35 30 Ööpäevane ajakasutus % 25 20 15 10 5 0 Isiklik tegevus Õppimine Vabatahtlik töö ja nõupidamised Piiritlemata ajakasutus 1999-2000 ja 2009-2010 kahe perioodi keskmine Ööpäevane keskmine ajakasutus: vaba aeg vs hõivatu % Isiklik tegevus 45,63 Tasuline töö 12,92 Õppimine 2,78 Majapidamine ja perekond 14,97 Vabatahtlik töö ja nõupidamised 1,01 Vaba aeg* 22,08 Piiritlemata ajakasutus 0,18 Vaba aeg Isiklik tegevus 45,63 Vaba aeg* 22,08 Piiritlemata ajakasutus 0,18 67,89
c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida Küsimus 5 Allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka: Vali üks: a. inflatsioon b. retsessioon c. langus d. tõus e. elavnemine Küsimus 6 Kogukulude kasv põhjustab inflatsiooni, kui: Vali üks: a. majandus areneb täishõive tingimustes b. SKP tegelik ja potentsiaalsed mahud on võrdsed c. tööjõu arv ei kasva d. õiged ainult vastused a) ja b) e. kõik vastused õiged Küsimus 7 Keynesi järgi: Vali üks: a
diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskremineerimine enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt on enamus erasektor ehk tulundussektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine hõive, tööhõive rahvastiku hõimatus tööga; hõivatu vastand on töötu identiteet ühiskonna-või kogukonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust seedud teabe kohta; interaktiivsa kommunikatsiooni peamine vahend on internet kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakonsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses
aastaga võrreldes oli erasektori hõive 2012. aastal 7,7% väiksem (sealjuures Eesti ettevõtetes 10,5% madalam). Avalikus sektoris, kus hõive langes kriisi ajal vähem, oli töötajaid 2012. aastal 4,5% enam kui 2007. aastal. Koguhõivest moodustas avalik sektor 2012. aastal 26%, mis on lähedal buumieelsele tasemele. Eestis hõivatud ehitajate arv kasvas siiski aasta arvestuses vaid esimeses ja teises kvartalis, aasta teises pooles aga langes. Eelmisel aastal langesid töötunnid hõivatu kohta 1,8%. Töötundide arvu kahanemise taga oli osaajaga töötajate arvu suurenemine. Osaajaga töötajate osakaal oli suurem noorte ning üle 50aastaste seas. Siin on jälle väga suureks põhjuseks õpingud. Noored soovivad kooli kõrvalt ka õppida. Piirkonniti puudutas tööstussektori langus kõige enam Tallinnat ja Lõuna- Eestit. Kui pea kõigis piirkondades tasakaalustas hõive langust tööstuses selle kasv teenindussektoris,siis
Samas on ka 4 põhieesmärki. Esimene on selline, et Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses peab kasvama tänaselt tasemelt (0.085%) vähemalt 0.110%-ni maailma kaubanduse kogumahtudest. Teine on selline, et täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määr peab aastaks 2020 suurenema 17%-ni. Kolmas on selline, et tuleks vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu alla 30%. Neljas on selline, et tootlikkus hõivatu kohta peab tõusma tänaselt 64.5% tasemelt EL keskmisega võrreldes aastaks 2020 80%-ni EL keskmisest. Tallinna rahvaarv väheneb järgmise 40 aasta jooksul ligikaudu 45 000 inimese võrra. Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2020. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest. Samuti suureneb Tallinna rahvastikus vanemaealiste osatähtsus. 1. jaanuaril 2010 oli pealinnas 65-aastaste
tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a
Tööga hõivatuid oli II kvartalis 593 000, mis on 9,7% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 3,2%. Kõige rohkem on hõive vähenenud ehituses, kus aastaga on töö kaotanud iga kolmas töötaja. Tänavu II kvartalis töötas ehituses 55 000 inimest, aasta tagasi 85 000. Töötlevas tööstuses hõivatute arv eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvas, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli sealgi üle 30 000 hõivatu vähem. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas II kvartalis töötus põhiliselt tööhõive, kuid veidi ka mitteaktiivsuse vähenemise tõttu. 1574-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused jt) oli 354 000, mis on 5 000 vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem vähenes õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest õppimisealiste noorte arv vähenes. Lisaks töö kaotanute arvu kasvule suurenes II kvartalis jätkuvalt tellimuste või töö
TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond) 15- kuni 74-aastane elanikkond Aktiivne rahvastik tööjõud e. Mitteaktiivne rahvastik osa osa tööealisest rahvastikust, tööealisest rahvastikust, kes kes osaleb tööturul asub väljaspool tööjõudu e. ei osale tööturul Töötaja (ka: hõivatu) Töötu inimene, kes soo- inimene, kes teeb tööd vib tööd teha ja on võime- ja saab selle eest tasu line tööd tegema, kuid kes ei leia tööd ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpuudus Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt hõivatute osa
eelkõige tööhõive ja palkade kasvu tulemusena, samuti kütuseaktsiis. Prognoositust vähem koguti alkoholiaktsiisi, käibemaksu ja tubakaaktsiisi. Tööhõive suurenemine 2015. aastal 2,6% ja keskmise palga kasv 6% aitasid täita küll riigikassat, kuid kiire palgakasv ohustab pikemas perspektiivis Eesti edasist majandusarengut, kuna tööjõu tootlikkus on samal ajal vähenenud. Rahandusministeeriumi andmetel kahanes tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,1% võrra, mis nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi hinnangul kahjustab Eesti konkurentsivõimet. Riigieelarve kogutulud aastal 2015 olid riigieelarvega kavandatud summast siiski väiksemad prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot. Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu toetusi laekus prognoositust üle poole vähem: ligikaudu miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud
tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: TABEL a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja Kaitsetollide kehtestamise korral on kodumaised: a
(saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Hõive, tööhõive rahvastiku hõlmatus tööga; hõivatu vastand on töötu Identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine Integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. N: Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära
Põllumajandus Tööstus Teenindus Maailm 37,5 % 22,1% 40,4% Euroopa Liit 5,6% 27,7% 66,7% Eesti 2,8% 22,7% 74,5% TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives, töötaja ehk hõivatu palgatööline, ettevõtja või vabakutseline, kes saab oma töö eest tasu. POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks. INFOÜHISKOND on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. TEADMUSÜHISKOND (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja
tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Hõivatu Isik, kes - töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena - töötab pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või - ajutiselt ei tööta. Informaalne haridus Informaalne haridus hõlmab igasugust õppimist, nii töö käigus kui vabal ajal perekonna ja sõprade ringis ning ei ole struktureeritud, puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppematerjalid ja õppekavad. Pädevus ehk kompetentsus hariduse kontekstis on teadmiste, oskuste, hoiakute ja
kõrgema hinnaga b. tarbijad samas olukorras, kuna impordimaht ei muutu c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga e. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga Küsimus 56 3 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. arvestatakse kui osaliselt hõivatu b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida e. kuulub tööga hõivatute hulka
määraga.( joonis 2) Joonis 2.Beverage'i kõver ( I kv 2005- II kv 2013) Tööjõu ühikukulu Kui töötaja palk kasvab palju kiiremini kui toodang, suurendab see tööjõu kulutuste osatähtsust toodetavate hüviste lõpphinnas ehk tööjõu ühikukulu kasvab. 2013. aasta esimesel poolel kasvas tööjõu ühikukulu majanduskasvu pidurdumise ja palgakasvu hoogustumise tõttu märgatavalt( joonis 3.). Kui suhestada ühe töötaja kohta makstud palgakulu ühe hõivatu kohta saadud reaalse toodanguga, saame arvutada nominaalse tööjõu ühikukulu. 2013. aasta esimesel poolel kiirenes nominaalne tööjõu ühikukulu eelneva aasta 4,1%-lt 6,9%-ni, mis tähendab, et sisemaised tööturult lähtuvad inflatsioonisurved on tugevnenud. Nominaalse tööjõu ühikukulu sedavõrd kiire kasv kergitas 2013. aasta teise kvartali seisuga nominaalse tööjõu ühikukulu kolmeaastase kasvu üle 9%, mida Euroopa Liidus loetakse üheks tasakaalustamatuse ohupiiri
Nüüdisühiskond ja selle kujunemine I sektor avalik sektor II sektor erasektor (AS, OÜ jne) III sektor kodanikuühiskonna sektor (MTÜ) Kodanikuühiskond- ühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks. Tööstusühiskond- ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives töötaja ehk hõivatu(kes saab oma töö eest tasu) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond- kasutatakse kõrgtehnoloogiat, järjest suurem haritud spetsialistide vajadus Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond Teadmusühiskond- ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele
Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Hõive, tööhõive rahvastiku hõlmatus tööga; hõivatu vastand on töötu Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine Integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil
Lenin, enamlased, üritasid riigipööret 25. okt 1917. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. okt II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Esseerid olid siiski enamlaste vastased, kuid nad hävitati. 1918. üheparteivõim. Bresti rahu. Brest-Litovski kindluses rahuläbirääkimised Saksamaaga, venelased venitasid ja 17. veebruar 1918. alustas Saksamaa uuesti sõjategevust. Hõivatu Baltimaad, Ukraina. Venelased nõustusid nüüd kohe. 3. märtsil 1918. sõmiti Bresti rahu, sakslased said suure maa-ala Venemaalt. Venemaa väljus sõjast. USA kuulutas Saksamaale sõja 6. aprillil 1917. Liitlasvägede ülemjuhataja Foch. Amiensi juures lahin 8. august 1918. Sai Luddendorffi vägi suure hoobi, ,,must päev." Sakslased said aru, et nad ei suuda seda sõda võita. 29. septembril tegi keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. 29
Jaguneb: 1) Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud - isikud, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised (ehk need, kes töötavad ja need, kes ei tööta, kuid kes aktiivselt otsivad tööd) Jaguneb: 1. Töötajad 2. Töötud 2) Majanduslikult passiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole selleks võimelised ILO klassifikatsiooni kohaselt on töötaja e hõivatu isik, kes uuritaval perioodil: töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus ajutiselt ei töötanud (kuid säilitas töösuhte, näiteks oli puhkusel, streikis, puudus ajutiselt töölt seoses haigusega jt) tööjõu-uuringu küsitluse nädalal töötas vähemalt 1 tunni Põrandaalused töötajad varimajanduses hõivatud. Ei loeta töötajateks ega töötuteks
tarbimist elumudel üksikisiku või perekonna soovid ja taotlused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kajastuvad elustiilis, elulaadis erasektor ehk teine sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine hõivatu legaalse palgatöö tegija import sissevedu, kaupade ja teenuste ostmine välismaalt indekseerimine protseduur majandusja sotsiaalpoliitikas, millega korrigeeritakse hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale inflatsioon raha ostujõu langus ja üldine hinnatõus, mis on seotud ülemäärase hulga paberraha ringlusse laskmisega
saadud Income approach Подоходный метод tulu meetod SKP lõhe GDP gap Разрыв ВВП Majanduslikult Economically inactive population Экономчески не активное население mitteaktiivne rahvastik Majanduslikult aktiivne Economically active population Экономчески активное население rahvastik Hõivatu emploied Занятые Tööjõud Labour force Рабочая сила Töötu unemployed Безработный Heidutatud töötajad Discoraged workers Отчужденный работник Tööpuuduse määr Unemployment rate Уровень безработицы
heaoluriik (1) - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks et pehmendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimeste toimetulekule heaoluühiskond (1) - heaoluriigi kaasaegne arengustaadium, kus heaolupakkumises osalevad lisaks riigile ka era- ja mittetulundussektor. Heaoluühiskond peab oluliseks indiviidi isiklikku vastutust oma sotsiaalmajandusliku toimetuleku eest hõivatu(4) - legaalse palgatöö tegija hõive määr (1) - töötavate ehk hõivatud inimeste osakaal kas mõnes majandussektoris või elanikkonnas tervikuna identiteet (3) - samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel ideoloogia (2) - ideede korrastatud süsteem, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiate üheks liigiks on poliitilised ideoloogiad, mis annavad hinnangu eksisteerivale ühiskonnale ning
müües kõrgemat hinda ühiku eest · hinnaarbitraaz hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega · hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda · homo economicus majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires · hõivatu vt töötaja I · imikusurm -- kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. · immigrant -- isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks). · immigratsioon -- isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist. · impordikvoot teatud kauba lubatud impordi maht aastas
suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires hõivatu – vt töötaja I imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. immigrant — isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks). immigratsioon — isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist. impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas
24. Tööstus 8,6 8,7 8,5 8,9 7,5 7,9 7,1 25. Ehitus 13,9 6,2 7,4 6,6 6,8 6,4 6,7 26. Teenused 4,6 3,3 4,2 4,7 4,9 5,3 5,4 Allikad: Eesti Statistikaamet, Eesti Pank. *Rahandusministeeriumi prognoos 1) Reaalne SKP kasv 1 hõivatu kohta. 2) Panus SKP kasvu näitab kui suure osa moodustab majanduskasvust konkreetne valdkond. Arvutatakse korrutades valdkonna kasv tema osakaaluga SKPs. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga - osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära 10 jagada). 11 Tabel 1
aastased. Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib töötajaid teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada kindla palga eest. Tööjõu puudus (tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus, mistõttu osa inimesi jääb tööta. Töötaja (hõivatu) inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Heaolu on ühiskonnale kättesaadavaks tehtud kaupade hulga maht. Majanduslik seisund on üks peamisi indiviidi heaoluressursside taset mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisund mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu
3. on tegelenud aktiivselt tööotsingutega (viimase nelja nädala jooksul). 4. Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd. 6) Olulised mõisted tööturu kontekstis (5 tk) Heitunu mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hõivatu isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei töötanud. Majanduslikult aktiivsed ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised seda tegema (hõivatute ja töötute summa). Majanduslikult mitteaktiivsed isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.
Laienevate majandussidemete ja tiheda konkurentsi tingimustes püsib samas surve tööjõukulude kasvuks. Viimase taustal püsib jätkuvalt fookuses tegevuse efektiivsuse suurendamine. Pikemas perspektiivis muutub üha olulisemaks kiirem liikumine toodangu väärtustamise ketis ülespoole - kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele. Ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkusenäitajate osas on kemikaalide ja keemiatoodete tootmises tööviljakus hõivatu kohta puhta lisandväärtuse alusel tunduvalt suurem kui see on tegevusalades kokku ja töötlevas tööstuses (tuh.EEK). Nii oli see arvnäitaja 2008.a. kõigis tegevusalades kokku 272 tuh.EEK, töötlevas tööstuses 259 tuh.EEK ja kemikaalide ja keemiatoodete tootmises 675 tuh.EEK. (Eesti Keemiatööstuse Liit) Tuleb tõdeda, et Eesti keemiatööstuse ekspordikasv toetub kahele asjaolule. Esimene neist on
15-74 aastased inimesed Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: - Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik - Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik Majanduslikult aktiivne rahvastik Ehk tööjõud, moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Kuuluvad kõik töötavad ja töötud isikud.(sp, et ta soovib ja on võimeline töötama) L (tööjõud)= E (töötavad isikud)+U (töötud) Hõivatu Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv (Tööga) hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil - töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; - töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; - ajutiselt ei töötanud. Töötu Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: - on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt)
tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives töötaja ehk hõivatu palgatööline, ettevõtja või vabakutseline, kes saab oma töö eest tasu töötu inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda töötu abiraha rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse ujuv vahetuskurss valuuta hind, mis kujuneb vabalt valuuta nõudmise ja pakkumise tasakaalu tulemusena; ujuv vahetuskurss on seega pidevas muutumises, nt USA dollari ja euro vaheline kurss
12 112. Millised tegurid määravad külmlao vajaliku suuruse põranda pindala? Nimetada vähemalt 3. Toote kogus, kaua toode laos viibibv, toote liik ning ladustamise viis ja lao otstarve. 113. Mida näitab lao pinnakasutustegur (näiteks kui see on 0,6)? Nimetada ka vähemalt 1 seda näitajat mõjutav tegur. Näitab mitu % laost on hõivatud ja mitu % laost on vaba. 60% laost on hõivatu ja 40% laost on vaba. Mõjutab: lao suurus ja palju kaupa / toodet toodetakse. 114. Milline on soojusisolatsioonimaterjalile esitatav kõige olulisem nõue? Lisaks nimetada veel vähemalt 3 erinõuet. Kõige tähtsam on soojusjuhtivustegur. Mida halvemini soojusisolatsioonimaterjal soojust juhib, seda parem. Lisaks veel: peab kaitsma niiskuse eest, peab olema võimalikult tulekindel, mehaaniliselt piisavalt tugev ja vastupidav. 115
Kui riigis kuulub aktiivse rahvastiku hulka 1 miljonit inimest ja 60 000 neist on töötud, siis tööpuuduse määr on a. 6% pluss see elanikkonna osa, kes ei kuulu aktiivse rahvastiku hulka b. 6% c. 6% pluss ajutiselt töölt eemal viibijad d. 6% miinus ettevõtjad, ke teenivad kasumit Missugune tööpuuduse vorm on ühiskonna jaoks kõige vähem probleeme tekitav a. Tsükkliline tööpuududs b. Struktuurne tööpuudus c. Pikaajaline tööpuudus d. Siirdetööpuudus Tööga hõivatu staatuses saab olla inimene, kes a. On ilma tööta, ega otsi tööd b. Ei saa rahapalka, kuid töötab täiskohaga pereettevõttes c. Teenib aega Kaitseväes d. On üle 75 aasta vana ILO tööturgu käsitleva definitsiooni kohaselt on heitunud isikud sellised, kes on tööealises eas, aga a. Ei õpi ega tööta ega soovi seda ka teha b. On pensionil c. Saavad vanaduspensioni d. On töötanud ja sooviksid leida töökohta, aga ei tegele töö otsimisega
Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel viibijad, heitunud isikud jne. Töötaja ehk (tööga) hõivatu isik, kes töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötab tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei tööta. Osaajaga töötaja hõivatu, kelle tavaline nädala tööaeg on alla 35 tunni, v.a. ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Vaeghõivatu osaajaga töötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe
B. puhasinvesteeringuid ja eratarbimiskulusid C. ettevõtete kasumeid ja ettevõtjate intressimakseid krediitide eest D. riigihankeid ja töötasu E. eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid ANSWER: D MAKROÖKONOOMIKA TEST 2 Makromajanduslik ebastabiilsus: töötus ja inflatsioon 1. Inimene, kes soovib saada tööd: a) kuulub tööga hõivatute hulka; b) kuulub töötute hulka; c) ei arvestata tööjõu hulka; d) arvestatakse kui osaliselt hõivatu; e) arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida 2. Milline küsimuse 1 vastustest on õige, kui inimene on haigesatunud ja ei saa töötada? 3. sunnitud töötuse olemasolu: a) on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei kasva tööjõu alahõive olukorras; b) on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras; c) leiab tunnustamist klassikute poolt; d) etendab väheolulist osa töötuse üldises tasemes 4
moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja töötud isikud. Tööjõu L moodustavad kõik hõivatud isikud E ehk need kes töötavadja töötud U ehk aktiivselt tööd otsivad inimesed. L=E+U HÕIVATU Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv. (Tööga) hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil - töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; - töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; - ajutiselt ei töötanud. TÖÖTU Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimelinetöötama ja kes soovib tööd leida. Töötute koguarvu väljendab näitaja töötute arv. Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
Sunnib panema raha sektoritesse, mis pole nii otstarbekas. Mõõdukas inflatsioon on valituse sõber. Kui inflatsioon on negatiivne siis reaalne intress millega pangad raha laenavad on väga KALLIS. Tõmbab tagasi majandust. TÖÖTURG Mitteaktiivne rahvastik: Põhikoolis, ülikoolis jne Pensionil olevad inimesed Lapsepuhkusel olev Suurem osa on ikkagi HÕIVATUD grupp TÖÖTAJAGA SEOTUD MÕISTED (ILO) Tööga hõivatu- isik, kes uuritaval perioodil Töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena Töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus Ajutiselt ei töötanud: haiged (lühiajalised probleemid) Töötu On ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt) On töö leidmisel valmis kohe (2nädala jooksul) tööd alustama Otsib aktiivselt tööd
vajalik teadus-, arendus ja innovatsioonisüsteemi sidusus majanduse vajadustega. 10 Teadmistepõhine majandus toetab ka teiste väljakutsete nagu rahvastiku vananemine ja loodusvarade piiratus, lahendamist. Alates 2010. aastast on Eesti majanduskasv olnud positiivne ning 2011. aasta lõpu seisuga kasvas Eesti majandus võrreldes 2010. aastaga 7,6%, olles Euroopa Liidu kiireim. Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kasvas 2010. aastal viimase kolme aasta kiireimas tempos, saavutades 69,3% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest. Keskmisest madalamat tööviljakust tekitab majanduse ebasoodne struktuur ja tootmise madal kapitaliseerituse tase. Maailmapanga riikide ettevõtluskeskkonna võrdlev analüüs ,,Doing Business 2012" paigutab Eesti 183 riigi hulgas 24. kohale ja regionaalset konkurentsi silmas pidades oleme Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõrgel 8. kohal. 2011
tööle võtta. Tööjõu pakkumine - näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) - tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus - tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta. Töötaja (ka: hõivatu) - inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu Heaolu on määratud ühiskonnale kättesaadavaks tehtud kaupade hulga abil - mida suurem kogus kaupa, seda kõrgem heaolu tase. Samas võib kaupade ja teenuste tootmise kasv heaolu kaudselt vähendada rohkem saastatud meres on vähem meeldiv supelda jne. Heaolu muutuste täpne mõõtmine on seotud mitmete raskustega isegi majandustegevuses toodetavate ja tarbitavate kaupade osas.
Tavaliselt on suurem vähemusrahvuste, naiste ja noorte hulgas. Mõõtmiseks on kaks võimalust lähtuda rahvusvahelistest kriteeriumidest või tööturuametites registreeritud töötud. Töötus tööta olek, tekib tööpuuduse tagajärjel. Sotsiaalmajanduslik nähtus. Tööpuuduse sünonüüm ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ETU Eesti Tööturu-uuringud 25 Töötaja tööga hõivatu, uuritaval perioodil on töötanud ja saanud selle eest tasu; ei töötanud ajutistel põhjustel kuid säilis formaalne side tööandjaga; töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus. Isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Jagatakse palgatöötajad (töölepingu, töölevõtulepingu või suulise lepingu alusel), ettevõtjad (omanik palgatöötajateta või palgatöötajatega, talunikud), vabakutselised. Hõlmab ka varjatud tööjõudu.
Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus (tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta. Töötaja (hõivatu) inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Heaolu on ühiskonnale kättesaadavaks tehtud kaupade hulga maht. Majanduslik seisund on peamisi indiviidi heaoluressursside taset mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisund mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta
Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus (tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta. Töötaja (hõivatu) inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Heaolu on ühiskonnale kättesaadavaks tehtud kaupade hulga maht. Majanduslik seisund on peamisi indiviidi heaoluressursside taset mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisund mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta
Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus (tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta. Töötaja (hõivatu) inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Heaolu on ühiskonnale kättesaadavaks tehtud kaupade hulga maht. Majanduslik seisund on peamisi indiviidi heaoluressursside taset mõjutavaid tegureid. Majanduslik seisund mõjutab indiviidi sissetulekut, leibkonna tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta.
annaabi.ee 
