
täiustatud multiplikaatorefekti arvutamise valem! * Tähtsam majanduse laiendamisel või kitsendamisel on oluline avaliku sektori otseste kulude muutmine. TÖÖHÕIVE JA TÖÖTUS: *tööhõive ja töötusega seotud kolm näitajat, alusel arvutatavad näitajad ja nende arvutamise põhimõtted. Kes kuulub aktiivse elanikkonna hulka ehk tööjõu hulka ja kes sinna ei kuulu? Mis selle juureson väljavoog ja mis on sissevoog töötute arvus. *Aktiivsed ja passiivsed töötuse vastu võitlemise vahendid. passiivne on see kui töötutele makstakse ehk neile tagatakse teatud sissetulek.. aktiivsed on need, kus suudetakse töötuid rakendada tööle. *Missugsed töötuse liigid on? Mis on loomuliku töötuse määr ja kui kõrge see on? *infltsiooni indekseid tunne! Mis on inflatsioonitaseme ja määra erinevus? määr väljendatakse piiga, kuidas arvutatakse? inflatsiooni ja töötuse omavaheline seos
annaabi.ee 
